lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-57065/171

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-57065/171
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2403
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Kohtujurist

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2023.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-57065

Tsiviilasi

I. T. (T., isikukood XXX, elukoht XXX) kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

Ärakuulamise toimumise aeg

22.03.2023.a

RESOLUTSIOON

1.Keelduda I. T. kohustustest vabastamisest.
2.Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Avaldada teade I. T. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Jätta menetluskulud I. T. kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohtu 24.11.2014 määrusega kuulutati välja I. T. pankrot. 25.01.2016 kohtumäärusega lõpetati pankrotimenetlus ning algatati I. T. kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast. Harju Maakohtu 09.07.2021 määrusega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 25.01.2023 ja kohustati võlgnikku esitama kohtule usaldusisiku aruanne hiljemalt 09.07.2022. Võlgnik esitas viimase aruande kohustustest vabastamise menetluses 01.02.2023. Aruandest nähtuvalt töötab võlgnik X OÜ-s poetöötajana alates 24.01.2022. Võlgnik märkis aruandes, et igakuised püsikulud kannab võlgnik ise. Rohkem andmeid, sh püsikulude suurust, võlausaldajatele teostatud väljamaksete suurust, võlgniku vara väärtust, toetuste summat jms, võlgnik aruandes välja toonud ei ole. Kohus kohustas 09.07.2021 määrusega võlgnikku esitama kohtule usaldusisiku

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

aruanne hiljemalt 09.07.2022. Võlgnik kohtule aruannet ei esitanud. Võlgnik esitas 09.07.2022 kohtule e-kirja, milles teavitas kohut, et võlgnik on vahetanud töökohta ning töötab täiskohaga. Võlgnevusi võlgnik vähendanud ei ole. Võlgnik avaldas, et tema igakuised maksed on suurenenud. 24.01.2023 edastas kohus järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja Pensioniregistrile võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt ei oma võlgnik arvelduskontot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalis, kuid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal teavitas kohut, et I. T. on TF Bank AB-le tasunud Leedu arvelduskontolt LTXXX perioodil 21.03.2022 – 27.10.2022 kokku 1200 eurot. Nende maksetega on võlgnik tasunud kolmanda isiku kohustust. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal pööras kohtu tähelepanu asjaolule, et I. T. teostab tagasimakseid kolmanda isikuga sõlmitud järelmaksulepingusse. I. T. teostas tagasimakseid LT kontodelt - LTXXX (27.10.2022 – ühel korral) ja LTXXX (ajavahemikus alates 21.03.2022 kuni15.09.2022). Eelmainitud järelmaksulepingu sõlmimise asjaolude uurimist teostab politseileitnant. Seisuga 25.01.2023 omab I. T. AS-is SEB Pank alljärgnevaid kontosid: 1) arvelduskontot nr EEXXX (konto jääk 0,04 eurot) ja 2) kogumishoiust nr EEXXX (saldo 0 eurot). I. T.l puudub konto BB Finance OÜ-le kuuluvas tarbijakrediiti pakkuvas keskkonnas www.hyba.ee. I. T.l on konto BB Finance OÜ-le kuuluvas tarbijakrediiti pakkuvas keskkonnas www.raha24.ee. Viimane laenutaotlus on võlgniku poolt esitatud 23.12.2015, mille BB Finance OÜ tagasi lükkas. Alates 2016. aastast ei ole võlgnik taotlusi esitanud ning talle ei ole krediiti väljastatud. I. T.l on konto BB Finance OÜ-le kuuluvas tarbijakrediiti pakkuvas keskkonnas www.avanss.ee. Viimane laenutaotlus on võlgniku poolt esitatud 17.10.2013. Alates 2016. aastast ei ole võlgnik taotlusi esitanud ning talle ei ole krediiti väljastatud. Swedbank AS teavitas kohut, et võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr EEXXX (saldo 0,95 eurot). Eesti Töötukassa teavitas kohut, et võlgnikule on 04.05.2020 makstud töötasu hüvitist summas 334,70 eurot ja 03.06.2020 summas 136,91 eurot. 21.08.2020 sai võlgnik koondamishüvitist summas 343,38 eurot. Lisaks on võlgnik saanud perioodil 08.10.2020 – 09.04.2021 igakuiselt töötuskindlustushüvitist vahemikus 126 eurot kuni 279 eurot. Alates 13.04.2021 kuni 14.06.2021 maksti võlgnikule töötutoetust vahemikus 141,30 eurot kuni 348,54 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule makstud brutotulu 2020. aastal summas 5766,45 eurot ja 2021. aastal summas 10 451,28 eurot. Sotsiaalkindlustusamet teavitas kohut, et võlgnikule on väljamakstud alates 25.01.2016 kuni käesoleva ajani: peretoetused 01.02.2016 kuni 29.02.2016 summas 257,54 eurot; 01.03.2016 kuni 31.03.2016 summas 234,03 eurot; 01.04.2016 kuni 30.04.2017 summas 219,18 eurot kuus; 01.05.2017 kuni 31.05.2017 summas 237,74 eurot; 01.06.2017 kuni 30.06.2017 summas 276,72 eurot; 01.07.2017 kuni 31.12.2017 summas 576,72 eurot kuus; 01.01.2018 kuni 28.02.2018 summas 586,72 eurot kuus; 01.03.2018 kuni 31.12.2018 summas 567,54 eurot kuus; 01.01.2019 kuni 31.08.2020 summas 558,36 eurot kuus ja 01.09.2020 kuni 31.01.2023 summas 539,18 eurot kuus. 01.02.2016 kuni 28.02.2020 on toetused välja makstud I. T. arvelduskontole nr EEXXX ja 01.03.2020 kuni 31.01.2023 toetused E. T. arvelduskontole nr EEXXX. Lisaks on võlgnikule makstud vanemahüvitis 13.03.2016 kuni 31.03.2016 summas 263,55 eurot; 01.04.2016 kuni 30.04.2016 summas 393,29 eurot; 01.05.2016 kuni 30.11.2016 summas 378,00 eurot kuus; 01.12.2016 kuni 31.12.2016 summas 380,00 eurot; 01.01.2017 kuni 30.04.2017 summas 412,00 eurot kuus ja 01.05.2017 kuni 21.05.2017 summas 290,71 eurot. Hüvitis on välja makstud I. T. arvelduskontole nr EEXXX. Võlgnik on 11.2022 saanud hinnatõusu leevendamise toetust summas 150,00 eurot, 10.2022 lapsepuhkust summas 98,50 eurot ja 01.2023 lapsepuhkust summas 73,87 eurot, mis on välja makstud E. T. arvelduskontole nr EEXXX. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr 99804553531, mille saldo 24.01.2023 seisuga on 0 osakut. I. T. on esitanud raha väljavõtmise avalduse 22.03.2021. 02.09.2021 on võlgnikule välja makstud 3881,48 eurot, 16.09.2021 on tehtud täiendav väljamakse summas 10,10 eurot ja 27.09.2021 on tasutud kompensatsioon summas 97,82 eurot. 08.03.2023 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja X OÜ teavitas kohut, et võlgnik ei ole terve kohustustest vabastamise menetluse vältel

teinud võlausaldajale mitte ühtegi makset. Võlgnik palub kohtul lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja X OÜ teavitas kohut, et võlausaldajal puuduvad vastuväited võlgniku võlgadest vabastamisele. Võlausaldaja AS X (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp avaldas seisukohas, et võlgnik ei ole võlausaldajale teinud mitte ühtegi makset. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja X OÜ palus kohtul lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja tõi välja, et võlgniku Swedbank AS-i pangakonto väljavõttelt perioodi 26.01.2022 - 26.01.2023 kohta nähtub, et I. T.l on hasartmängude sõltuvus, mille tõttu võlgniku rahalised vahendid kuluvad suures ulatuses sõltuvuse rahuldamiseks. Võlausaldaja lisas, et I. T. on jätnud kohut informeerimata oma tegevuse kohta rikkudes sellega PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust. Lisaks tulude varjamist tõendab võlausaldaja hinnangul asjaolu, et tuludeklaratsiooni andmetel on I. T. saanud enammakstud tulumaksu tagastuse summas 1477,39 eurot, millest samuti ei ole tehtud väljamakseid võlausaldajatele. Võlausaldaja X AS teavitas kohut, et terve kohustustest vabastamise perioodi vältel ei ole võlausaldajale laekumisi toimunud, mistõttu palub võlausaldaja kohtul lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 22.03.2023 ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta on tasunud võlgnevuse täies mahus X AS-ile, X OÜ-le ja X AS-ile. Võlgnik lisas, et tema viga on see, et ta ei ole maksnud kõikidele võlausaldajatele võrdselt võlgnevusi. Võlgnik teavitas kohut, et tema ei ole hasartmänge mänginud, vaid tema õepoeg tegi seda võlgniku konto alt. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

30.juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja (kuni 7 aastat menetluse algatamisest), pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Harju Maakohtu 09.07.2021 määrusega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 25.01.2023 ja kohustati I. T. esitama kohtule usaldusisiku aruanne hiljemalt 09.07.2022. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu3

ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtule on teatavaks saanud, et võlgnik küll ei oma arvelduskontot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalis, kuid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal teavitas kohut, et võlgnik on TF Bank AB-le tasunud Leedu arvelduskontolt LTXXX perioodil 21.03.2022 – 27.10.2022 kokku 1200 eurot. Nende maksetega võlgnik tasunud kolmanda isiku kohustust. Võlgnik teostas tagasimakseid LT kontodelt - LTXXX (27.10.2022 – ühel korral) ja LTXXX (ajavahemikus alates 21.03.2022 kuni15.09.2022). Võlgnik ise ei ole kohtule vastavat informatsiooni edastanud ning on kohtu eest varjanud, et ta omab Leedu arvelduskontosid. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikus suures ulatuses. Krediidiasutuse poolt edastatud teabest aga nähtub, et võlgnik on perioodil 21.03.2022 – 15.09.2022 ja 27.10.2022 tasunud kolmanda isiku kohustust võlgniku Leedu kontodelt. Kohtule nähtub eelnevast, et võlgnik ei ole suhtunud oma kohustustesse täitmisse kohustustest vabastamise menetluses täie tõsidusega ning selle asemel, et suunata oma likviidsed vahendid võlausaldajatele väljamaksete tegemisse, on võlgnik tasunud kolmanda isiku kohustust ning varjanud seda kohtu eest. Lisaks nähtub võlgniku arveldusarvete väljavõtetest, et suur osa võlgniku rahalisest vahenditest on kulunud hasartmängudele, so võlgniku arvelduskontolt Swedbank AS-is nähtub, et võlgnikul on 2022. aasta jaanuarikuust kuni 2022. aasta oktoobrikuuni kulunud hasartmängudele üle 11 035 euro. Võlgnik on ärakuulamisel avaldanud, et võlgnik ei ole mänginud hasartmänge vaid seda tegi võlgniku õepoeg. Eelnevat väidet võlgnik sisustanud ei ole. Lisaks on kohus 20.01.2023 aruandenõudes kohustanud võlgnikku esitama kohtule võlgniku kõikide arvelduskontode väljavõtted alates 25.01.2016, andmed töökoha, sissetulekute, olmekulude ning võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Võlgnik kohtunõuet täitnud ei ole. Võlgnik on esitanud kohtule üksnes puudulikult täidetud aruande, millesse on võlgnik jätnud märkimata sissetulekute suuruse, andmed võlgniku vara ja püsikulude kohta ja võlausaldajatele teostatud summade suuruse. Kohtu hinnangul on võlgnik andmete ja teabe esitamata jätmisel tegutsenud raskelt hooletult. Kohus on võlgnikku hoiatanud, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetluse. Pensioniregistri pidaja andmetel on I. T. esitanud raha väljavõtmise avalduse 22.03.2021. 02.09.2021 on võlgnikule välja makstud 3881,48 eurot, 16.09.2021 on tehtud täiendav väljamakse summas 10,10 eurot ja 27.09.2021 on tasutud kompensatsioon summas 97,82 eurot. Kohus on 09.07.2021 määruses, millega pikendas kohustustest vabastamise menetlust kuni 25.01.2023, selgitanud võlgnikule, et kuivõrd võlgnik on teinud avalduse II pensionisambast raha väljavõtmiseks ning vastav raha laekub võlgniku arveldusarvele 2021. aasta septembrikuus, siis tuleb laekunud rahast teha väljamaksed ka võlausaldajatele. Kohus selgitas võlgnikule, et kõiki võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt ning väljamakseid tuleb teha vastavalt jaotuskavale, kedagi võlausaldajatest eelistamata. Seega tuli võlausaldajatele teostada väljamakseid vastavalt jaotusettepanekus toodud jaotisele, mis 29.12.2015 kohtumääruse kohaselt on alljärgnevad:

Jrk nr

Nimi AS X(pankrotis) X OÜ (praegu X AS) X OÜ (praegu X UÜ) X OÜ X OÜ X AS Eesti filiaal (praegu X AS Eesti filiaal) X OÜ (praegu X OÜ) X AS (praegu X AS) Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus X AS X OÜ (praeguseks kustutatud) X OÜ M. K. (nõue loovutatud OÜ-le X)

Tunnustatud nõue (eurodes)

Jaotis (%)

347,76 346,60 1 428 2 801,55 796,32

1,1229 3,2540 3,2432 13,3619 26,2143 7,4512

1 266,61 19,16 645,42 1 387,68

6,2880 11,8518 0,1793 6,0392 12,9846 5,2025 2,8071

PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta on tasunud võlgnevuse täies mahus X AS-ile, X OÜ-le ja AS-ile. Kohus leiab, et võlgnikul oli pärast pensioniosakute eest raha laekumist ja tulumaksutagastust, võimalik teha võlausaldajatele oluliselt suuremas mahus väljamakseid kui võlgnik seda tegi. Siinkohal tuleb arvestada, et 5 aasta jooksul kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ei teinud võlgnik võlausaldajatele mitte ühtegi makset. Kohus leiab, et võlgniku käitumine on selgelt süüline, st võlgnikul oli võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid märkimisväärsemalt suuremas ulatuses, kuid võlgnik seda ei teinud. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik on eelistanud osasid võlausaldajaid teistele. Võlgnik ei ole võlgnevuste tasumisel järginud jaotusettepanekus ettenähtud jaotisi. Võlgnik on avaldanud, et ta on rahuldanud kolme võlausaldaja nõude. Teistele võlausaldajatele võlgnik väljamakseid teostanud ei ole. Võlgnik on seega jätnud arvestamata teiste võlausaldajate huve ning jaotusettepaneku kinnitamise määruses ettenähtud jaotisi. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Käesolevalt on kohustustest vabastamise menetlus kestnud üle 7 aasta ning võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid minimaalses määras. Seega nähtub eelnevast, et võlgnik ei ole suhtunud oma kohustuste täitmisse täie tõsidusega. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses ning tasuda võlgnevusi vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Käesolevalt võlgnik seda teinud ei ole. Seega, kuivõrd võlgnik on eelistanud osasid võlausaldajaid teistele, on ta sellega rikkunud võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Lisaks on võlgnik rikkunud ka teabe andmise kohustust ning ka sellest tingituna jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele võla tasumiseks suuremas summas makseid kui võlgnik on seni teostanud. Lisaks on võlgnik eelistanud osasid võlausaldajaid teistele. Kohus

andis 09.07.2021 määrusega, millega pikendas kohustustest vabastamise menetlust kuni 25.01.2023, võlgnikule täiendava võimaluse ja lisatähtaja võlgnevuste tasumiseks, kuid vaatamata eelviidatud asjaolule ei teostanud võlgnik võlausaldajatele nõutud ulatuses väljamakseid, sh laekunud pensioniosakute eest. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad I. T. kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja