Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

19.01.2023 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omas võlgnik Xxxx AS-is arvelduskontot nr xxxx, mis on suletud 13.10.2019 võlgnevuse 8,81 euro tõttu. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri alusel on Eesti Töötukassa poolt V. K.le perioodil alates 10.09.2015 kuni käesoleva ajani tehtud väljamaksed kogusummas 181 eurot. Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et V. K. ei ole aastate 2017-2019 kohta tuludeklaratsioone esitanud. 2017. aastal on võlgnikule väljamakseid deklareerinud E OÜ. Aastatel 2018-2019 võlgnikule väljamakseid deklareeritud ei ole. 2021. aastal on A OÜ maksnud võlgnikule brutotöötasu summas 3891,80 eurot ning 2022. aastal on A OÜ maksnud võlgnikule brutotöötasu summas 3655,42 eurot. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxxx. V. K. ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust ega ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Sotsiaalkindlustusamet teavitas kohut, et võlgnikule ei ole perioodil alates 10.09.2015 kuni käesoleva ajani Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamakseid tehtud. Harju Maakohtu 10.09.2015 kohtumääruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad: Jrk

Võlausaldaja

Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu Tallinna kohtutäitur H. K. Riigi Tugiteenuste Keskus

Rahuldamata nõue (eurodes) 1 176,87 171,30 454,73

08.03.2023 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja nõue summas 454,73 eurot, mille katteks ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel laekumisi toimunud. Võlausaldaja jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja Politsei- ja Piirivalveamet avaldas seisukohas, et seisuga 13.03.2023 on võlgnikul jätkuvalt täitmata trahvinõue asjas nr VTA 237313007684 summas 200 eurot. Võlausaldaja jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 22.03.2023 toimunud ärakuulamisel osalesid võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik teavitas kohut, et ta maksis üksnes trahvide eest. Võlgnik vabanes kinnipidamisasutusest 2021. aasta märtsikuus. Võlgnik avaldas, et ta töötab juba 2 kuud ning tema töötasu katseajal on 720 eurot igakuiselt. Võlgnik lisas, et saab lähiajal võlgnevused tasutud. Võlgnik avaldas lisaks, et tal tuli tasuda suured advokaadi ja muud kulud. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja (kuni 7 aastat menetluse algatamisest), pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Harju Maakohtu 01.12.2020 määrusega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 10.09.2022. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav. Võlgnikul oli 3 võlausaldajat, kellest 2 esitasid seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldajad Maksu- ja Tolliamet ja Politsei- ja Piirivalveamet teavitasid kohut, et jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Aruande kohaselt töötab võlgnik alates 10.01.2023 xxxx ning tema töötasu on 720 eurot kuus. Võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teostanud ei ole. 24.11.2020 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et ta ei teinud võlausaldajatele väljamakseid teadmatusest. Kohus, 01.12.2020 määruses, millega pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, selgitas võlgnikule, et võlausaldajatele tuleb teostada väljamakseid vastavalt jaotusettepanekus kajastatud jaotistele. 2020. aastal sattus võlgnik kinnipidamisasutusse, mistõttu ei olnud võlgnikul rahalisi vahendeid võlausaldajatele väljamaksete teostamiseks. Kohus sedastab, et kuigi võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset, ei ole kohtu hinnangul tegemist tahtliku kohustuste rikkumisega. Võlgnik on avaldanud 22.03.2023 ärakuulamisel, et ta on vabanenud kinnipidamisasutusest ja töötab alates 10.01.2023 F OÜ-s xxxx ning tema töötasu on 720 eurot kuus. Võlgniku arveldusarvetel rahalised vahendid puuduvad. Võlgniku igakuiseks püsikuluks on toidukulu summas 700 eurot. Võlgniku igakuised püsikulud kannab tema vanaema, kelle juures võlgnik elab. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et kuivõrd ta on leidnud töökoha, on tal võimalik tasuda võlausaldajatele lähiajal võlgnevused. Kohtule nähtub eelnevast, et võlgniku motiiviks on võlgnevuste tasumine ning võlgnik ei püüa hoida eemale kohustuste täitmisest. Lisaks on võlgnik teinud pingutusi, et leida töökoht pärast kinnipidamisasutusest vabanemist. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab

(RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et kinnipidamisasutuses viibides oleks võlgnikul olnud võimalik oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Samas nähtub võlgniku poolt avaldatust, et võlgnik on asunud töötama ning avaldanud valmisolekut lähiajal võlgnevuste tasumiseks. Kohus leiab, et võlgnikule tuleb võimaldada uus majanduslik algus, kuivõrd võlgnik on näidanud üles tahet võlgnevuste edaspidiseks tasumiseks ning leidnud endale ka kindla töökoha. Lisaks on seisukoha esitanud võlausaldajad avaldanud, et jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad V. K. kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.