NC Media Line (PTY) LTD hagi Osaühingu Top Connect vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.06.2022 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NC Media Line (PTY) LTD 13.07.2022 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
94 733,04 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja NC Media Line (PTY) LTD (Lõuna-Aafrika esindajad ringkonnakohtus Vabariigi registrikood 2015/232437/07), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel Kostja Osaühing Top Connect (registrikood 10668897), lepinguline esindaja vandeadvokaat Lennart Oja Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-14417 muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt selle põhjendusi.
2.Jätta NC Media Line (PTY) LTD apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta NC Media Line (PTY) LTD kanda.
Määrata Osaühingu Top Connect hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1820 eurot.
5.Tasuda Osaühingule Top Connect tagatise kontolt 1560 eurot menetluskulude katteks praeguse kohtulahendi jõustumisel.
6.Mõista välja NC Media Line (PTY) LTD-lt täiendavalt Osaühingu Top Connect kasuks välja menetluskulud 260 eurot ja viivis sellelt summalt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1(9)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.NC Media Line (PTY) LTD (hageja) esitas 02.10.2020 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Top Connect (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks (täiendatud hagi esitatud 03.11.2020). Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 84 181,34 eurot, viivise 539,52 eurot 02.10.2020 seisuga ja viivise põhivõlalt (84 181,34 eurolt) 12% aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.10.2019 telekommunikatsiooniteenuste lepingu nr 102019-07 (leping), mille alusel osutas hageja kostjale rahvusvahelist telekommunikatsiooniteenust. 01.07.2020 esitas hageja kostjale arve nr 082020/4447 juunis 2020 osutatud teenuste eest 53 612,95 euro tasumiseks 15.08.2020. 01.08.2020 esitas hageja kostjale arve nr 092020/4578 juulis 2020 osutatud teenuste eest 30 568,39 euro tasumiseks 15.09.2020. Kostja arveid ei tasunud. 21.08.2020 teatas kostja, et ei tasu hagejale juunis ja osaliselt ka juulis osutatud teenuste eest, kuna sai ühelt oma partneriks olevalt andmeedastajalt teate pettusliku andmeedastuse tõttu maksete kinnipidamise kohta. Sellest tulenevalt ei tasu kostja omakorda hagejale. Kostja selgitas, et on saanud kaebuse ka oma teiselt partneriks olevalt andmeedastajalt seoses 10.07.2020 genereeritud kahtlase andmeedastusega. Kostja ei ole esitanud tõendeid pettusele viitava tegevuse kohta. Lepingu järgi pidid kostjal vastavad dokumentaalsed tõendid olemas olema hiljemalt 21.08.2020, kui ta teatas arvete tasumisest keeldumisest. Kõneliiklus oli tegelik ning pettusi ei esinenud. Täpselt samasugune kõneliiklus läbis kostjat ka 2020. aasta aprillis ja mais. Kostja tasus selle teenuse eest. Vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole tulemusi andnud. 18.09.2020 esitas kostja hagejale teate lepingu erakorralise lõpetamise kohta. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata 79,49 eurot ületavas osas (21.03.2022 esitatud täiendav seisukoht). Lepingu punktist 4.13 tuleneb, et kui ühe lepingupoole lepingupartner keeldub tasumast pettuse korral lepingu poolele andmeedastuse eest, on maksest ilma jäänud poolel õigus jätta vastav summa tasumata lepingu teisele poolele, kui selle kohta on ümberlükkamatud tõendid. See tähendab, et kui makse andmete eest peetakse kinni ühe poole partneri poolt pettusliku andmeedastuse tõttu,
2(9)
arvatakse selle makse kinnipeetud või vähendatud osa teisele poolele tehtavast maksest maha. Maksest mahaarvamist võib teha ainult juhul, kui on olemas ümberlükkamatud tõendid pettuse kohta. Andmeedastus loetakse pettusel põhinevaks, kui selle algatamisel on rikutud seadust või mistahes regulatsiooni. Lisaks tähendab pettuslik kasutamine teenuse mistahes pahatahtlikku kasutamist. Ekspert RT jõudis järeldusele, et 99,99% kõnedest, mille eest hageja kostjalt tasu nõuab, kujutasid endast pettusliku kasutusena kvalifitseeruvaid kõnesid. Ka kostja lepingupartnerid ei olnud nõus sellise teenuse eest tasuma, viidates andmeedastuse pettuslikule kasutamisele. Kostjat teavitas pettuslikest kõnedest Telia Eesti AS, kes keeldus juunis tehtud kõnede eest kostjale tasumast 38 053,29 eurot ning juulis tehtud kõnede eest 27 956,64 eurot. Kõnede pettusliku iseloomu on tuvastanud Telia Carrier AB, Telia Eesti AS-i lepingupartner, kes suunas vaidlusalused kõned Telia Eesti AS-i võrku. Ka Läti regulaator (analoogne Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga) edastas kaebuse Tarbijakaitseametile ja Tehnilise Järelevalve Ametile osade hagejale väljastatud numbritele tehtud kõnede osas, leides, et tegemist on nn pettuslike kõnedega. Kostja lepingupartneritel on aega oma nõuete esitamiseks kostja vastu sellistel juhtudel kuni 6 kuud. Kuna hageja näol on tegemist EL-i välise äriühinguga, ei soovinud kostja võtta riski, et ta tasub hagejale enda lepingupartnerite poolt laekunud summad, mida lepingupartnerid hiljem kostjalt tagasi võivad nõuda. Kostja tasus aprilli ja mai liikluse eest, sest nende arvete osas kostja lepingupartnerid mahaarvamisi ei teinud. Seega polnud selleks põhjust ka kostjal. TL ekspertarvamuse kohaselt oli sisuliselt kogu juuni ja juuli kõneliiklus pooltevahelise lepingu punkti 4.13 mõttes pettuslik. Asjatundja poolt pettuslikeks kõnedeks mitte loetud kõnede eest 2020. aasta juunis ja juulis on hagejal õigus nõuda kostjalt kokku 79,49 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 10.06.2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 80,04 eurot, millest 79,49 eurot on põhinõue ja 0,55 eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast 03.10.2020 põhinõudelt 79,49 eurolt määraga 12% aastas kuni põhinõude tasumiseni. Hageja menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda ning kostja menetluskulud 99,91% ehk 11 893,45 euro ulatuses hageja kanda. Maakohus tasaarvestas hageja kanda jäänud kostja menetluskulud 11 893,45 eurot hageja tasutud tagatisega 3185 eurot, mõistis selle tulemusena hagejalt kostja kasuks välja 8708,45 eurot ja viivise alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid 07.10.2019 lepingu, mille alusel osutas hageja kostjale rahvusvahelist telekommunikatsiooniteenust; - 01.07.2020 ja 01.08.2020 hageja esitatud arveid juunis ja juulis 2020 osutatud teenuste eest vastavalt 53 612,95 euro ja 30 568,39 euro tasumiseks kostja ei tasunud; - 21.08.2020 teatas kostja hagejale, et ei tasu juunis ja osaliselt juulis osutatud teenuste eest, kuna tegu oli pettusliku teenusega; - vaidluse kohtuväline lahendamine ei andnud tulemusi, kostja arveid ei tasunud, vaid teatas hagejale lepingu lõpetamisest.
3(9)
3.2.Pooled sõlmisid vastastikuste teenuste osutamise lepingu, mis vastab VÕS §-s 629 sätestatud käsunduslepingu tunnustele. Lepingus anti kostjale õigus teatud tingimustel tasu maksmisest keelduda. Lepingut tuleb tõlgendada VÕS § 29 lg 4 järgi lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaama kohaselt. Erinevalt hageja väidetest ei näe leping ette tähtaega, mille jooksul peab makse tegemisest keelduv lepingupool tõendid esitama. Leping ei näe ette, et kui tõendid esitatakse hilinemisega, ei või pettuslikule kasutamisele tuginev pool enam keelduda maksete tegemisest. Kuna leping oli sõlmitud inglise keeles ning algversioonis oli kasutatud väljendit „will provide“, võis tõendeid esitada mistahes ajal tulevikus, sh kohtumenetluses. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi samadel asjaoludel mõistma, et pettuslik teenuste osutamine hõlmab mitmeid erinevaid juhtumeid, sealhulgas ebatavalisi andmeedastuse mustreid. Makse kinnipidamiseks pidi esinema vähemalt üks lepingus kirjeldatud juhtumitest ning sellise olukorra esinemisel tuli teise lepingu poolega viivitamatult ühendust võtta. Teisalt ei näinud leping ka siin ette tähtaega viivitamatuks teavitamiseks. Makse kinnipidamiseks pidi teine pool esitama tõendid, et tema lepingupartner on omakorda pettuse tõttu jätnud talle maksmata. Kostja edastas hagejale teate, milles teavitas, et on saanud 13.07.2020 vaidlustuse ühelt oma partnerilt seoses hagejale määratud numbrite andmeedastusega ning lepingupartner peab kinni oma makse. Kostja teatesse oli kopeeritud vaidlustus. Kostja teatas, et sai samal päeval ka teise kaebuse oma partnerilt. 06.08.2020 sai kostja teatise Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, kes omakorda oli saanud kaebuse Läti operaatorilt, seoses pettusliku andmeedastusega hageja numbritele. Kostja kirjeldas teate sisu ja leidis, et ta ei tasu pettusliku andmeedastuse eest. Teate sisust ja selles viidatud kuupäevadest võib järeldada, et teade võis olla saadetud enne 15.08.2022, mil hageja hinnangul pidi saabuma juunikuu arve tasumise tähtaeg. Seega teavitas kostja hagejat arve tasumata jätmisest viivitamatult ning selgitas tasumata jätmise põhjuseid. Tõenditest nähtuvalt saatis Telia Eesti AS kostjale 12.07.2020 e-kirja, milles vaidlustas rahvusvahelist andmeedastust. E-kirja kohaselt ei vastanud edastusest 360 000 minutit tavalistele andmeedastuse mudelitele ning seda loeti pettuslikuks. Vaidlusalune summa oli 50 138,28 eurot. 19.02.2021 saatis Telia Eesti AS kostjale e-kirja, millega koos saadeti CDR juunis tehtud pettuslike kõnede kohta. Kõned loeti pettuslikeks, sest esines mittestandardne andmeedastuse profiil, olemasoleva kõne ajal toimuvate konkreetsete A-numbritega samaaegsete kõnede sagedus ja vaidlusaluse andmeedastuse osakaal oli suunatud spetsiaalselt teisaldatud numbritele oodatust kõrgema MTR-ga. 28.08.2020 saatis Telia Eesti AS kostjale e-kirja, milles teatas, et vaidlustab juulikuu andmeedastuse summas 36 743,12 eurot. Lisatud olid CDR-d ja Läti asutuse aruanne. Telia Eesti AS kirjadest nähtub, et vaidlusalused summad krediteeriti. Seega on kostja esitanud kohtule tõendid selle kohta, et tema lepingupartner keeldus talle tasu maksmisest pettusliku kõneliikluse esinemise tõttu. Maakohus märkis, et erialaste teadmiste puudumise tõttu ei saa kohus ise tõendi alusel tuvastada, kas või millises ulatuses oli tegu pettusliku kõneliiklusega. Läti Avalike Teenuste Reguleerimise Komisjoni kirjast nähtub, et komisjoni poole pöördus OÜ Latvijas Mobilais Telefons seoses pettusliku numeratsiooni kasutamisega. Kirja kohaselt tekitati Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi 24 avaliku telefonivõrgu numbrilt kunstlik koormus kahele avalikule numbrile, millelt olid suunatud väljakutsed Eesti 11 avaliku telefonivõrgu numbrile. Komisjonil paluti hinnata, kas esinevad pettuse tundemärgid. 22.02.2021 esitas kostja
4(9)
avalduse politseile kriminaalasja algatamiseks. Kuigi kriminaalasja ei algatatud, ei välista see pettuse puudumist. Lepingu punkt 4.13 ei näinud ette, et pettusliku kõneliikluse olemasolu tuvastamiseks peab olema läbi viidud kriminaalmenetlus, tuvastatud kuriteo toimepanek ja pettuse ohvrid. Puudub alus kahelda ekspert RTe pädevuses. Samas ei ole arvamuses eksperdi järeldused sisuliselt põhistatud, mistõttu pole võimalik jälgida, kuidas ta nendeni jõudis. TL arvamuses on selgitatud, milline on pettuslik kõnede liiklus, samuti on kirjeldatud detailselt elemente, mis aitavad pettuslikku mustrit tuvastada. Analüüsi ja metoodikat on arvamuses detailselt kirjeldatud. Maakohus leidis, et kahe asjatundja arvamusega kogumis on tõendatud pettusliku kõneliikluse olemasolu. Kuigi asjatundjad on erinevalt hinnanud mittepettuslike kõnede mahtu, on mõlemad siiski pidanud kõnesid pettuslikeks sarnastel põhjustel. Asjatundja TL arvamuses toodud järeldusi ei ole hageja ühegi tõendiga ümber lükanud. Hageja etteheited TL erapooletuse puudumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja esitatud ülejäänud tõendid ei lükka ümber kostja tõendeid pettusliku liikluse toimumise kohta. Kostjal oli õigus keelduda lepingu alusel tasu maksmisest ning kostja on keeldumise õigust tõendanud. Kostja esitas mittepettuslike kõnede tasuarvestuse, mille kohaselt arvestas kostja nende maksumuseks 79,49 eurot. Sellele arvestusele ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Hageja põhinõue kuulub rahuldamisele 79,49 euro ulatuses.
3.3.Seoses põhinõude osalise rahuldamisega kuulub osalisele rahuldamisele ka viivisenõue. Alates 12.09.2020 kuni hagi esitamiseni on lepingulise määra 12% aastas alusel hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 0,55 eurot. See summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast 03.10.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 79,49 eurolt määraga 12% aastas kuni põhinõude tasumiseni. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4.1.Maakohus tõlgendas vääralt lepingu punkti 4.13. Kostjal ei olnud õigust arvete tasumisest keelduda, sest pettuse kohta ei olnud keeldumise hetkel ümberlükkamatuid tõendeid. Lepingupunkti teine lause ütleb olevikuvormi kasutades „deduction from the payment can be made only in case of irrefutable evidence of fraud“. Mahaarvamise õigust ei saa olla tekkinud, kui selleks ei ole ümberlükkamatuid tõendeid. Kohtule esitatud tõendid on tekitatud alles pärast arvete tasumise tähtaegade möödumist. Kuigi lepingutekstis on kasutatud tulevikku suunatud väljendit „will provide“, on „will“ siin abitegusõna, mida on kasutatud keeleliselt käsu andmiseks, mitte piiritlemata kohustuse täitmise tähtaja määramiseks tulevikku. Tulevikuvorm kui selline ei oma iseseisvat tähendust ning selle kasutamine on möödapääsmatu. Samuti ei ole kohtu antud tõlgendus loogiline koosmõjus lepingupunkti 4.13 eelviimase lausega, mille kohaselt „the parties will then immediately establish contact to verify /---/“. „Will then immediately“ on seotud ka järgneva lausega, milles on kasutatud sõnu „will provide“. Viidatud lauseid tuleb tõlgendada koos. Maakohus leidis ebaõigesti, et sõna „immediately“ puudumise tõttu võis tõendeid esitada hiljem.
5(9)
4.2.Hageja ei nõustu sellega, et leping ei näinud ette tähtaega viivitamatuks teavitamiseks. Esimese vaidlustuse ja teise teatise saamise vahele jääb 24 päeva, kostja teade on aga saadetud teate sisust järeldades peale 06.08.2020. Kui viivitamatuse kokkuleppele tuleks lisaks kokku leppida tähtajas, siis kaotaks „viivitamata“ oma tähenduse. Kuna kostja ei võtnud hagejaga ühendust viivitamata, ei olnud tal õigust tugineda lepingu punktile 4.13.
4.3.Lepingut tulnuks tõlgendada objektiivselt sellise isiku seisukohast, kes on lepingupooltega sarnane ja samas olukorras, kitsendavalt. Sarnases õigussuhtes olev mõistlik isik ei lepiks majandus- ja kutsetegevuses kokku sellises tingimuses, mis annaks õiguse esitada tõendeid mistahes ajal tulevikus. Samuti ei arvestanud kohus lepingu punktiga 4.6, mis ütleb ühemõtteliselt, et kumbki pool vastutab nende summade saamise eest, mida võlgnevad talle tema kliendid. Lepingupunkti 4.13 tulnuks tõlgendada koos lepingupunktiga 4.6.
4.4.Lepingu punkti 4.13 järgi on poolel õigus jätta tasumata üksnes pettusliku kasutusega seonduv osa. Kogu juulikuu eest esitatud arve tasumisest keeldumiseks ei olnud makse kinnipidamise ajal alust.
4.5.Ekspertarvamused ei ole usaldusväärsed ega tõenditena arvestatavad. RTe koostatud arvamusest ei nähtu metoodika, kuidas ta tehtud järelduseni jõuab. TL arvamuse kohaselt on pettuslike kõnede maht olnud erinev ega kattu RTe poolt esitatud mahuga. Järelikult ei ole TL arvamus usaldusväärne ning kohus ei oleks tohtinud sellega arvestada. TL arvamus ei ole ka erapooletu. TL on olnud kostjaga seotud, sest Telia Eesti AS oli kostja lepingupartner, kes jättis arved kostjale tasumata ning TL töötas sel ajal Telia Eesti AS-is. Maakohus on jätnud selle asjaolu arvestamata. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse lõppejärelduse muutmiseks, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb osaliselt muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.
7.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, jaotas ja mõistis välja menetluskulud. Hageja apellatsioonkaebust saab selle sisust tulenevalt mõista viisil, et hageja ei soovi maakohtu otsuse tühistamist osas, millega hagi rahuldati. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude mõista kostjalt välja 80,04 eurot, millest 79,49 eurot põhivõlg ja 0,55 eurot hagiavalduse ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, samuti edasiulatuv viivis põhivõlalt alates 03.10.2020 määraga 12% aastas kuni põhinõude tasumiseni.
8.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
9.Maakohus leidis kokkuvõttes põhjendatult, et kostjal oli õigus lepingu p-i 4.13 alusel vaidlusaluste arvete tasumisest keelduda. Kuigi ringkonnakohus nõustub hageja sõnale „viivitamata“ antud tähendusega ja sellega, et hageja informeerimine 24 päeva peale poole
6(9)
lepingupartnerilt või vastavalt ametilt teatise saamist, ei ole lepingupoole viivitamatu teavitamine lepingu p-i 4.13 mõttes, ei muuda see maakohtu järeldust kokkuvõttes ebaõigeks.
9.1.Asjas ei oma määravat tähtsust, kas lepingu punkti 4.13 tõlgendamise tulemusel saab asuda seisukohale, et kostjal pidid pettuslike kõnede väitmise ja maksete kinnipidamise hetkel olema ümberlükkamatud tõendid pettuse kohta või võis ta need hankida hiljem. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas kostja informeeris hagejat viivitamatult sellest, et tal on põhjused maksete kinnipidamiseks ja hageja sai võimaluse veenduda, et see vastab tõele. Seda põhjusel, et leping ei näe ette sanktsiooni, kui pool ei esita tõendeid maksete kinnipidamise hetkel või ei täida oma informeerimiskohustust viivitamatult. Seetõttu puudub vajadus anda hinnangut apellatsioonkaebuses toodud lepingu teksti tõlgendustele inglise- ja eestikeelset varianti võrreldes.
9.2.Maakohus leidis põhjendatult, et andmeedastuse pettuslikkust on võimalik tõendada kohtumenetluses. Isegi kui kostjal oleks olnud võimalik hankida tõendid kiiremini ja ta oleks võtnud enda lepingupartnerite keeldumise korral viivitamatult ühendust hagejaga, ei oleks hageja eelduslikult nõustunud kostja väitega pettusliku andmeedastuse kohta. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud, mis tüüpi on need ümberlükkamatud tõendid, mida nad aktsepteerivad, ja millise isiku poolt peavad need olema koostatud. Asja materjalidest nähtub, et pettuslikku andmeedastust ei ole lihtne tõendada. Asjas on esitatud kaks asja tundva isiku arvamust, kuid hageja on seadnud need kahtluse alla. Õige on maakohtu järeldus, et vaidlusalust lepingupunkti ei ole võimalik tõlgendada viisil, et kui tõendid pettusliku andmeedastuse kohta saadakse hiljem, nt kohtumenetluses, tekib kostjal kohustus tasuda teenuste eest sõltumata tõendatud asjaolust, et andmeedastus oli pettuslik.
9.3.Kolleegiumi arvates saab punktis 4.13 sätestatud kohustust – võtta vastaspoolega viivitamatult ühendust veendumaks, et need on õiguspärased põhjused vaidlusaluse summa kinnipidamiseks – tõlgendada kui kohustust vastaspoolt maksmisest keeldumise asjaoludest informeerida. Nimetatu võimaldab ka andmeedastajal täiendavaid selgitusi anda ja teenuse tellija seisukohti ümber lükata. Samas ei ole lepingus reguleeritud olukorda, kui andmeedastaja ei nõustu, et asjaolud võimaldavad lugeda andmeedastust pettuslikuks. Seega on lõppkokkuvõttes tegemist kostja riskiga, kas ta keeldub kahtluste tekkimisel tasumast ja hangib tõendid hiljem, või selgub hiljem, et ta on alusetult keeldunud arvete tasumisest. Viimasel juhul peaks kostja täitma oma kohustuse ja hageja saaks kohustuse täitmisega hilinemisest tulenevalt kasutada lepingust või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
9.4.Selline lepingu p-i 4.13 tõlgendus on objektiivne ja vastab sarnases õigussuhtes oleva mõistliku isiku tõlgendusele. Lepingu p 4.13 ei anna kostjale õigust esitada tõendeid mistahes ajal tulevikus, nagu apellant ekslikult leiab. Hiljemalt kohtumenetluse käigus tuleb kostjal tõendid esitada ja hageja saab need omakorda omapoolsete tõenditega ümber lükata. Kostja kannab riski, et ta ei suuda oma väiteid tõendada.
9.5.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et lepingu punkte 4.6 ja 4.13 koos tõlgendades saaks teha maakohtust erineva järelduse. Lepingu p-i 4.6 järgi vastutab kumbki pool enda kulul summade saamise eest, mida võlgnevad talle tema enda kliendid, ning nende saamata jätmine ei mõjuta selle poole kohustust arvet tasuda kõigi andmete eest, mida edastati praeguse lepingu järgi. Nimetatu tähendab seda, et kostja ei saa arvete tasumata jätmisel tugineda üksnes sellele, et tema lepingupool talle tasumata jättis. Seega, kui praeguses asjas oleks leidnud tõendamist hageja väide, et andmeedastus ei olnud pettuslik, ei saanuks kostja tugineda vastuväitele, et tema lepingupartnerid jätsid talle pettusliku andmeedastuse ettekäändel tasumata.
7(9)
10.Maakohus on arvestanud hageja väitega, et kostjal ei olnud õigust keelduda kogu võlgnetava summa tasumisest. Kostja on esitanud arvestuse, kui palju tuleks tasuda kohase andmeedastuse eest, ja hageja ei ole sellele arvestusele vastuväiteid esitanud.
11.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et asja tundvate isikute arvamused ei ole usaldusväärsed. Maakohus heitis RTe arvamusele ette metoodika puudumist, kuid on kogumis siiski arvestanud nii RTe kui ka TL asjatundja arvamustega ega ole neid lugenud ebausaldusväärseks. Kolleegium täiendab nimetatud osas maakohtu otsust.
11.1.Riho Tamme on Elisa Eesti AS-i kinnituse (I kd, tl 145-146) kohaselt alates 2005. aastast äriühingu rändlusteenuste osakonna spetsialist ja alates 2019. aastast selle juht, samuti üks GSM pettuste uurimise juhtivaid spetsialiste Eestis.
11.2.Kostja on usutavalt selgitanud oma 23.11.2021 menetlusdokumendi p-s 2.2.3, et asjatundja ei kirjelda kasutatavaid mudeleid oma arvamuses, sest operaatorid ei ole huvitatud nende mudelite sattumisest petturite kätte ja ei avalikusta neid. Riigikohus on märkinud, asjatundja arvamus põhineb tihti subjektiivsetel hinnangutel ja prognoosidel. Asjatundjad peavad rakendama oma kutsealal oodatavat hoolsust ja kasutatavat metoodikat, et anda arvamus oma parimate teadmiste kohaselt (RKTKo nr 3-2-1-100-15 p 29). Tõend peab vastama TsMS § 229 lg 1 nõuetele, st see peab sisaldama teavet, mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõend peab olema seaduses sätestatud protsessivormis. Tõend peab olema asjakohane (TsMS § 238 lg 1) ja lubatav (TsMS § 238 lg 2) (RKTKo nr 3-2-1-181-15 p 51). Nimetatud tunnustele RTe arvamus vastab. Asjatundja arvamuses metoodika puudumine ei anna veel alust pidada arvamust tõendina kõlbmatuks (RKTKo nr 3-2-1-163-11 p 41). Kuivõrd asjas on aga esitatud ka teine asja tundva isiku arvamus vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks, on tegemist ühe asjas hinnatava tõendiga koosmõjus teistega.
11.3.Arvestades, et TL arvamuses oli ekspert näidanud ära pettuslike kõnede osakaalu arvestamise metoodika, tugines maakohus põhjendatult kohaste kõnede osakaalu hindamisel viimase koostatud arvamusele.
11.4.Asjaolu, et TL on olnud Telia kontsernis töötamise kaudu seotud Telia Eesti AS-ga, kes on pettusliku andmeedastuse tõttu keeldunud omakorda kostjale tasumast, ei võimalda pidada TLt erapoolikuks. Kostja on 22.02.2021 menetlusdokumendi p-s 2.12 esile toonud, et peale Telia Eesti AS teadet pettusliku kasutusena kvalifitseeruvate kõnede kohta esitas kostja Telia Eesti AS-le juuni ja juuli teenuste osas kreeditarve. Nimetatu on tõendatud Telia Eesti AS-i 12.07.2020 ekirjaga (I kd, tl 94) ja kreeditarvega (ei sisaldu pabertoimikus, kuid esitamine on tuvastatav kohtulahendite infosüsteemi ja digitoimiku põhjal, vt dtl 147). Tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et kostja on oma nõudest Telia Eesti AS-i vastu loobunud. Seetõttu ei ole asjakohane hageja seisukoht, et TL võib olla huvitatud asja lahendamisest kostja kasuks.
12.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
8(9)
12.1.Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles kajastatud õigusabiteenuse sisuks on olnud maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse allalaadimine, läbivaatus, selgitamine, analüüs ja vastuse koostamine, edastamine kokku 10 h 20 min; tagatise taotluse koostamine ja arutamine kliendiga 2 h 30; tagatise määruse allalaadimine, läbivaatus ja kliendile edastamine 20 min; kohtu kirja allalaadimine, läbivaatus ja kliendile selgitamine 20 min; menetluskulude nimekirja koostamine 30 min. Kokku on ajakulu 14 h. Taotluse kohaselt on kõik kulud kantud seoses praeguse kohtumenetlusega. Õigusteenust on vastustajale osutatud tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks.
12.2.Apellant vastuväiteid vastustaja menetluskuludele ei esitanud.
12.3.Arvestades apellatsioonkaebuse, tagatise andmise taotluse ning vastustaja vastuse sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus vastustaja menetluskulude suurust vajalikuks ja põhjendatuks. Ka esindaja tunnihind 130 eurot (koos käibemaksuga 156 eurot) on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu (14 h × 130) 1820 eurot (taotluses ilmselt ekslikult 1819,99 eurot). Kuna hageja on tasunud 12.09.2022 kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 1560 eurot, tuleb kostjale välja maksta praeguse lahendi jõustumisel tagatise kontolt 1560 eurot ja hagejalt tuleb täiendavalt välja mõista 260 eurot kostja menetluskulude katteks.
12.4.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt vastustaja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (260 eurolt) tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.5.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.