Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele.
7.Jätta menetluskulud K Ai kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse p 1 edasikaebamisele ei kuulu. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 09.08.2016 määrusega kuulutati välja K Ai pankrot. 28.03.2017 kohtumäärusega lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati K Ai kohustustest vabastamise menetlus. K Ai täitmata jäänud kohustused moodustasid 617 695,82 eurot. Kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks K A. Kohtumääruse resolutsiooni p 12 kohaselt kohustati võlgnikku esitama usaldusisiku aruanne kord aasta jooksul.
2.01.04.2022 esitas võlgnik kohtule taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamiseks viie aasta möödumisel.
3.08.06.2022 toimus võlgniku ärakuulamine, kus arutati kohustustest vabastamise menetluses kohustuse täitmist ning väljavaateid menetluse lõpetamiseks või pikendamiseks.
5.19.06.2019 edastas kohus järelepärimised krediidiasutustele ning Maksu- ja Tolliametile võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Krediidiasutuste vastuste kohaselt 19.06.2019 seisuga omab võlgnik AS-is SEB Pank arvelduskontot nr xxx (kontojääk -335,34 eurot, laekumisi 0 eurot) (II kd lk 74). Swedbank AS (KIS dok. nr 87s) vastuse kohaselt omab võlgnik kahte kontot, mõlemal on jääk 0 eurot, ning K A FIE arvelduskonto on blokeeritud ja jääk on 03.07.2019 seisuga 23,61 eurot ning Maksu- ja Tolliameti andmetel (II kd lk 70) ei ole võlgnik perioodil 01.01.201731.12.2018 andmeid deklareerinud.
6.Võlausaldaja xxx AS ei ole võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisele vastu juhul, kui kohus tuvastab, et võlgnik on täitnud talle ettenähtud PankrS-st tulenevaid kohustusi. Võlausaldaja xxx AS on seisukohal, et võlgnik ei ole kogu menetluse vältel nõuetekohaselt oma kohustusi täitnud, mistõttu ei ole põhjendatud vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitamata jäänud kohustustest. Usaldusisiku 2021 aruandest nähtub, et võlgnik ei ole kogu menetlus vältel mõistliku tulutoova tegevusega tegelnud. Usaldusisiku aruandes on märgitud justkui võlgnik oleks tööle kandideerinud kuid tulutult. Võlausaldajale ei ole teada põhjused, miks võlgnikul ei ole olnud võimalik mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole teinud piisavalt pingutusi, et mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda ning seeläbi võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt täita. Võlgnik ei ole kogu kohustusest vabastamise menetluse vältel xxx AS nõuet vähendanud. Võlausaldaja on kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisega nõus, kuid sellisel juhul tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. K Ai pankrotimenetluses tunnustati Eesti Vabariigi nõuet Maksu- ja Tolliameti kaudu summas 272 241,09 eurot. Seisuga 22.04.2022 on Maksu- ja Tolliameti nõude jäägiks 266 155,14 eurot. Nõue on vähenenud varasemate perioodide FIE avansiliste sotsiaalmaksude vähendamiste arvelt. Kohustustest vabastamise menetluse ajal võlgnik Maksu- ja Tolliameti nõuet tasunud ei ole. Töötamise registri andmetel puudub võlgnikul kehtiv tööleping ning ka kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole võlgnikul töösuhteid olnud. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole ka võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse ajal väljamakseid deklareeritud. Võlgnik on oma aruandes välja toonud, et ta on saanud kohustustest vabastamise menetluse ajal stipendiumit. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik xxx. Võlgadest vabastamise menetlus on võlgniku võimalus võlgadest lahti saada, kuid see omakorda eeldab võlgnikupoolset aktiivset tegutsemist.
Olemasoleva informatsiooni pinnalt võib järeldada, et võlgnik on tulutoova tegevuse otsimisel olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel täielikult passiivne (ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ei ole suutnud viie aasta jooksul leida ühtegi töökohta, võttes arvesse tema haridust, õpinguid ning varasemat töökogemust), mis viitab sellele, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal ühtegi makset võlgnevuse katteks teinud, samuti ei nähtu asjaolusid, mis tõendaksid, et võlgnik oleks tegelenud aktiivselt oma sissetulekute suurendamise ja tasuva töö leidmisega (või on siis oma sissetulekuid varjanud) ning maksuhaldurile ei ole teada ka asjaolusid, mis takistaksid võlgnikul töötamist, palub Maksuja Tolliamet jätta K A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. xxx ei nõustu võlgniku kohustusest vabastamisega.
7.Võlgnik esitas 12.06.2022 taotluse istungi kinniseks kuulutamiseks ning 29.06.2022 taotluses palub juurdepääsu toimikutele, sh helisalvestisele, kuulutada piiratud ligipääsuga dokumentideks. Täiendavalt esitas võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks põhjendused. Võlgnik palub vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või vabastamise võimatuse korral palub pikendada kohustustest vabastamise menetlust. Võlgnik leiab, et kohustustest vabastamine on põhjendatud, sest tema majanduslik (ja sotsiaalne) olukord on väga raske, kuid sellest hoolimata on ta püüdnud teha endast oleneva (õppima asumine) uue võimaluse saamiseks ühiskonnas ja andnud menetluse käigus, sh kohustustest vabastamise kestel, endast parima, tehes igakülgselt koostööd pankrotihalduri ja kohtuga. Kohustustest vabastamine võimaldab talle uue majandusliku alguse ning annab eelduslikult uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Võlausaldajate nõuete summa toimiku andmetel on kokku 617 560,15 €. Eesti keskmine palk on 1 146 € (2016), 1 221 € (2017), 1 310 € (2018), 1 407 € (2019), 1 448 € (2020), 1 548 € (2021). Eesti keskmisest palgast jääb netopalgana töötajale kätte 1 098,05 € (2018), 1 162,08 € (2019), 1 189,14 € (2020), 1 255,15 € (2021). Eesti elatusmiinimum ehk absoluutse vaesuse piir on 233,6€ (2021), alaealiste lastega/hooldusvajadusega isikutega seotud leibkonnal vastavalt ca 934,4 €.Võlgniku pensioniiga saabub ligikaudu 21 aasta pärast, kogu nõuete summa tasumiseks eelviidatud (positiivse) stsenaariumi alusel kuluks tänasest alates ca 1 926 kalendrikuud ehk ca 160 aastat. Töökohadele kandideerimine/mõistlikult tulutoova tegevuse otsimine on käimasoleva pankrotimenetluse, ajakirjanduses avaldatud halvustavate, valesid sisaldavate, ebatäpsete artiklite tõttu olnud raskendatud, lihtsamaks ei ole teinud seda ka alaealiste laste (makseraskuste alguses xxx-aastased, menetluse alguses xxx-aastased, täna kaks xxx, kolmas xxx klassis) hooldusvajadus, sh erihool (iseäranis viimasel kolmel pandeemia-aastal). Jättes kõrvale reaalse elulise korraldamise võimalikud nüansid, siis kokkuvõtvalt, kui teda valitakse tööle ametikohale, kus töötasuks on keskmine palk ja samal ajal kasvatab ta alaealisi lapsi/hakkab hooldama abivajavaid pereliikmeid/pensioniealisi vanemaid, siis tema võimekus rahuldada võlausaldajate nõudeid on igakuiselt ca 320,75 €, mis teeb keskmise palga ja täistöövõime juures kuni pensioniea saabumiseni kokku ca 80 829 € ehk ca 13,09% nõuete suurusest. Tema jaoks tähendaks see ühtlasi elamist järgmised 21 aastat absoluutse vaesuse piiril (st, et ka tema alaealised lapsed peaksid vähemalt 10 järgmist aastat elama absoluutse vaesuse piiril). xxx ametitegevusega sarnast sissetulekut on väga raske, kui mitte võimatu leida. Võlgnik edastas kohtule 6.07.2022 tõendi lapse terviseandmete kohta. Puudub teave, et võlgnik oleks määratud lapselehooldajaks, mis välistab töölkäimise, samuti ei nähtu konto väljavõtetest, et võlgnikule laekuks lastega seonduvaid sotsiaaltoetusi või muidu riigi poolt määratud toetusi. Tõendamata, et seoses lapse haigusega on töölkäimine takistatud. Otsitud ettekääne!. Paljud pereinimesed tegelesid pandeemia ajal koduõppel olevate lastega.
Kohtumääruse põhjendused
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni 30. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon. Istungi kinniseks kuulutamise ja toimikutele ning helisalvestisele piiratud juurdepääsu taotlus
9.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37 lõikele 1 on asja arutamine kohtus avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 38 lg 1 p 3 ja 6 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem või ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. Kohus, tutvunud võlgniku taotlusega kuulutada istung, juurdepääs toimikutele ja helisalvestisele kinniseks, leiab, et see ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Pankrotimenetlus on avalik menetlus. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse avalikkus on võlgniku enda huvides. Võlgnik peab ärakuulamisel andma selgitusi oma tegevusest ja vastama võlausaldajate küsimustele. Ükski võlausaldaja aga ei soovinud ärakuulamisel osaleda. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole esile toonud neid asjaolusid, mis annaksid aluse käesoleva menetluse osaliseks kinniseks kuulutamiseks. Kohus jätab rahuldamata istungi ja helisalvestise ning toimikutele piiratud juurdepääsu kinniseks kuulutamiseks. Kohus arvestab aga asjaoluga, et esitatud lapse terviseandmed on eraelulised ja delikaatsed ning ei puutu asjasse rohkem, kui kohus vajalikuks peab. Kohus selgitab, et TsMS § 436 lg 3 järgi võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Seega selleks, et kohus saaks antud asja lahendamisel tugineda epikriisile kui tõendile, peab kõigil menetlusosalistel olema võimalik tõendiga tutvuda. Epikriisis kajastatud lapse terviseandmed ei ole aga asjakohane teave selles menetluses. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud K Ai ja tema lapse kaitseks, mitte nähtavaks teha lapse haiguslugu, kelle huve lapse tervise kohta teabe avalik levimine riivata võib.
10.Kohus, tutvunud võlgniku poolt kohustustest vabastamise menetluse käigus esitatud aruandega ja selle lisatud dokumentidega, võlausaldajate kirjalike seisukohtadega ning kuulanud võlgniku isiklikult ära, leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja K A tuleb jätta vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Kohus põhjendab seda alljärgnevalt.
11.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus PankrS § 175 lg 8 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas K Ai kohustustest vabastamise menetluse 28.03.2017 ning seaduses kohustustest vabastamise menetlusele ette nähtud üldine 5 aastane tähtaeg on lõppenud. K A on taotlenud
menetluse lõpetamist ja tema vabastamist pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
12.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse kirjalikult oma seisukohad esitada. Võlgnik on esitanud oma tõendid ja põhjendused pärast ärakuulamist. Kohus on võlgniku 08.06.2022 ära kuulanud. Kohus peab neid piisavaks, et otsustada võlgniku suhtes kohustusest vabastamise menetluse lõpetamine.
13.Käesoleval juhul on võlausaldaja xxx AS, xxx ning Maksu- ja Tolliamet asunud seisukohale, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata, kuivõrd võlgnik ei ole tasunud võlausaldaja nõuete katteks ühtegi makset, mistõttu tuleb jätta võlgnik kohustustest vabastamata. AS xxx ei vaidle kohutustest vabastamisele vastu juhul, kui kohus tuvastab ettenähtud kohustuste täitmise.
14.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
15.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. K A ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
16.Järgnevalt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
16.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 28.03.2017 kohtumääruse tegemise ajal võlgnik ei töötanud. Võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal töötanud, võlgnik on kasvatanud kolme alaealist last. Menetluse alguses olid lapsed vanuses 8 ja 5-sed. Käesolevaks hetkeks on lapsed vanuses 13 ja 10-sed. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Kohus selgitas 07.06.2018, 03.04.2019 ja 17.09.2020 kirjas aruande esitamise kohustust ja selgitas, mida tuleb aruandes kajastada. Usaldusisik esitas kohtule usaldusisiku aruande 15.12.2018, milles toob välja, et kõik tema pangakontod on arestitud ning võlgniku avaldusi konto arestimise tühistamisele täitur ignoreerib. Võlgnik on püüdnud otsida mõistlikult tulutoovat tegevust. Võlgniku elu- ja tegevuskoht ei ole muutunud. Võlgnik ei varja saadud tulusid ning vara. Võlgnikul ei ole olnud võimalik pangakontodele laekuvatest summadest oma kohustusi täita ja võlausaldajatele võimalikke väljamakseid teostada. 3.04.2019 esitatud aruandes kajastatu on äravahetamiseni sarnane 07.06.2018 esitatud aruandega. Võlgnik täiendas 17.06.2019 usaldusisiku aruannet esitades kontode väljavõtted ja tööle kandideerimise ebaõnnestumise andmed (II kd, lk 53). Võlgnik ei tööta, ei ole töötukassas arvel, 2018 kandideerimine xxx ei õnnestunud, kasvatab kolme alaealist last, sissetulekuks on vajaduspõhine õppetoetus ja tulemusstipendium, mille tasub xxx õppeteenustasuks (II kd, lk 48, 94, 96), igakuised püsikulud kannab mu isik, väljamaksed võlausaldajatele puuduvad.
16.2.Kohtus 8.06.2022 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et selle viie aasta jooksul on tegelenud kolme lapse kasvatamisega ja viimased kolm talve-kevadet kui on olnud pandeemia, siis on see nõudnud eraldi täiendavat nö ressurssi ajaliselt. On tööle kandideerinud erinevatesse kohtadesse nii riigi ettevõtetesse kui ka eraettevõtetesse, aga ei ole õnnestunud nö saada valituks. Kandideerimine ei ole õnnestunud võlgniku arvates pankrotimenetluse pärast. Võibolla ka nende artiklite pärast, mis on eelnevalt xxx initsiatiivil avaldatud. Need mõjuvad pärssivalt edasisel
tegevusel. Viimased kolm aastat on teinud nö uurimistööd, et kandideerida, aga ühtegi töövestlust pole olnud sellel perioodil. Pangakaarti tal ei ole. Kõik kontod olid arestitud lisaks pankrotimenetlusele. Alles peale nö kümne aastast läbirääkimist õnnestus üks konto teha avatuks ja sellele xxx kontole on tal praegu kantud stipendiumeid, mis ta on saanud. Perekond on võlgnikku üleval pidanud. Võlgnik ei ole ise ligipääsu saanud kohtudokumentidele, mistõttu ei tea, mis põhjusel võlausaldajad kohustustest vabastamisele vastu vaidlevad. On delikaatseid asjaolusid, mida võlgnik ei soovi kõikidele võlausaldajatele avalikuks teha. Üks laps on xxx, see nõuab nii palju ajalist ressurssi. Kuigi võlgnik on kandideerinud töökohtadele, siis tagasi vaadates ei kujuta ta ette, kuidas ta oleks saanud käia täis- või poolekohaga tööl nö selle koduõppe perioodi jooksul, mis on olnud viimased kolm aastat. Näiteks eelmisel aastal oli kogu õppeaastast 29 nädalat koduõppel, mis on väga intensiivne koormus perekonnale. Samal ajal kui näiteks eelmisel aastal xxx klassis, siis see tähendas seda, et oli koduõppel kolm xxx last, kellest ühel on veel xxx. xxx on määratud alates xxx. Probleemid lapsel ei kao ära ei xxx ega xxx aastaga. Need ei kao lapsel ära ka terve elu jooksul. Kui see laps ära sündis, oli partner juba kirjutanud maksudeklaratsioonid võlgniku nimele ja need võlgnevused tekkinud. Võlgnik läks eraldi büroosse, sai büroo väga hästi käima. Kui olukord oli büroo mõttes stabiliseerinud, ta läks selle partneri juurest ära lihtsalt kaks kätt taskus, midagi ei saanud kaasa võtta. Mõlema raseduse ajal xxx ei andnud töölaselt asendust, mistõttu stress tekitas terviseprobleemi ühele lapsele. Võlgnik ei olnud võimeline vaidlusi pidama xxx ega oma endise partneriga seoses xxx sünniga. xxx alustas samal ajal võlgniku ametist vabastamist. Nad võtsid ära kõik juurdepääsud raamatupidamisele, selle tulemusena ei olnud võlgnikul võimalik sisse nõuda umbes 70 000 euro eest arveid. Kõik need isikud, kes on täna võlausaldajatena ennast üles andnud, nad on ise tunnistanud ka seda, et selles võla kujundamises ja võla tasumises raskuses on väga palju nende enda tegevusega seotud. Võlgnik arvab, et need summad on sellised, et neid reaalselt palgatööga ei ole võimalik tasuda. Maksuameti intressid on selle aja jooksul kujunenud väga suured. Isegi kui töötada xxx, siis nende summade tasumine mingi perioodi jooksul võiks olla mõeldav. Võlgnik tegelikult ei näe, et ta oma tänases vanuses võiks üldse kunagi nii palju teenida, et neid olemasolevaid nõudeid oleks võimalik rahuldada. Võlgnik leiab, et kohustustest vabastamine on põhjendatud, sest tema majanduslik (ja sotsiaalne) olukord on väga raske, kuid sellest hoolimata on ta püüdnud teha endast oleneva (õppima asumine) uue võimaluse saamiseks ühiskonnas ja andnud menetluse käigus, sh kohustustest vabastamise kestel, endast parima, tehes igakülgselt koostööd pankrotihalduri ja kohtuga.
16.3.Kohus saab nõustuda võlgnikuga ainult selles, et ta on olnud kättesaadav ja koostööaldis. Võlgniku avaldatu ja kirjapandu on aga vasturääkiv. Istungil väitis võlgnik, et talle ei ole ligipääsu kohtudokumentidele (II kd lk 187), samas kinnitas, et need on nähtavaks tehtud, kuid pole ise tutvunud nendega. 29.06.2022 esitatud täpsustuse kohaselt on aga võlgnik tutvunud kõikide võlausaldajate seisukohtadega (II kd lk 195-199). Mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise ja selle otsimise osas on kohtu hinnangul samuti vasturääkivusi. Ärakuulamisel võlgnik kinnitas, et viimased kolm aastat on teinud nö uurimistööd, et kandideerida, aga ühtegi töövestlust pole olnud sellel perioodil (II kd, lk 186 pöördel). Veel kinnitas võlgnik, et on kandideerinud erinevatesse kohtadesse, nii riigiametitesse kui ka eraettevõtetesse. Kohtule on esitatud tõendina ainult üks kandideerimise vastus aastal 2018 (II kd lk 53). Olemasoleva informatsiooni pinnalt võib järeldada, et võlgnik on tulutoova tegevuse otsimisel olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel täielikult passiivne (ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ei ole suutnud viie aasta jooksul leida ühtegi töökohta, võttes arvesse tema haridust, õpinguid ning varasemat töökogemust). Uurimistöö tegemine, et kandideerima hakata, ei ole reaalne töö otsimine. Kohtule on ka võlgniku õppimise osas selgusetu. Konto väljavõtetest nähtub, et võlgnik tasub xxx õppeteenustasu, kuid puuduvad igasugused tõendid, millist eriala võlgnik õpib, millal õppimist alustas, millal on võimalik haridustee lõpetada, milline on diplom
võimaliku lõpetamise korral või mis ametikohale on tulevikus võimalik tööle asuda. Tasuva töö otsimine on pelgalt paljasõnaline väide. Kohtu hinnangul on vajadus kõrgelt haritud juristidele erinevates kategooriates suurenenud. Kohtu hinnangul on võlgnik seadnud omale liialt kõrged kriteeriumid kandideerides ainult tippjuhtide ametikohale. Võlgnikule ei ole pandud kohustust teenida tulu just xxx või tippametnikuna. Võlgniku kohustus oli kogu viie aastase perioodi jooksul olnud leida endale tasuv töökoht. On teadatuntud asjaolu, et viimastel aastatel pandeemia ajal viibisid enamus koolilapsi koduõppel, samuti tuli nende vanematel viibida kaugtööl, sest suurtes gruppides viibimine oli keelatud. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku põhjendused „poleks saanud tööl käia laste koduõppel viibimise tõttu“ asjakohased. Suur osa inimesi elas pandeemia ajal keerulist elu, õppis koos lastega ning samal ajal oli kohustus ka oma päevatööd teha. Võlgnik toob veel põhjusena tööl käimise võimatusena ja eluraskusena ühe lapse xxx. Võlgniku ühel lapsel on tõsiseid probleeme tervisega, mida kohus siinkohal delikaatseid isikuandmeid ei kirjelda. Kohtule on need andmed teada, Samas aga ei ole kohtule välja toodud, et lapse tervislik olukord takistaks võlgnikul töötamast või ennast koolitamast. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et võlgnik oleks määratud oma lapsele hooldajaks. Võlgniku kinnitusel käivad kõik kolm last koolis, seega ei nähtu kohtule, et võlgnikul esineks takistus lapse tervisliku olukorra tõttu tööl käimiseks.
16.4.Võlgnik toob 09.06.2022 esitatud seisukohas välja Eesti keskmise palga suuruse ja Eesti elatusmiinimumi ehk absoluutse vaesuse piiri ja viitab asjaolule, et kui ta teeniks keskmist palka, kasvatakse xxx alaealist last, hooldaks oma vanemaid, siis tähendaks see ühtlasi elamist järgmised 21 aastat absoluutse vaesuse piiril (st, et ka tema alaealised lapsed peaksid vähemalt 10 järgmist aastat elama absoluutse vaesuse piiril). Kohtu hinnangul võlgniku viited pole asjakohased. Arvestades asjaoluga, et võlgnik ei ole viis aastat töötanud ega mitte mingisugust sissetulekut teeninud jääb kohtule selgusetuks, millisel piiril võlgnik täna oma elamist hindab. Võlgniku oletused on paljasõnalised. Mis põhjusel võlgnevused tekkisid ei ole enam käesoleva menetluse teema. Hetkel on lahendamisel kohustustest vabastamise menetlus. Kohtul tuleb lahendamisel hinnata kuidas on võlgnik oma kohustusi täitnud selle viie aasta jooksul, mis annab aluse kaaluda teda võlgadest vabastada. Pole oluline, kui palju oleks võlgnik olnud suuteline sissetulekut teenima, oluline on tahe teha endast kõik sõltuva, et asuda oma kohustusi täitma, mis annab aluse täitmata jäänud kohustustest vabastamisele. Asjaolu, kas saadud sissetulek oleks võimaldanud ka võlausaldajatele väljamakseid teha, või kas seda tehti piisavas ulatuses, jääb kohtu hinnata kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel. Võlgnik on sissetuleku suuruse arestimise osas teinud ka ise infopäringu nii Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale kui ka Justiitsministeeriumile juba aastal 2018 ( II kd tl 2002-205). Mõlemad asutused on toonud näidetena välja, kuidas arvestada võlausaldajatele väljamaksemiseks kuuluvat osa. Seega on võlgnikule nii oma hariduslikust kvalifikatsioonist kui ka järelepärimiste vastusena selge, kuidas kohustustest vabastamisel võlausaldajatele arvestamine toimub. Riigikohus on mitmes lahendis väljendanud seisukohta, et kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võlgniku näol on tegemist noore ja kõrgelt haritud inimesega, mistõttu ei tohiks töö leidmine olla
keerukas. Enda koolitamine on tervitatav, kuid töökoha valikul ei peaks sellises situatsioonis olema liialt valiv. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lõikes 1). Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
17.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtul puudub teave võlgniku sissetuleku või vara varjamise kohta. Võlgnik on kohtule teatanud oma elukoha ning andnud kohtule teavet oma tegevuse ja selle otsimise osas. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit millest ta ei ole kohut teavitanud. Selles osas saab kohus leida, et võlgnik ei ole oma kohustust pärandist poole loovutamiseks rikkunud. Kohtu hinnangul võlgnik ei ole PankrS § 173 lg 2 tulenevat kohustust rikkunud.
18.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik ei ole sissetulekut teeninud. Võlausaldajatele pole ühtegi väljamakset tehtud. Samuti ei nähtu pankade vastustest kohtule, et võlgnikule oleks laekunud summad, mille arvelt väljamakseid teha. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustusi olles vähemalt hooletu ja kergemeelne. Võlgnik ei ole tulu teenima asunud. Võlgnik ei ole saanud sissetulekut. Ärakuulamisel ei ole selgunud objektiivseid võlgnikust sõltumatuid asjaolusid, mis oleks takistanud võlgnikul täita seadusest tulenevaid võlgniku kohustusi. Võlausaldajate huvid on saanud kahjustada. Võlgnik on oma tegevusega vähendanud võlausaldajate võimalusi saada oma nõue kasvõi osaliselt rahuldatud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 3 kuni 4 tulenevaid kohustusi.
19.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus leiab, et menetluse pikendamine ei ole põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt kohtuistungil avaldatud, ei ole võlgnikul võimalik teenida
tulu ega muul viisil heastada oma rikkumised.
20.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda K Ai pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka K Ai pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab K Ai kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K A vabastada ka usaldusisiku kohustustest.