Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

eurot. Võlgniku igakuised püsikulud on summas 361,31 eurot, so elukohakulu summas 211,31 eurot ja toidukulu summas 250 eurot. 24.01.2023 edastas kohus järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja Pensionikeskusele võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Krediidiasutuste vastuste kohaselt omab võlgnik Swedbank AS-is arvelduskontosid nr XXXXXXXXXXXXX (saldo 07.02.2023 seisuga 634,74 eurot) ja nr XXXXXXXXXXXXX (saldo 07.02.2023 seisuga 0 eurot). Lisaks on võlgniku nimel Coop Pank AS-is arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX (saldo 0 eurot). Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule perioodil 01.03.2017-31.12.2017 väljamakseid deklareerinud XXX OÜ summas 4230 eurot. 2020. aastal sai võlgnik brutotulu 0 eurot ja 2021. aastal 1200 eurot. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxxxxxxxxx, kuid võlgnik ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Sotsiaalkindlustusamet teatas kohtule, et võlgnikule ei ole väljamakseid tehtud alates 28.03.2017 kuni käesoleva ajani. Eesti Töötukassa teavitas kohut, et vahemikus 19.11.2019 kuni 07.07.2021 on võlgnikule makstud koolituse SMT, koolituse stipendiumid, töötutoetused ja karjäärinõustamise sõidukulu. 08.03.2023 kirjaga andis kohus võlausaldajale Coop Pank AS-le tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja Coop Pank AS teavitas kohut, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tasunud võlausaldajale 425,46 eurot. Nõude jääk on 97 039,95 eurot. Võlausaldaja tõi seisukohas välja, et võlgnik töötab xxx netotöötasuga 632 eurot kuus, kuid statistikaameti lehelt saadava info põhjal on keskmine xxx töötasu Harju maakonnas 1169 eurot kuus ning Maksu- ja Tolliameti andmetel viimase 4 kvartali tasutud tööjõumaksude arvestuse järgi oli võlgniku tööandja sektoris keskmine töötasu 1630 eurot kuus. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Coop Pank AS ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. 22.03.2023 ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et tal on xxxharidus. Võlgnik selgitas kohtule, et tema töötasu on nii madal seetõttu, et tööandja lubab kasutada tööautot koju sõiduks. Võlgnik avaldas lisaks, et tal on lühikesed tööpäevad ning pikalt ei saa töötada seetõttu, et võlgnikul selg valutab. Võlgniku kohustus tekkis seoses maja ostuga. Käesolevaks on maja tagastatud pangale. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 28.03.2017, s.o rohkem kui 5 aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Alates 03.04.2018 kuni 12.04.2019 töötas võlgnik xxx AS-is XXX ja tema töötasu oli vahemikus 398,46 eurot kuni 516,45 eurot ning alates 12.04.2019 kuni 31.10.2019 OÜ-s XXX xxx ja tema töötasu oli vahemikus 377,90 eurot kuni 516,45 eurot. Alates 01.10.2021 kuni käesolevani töötab võlgnik YYY OÜ-s xxx ning tema töötasu on jäänud vahemikku 562,72 eurot kuni 636,24 eurot. 22.03.2023 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tema töötasu on nii madal seetõttu, et tööandja lubab kasutada tööautot koju sõiduks. Võlgnik avaldas lisaks, et tal on lühikesed tööpäevad ning pikalt ei saa töötada seetõttu, et võlgnikul selg valutab. Võlgnikul oli 1 võlausaldaja, Coop Pank AS, kes ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega põhjusel, et võlgnik on 5 aasta jooksul tasunud võlausaldajale üksnes 425,46 eurot. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohustustest vabastamise menetluses tuli võlgnikul teha väljamakseid 1le võlausaldajale. Võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid kokku summas 425,46 eurot rohkem kui 5 aasta jooksul. See on arvestuslikult ca 85 eurot aastas ja ca 7 eurot kuus. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei olnud võimalik teostada võlausaldajale suuremas ulatuses väljamakseid kui arvestuslikult ca 7 eurot kuus 5 aasta vältel. Võlgniku poolt esitatust nähtub, et võlgnik on töötanud üksnes madalapalgalistel ametikohtadel, kuid kohtule jääb ebaselgeks, mis põhjustel ei ole võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohus leiab, et võlgniku käitumine on selgelt süüline, st võlgnik ei ole terve kohustustest vabastamise menetluse vältel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on küll ärakuulamisel avaldanud, et xxx tõttu ei ole tal võimalik pikalt töötada, kuid kohtu hinnangul ei vabasta eeltoodu võlgnikku kohustusest otsida tulutoovat tööd. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik on võlausaldajale teostanud väljamakseid minimaalses ulatuses. Võlausaldaja on palunud jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuivõrd võlgnevuse jääk on 97 039,95 eurot. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kui võlgnik ei teosta rohkem kui 5 aasta jooksul võlausaldajale suuremas ulatuses makseid kui 425,46 eurot ning ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, on ta sellega rikkunud ka võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et

võlgnikul ei ole olnud võimalik teha võlausaldajale võla tasumiseks suuremas mahus makseid. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad X kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.