Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
21.04.2023 Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-134107
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R P vastu võla nõudes. Kirjalik menetlus.
Tsiviilasja hind
2 988,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, Postiaadress: Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn, Harju maakond), Lepinguline esindaja: Reelika Lausmaa (isikukood xxx, Postiaadress: xxx), Lepinguline esindaja: JEKATERINA MOROZOVA (isikukood xxx, E-post: xxx) Kostja: R P (isikukood xxx, Postiaadress: xxx)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista R P ́ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks põhivõlga 1999,76 €, intresse 306,45 €, viiviseid 943,39 €, sissenõudekulusid 35 €, viivis võlgnetavalt põhinõudelt 1999,76 € alates 09.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni 40,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
Välja mõista R Pilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitist 910 eurot ja viivist menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
2-22-134107
Toimetada R Pilt tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale avalduse materjale kätte toimetada mõistliku aja jooksul. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagiavalduse, mis sisaldab menetluskulude nimekirja, menetlusse võtmise määruse kätte dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt 21.01.23 ja 09.03.23 esitatud hagi täpsustuse vastavalt 06.04.23 (TsMS § 317 lg 5). Kostja pidi hagile ja täiendustele vastama 10 päeva jooksul. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus hagiavalduse asjaolud, hagiavalduse täpsustuste asjaolud ja nõude ja menetluskulud, menetluskulude jaotuse ja sellelt nõutava viivise. Hagiavalduses märkis hageja, et R P (Kostja) ja E AS (Kreeditor) sõlmisid arvelduskrediidileping Nr. xxx, 10.11.2020 (Leping), mille kohaselt võimaldas Kreeditor Kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 € kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15.ks kuupäevaks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 40,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus Kreeditor tegelikust päevade arvust 2 (2)
2-22-134107 kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus Kreeditori poolt võimaldatud krediiti kasutama ja kohustus Lepingu põhitingimuste kohaselt tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu 15. kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt ja Tingimuste p V 1 alusel kohustus Kostja tasuma tagasimakseid ja muid tasumisele kuuluvaid summasid vastavalt Lepingule. Kostja rikkus Lepingu p V 1 ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja ei tasunud igakuist intressi alates 01.06.2021 ning jättis tasumata intressi: summas 306,45 eurot. Vastavalt Tingimuste punktile VII 4.2 oli Kreeditoril õigus Leping üles öelda, kui Klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva Makse või selle osa tasumisega ja Kreeditor on andnud Kliendile edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et Kreeditor ütleb Kliendilepingu üles selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral ja nõuab kogu võla tasumist. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Kreeditor 29.09.2021 Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 14.10.2021. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1999,76 €. Vastavalt Tingimuste p-le VI 4 ja Tingimuste lisale "Hinnakiri" on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 4102,50 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 09.12.2021, 11.04.2022 ja 17.08.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes VÕS § 113 2 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. 25.11.2021 loovutas Kreeditor oma nõuded Kostja vastu Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Vastavalt Kreeditori hinnakirjale on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga ja seega on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 421 x 40,9% aastas. Hageja täpsustas 08.03.23 vastutustundliku laenamisega seotud asjaolusid, samuti täpsustas nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja täpsustas, et lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 40,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus Kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 365päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Samuti oli lepingu põhitingimuste kohaselt arvelduskrediidi ülekandmine Kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 3,5 € + 3,1% ülekande summast, millele hinnakirja alusel lisandub välkmakse tasu 15 €. Hageja selgitas, et lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 59,28% aastas ja krediidi kogukulu 4787,63 €. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 40,9% aastas, väljavõtu tasu on 65,5 € ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Krediidi kulukuse määr ja laenu kogukulu on arvutatud eeldusel, et 1. krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2. kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta jooksul; 3. intressi ja muid tasusid arvestatakse 3 (2)
2-22-134107 tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega. Alates 31.05.2020 oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52% (20,52% x 3 = 61,56%). Eeltoodust tulenevalt ei ületanud lepingu sõlmimise hetkel krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega ei ületa krediidikulukuse määr lubatavat määra. Kostja asus Kreeditori poolt võimaldatud krediiti kasutama ja kasutas seda perioodil 18.12.202 12.06.2021 kokku 2162,38 € ning maksis tagasi krediiti järgmiselt: 08.1.21 150 €, 16.03.2021 19 eurot, 09.04.21 12 eurot 11.05.21 20 €, 07.07.21 71 €, 15.09.21 60 €. Tasutud summad 332 € arvestas kreeditor 08.01.21 5,5 € intressi katteks, 08.01.2021 144.45 € põhiosa katteks, 16.03.21 14 eurot intressi katteks, 16.03.21 5 € meeldetuletustasu katteks, 09.04.21 4,04 põhiosa katteks, 09.04.21 7,96 € intressi katteks, 11.05.21 13,15 € põhiosa katteks, 11.05.21 6,85 intressi katteks, 07.07.21 66 € kiire väljamakse katteks, 07.07.21 5 € meeldetuletustasu katteks,, 15.09.21 5 5 € kiire väljamakse katteks, 15.09.21 5 eurot meeldetuletuse tasu katteks. Kasutusse võetud krediidilt pidi ta tasuma intressi 18.12.20-12.06.21 kokku 343,11 € ja intressi määr oli 40,9% aastas. Kostja maksis intressi 08.01.21 5,5 €, mis arvestati intressi katteks, 16.03.21 14 €, mis arvestati intressi katteks, 09..04.21 7,96 eurot, mis arvestati intressi katteks, 11.05.21 6,85€, mis arvestati intressi katteks. Seega on kostja kokku tasunud intressi 34,35 € ja kostjal jäi tasumata intress summas 308,76 € (343,11 € - 34,35€). Hageja jäi hagiavalduses esitatud intressinõude 306,45 € juurde, kuna see on kostjale soodsam. Kostja pidi igakuiselt tasuma krediidi tagasimakset summas vähemalt 10 € ja intressi krediidi jäägi pealt. Võttes arvesse kostja maksimaalset kasutusse võetud krediidi summat 1999,76 €, mille pealt pidi kostja igakuiselt tasuma intressi 67,22 € (1999,76 €*40,90%*30/365). Kostja pidi teostama tagasimakseid summas vähemalt 77,22 € (10+ 67,22) igakuiselt 15.ks kuupäevaks. Kostja ei teostanud tagasimakseid ega tasunud intressi alates 01.06.2021. Kostjal jäid tasumata 15.06.2021, 15.07.2021, 15.08.2021 ja 15.09.2021 osamaksed. Eeltoodust tulenevalt oli Kostja võlas nelja osamaksega. Vastavalt Tingimuste punktile VII 4.2 (lisa 1, tingimuste lk 3) oli Kreeditoril õigus Leping üles öelda, kui Klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva Makse või selle osa tasumisega ja Kreeditor on andnud Kliendile edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et Kreeditor ütleb Kliendilepingu üles selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral ja nõuab kogu võla tasumist. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Kreeditor 29.09.2021 Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.10.2021 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas Kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 14.10.2021 (Lisa 3). Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on Kostjale saadetud e-posti aadressile. Tingimuste p VIII 1 järgi edastatakse kõik lepingujärgsed või sellega seonduvad avaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastavale Kliendilepingus nimetatud posti või eposti aadressile. Tingimuste p VIII 3 alusel kohustus kostja lepingu kehtivuse ajal Kreeditori viivitamata kirjalikult või e-posti teel teavitama oma muutunud posti või e-posti aadressist. Andmed loetakse vastavalt muutunuks alates teate kätte saamisest. Kostja ei ole Kreeditori teavitanud oma posti ega e-posti aadressi muutusest. Vastavalt Tingimuste p-le VI 4 ja Tingimuste lisale "Hinnakiri" on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning
4 (2)
2-22-134107 kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 4102,50 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 09.12.2021, 11.04.2022 ja 17.08.2022 (lisa 5) hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 113 2 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. 25.11.2021 loovutas Kreeditor oma nõuded Kostja vastu Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult (Lisa 4). Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 1999,76 €, 2) intressid: 306,45 €, 3) viivised: 943,39 €. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama §-i lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingust tulenevalt ja vastavalt Kreeditori hinnakirjale on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga (lisa 2, lk 8), mis on 40,9% aastas. Riigikohus asus lahendis 3-2-1120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leidis, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis 28.05.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-20-4331, et juhul, kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg s 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohtuotsuses tsiviilasjas 2-21-108947 märkis Tallinna Ringkonnakohus lisaks, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause koosmõjus VÕS § 113 lõike 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumisel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis kui oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär. Vastavalt Kreeditori hinnakirjale on viivise määr võrdne lepingujärgse intressimääraga ja seega on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 421 x 40,9% aastas: võlg 1999,76 €, viivitatud periood on 14.10.21-08.12.22, viivis on 949,39 €. VÕS §-s 403. 4 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403.4 lg 4 kohaselt teavitab tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks krediidiandja tarbijat, millise kõnesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, millised tõendid selle kohta ja millise tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Krediidivõimelisuse hindamiseks täitis kostja Kreeditori veebilehel laenutaotluse, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Kreeditor vastas hageja järelpäringule, et omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Lisaks omandas Kreeditor teavet avalikest andmebaasidest, mh ekrediidiinfo andmebaasist ja EMTA-st. Vastavalt e-krediidiinfo väljavõttele ei olnud Kostjal lepingu sõlmimise seisuga ühtegi kehtivat maksehäiret. Krediidivõimelisuse kontrolli raames kogutud kostja andmed on koondatud Kreeditori poolt edastatud krediidifaili, mille kohaselt oli Kostja keskmine sissetulek 900 € ja igakuised finantskohustused 100 € (lisa 9). 5 (2)
2-22-134107 Kreeditor arvestas, et kostjal ei olnud aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel, Creditinfo Eesti AS-i erakliendi krediidihinnang oli aktsepteeritav 8,5% (lisa 9). Hageja märgib, et erakliendi krediidihinnangu arvutamisel võetakse arvesse teavet isiku maksehäiretest ja ettevõtlusaktiivsusest, arvestatakse tema tegevust krediiditurul ning informatsiooni tema kinnisvarast, maksehäire tekkimise tõenäosust, rahvastikuregistri infot, maksehäireregistri infot, Maksu- ja Tolliameti andmeid, kehtivaid äri- ja ettevõtluskeeldusid, isikuga seotud ettevõtteid, kinnistusraamatu infot, ametlikke teadaandeid. Erakliendi krediidihinnang näitab, kui suure tõenäosusega jätab vastav eraisik arved maksmata ehk milline on risk, et järgmise 12 kuu jooksul tekib antud eraisikul maksehäire. Erakliendi krediidihinnang kuni 8,5% näitavad Creditinfo Eesti AS-i hinnangul aktsepteeritavat krediidiajalugu ja sellise hinnanguga isikud saavad laenuteenuseid üldiselt kiiresti ning neil on head väljavaated sobivate krediiditingimuste taotlemiseks. Kogutud andmeid analüüsides jõudis Kreeditor järelduseni, et kostja koondreiting on positiivne, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 77,23 €, s.o minimaalne krediidi tagasimakse 10 € ja intress (2000 € ehk maksimaalne kostjale võimaldatud krediidilimiit *40,90%*30/365). Lisaks on Kreeditor selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning edastanud Kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mille kostja allkirjastas 10.11.2020 ja kinnitas, et lepingu tingimused on temale arusaadavad. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks välja E AS ja R P vahel 10.11.2020 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr. xxx tulenev põhinõue 1999,76 €, intressid 306,45 €, viivised 943,39 €, sissenõudekulud 35 €, 2 hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1999,76 € alates 09.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni 40,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Lisaks palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 490 € ja lepingulise esindaja kulud summas 420 €; ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1. teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Esindaja kulud on 3,5 tunni eest 350 €, millele lisandub käibemaks, kokku 420 eurot. Töö hõlmab dokumentide komplekteerimist, analüüsi ha hagivalduse koostamist ning esitamist. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kuna kostja hagile ei vastanud, hagi on õiguslikult põhjendatud, siis tuleb hagi rahuldada. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ 6 (2)
2-22-134107 Mai Grauberg kohtunik
7 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.