Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-16-8328
Kohtuasi
X kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.10.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXX) Puudutatud isikud (võlausaldajad): Luminor Bank AS (registrikood 11315936) AS SEB Liising (registrikood 10281767) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349) Notarite Koda (registrikood 74000240) Kohtutäitur Kaja Lilloja Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ (registrikood 10344152)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X 21.10.2022 korduvalt esitatud määruskaebus ja keelduda X 21.10.2022 menetlusdokumentide lisade vastuvõtmisest.
2.Keelduda kõigi X 15.11.2022 määruskaebuse täiendustele lisatud dokumentide vastuvõtmisest.
3.Võtta X 15.11.2022 määruskaebuse täiendusi arvesse üksnes osas, milles on esitatud etteheited Harju Maakohtu 06.10.2022 määrusele (III kd, tl 34) ning jätta menetlusdokument ülejäänud osas tähelepanuta.
6.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta X kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.
2-16-8328 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punktid 1–3 ei ole edasikaevatavad. Ülejäänud määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu 09.08.2016 määrusega kuulutati välja X (avaldaja, võlgnik) pankrot. Maakohtu 28.03.2017 määrusega lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.
2.Maakohtu 28.03.2017 määruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad ja nõuded võlgniku vastu kokku 617 695,82 eurot: Võlausaldaja
Rahuldamata nõude jääk (eurodes)
Jrk nr
Luminor Bank AS
317 181,19
AS SEB Liising
5280,42
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu
Notarite Koda
7774,94
Kohtutäitur Kaja Lilloja
613,12
Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ
272 241,09
14 605,06
3.Kohus selgitas 07.06.2018, 03.04.2019 ja 17.09.2020 kirjades aruande esitamise kohustust ja seda, mida tuleb aruandes kajastada. Usaldusisik esitas kohtule usaldusisiku aruande 15.12.2018, milles tõi välja, et kõik võlgniku pangakontod on arestitud. Võlgnik on püüdnud otsida mõistlikult tulutoovat tegevust. Võlgniku elu- ja tegevuskoht ei ole muutunud. Võlgnik ei varja saadud tulusid ega vara. Võlgnikul ei ole olnud võimalik pangakontodele laekuvatest summadest oma kohustusi täita ja võlausaldajatele võimalikke väljamakseid teostada. 03.04.2019 aruandes kajastatu oli äravahetamiseni sarnane 07.06.2018 esitatud aruandega. Võlgnik täiendas 17.06.2019 usaldusisiku aruannet, esitades kontode väljavõtted ja tööle kandideerimise ebaõnnestumise andmed. Võlgnik ei tööta, ei ole töötukassas arvel, 2018 kandideerimine Kultuuriministeeriumi ei õnnestunud, kasvatab kolme alaealist last, sissetulekuks on vajaduspõhine õppetoetus ja tulemusstipendium, millest tasub Eesti Kunstiakadeemia õppeteenustasu, igakuised püsikulud kannab muu isik, väljamaksed võlausaldajatele puuduvad.
4.Võlgnik esitas 01.04.2022 kohtule taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamiseks viie aasta möödumisel.
2-16-8328
5.Kohtus 08.06.2022 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et viie aasta jooksul on ta tegelenud kolme lapse kasvatamisega. On tööle kandideerinud erinevatesse kohtadesse, aga ei ole õnnestunud saada valituks. Kandideerimine ei ole õnnestunud pankrotimenetluse pärast. Kohustustest vabastamine on põhjendatud, sest tema majanduslik ja sotsiaalne olukord on väga raske, kuid sellest hoolimata on ta püüdnud teha endast oleneva (õppima asumine) uue võimaluse saamiseks ühiskonnas ja andnud menetluse käigus, sh kohustustest vabastamise kestel, endast parima, tehes igakülgselt koostööd pankrotihalduri ja kohtuga.
6.Võlausaldaja SEB Liising AS ei ole võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisele vastu juhul, kui kohus tuvastab, et võlgnik on täitnud talle ettenähtud pankrotiseadusest (PankrS) tulenevaid kohustusi.
7.Võlausaldaja Luminor Bank AS on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisele vastu, kuna võlgnik ei ole kogu menetluse vältel nõuetekohaselt oma kohustusi täitnud. Võlgnik ei ole kogu menetluse vältel mõistliku tulutoova tegevusega tegelnud.
8.Võlgniku pankrotimenetluses tunnustati Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõuet summas 272 241,09 eurot. Seisuga 22.04.2022 on Maksu- ja Tolliameti nõude jääk 266 155,14 eurot. Nõue on vähenenud varasemate perioodide FIE avansiliste sotsiaalmaksude vähendamiste arvelt. Kohustustest vabastamise menetluse ajal võlgnik Maksu- ja Tolliameti nõuet tasunud ei ole. Olemasolev informatsioon viitab sellele, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve.
9.Notarite Koda ei nõustunud võlgniku kohustusest vabastamisega.
10.Võlgnik esitas 12.06.2022 taotluse istungi kinniseks kuulutamiseks ning 29.06.2022 taotluses palus toimikutes olevad dokumendid, sh helisalvestised, kuulutada piiratud ligipääsuga dokumentideks. Maakohtu määrus
11.Maakohus keeldus 06.10.2022 määrusega võlgniku kohustustest vabastamisest ja lõpetas menetluse. Maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse istungi, helisalvestise ja toimikute juurdepääsu kinniseks kuulutamiseks ning kuulutas kinniseks menetluse osa, s.o võlgniku alaealise lapse epikriisist väljavõtte.
12.Maakohus tuvastas, et võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal töötanud, võlgnik on kasvatanud kolme alaealist last. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud.
13.Maakohus nõustus võlgnikuga ainult selles, et ta on olnud kättesaadav ja koostööaldis. Võlgniku avaldatu ja kirjapandu on vasturääkiv. Ärakuulamisel väitis võlgnik, et talle ei ole ligipääsu kohtudokumentidele, samas kinnitas, et need on nähtavaks tehtud, kuid pole ise tutvunud nendega. 29.06.2022 esitatud täpsustuse kohaselt on aga võlgnik tutvunud kõikide võlausaldajate seisukohtadega.
14.Mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise ja selle otsimise osas on kohtu hinnangul samuti vasturääkivusi. Ärakuulamisel võlgnik kinnitas, et viimased kolm aastat on ta teinud uurimistööd, et kandideerida, aga ühtegi töövestlust sellel perioodil pole olnud. Veel kinnitas võlgnik, et on kandideerinud erinevatesse kohtadesse, nii riigiametitesse kui ka eraettevõtetesse. Kohtule on esitatud tõendina ainult üks kandideerimise vastus aastal 2018.
2-16-8328 Olemasoleva informatsiooni pinnalt võib järeldada, et võlgnik on tulutoova tegevuse otsimisel olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel täielikult passiivne (ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ei ole suutnud viie aasta jooksul leida ühtegi töökohta, võttes arvesse tema haridust, õpinguid ning varasemat töökogemust). Uurimistöö tegemine, et kandideerima hakata, ei ole reaalne töö otsimine. Kohtule on ebaselge ka võlgniku õppimise osa. Konto väljavõtetest nähtub, et võlgnik tasub Eesti Kunstiakadeemiale õppeteenustasu, kuid puuduvad igasugused tõendid, millist eriala võlgnik õpib, millal õppimist alustas, millal on võimalik haridustee lõpetada, milline on diplom võimaliku lõpetamise korral või mis ametikohale on tulevikus võimalik tööle asuda. Tasuva töö otsimine on pelgalt võlgniku paljasõnaline väide. Kohtu hinnangul on vajadus kõrgelt haritud juristide järele suurenenud. Võlgnik on seadnud endale liialt kõrged kriteeriumid, kandideerides ainult tippjuhi ametikohale. Võlgnikule ei ole pandud kohustust teenida tulu just notarina või tippametnikuna. Võlgniku kohustus oli kogu viieaastase perioodi jooksul leida endale tasuv töökoht.
15.Asjakohane ei ole võlgniku põhjendus, et ta poleks saanud tööl käia laste koduõppel viibimise tõttu. Suur osa inimesi elas pandeemia ajal keerulist elu, õppis koos lastega ning samal ajal oli neil kohustus ka oma tööd teha.
16.Võlgnik tõi põhjuseks tööl käimise võimatusele ühe lapse erivajaduse. Kohtule on teada, et võlgniku ühel lapsel on tõsiseid probleeme tervisega, kuid esile ei ole toodud, et lapse tervislik olukord takistaks võlgnikul töötamast või ennast koolitamast. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et võlgnik oleks määratud oma lapsele hooldajaks. Võlgniku kinnitusel käivad kõik kolm last koolis. Seega ei nähtu, et võlgnikul esineks lapse tervisliku olukorra tõttu takistus tööl käimiseks.
17.Võlgnik tõi 09.06.2022 esitatud seisukohas välja Eesti keskmise palga suuruse ja Eesti elatusmiinimumi ehk absoluutse vaesuse piiri ja viitas asjaolule, et kui ta teeniks keskmist palka, kasvatakse 3 alaealist last, hooldaks oma vanemaid, siis tähendaks see ühtlasi elamist järgmised 21 aastat absoluutse vaesuse piiril. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku viited asjakohased. Arvestades asjaoluga, et võlgnik ei ole viis aastat töötanud ega mitte mingisugust sissetulekut teeninud, jääb kohtule selgusetuks, millisel piiril olevaks võlgnik täna oma elamist hindab. Võlgniku oletused on paljasõnalised.
18.Mis põhjusel võlgnevused tekkisid ei ole käesoleva menetluse teema. Kohtul tuleb kohustustest vabastamisel hinnata, kuidas on võlgnik viie aasta jooksul oma kohustusi täitnud. Pole oluline, kui palju oleks võlgnik olnud suuteline sissetulekut teenima, oluline on tahe teha endast kõik sõltuva, et asuda oma kohustusi täitma, mis annab aluse täitmata jäänud kohustustest vabastamisele. Kas saadud sissetulek oleks võimaldanud võlausaldajatele väljamakseid teha või kas sissetulekut saadi piisavas ulatuses, jääb kohtu hinnata kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel. Võlgnik on sissetuleku arestimise osas teinud ka ise infopäringu nii Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale kui ka Justiitsministeeriumile juba aastal 2018. Mõlemad asutused on toonud näidetena välja, kuidas arvestada võlausaldajatele väljamaksmiseks kuuluvat osa. Seega on võlgnikule nii oma hariduslikust kvalifikatsioonist tulenevalt kui ka järelepärimiste vastusest selge, kuidas kohustustest vabastamisel võlausaldajatele tasutu arvestamine toimub.
19.Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse
2-16-8328 leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võlgniku näol on tegemist noore ja kõrgelt haritud inimesega, mistõttu ei tohiks töö leidmine olla keerukas. Enda koolitamine on tervitatav, kuid töökoha valikul ei peaks sellises situatsioonis olema liialt valiv.
20.Eeltoodu alusel leidis maakohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat teabe andmise kohustust, kuid ta on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
21.PankrS § 173 lg-d 3–5 sätestavad võlgnikule võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik ei ole sissetulekut teeninud. Võlausaldajatele pole ühtegi väljamakset tehtud. Samuti ei nähtu pankade vastustest kohtule, et võlgnikule oleks laekunud summad, mille arvelt väljamakseid teha. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustusi olles vähemalt hooletu ja kergemeelne. Ärakuulamisel ei selgunud objektiivseid võlgnikust sõltumatuid asjaolusid, mis oleks takistanud võlgnikul täita seadusest tulenevaid võlgniku kohustusi. Võlausaldajate huvid on saanud kahjustada. Võlgnik on oma tegevusega vähendanud võlausaldajate võimalusi saada oma nõue kasvõi osaliselt rahuldatud. Eeltoodu alusel leidis kohus, et võlgnik on rikkunud ka PankrS § 173 lg-test 3–4 tulenevaid kohustusi.
22.Menetluse pikendamine PankrS § 175 lg 51 alusel ei ole põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt kohtuistungil avaldatut, ei ole võlgnikul võimalik teenida tulu ega muul viisil heastada oma rikkumisi. Määruskaebus
23.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võlgnik kohustustest vabastada või vabastamise võimatuse korral pikendada kohustustest vabastamise menetlust.
24.Maakohus ei kuulutanud kinniseks menetlust võlgniku taotletud ulatuses, s.o istungiprotokolli (helisalvestist) või selle osasid, mis sisaldavad delikaatseid andmeid.
25.Maakohus ei kaalunud esitatud dokumente piisava põhjalikkusega. Maakohus ei hinnanud realistlikult võlgniku võimekust võla likvideerimiseks. Maakohus andis meelevaldselt hinnangu võlgniku tahtele ja isikuomadustele (hooletu, kergemeelne). Maakohus ei süüvinud piisava põhjalikkusega võlgniku hoolduskohustusse puutuvasse ega kasutanud kohtule pakutud võimalust tutvuda hoolduskohustuse mahtu tingivate alusandmetega (näiteks täiendavad terviseandmed lapse erinevatelt raviarstidelt viimaste epikriiside kohta, andmed digilugu.ee-st). Võlgnik palub kohtul kaaluda esitatud argumente uuesti, vajadusel küsida täpsustusi ja tõendeid.
26.Maakohus kinnitas istungil lahendini jõudmist 1 kuu jooksul, kuid jõudis selleni 4 kuu jooksul, seejuures eksides rängalt edasikaebamise korra osas. Võlgnikul on kahtlus, et kohus võis määruse tegemisel olla mõjutatud erinevatest kehtivatest/kehtivuse kaotanud sätetest, mistõttu ei suutnud kohus täieliku pühendumisega keskenduda õiglase lahendi tegemisele.
27.Kõik võlausaldajad on nentinud, et menetluses käsitatud kohustused on tekkinud seoses notari ametitegevusega ning nende rahuldamine ei ole realistlik tavapärasel (mitte notarina) palgakohal töötamisel. Võlgniku andmetel ei esitanud ükski võlausaldaja vastuväiteid võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamisele ega ka määruskaebust määruse peale, millega
2-16-8328 kohus algatas kohustustest vabastamise menetluse. Seetõttu on arusaamatud mõnede võlausaldajate vastuväited menetluse lõpetamisel kohustustest vabastamisele. Menetluse edasine käik
28.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Luminor Bank AS ja Notarite Koda palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
29.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
31.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha võlgniku poolt määruskaebemenetluses esitatud menetlusdokumentide ja nende mahukate lisade osas.
31.1.Määruskaebuse põhjendamiseks võib TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. See ei tähenda, et tõendeid võiks esitada korduvalt ja neid konkreetsete asjaoludega seostamata või lisade nimekirja esitamata. Samuti tuleb selliselt asjaolude ja tõendite esitamisel märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus (TsMS § 633 lg 5). TsMS § 338 lg 1 p 7 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, hagis, vastuväites ja kaebuses muu hulgas menetlusdokumendi lisade nimekiri. Tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb (TsMS § 236 lg 3). Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1).
31.2.Võlgnik on 21.10.2022 esitanud kahel korral määruskaebuse ja lisana ka vaidlustatud maakohtu määruse. Samasisulise kaebuse korduvaks esitamiseks puudub vajadus ning käesolevas tsiviilasjas tehtud maakohtu määrus sisaldub juba tsiviilasja toimikus. Seega puudub vajadus nende täiendavaks võtmiseks toimikusse. Kohus tagastab korduvalt esitatud määruskaebuse ja mõlema menetlusdokumendi lisa elektrooniliselt ega võta neid tsiviilasja toimikusse (III kd, tl-d 7–21).
31.3.Võlgnik on 15.11.2022 esitanud vastuseks maakohtu 25.10.2022 puuduste kõrvaldamise määrusele täiendused määruskaebusele ja lisad. Võlgniku määruskaebus ei sisalda lisade nimekirja. Määruskaebuses ei ole ühelegi konkreetsele lisale (tõendile) viidatud. Samuti on need esitatud juba varem maakohtule (II kd, tl-d 106–107, 195–199, 200–205). Samade, kohtule juba esitatud dokumentide uuesti esitamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus keeldub kõigi 15.11.2022 esitatud määruskaebuse täiendustele lisatud dokumentide vastuvõtmisest ja tagastab need elektrooniliselt ega võta neid tsiviilasja toimikusse (III kd, tl-d 47–89).
31.4.Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et 15.11.2022 esitatud täiendused määruskaebusele sisaldavad mahukaid väljavõtteid seadusaktidest ja erinevaid käesolevas tsiviilasjas tehtud maakohtu määruseid. Kohus kohaldab asjakohast seadust ise ja käesolevas tsiviilasjas tehtud maakohtu määrused sisalduvad juba tsiviilasja toimikus. Kuivõrd eelnimetatu sisaldub
2-16-8328 määruskaebuse tekstis, ei saa eraldi nende vastuvõtmisest keelduda. Neil kaalutlustel võtab ringkonnakohus asja lahendamisel võlgniku 15.11.2022 menetlusdokumenti arvesse üksnes osas, milles võlgnik on esitanud etteheited Harju Maakohtu 06.10.2022 määrusele (III kd, tl 34) ning jätab dokumendi ülejäänud osas tähelepanuta (III kd, tl-d 34 pöördel–45).
31.5.Lisaks esitas võlgnik 29.11.2022, s.o pärast määruskaebuse ja selle 15.11.2022 täienduste võlausaldajatele kättetoimetamist ning võlausaldajate seisukohtade esitamist veelkordselt täpsustused määruskaebusele. Kohus peab hea seisma selle eest, et menetlus oleks ökonoomne ja toimuks mõistliku aja jooksul. Samas peab kohus lahendama asja õigesti ning võimaldama vajalikus ulatuses menetlusosalistele oma seisukohtade ja tõendite esitamist (TsMS § 2). Ehkki TsMS § 662 lg 3 võimaldab kaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, ei ole selline võimalus menetluses lõputu. Võlgnik sai määruskaebemenetluses võimaluse oma kaebust täpsustada, kui maakohus andis 25.10.2022 määruses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Ringkonnakohus märgib, et võtab 29.11.2022 esitatud menetlusdokumendi puhul arvesse üksnes selles esitatud õiguslikud seisukohad.
32.Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus kooskõlas materiaal- ja menetlusõigusega. Maakohtu määrus vastab TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist, sh oluliste asjaolude või tõendite ebaõiget või ebapiisavat hindamist, ringkonnakohus ei tuvastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku tegevust viie aasta lõikes alates menetluse algatamisest hinnates tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Võlgniku määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
33.Käesolevas asjas tuleb füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 järgi kohaldada asja lahendamisel kuni 01.07.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni. Võlgnikul on võimalik saada kohustusest vabaks üksnes juhul, kui ta on täitnud ettenähtud seadusest tulenevad kohustused ning suutnud kohustuste täitmist kohtule ka tõendada. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Juhul kui võlgnik ei ole enda kohustusi täitnud, peab ta tooma kohtu ette asjaolud ja tõendama, et ta ei rikkunud kohustusi süüliselt või ei kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
34.Võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluses tooma kohtu ette asjaolud ja esitama tõendid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et võlgnik on tegelenud võlgadest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsinud (PankrS § 173 lg 1). Sealjuures on kohtupraktikas leitud, et ei piisa üksnes töötasu saamisest või ametikoha pidamisest, vaid võlgnik peab tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, või kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, siis vähemalt tegema kõik endast mõistlikult võimaliku, et selline tegevus leida. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha. Üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 19).
2-16-8328
35.Otsustus selle kohta, kas võlgnik on tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega, on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus saab teha tuvastatud asjaolude ja esitatud tõendite alusel. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud.
36.Maakohus järeldas õigesti võlgniku enda esitatud aruannete ja ärakuulamisel avaldatu alusel, et võlgnik ei ole tegelenud kogu menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega PankrS § 173 lg 1 tähenduses ega otsinud seda piisavalt. Maakohus on korduvalt võlgnikule selgitanud tema kohustusi (II kd, tl-d 3, 26, 43, 46, 80, 186–189). Arvestades maakohtu korduvaid selgitusi, ei saanud kolleegiumi hinnangul võlgnikule jääda tema kohustused menetluse kestel ebaselgeks. Maakohus leidis õigesti, et võlgnik ei ole tõendanud, et ta oleks pidevalt ja aktiivselt tööd otsinud või et oleksid esinenud objektiivsed asjaolud, mis töö otsimist ja leidmist takistasid.
37.Kuigi võlgnik on töö leidmise takistusena esile toonud muu hulgas laste kasvatamise ja ühe lapse erivajaduse, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ei ole usutav, et võlgnikul puudus viimase viie aasta jooksul töötamise võimalus täielikult. Võlgniku käsitlusest jääb mulje, et laste olemasolu korral ei olegi võimalik tööl käia ega oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Laste kõrvalt töötamine, sh nn COVID-19 perioodil, on tavapärane, nagu maakohus õigesti leidis. Maakohus on järeldanud, et kooliealiste laste hooldamist, isegi kui üks neist on erivajadusega, ei saa asja materjalide alusel pidada sissetuleku teenimise takistuseks. Ringkonnakohtul puudub alus selles järelduses kahelda.
38.Seda, et võlgnik oleks tööturul halvas valguses põhjusel, et ta on pankrotis, ei ole võlgnik samuti usutavaks teinud. Võlgnik ei ole täpselt toonud kohtu ette, milliseid tööpakkumisi ta vaatas, kuhu ta kandideeris ja kuhu teda tema esile toodud põhjendustel tööle ei võetud. Võlgniku üldsõnaliste väidete alusel ei saa ringkonnakohus jõuda maakohtust erinevale järeldusele.
39.Võlgniku tegevusest ei nähtu pingutust ja endast parima andmist võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et mõistliku tulutoova tegevuse otsimisena ei ole piisav, kui võlgnik kandideerib töökohale menetluse kestel ühel korral ning ülejäänud kohustusest vabastamise menetluse jooksul loobub üldse konkurssidel osalemisest. Väide, et tegelikult kandideeris ta rohkematel kordadel, on jäänud paljasõnaliseks. Mõistliku tulutoova tegevuse otsimine eeldab lisaks soovi väljendamisele ka seda, et võlgnik teeb reaalseid pingutusi, s.t kandideerib erinevatel konkurssidel selleks, et ametikoht endale saada, ning suudab seda ka kohustuste vabastamise menetluses kohtule tõendada. Mõistlik isik, kui tal on soov oma kohustustest vabaneda, oleks võlgniku asemel otsinud kogu menetluse ajal endale tulutoovat tööd. Selliseid asjaolusid ega tõendeid aga võlgnik kohtu ette toonud ei ole. Võlgnik, kes teadis, et tema suhtes on käimas kohustustest vabastamise menetlus ning tal on kohustus sellel perioodil tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, oleks pidanud tegema pingutusi, et leida töö. Kohustustest vabastamise menetluse üks eesmärk on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11). Juhul, kui võlgnik endast parimat ei anna, riskib võlgnik sellega, et kohus teda kohustustest ei vabasta.
40.Lisaks ei ole võlgnik tema seisukohtadest nähtuvalt tõsiselt kaalunud võimalust endale ise töökoht luua, võttes arvesse, et võlgnikul on kõrgharidus õigusteaduses. Võlgnik on küll menetluse ajal asunud õppima kõrgkoolis ja omandab uut eriala, kuid see ei ole mingilgi määral aidanud kaasa võlausaldajate nõuete rahuldamisele.
2-16-8328
41.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et võlgnik ei rikkunud tööotsimise ja sissetuleku teenimise kohustust, kuna kohus ei hinnanud realistlikult võlgniku võimekust võlgade likvideerimiseks. Esiteks ei ole võlgnik kohustatud võlgadest vabastamise menetluse kestel võlgu likvideerima, vaid neid mõistliku pingutuse tulemusel vähendama. Pigem jääb võlgniku seisukohtadest mulje, et võlgade kogusummat arvestades ei ole võlgniku hinnangul mõtet võlausaldajate nõuete jääki vähendada, kui kohustusi ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse jooksul täielikult täita. Olukorras, kus võlgnik ei ole teinud piisavaid pingutusi tulutoova tegevuse leidmiseks ja ei ole sisuliselt kogu menetluse kestel tulu teeninud, ei saanud maakohus hinnata, kas võlgniku tulust oleks olnud võimalik võlausaldajale väljamakseid teha või mitte (PankrS § 173 lg 5).
42.Maakohus ei pidanud olukorras, kus võlgnik ei ole 5 aasta jooksul sisuliselt mingit sissetulekut teeninud, selgitama, millises summas täpsemalt on tasuv töö või teenistus. Maakohus oleks saanud hinnata võlgniku sissetuleku piisavust juhul, kui võlgnik oleks töötanud ja sissetulekut teeninud. Sellisel juhul oleks maakohus hinnanud, kas arvestades võlgniku vanust, haridust ja töökogemust, oli võlgniku pingutus piisav ja mõistlik või kas võlgnik oleks pidanud veelgi tasuvama töö leidma.
43.Võlgniku hinnangul on arusaamatud mõnede võlausaldajate vastuväited menetluse lõpetamisel olukorras, kus nad ei esitanud vastuväiteid menetluse algatamisel. Ringkonnakohus selgitab, et võlausaldajad saavadki anda enda sisulise arvamuse võlgniku tegevusele kohustustest vabastamise menetluses tagantjärgi menetluse lõpetamisel.
44.Ringkonnakohus saab kaaluda määruskaebusmenetluses PankrS § 175 lg 51 kohaldamist. Viidatud sätte kohaselt võib kohus, kui ta leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest vabastamist. Selleks tulnuks võlgnikul eeskätt oma võlgnevust võlausaldajate ees vähendada, koheldes võlausaldajaid võrdselt ja tehes väljamakseid vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele (PankrS § 172 lg 2). Võlgniku senisest käitumisest ja määruskaebuse seisukohtadest võib aru saada, et võlgniku hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete täitmine üleüldse võimalik. Ringkonnakohus ei pea täiendava tähtaja määramist põhjendatuks, arvestades võlgniku senist käitumist, passiivsust tulutoova tegevuse leidmisel, huvipuudust nõuete vähendamisel ja asjaolu, et PankrS § 175 lgs 51 sätestatud maksimumtähtaeg saabub vähem kui aasta pärast.
45.Kokkuvõttes on maakohus õigesti PankrS § 175 lg 8 alusel lõpetanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse, jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnikule oli teada, kuidas ta peab käituma, et vabaneda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuste täitmisest. Menetluse ajal võlgnik ei otsinud piisavalt ega teinud tööd, mis oleks taganud võlausaldajatele võlgnevuse katteks väljamaksete tegemise mingiski ulatuses. Seega puudus võlgnikul tahe teha endast kõik sõltuv, et asuda oma kohustusi täitma, mis annab aluse täitmata jäänud kohustustest vabastamisele.
46.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega menetluse osaliselt kinniseks kuulutamisel. Muus osas, kui võlgniku lapse terviseandmeid puudutavas osas, ei ole põhjendatud kohustusest vabastamise menetlust kinniseks kuulutada.
2-16-8328
47.Kuigi maakohus on 08.06.2022 toimunud ärakuulamisel lubanud lahendi teha 1 kuu jooksul, kuid jõudis selleni 4 kuu pärast, ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, mis võiks kaasa tuua lahendi tühistamise. Vastupidiselt võlgniku kahtlusele, et hilinemine viitab sellele, et kohus ei olnud pühendunud ja võis olla häiritud seadusemuudatustest, leiab ringkonnakohus, et arvestades maakohtu töökoormust, võttis kohus lahendi tegemiseks mõistliku aja. Maakohus eksis küll edasikaebekorra selgitamisel, kuid ringkonnakohus ei pea ka seda niivõrd oluliseks menetlusnormi rikkumiseks, mis võiks kaasa tuua lahendi tühistamise.
48.TsMS § 696 lg 1 esimene lause ja PankrS § 5 lg 1 võimaldavad esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata kuni 01.07.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Asja materjalidest nähtuvalt teistel menetlusosalistel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu jäävad need rahaliselt kindlaks määramata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.