Sihtasutuse Tallinna Kultuurikatel hagi Tallinn Gaming Summit OÜ vastu põhivõla 9438 euro, viivise 202,72 euro ja alates 28.12.2022 viivise saamiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras
Tsiviilasja hind
10 395,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel (registrikood 90009424), lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kadri Matteus ja advokaat Andreas Otti
Menetluse liik
Kostja: Tallinn Gaming Summit OÜ (registrikood 16393481), esindaja vandeadvokaat Margus Sorga Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Tallinn Gaming Summit OÜ-lt Sihtasutuse Tallinna Kultuurikatel kasuks põhivõlg 5148 eurot, viivis 110,58 eurot ja alates 28.12.2022 viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Poolte vahel on 13.05.2022 sõlmitud ruumide ajutise kasutamise üürileping nr 20-3/64. Leping jõustus broneerimistasu tasumisega. Lepingu punktide 1 ja 2 kohaselt andis hageja kostjale üürile Tallinnas, Põhja pst 27a kinnistul asuvas hoones lepingu p-s 1.1 nimetatud ruumid ajaperioodiks alates 29.08.2022 kell 09.00 kuni 31.08.2022 kell 24.00. Lepingu p-i 4.1.3 järgi pidi kostja tasuma hagejale lepingujärgse tasuna kokku 14 300 eurot, millele lisandub käibemaks.
2.Kostja pöördus 22.08.2022, nädal enne lepingujärgse üüriperioodi algust, hageja poole üüriperioodi muutmise ettepanekuga. Hagejal polnud võimalik kuupäevi lühikese etteteatamisega muuta ning poolte vaheline varasem kokkulepe jäi kehtima. Lepingu punkti 11.4 järgi juhul, kui üürnik soovib lepingust taganeda mistahes muudel, lepingu punktis 11.2 märkimata põhjustel ja teavitab üürileandjat sellest hiljem kui kaks kuud enne lepingu punktis 2 määratud üüriperioodi algust, jääb broneerimistasu üürileandjale ning lisaks kohustub üürnik tasuma üürileandjale lisasumma, mis koos broneerimistasuga kokku moodustab leppetrahvi suurusega 75% lepingu punktis 4.1 märgitud üüritasust.
3.06.09.2022 esitas hageja kostjale lepingujärgse leppetrahvi arve nr 7000318126 summas 9438 eurot, mis moodustab 75% lepingujärgsest tasust, millest on maha arvatud kostja poolt tasutud ettemaks summas 3432 eurot. Kostja pole arvet tasunud.
4.Alternatiivselt on kostja rikkunud leppetrahvi maksmise kohustust VÕS § 158 lg 1 ja lepingu punkti 11.4 järgi seoses lepingust taganemisega ja sellest üürileandja teavitamisega hiljem kui 2 kuud enne lepingus määratud üüriperioodi algust.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista 9438 eurot, viivise 202,72 euro ja alates 28.12.2022 viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Leppetrahvi vähendamiseks puudub alus. Praegusel juhul on hagejal jäänud kostja rikkumise tõttu saamata ruumide üürimisest saadav tasu, sest niivõrd lühikese taganemise aja tõttu ei olnud Kultuurikatlal võimalik ruume kellelegi teisele välja üürida. Lepingus kokkulepitud leppetrahv moodustab 75% kostja poolt lepingujärgselt tasutavast üürisummast. Seega on kostja väited ebaproportsionaalse leppetrahvi kohta otsitud, alusetud ja ka tõendamata. Hetkel on leppetrahvi nõue hageja poolt ruumide üürimisest saamata jäänud tasust väiksem ning ei tohiks seetõttu mingil juhul kuuluda vähendamisele. Kui leppetrahv ei ületa tegelikult tekkinud kahju, siis ei kuulu see ka vähendamisele. Kostja väited ruumide võimaliku topelt väljaüürimise kohta on alusetud ja asjakohatud. Kostja on ise lepingu rikkumises süüdi ning püüab pahatahtlikult tuletada ka hageja võimalikku rikkumist, seda aga hageja igasuguse rikkumise puudumisest tuleneva sellekohase tõendamise võimatusel. Leppetrahv on ruumide ajutise üürimise lepingus täiesti tavapärane tingimus tagamaks üürileandjale üürniku kohustuste täitmist. Üürileandja ei saaks stabiilselt tegutseda, kui ruumide broneeringuid oleks võimalik kõigest ettemaksu hinnaga igal ajal üles öelda. Lisaks on kostja püüdnud omapoolse käitumisega pahauskselt lepingu täitmisest kõrvale hoiduda. Nimelt oli kostja soov enne lepingu sõlmimist lepingu aluseks olevad asjaolud üksikasjalikult läbi arutada ning veenduda täie põhjalikkusega lepingu osaks olevates tingimustes. Hageja on pooltevahelises suhtluses algusest peale olnud vastutulelik ja heatahtlik ning püüdnud kostja palvetega arvestada. Kostja väited poolte majandusliku olukorra ja hageja sihtasutusena tegutsemisvormi kohta ei ole asjakohased. Lepingus kokkulepitu on hageja tegevuses tavapärane ning ruumide üürimisest saadavat tasu kasutab hageja enda tegevuses sihtasutusena põhikirjas sätestatud eesmärkide täideviimisel. Hageja finantsseisukord ei mõjuta hageja poolt sõlmitavaid lepinguid ja nende täitmist, vaid iga eraldiseisev leping täidetakse vastavalt poolte vahel üürilepingus kokkulepitule. Hageja
poolt ruumide väljaüürimise tingimused on ühetaolised ning kostjat ei ole koheldud eri viisil teistest võimalikest ruume üürida soovivatest üürnikest. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja palub VÕS § 162 alusel vähendada leppetrahvi 3462 euroni (ehk juba tasutud summani). Samuti kontrollida, kas leppetrahvi kogusumma 12 870 eurot on kooskõlas heade kommetega. Kostja on seisukohal, et juba tasutud 3432 eurot on piisav ja õiglase suurusega leppetrahv, arvestades hageja isikut ja tema tegevuse eesmärki (sihtasutus), hageja ja kostja majanduslikku seisundit ning üüri suurust. Ülemäära suur leppetrahv on liialt koormav kostja jaoks. Kostjaks olev äriühing on asutatud 23.03.2022, mille ainus majandustegevus on olnud rahvusvahelise arvutispordiürituse Tallinn Gaming Summit ettevalmistamine ja läbiviimine 2022. a koostöös Eesti Arvutispordiliiduga. Kostjal ei ole mingisuguseid majanduslikke võimalusi, et sellist leppetrahvinõuet täita. Selle ürituse läbiviimine oleks saanud teoks vaid siis, kui Tallinna linn oleks seda toetanud. Kuna kostja on asutatud vaid selle konkreetse ürituse läbiviimiseks, siis puuduvad kostjal ka muud tulud ja muu majandustegevus, mille arvelt hageja nõuet täita. Ürituse ettevalmistuse käigus pöördus kostja korduvalt Tallinna Linnavalitsuse poole, et kokku leppida, millistel tingimustel Eesti Arvutispordiliit ja kostja võiks saada Tallinna linna toetust ürituse läbiviimiseks Kultuurikatlas. Reeglina selliste rahvusvaheliste ürituste puhul kannab Tallinna linn ruumide kasutamise kulu + tehnika kasutamise kulu (valgustus, heli, lavad jne). Tallinn aga ei toetanud seda üritust. Arvutispordiliit ja kostja kulutasid üle 30 000 euro ja arvestatava aja ja meediaressursi Tallinn Gaming Summiti ettevalmistusele. Kuivõrd üritust ei õnnestunud läbi viia, siis see suur kulu ise on juba üsna suur karistus organisaatoritele. Käesoleval juhul tuleb leppetrahvi vähendamisel arvestada ka hageja isikut. Hagejaks ei ole äriühing, mille eesmärgiks oleks teenida tulu ning mille kogu tegevust vaadataks läbi tuluteenimise fookuse. Hagejaks on SA Tallinna Kultuurikatel, mis on Tallinna linnavolikogu poolt asutatud sihtasutus. Hageja põhieesmärk on koostöös eri organisatsioonidega mitmekesistada Tallinna ja Eesti kultuurija loomemajandussektorit, sh hallata, majandada ja rekonstrueerida Tallinna Kultuurikatla hoonet ning toimida piirkondliku loomemajandusplatvormi ning silmapaistva ja ainulaadse sündmuskeskusena.
8.Hagejaks on isik, kelle eesmärgiks ei ole teenida maksimaalset tulu, vaid tema tegevus on kantud paljudest muudest headest kavatsustest. Seetõttu ei ole ka põhjust taolistel suurtel leppetrahvidel. Pooltevaheline üürileping on hageja tüüptingimustel sõlmitud leping, mis üldiselt ei ole läbiräägitavad ning leppetrahvi nõue kogusummas 12 870 eurot on heade kommetega vastuolus. 2022. a augusti jooksul oli kostjal hageja töötajatega juttu sellest, et hagejal on veel üürisoovijaid Kultuurikatlasse kuupäevadeks 29.-31.08. Seega on võimalik, et hageja üüris ikkagi ruumid nendeks kuupäevadeks välja (või üheks-kaheks päevaks). Seetõttu ei kannatanud hageja mingisugust kahju, omandades aga kostja poolt tasutud broneerimistasu. Ka vähene kahju või selle puudumine on aluseks leppetrahvi vähendamisele. Hagejaks varakas isik, kes ülisuurte leppetrahvide abil proovib kostja arvel rikastuda. Leppetrahvi tasumise kohustus on kostjale ebamõistlikult koormav ja selle vähendamine on kooskõlas õigluse ja lepinguõiguse üldpõhimõtetega. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Pooltel ei ole vaidlust, et poolte vahel oli 13.05.2022 sõlmitud kehtiv ruumide ajutise kasutamise üürileping nr 20-3/64 lepingu p-s 1.1 nimetatud ruumide kasutamiseks ajaperioodiks alates 29.08.2022 kell 09.00 kuni 31.08.2022 kell 24.00. Lepingu p-i 4.1.3 järgi pidi kostja tasuma üürina kokku 14 300 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingus
(p 11.4) sisaldub leppetrahvi kokkulepe (dtl...). Samuti ei ole vaidlust, et kostja pöördus hageja poole 22.08.2022 üüriperioodi muutmise ettepanekuga (dtl...), millega hageja ei nõustunud. Ka ei ole vaidlust, et hageja esitas 06.09.2022 kostjale lepingujärgse leppetrahvi arve nr 7000318126 summas 9438 eurot, mis moodustab 75% lepingujärgsest tasust, millest on maha arvatud kostja poolt tasutud ettemaks summas 3432 eurot.
11.Pooltel on vaidlus, kas esineb alus leppetrahvi vähendamiseks.
12.Kostja leiab, et tasutud 3432 eurot on piisav ja õiglase suurusega leppetrahv. Leppetrahvi vähendamiseks annab alust kostja majanduslik seisund, kostja on kandnud kulutusi ürituse läbiviimiseks ja kostjal ei ole mingisuguseid majanduslikke võimalusi, et leppetrahvinõuet täita, samuti tuleb arvestada hageja head majanduslikku olukorda, leppetrahvi suurus ei ole läbi räägitud.
13.Hageja leiab, et leppetrahvi nõue on hageja poolt ruumide üürimisest saamata jäänud tasust väiksem ning ei tohiks seetõttu mingil juhul kuuluda vähendamisele. Kostja väited ruumide võimaliku topelt väljaüürimise kohta on alusetud ja asjakohatud. Kostja on lepingu rikkumises süüdi ning püüab pahatahtlikult tuletada ka hageja võimalikku rikkumist. Leppetrahv on ruumide ajutise üürimise lepingus täiesti tavapärane tingimus tagamaks üürileandjale üürniku kohustuste täitmist. Kostja väited poolte majandusliku olukorra ja hageja sihtasutusena tegutsemisvormi kohta ei ole asjakohased.
14.VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.
15.Leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Seejuures tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada eelkõige kostja kohustuse täitmise, hageja õigustatud huvi ja mõlema poole majandusliku seisundiga (vt Riigikohtu lahendid 2-15-3965, 3-2-1-132-12). Kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-66-05). Leppetrahvi suuruse ebamõistlikkust tuleb hinnata eelkõige lähtuvalt sellest, mis eesmärgil leppetrahv lepingus kokku lepiti (vt Riigikohtu lahend 2-15-3965).
16.Lepingu punkti 11.4 järgi, kui üürnik soovib lepingust taganeda mistahes muudel, lepingu punktis 11.2 märkimata põhjustel ja teavitab üürileandjat sellest hiljem kui kaks kuud enne lepingu punktis 2 määratud üüriperioodi algust, jääb broneerimistasu üürileandjale ning lisaks kohustub üürnik tasuma üürileandjale lisasumma, mis koos broneerimistasuga kokku moodustab leppetrahvi suurusega 75% lepingu punktis 4.1 märgitud üüritasust.
17.Pooled ei vaidle, et kostja pöördus 22.08.2022 hageja poole üüriperioodi muutmise ettepanekuga. Üüriperioodiks oli lepingu järgi 29.08.2022 kell 09.00 kuni 31.08.2022 kell
24.00.Seega pöördus kostja üüriperioodi muutmise küsimusega hageja poole vähem kui 2 kuud enne üüriperioodi algust. Hageja selgitas, et tal ei olnud niivõrd lühikese taganemise aja tõttu võimalik ruume kellelegi teisele välja üürida.
18.Maakohtu hinnangul täitis leppetrahvi kokkulepe nii üürniku kohustuste täitmist ja ka kahju hüvitamise funktsiooni, kui kostja tõttu jääb hageja ilma kokku lepitud üüritasust.
19.Maakohus leiab, et isegi kui leppetrahvi nõue on kokku lepitud tingimustes, siis ei nähtu, et kostja ei saanud kokku lepitud trahvi suurust mõjutada. Hageja on välja toonud, et kostja soov enne lepingu sõlmimist oli lepingu aluseks olevad asjaolud üksikasjalikult läbi arutada ning veenduda täie põhjalikkusega lepingu osaks olevates tingimustes. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud.
20.Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus leppetrahvi vähendamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud leppetrahvi suuruseks pool kokku lepitud üüri tasust (so 8580 eurot, summa sisaldab käibemaksu), millest tuleb maha arvata kostja poolt tasutud ettemaks summas 3432 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda leppetrahvina 5148 eurot.
21.Kohus arvestab, et kostja kandis ürituse korraldamisega kulusid ja soovis ürituse läbi viimist, kuid ürituse läbiviimiseks kokku lepitud kuupäevadel esinesid takistused, millest osad ei tulenenud kostjast (puudus vajalik tehnika). Kostja selgitas, et tal ei ole mingisuguseid majanduslikke võimalusi, et sellist leppetrahvinõuet täita. Kostja on asutatud vaid selle konkreetse ürituse läbiviimiseks, kostjal puuduvad muud tulud ja muu majandustegevus, mille arvelt hageja nõuet täita. Kohus arvestab ka hageja head majanduslikku seisu ja asjaolu, et hageja puhul on tegemist sihtasutusega, kelle eesmärgiks ei ole teenida maksimaalset tulu.
22.Hageja taotleb kostjalt viivise välja mõistmist seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates 28.12.2022 edasise viivise välja mõistmist. Hageja esitatud leppetrahvi arve maksetähtaeg oli 20.09.2022. Seega muutus kohustus sissenõutavaks 21.09.2022. Hageja on arvestanud viivist alates 21.09.2022 kuni 27.12.2022. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis mõistab kohus välja viivise arvestatuna 5148 eurolt. Sissenõutavaks muutunud viivis nimetatud perioodi eest on seega 110,58 eurot. Hageja on taotlenud edasise viivise välja mõistmist vastavalt seadusjärgsele määrale põhivõlgnevuse summalt 9438 eurot alates 28.12.2022 kuni kostja poolt võlgnevuse tasumiseni. Kohus rahuldab taotluse. Menetluskulude jaotus
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
24.TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, sest kohus rahuldas hagi pea pooles ulatuses (54%).
25.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.