NC Media Line (PTY) LTD hagi Top Connect OÜ vastu võla nõudes hagi hind 94 822,62 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: NC Media Line (PTY) LTD (Lõuna-Aafrika Vabariigi esindajad registrikood 2015/232437/07, 1 Oak Court, Caledon Street, Somerset West, 7130 Western Cape, Lõuna-Aafrika Vabariik); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Priit Lember (Advokaadibüroo Walless, e-post: xxx); Kostja: Top Connect OÜ (registrikood 10668897, Väike-Paala 1, 11415 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Lennart Oja (Uplegal Advokaadibüroo, Tornimäe 5, 10145 Tallinn, telefon xxx, e-post: xxx). Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt Top Connect OÜ-lt (registrikood 10668897) hageja NC Media Line (PTY) LTD (Lõuna-Aafrika Vabariigi registrikood 2015/232437/07) kasuks välja 80,04 (kaheksakümmend eurot ja 4 senti), millest 79,49 eurot on põhinõue ja 0,55 eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt Top Connect OÜ-lt (registrikood 10668897) hageja NC Media Line (PTY) LTD (Lõuna-Aafrika Vabariigi registrikood 2015/232437/07) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast 03.10.2020 põhinõudelt 79,49 eurolt määraga 12% aastas kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus
Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda ja kostja menetluskulud 99,91% ehk 11 893,45 euro ulatuses hageja kanda.
2.Tasaarvestada hageja kanda jäänud kostja menetluskulud 11 893,45 eurot hageja tasutud tagatisega summas 3185 eurot, milline summa kuulub kostjale tagatise kontolt
3.Mõista hagejalt NC Media Line (PTY) LTD-lt (Lõuna-Aafrika Vabariigi registrikood 2015/232437/07) kostja Top Connect OÜ (registrikood 10668897) kasuks menetluskuludena välja 8 708,45 (kaheksa tuhat seitsesada kaheksa eurot ja 45 senti) eurot.
4.Mõista hagejalt NC Media Line (PTY) LTD-lt (Lõuna-Aafrika Vabariigi registrikood 2015/232437/07) kostja Top Connect OÜ (registrikood 10668897) kasuks välja viivis menetluskulult 8 708,45 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 84 181,34 eurot, viivise 539,52 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 84 181,34 eurolt määraga 12% aastas alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 7. oktoobril 2019 vastastikuse telekommunikatsiooniteenuste lepingu nr 102019-07, mille alusel osutab hageja kostjale rahvusvahelist telekommunikatsiooniteenust. 1. juulil 2020 esitas hageja kostjale juunis 2020 osutatud teenuste eest arve nr 082020/4447 summas 53 612,95 eurot. Juuni arve tasumise tähtaeg oli 15. august 2020. Kostja arvet ei tasunud.
2.1. augustil 2020 esitas hageja kostjale juulis 2020 osutatud teenuste eest arve nr 092020/4578 summas 30 568,39 eurot. Juuli arve tasumise tähtaeg oli 15. september 2020. Kostja arvet ei tasunud. 21. augustil 2020 esitas kostja hagejale teate, milles andis teada, et ei tasu hagejale juunis ja osaliselt juulis osutatud teenuste eest. Teate kohaselt oli kostja saanud ühelt oma partneriks olevat andmeedastajalt avalduse pettusliku andmeedastuse tõttu maksete kinnipidamise kohta, millest tulenevalt ei tasu kostja omakorda hagejale. Täiendavalt selgitas kostja, et on saanud kaebuse oma teiselt andmeedastajalt seoses 10. juulil 2020 genereeritud kahtlase andmeedastusega. Mõlemal juhul põhjustasid väidetava kahtlase andmeedastuse hagejale määratud numbrid.
3.6. augustil 2020 on kostja saanud väidetavalt teate Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, põhjusel, et TTJA on omakorda saanud kaebuse Läti operaatorilt LMT seoses kahtlase andmeedastusega. Hagiavaldamise seisuga ei ole kostja esitanud hagejale tõendeid väidetava kahtlase andmeedastuse või pettusele viitava tegevuse kohta ega kostja teadete originaalkoopiaid.
4.Hageja selgitused kostjale 27. augustil 2020, paludes kostjal esitada tõendid kahtlase andmeedastuse, pettusele viitava tegevuse ning kolmandate osapoolte pretensioonide kohta. Kostja ei tasunud jätkuvalt arveid ega esitanud tõendeid pettusele viitava tegevuse kohta.
4.septembril 2020 esitas hageja kostjale nõudekirja juunikuu arve tasumise ja määras kostjale juuni arve tasumiseks täiendava tähtaja 11. septembriks 2020. Nõudekirjas palus hageja kostjal taas esitada pettust ja pettuse tõttu andmeedastuse eest partneritelt tasu mittesaamist kinnitavad tõendid. Kostja vastas hageja nõudekirjale 14. septembril 2020, milles ei esitanud tõendeid, kuigi lubas need esimesel võimalusel esitada. Tõendite asemel esitas kostja 18. septembril 2020 hagejale teate lepingu erakorralise lõpetamise kohta.
5.Hageja leidis, et tal on õigus nõuda juuni ja juuli arvete tasumist. Kostjal puudub alus keelduda oma rahalise kohustuse täitmisest. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud vastastikune telekommunikatsiooniteenuse leping, millele kohalduvad võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) käsunduslepingu sätted. Hageja viitas VÕS §-le 619. Pooled on osutatud teenuste eest tasumises kokku leppinud lepingu p-s 4. Lepingu p 4.3 kohaselt saadab teenust osutav pool teisele poolele arve, mille tasumiseks kohustatud pool peab lepingu p 4.4 kohaselt tasuma. Juuni arve kohaselt oli kostja kohustatud tasuma 53 612,95 eurot hiljemalt 11. septembriks 2020. Juuli arve kohaselt oli kostja kohustatud tasuma 30 568,39 eurot hiljemalt 15. septembriks 2020. Kostja ei ole arveid tasunud.
6.Lepingu p 4.6 kohaselt vastutab kumbki pool nende summade saamise eest, mida võlgnevad talle tema enda kliendid. Kolmandalt osapoolelt tasu mitte saamine ei mõjuta pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust tasuda arve osutatud teenuse eest. Kui kostja kliendid on esitanud kostjale pretensioone, on tegemist kostja ja kolmanda isiku vahelise vaidlusega. Kostjal ei ole õigust keelduda hageja poolt osutatud teenuse eest tasumisest põhjusel, et kostjal ja kolmanda osapoole vahel on õiguslik vaidlus.
7.Õigust keelduda arvete tasumisest ei anna lepingu p 4.13. Lepingu p 4.13 kohaselt on lepingupoolel õigus arvata tasumisele kuuluvast summast maha lepingupoole partneri poolt pettusliku kasutamise (fraudulent usage) tõttu kinnipeetav osa. Samas nähtub lepingu p-st 4.13, et maksest mahaarvamist võib teha üksnes juhul, kui pool esitab ümberlükkamatud tõendid pettuse kohta. Lepingu kohaselt peetakse „pettuslikuks kasutamiseks“ sellist andmeedastust, mis on algatatud seaduse või mis tahes muu regulatsiooni rikkumisega. Lisaks tähendab „pettuslik kasutamine“ teenuse pahatahtlikku kasutamist ning ebatavalisi andmeedastuse mustreid, andmeedastuse kunstlikku suurendamist, häkkimist või muud volitamata juurdepääsu hankimist.
8.Kostja ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid pettust ning pettuse tõttu kostja partneritelt kõnede eest tasu mittesaamist. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et kostja või kostja partner oleks pettuse tõttu pöördunud politsei poole. Kostja on hagejale esitanud üksnes paljasõnalised selgitused ja väited. Väidetavate probleemide kirjeldust ebausaldusväärsel ja üldsõnalisel kujul ei saa pidada ümberlükkamatuteks tõenditeks pettuse kohta. Isegi kui kostja suudab tõendada kahtlast tegevust või pettusele viitavat andmeedastust, ei anna see kostjale õigust keelduda kogu võlgnetava summa tasumisest.
9.Oma esialgses teates on kostja kirjeldanud rikkumisi üksnes teatud kuupäevadel ja teatud osas. Näiteks on juulis osutatud teenuse osas teatanud kostja väidetavast pettuslikust kasutusest vaid 24 Suurbritannia numbrilt tehtud kõnede osas vahemikus 10. juuli 2020 kell 01:57 kuni 13. juuli 2020 kell 09:08. Muu juulis osutatud teenuse osas ei ole kostja esitanud vastuväiteid. Lepingu p
4.13 kohaselt on poolel õigus jätta tasumata üksnes see osa, mis seondub n-ö pettusliku kasutusega. Kogu juuli arve tasumata jätmiseks puudub kostjal alus.
10.Kostja on kohustatud tasuma hagejale osutatud teenuse eest, mistõttu palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 84 181,34 eurot. Kostja on kohustatud arvete tasumisega viivitamise tõttu tasuma viivist. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja § 82 lõikele 7. Kohustuse täitmise tähtpäev oli juuni arve osas 15. augustil 2020. Nõudekirjaga andis hageja kostjale juuni arve tasumiseks täiendava tähtaja kuni 11 septembrini 2020. Seega muutus juuni arve tasumise kohustus sissenõutavaks 12. septembril 2020.
11.Kohustuse täitmise tähtpäev juuli arve osas oli 15. septembril 2020, mistõttu muutus juuli arve tasumise kohustus sissenõutavaks 16. septembril 2020. Lepingu p 4.11 kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 12% aastas. Hagi esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivis juuni arve osas täitmata kohustuse eest 369,14 eurot ning juuli arve osas täitmata kohustuse eest 170,38 eurot. Kokku on viivise summa 539,52 eurot. Eelnevale lisandub viivis 12% aastas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
12.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja nõuet. Hageja palus kostjalt välja mõista 84 181,34 eurot, 02.10.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 539,51 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 84 181,34 eurolt määraga 12% aastas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 03.10.2020 kuni kohustuse täitmiseni.
13.Hageja selgitas viivise arvestust. Kohustuse täitmise tähtpäev oli juuni arve osas 15.08.2020. Nõudekirjaga andis hageja kostjale juuni arve tasumiseks täiendava tähtaja 11.09.2020. Seega muutus juuni arve tasumise kohustus sissenõutavaks 12.09.2020. Kohustuse täitmise tähtpäev juuli arve osas oli 15.09.2020, mistõttu muutus juuli arve tasumise kohustus sissenõutavaks 16.09.2020. Lepingu p 4.11 kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 12% aastas. Hagi esitamise hetkeks 02.10.2020 oli sissenõutavaks muutunud viivis juuni arve osas 369,14 eurot ning juuli arve osas 170,37 eurot.
14.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjal ei ole õigust arve tasumisest keelduda. Kostja ei ole järginud lepingus kokku lepitud protseduuri. Kostja moonutab poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.13 sisu. Poolele on lepingus tõepoolest ette nähtud õigus keelduda arvete tasumisest pettusliku kõneliikluse korral, kuid seda eranditult üksnes lepingus kokku lepitud tingimustel ja protseduuri alusel. Kostja ei ole lepingulist protseduuri järginud ning seetõttu ei ole tal õigust hageja arvete tasumisest keelduda.
15.Lepingu p 4.13 sätestab: „Kui makse andmete eest peetakse kinni ühe poole partneri poolt pettusliku kasutamise tulemusena, arvatakse selle makse kinnipeetud või vähendatud osa teisele poolele tehtavast maksest maha. Maksest mahaarvamist võib teha ainult juhul, kui on olemas ümberlükkamatud tõendid pettuse kohta. "Pettuslik kasutamine", s.o andmeedastus loetakse pettusel põhinevaks, kui see on algatatud seaduse või mis tahes regulatsiooni rikkumise tulemusel. Lisaks tähendab "Pettuslik kasutamine" teenuse mis tahes pahatahtlikku kasutamist nagu nt, kuid mitte ainult, telekommunikatsioonivõrgu kasutamist kavatsusega vältida tasumist kas ilma korrektse tasumiseta, või üldse jättes maksmata, või et kellegi teise poolt tasudes. Teenuste pettuslik kasutamine tähendab, kuid mitte ainult, ebatavalisi andmeedastuse mustreid, andmeedastuse kunstlikku suurendamist (helistajad), häkkereid ja/või volitamata juurdepääsu. Sellisel juhul võtavad pooled viivitamatult ühendust veendumaks, et need on õiguspärased põhjused vaidlusaluse summa kinnipidamiseks. Maha arvav pool esitab teisele poolele dokumentaalsed tõendid, et makse arvati maha tema partneri(te) poolt väidetud pettuse tõttu.“
16.Lepingu eelviidatud punktis kasutatud sõnastus „on olemas ümberlükkamatud tõendid“ kinnitab, et tõendid peavad olemas olema makse teostamata jätmise hetkeks. Seega pidid lepingu järgi kostjal pettusliku kõneliikluse dokumentaalsed tõendid hiljemalt 21.08.2020, kui ta teatas arvete tasumisest keeldumisest. Lisaks pidid pooled võtma viivitamatult ühendust veendumaks, et need on õiguspärased põhjused, millest võib järeldada, et selleks hetkeks on dokumentaalsed tõendid esitatud. Tähtaeg „viivitamatult“ tähendab, et küsimus tuleb lahendada arve maksetähtaja vältel.
17.Lepingus on kasutatud väljendit „esitab teisele poolele dokumentaalsed tõendid“. Seega tuleb arve tasumisest keeldumist enne arve sissenõutavaks muutumist põhjendada dokumentaalsete tõendite, mitte paljasõnaliste väidetega. Poolte eeltoodud kokkulepe asendab VÕS § 110 ja § 111 sätted. Kostjal on arve tasumisest keeldumise õigus üksnes kõikide lepingus kokku lepitud tingimuste täitmisel, mitte muudel alustel. Lepingu p 4.13 eesmärgiks on arvele vastu vaidlemise ning selle tasumisest keeldumise vastuväite kaotamine, kui tasumisest keelduv pool ei täida kokku lepitud protseduuri.
18.Kostja tegevus ei ole olnud lepingu p-ga 4.13 kooskõlas. Kostja teatas 21.08.2020 paljasõnaliselt arvete tasumisest keeldumisest ning vaatamata hageja nõudmisele ei esitanud kõneliikluse pettuslikkuse kohta mis tahes tõendeid. Tõendeid on kostja hakanud valdavas osas koguma alles 2021. aastal, vahetult enne kohtumenetluses vastuse esitamise tähtaega. Kostja asjatundja arvamus on koostatud 22.02.2021. Telia on selgitava kirja saatnud 19.02.2021. Lepingus sõnaselgelt nõutud CDR-faile on kostja Telialt küsinud alles 03.09.2020, CDR failide meta-andmetest nähtuvalt on failid loodud 22.02.2021 ning tõendit on viimati muudetud kostja advokaadi poolt.
19.Telia vaidlustus on esitatud alles 25.11.2020 ning kuriteokaebus politseile on tehtud 22.02.2021. Kostja ei täitnud järelikult lepingu p 4.13 tingimusi ning tal ei olnud 21.08.2020 keeldumise ajal tõendeid kõneliikluse pettuslikkuse kohta. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vastavalt p-le 4.13 esitanud dokumentaalsed tõendid hagejale ning täitnud p 4.13 eeldused. Kuna lepingu p 4.13 tingimused ei olnud täidetud, ei olnud kostjal alust keelduda hageja arvete tasumisest. Lepingu p 4.13 ei võimalda kostjal esitada vastuväiteid kõneliiklusele tagantjärgi.
20.Lepingu sätte eesmärgiks oli välistada olukord, kus üks pool ei tasu arvet ega esita selle õigustuseks ühtegi tõendit. Igasuguse info puudumise tõttu on arve väljastaja sunnitud pöörduma oma nõudega kohtusse. Alles hagi esitamise ja kohtumenetluse alustamise järel esitatakse väidetavat pettuslikku kõneliiklust tõendavad dokumendid. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus VÕS § 29 lg 5 p 4, lg 6 ja 8. Sättel puuduks mõte ja sisu, kui vaatamata keeldumise hetkel dokumentaalsete tõendite esitamise kohustusele võiks pool jätta igasugused tõendid esitamata ning esitada need suvalisel hetkel nõude aegumistähtaja vältel. Selline tõlgendus oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Vastuvõetav ei ole olukord, kus üks pool keeldub alusetult oma lepingulist informeerimis- ja põhjendamiskohustust täitmast ning põhjustab sellega teise poole kohtusse pöördumise ning seejärel jäetakse alles kohtumenetluses üllatuslikult avaldatud põhjustel hagi rahuldamata.
21.Kostja esitatud asjatundja arvamus on üldsõnaline ja kontrollimatu. Hageja sellega ei nõustunud. Tegemist ei ole ekspertiisiga võrreldava tõendiallikaga, vaid tundmatu menetlusvälise isiku subjektiivse arvamusega. Tõend ei ole asjakohane juba seetõttu, et see on koostatud pärast 21.08.2020 arve tasumisest keeldumist ning seda ei olnud dokumentaalse tõendina olemas arvete tasumisest keeldumise ajal. Arvamus üldsõnaline ning sellest puudub
jälgitav analüüs. Arvamusele lisatud tabelisse on märgitud kas konkreetne kõne on pettus või mitte, kuid sellise konkreetse järeldusini viinud analüüsi ei ole esitatud. Arvamuses on selgitatud, et kuna enamus kõnesid on tehtud nt Iraanist, Senegalist, Kongo DV-st, Paraguaist, siis see süvendab kahtlust, et tegemist on kahtlase kõneliiklusega. CDR-failst on näha, et kõne päritoluriikideks on valdavas osas Euroopa riigid. Arvamusele lisatud CDR-s on Iraani mainitud kõigest kaks korda, Senegali ja Kongot üks kord. Asjatundja on teinud kogu liiklust hõlmavad järeldused väikese murdosa kõnede pinnalt.
22.Kõik numbrilised andmed on arvamuses viitamata ning selgitamata. Arvamus kirjeldab üldiselt IRSF-i, kuid pole seostatud seda konkreetsete antud juhtumi asjaoludega. Kõnede arv ja sagedus ning päritoluriik ei ole iseenesest märk kõneliikluse pettuslikkusest. Ka Iraanis, Kongo DV-s, Senegalis jm kasutatakse telefone ning toimub kõneliiklus. Kostja seisukohad ning tema tellitud asjatundja arvamus lähtuvad ekslikust ning iganenud arusaamast, justkui peaks kõneliiklus hõlmama endas üksnes kahe füüsilise isiku vahelisi vestlusi. See ei vasta tõele, sest audiokanaleid kasutatakse väga erinevate tehniliste süsteemide tarbeks. Näitena võib viidata autentimisele ja numbrituvastusele. Samuti kasutatakse seda kanalit M2M teenusteks. Vaadeldes sellise side kõnelogisid ja eeldades kahe inimese vahelist vestlust, võibki kõneliiklusest jääda ekslik mulje. Tegelikkus on vastupidine, sest kõnede sisuks on reaalsed teenused.
23.Poolte vahel ning suhetes operaatoritega ei ole keelatud kasutada kõneliiklust M2M jt teenuste osutamiseks. Näiteks osutab üks hageja põhilisi kliente avalikkusele erinevaid otsesuhtluse ehk videoportaalide, arvutimängude jms seonduvaid teenuseid, kus inimesed saavad helistada nende teenustele juurdepääsu saamiseks hageja tasulistele numbritele. Kõned algatatakse veebibännerite ja telefoniekraanile kuvatavate push-teavituste peale klikates automaatselt. Hageja klient pakkus sarnaseid teenuseid laialdaselt ja paljudes erinevates riikides, muu hulgas riikides, mis võivad asjatundmatule eestlasele tunduda kahtlased: Araabia Ühendemiraadid, Alžeeria jpt.
24.Üks sellise automaatse kõneliikluse näide on ühe hageja põhilise kliendi poolt vaidlusalusel perioodil avalikkusele pakutud mänguline IQ-test. Inimesed, kes olid lubanud endale saata kindlalt veebilehelt brauseri push-teavitusi, said oma telefoniekraanile teavitusega küsimuse, kas nad soovivad mängus ja testis osaleda. Teavitusele klikates suunatakse inimene veebilehele IQtesti ja teenuse detailidega. Sellised teenused ning hageja telefoninumbrite sellisel otstarbel kasutamine ei ole keelatud. Kõneliiklusel on tegelik sisu ning aus majanduslik eesmärk.
25.Kuriteokaebuse esitamine ei kinnita kuriteo toimepanemist. Kostja ei ole tõendanud, et kaebus on politseile esitatud või kas kaebuse alusel alustati üldse menetlust. Tegemist on sisuliselt kostja enda paljasõnalise väitega kuriteo toimepanemise kohta, mida ei kinnita ükski objektiivne ja kostjast sõltumatu tõend.
26.21.02.2022 seisukohtades tõi hageja välja, et kostja on varem aktsepteerinud ja tasunud analoogilise kõneliikluse eest. Täpselt samasugune kõneliiklus läbis kostjat 2020. aasta aprillis ja mais. Kostja tasus 2020. a aprilli ja mai kõneliikluse eest ilma ühegi vastuväiteta ning süüdistamata hagejat pettuslikus kõneliikluses. 2020. aasta aprilli ja mai kõneliiklust ning kõnede lähtekohta tõendab arvete aluseks olev CDR väljavõte. CDR-ist nähtub, et kõneliiklus on analoogiline vaidlusaluse liiklusega juunis ja juulis.
27.Hageja loetles, millistest riikidest ja millistes kogustes algatati kõnesid aprillis ja mais, Aprillis tehti 75 999 kõnet kokku 421 050 minuti eest. Kõige rohkem kõnesid tehti Indoneesiast, Guernseyst, aga ka Alžeeriast ja Myanmarist. Mais tehti kokku 78 154 kõnet 511 811,76 minuti
ulatuses. Kõige rohkem kõnesid tehti Madalmaadest, Guernseyst, Prantsusmaalt, Alžeeriast, Belgiast ja Poolast. Kostja ei pidanud 2020. aasta aprilli ja mai kõneliiklust ebaharilikuks ega pettuslikuks ning tasus selle eest ilma ühegi etteheiteta. Seetõttu ei saa ta analoogilise juuni-juuli kõneliikluse osas asuda teistsugusele seisukohale. Varasemate analoogiliste arvete tasumine kinnitab, et vastuväited juuni-juuli arvetele olid otsitud ning pahatahtlikud.
28.Tegelikult on kõneliiklus olnud kogu aeg ühesugune ning kostja on seda aktsepteerinud. Hageja oletab, et 2020. aasta juunis otsustas kostja, et leping ei ole talle kasumlik ja soovis sellest kiiresti väljuda. Kuna lepingu esimese kehtivuse aasta jooksul ei saanud seda korraliselt üles öelda, tõi kostja ettekäändeks pettusliku kõneliikluse.
29.Hageja esitas tõendina e-kirjavahetuse kostja asepresidendi ja juristi vahel 12.09.201923.09.2019. Kirjavahetus puudutab hagejaga 07.10.2019 sõlmitud lepingut. Kirjavahetus tõendab, et kostja oli lepinguga põhjalikult tutvunud ning selle juristiga läbi analüüsinud. Kirjavahetus tõendab, et kostja oli teadlik osutatavate teenuste sisust ja kõneliikluse olemusest. Eelkõige pidi leping hõlmama audioteksti kõneliiklust, st automatiseeritud kõnesid, mitte nö vestlusi füüsiliste isikute vahel. Sellest tulenevalt ei saa kostja oma asjatundja arvamusele tuginedes väita, et automatiseeritud ja/või lühikese kestvusega ja/või korduvad kõned on ebahariliku kõnemustriga ning pettuslikud. Kostja oli selgelt teadlik, et lepingu alusel toimuv kõneliiklus saabki olema automatiseeritud.
30.Kõneliikluse automatiseeritus ei saanud tulla kostjale 2020. aasta juunis üllatusena ega anda alust kahtlustada kõneliiklust pettuslikkuses. Automatiseeritud kõneteenustele on iseloomulik, et kõned on seotud väga paljude erinevate riikidega, sh väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevate riikidega. Mitte ükski säte lepingus ei kohusta hagejat piirama enda teenuseid kindla geograafilise asukohaga. Kuna hageja on LõunaAafrika äriühing, on loomulik, et tema kõneliiklus on seotud Aafrika, Lähis-Ida jms riikidega.
31.Kostja ei saa keelduda kogu arve tasumisest. Ühestki lepingu sättest ei tulene, et ühe kuu kõneliikluses mõnede pettuslike kõnede sisaldumisel oleks kostjal õigus keelduda kogu kuu arve tasumisest tervikuna. Kostja esitatud CDR-väljavõtetest nähtuvalt oli valdav enamus kõneliiklusest seotud Euroopa riikidega, eelkõige Prantsusmaa ja Madalmaadega. Sellistes kõnedes ei saa olla midagi imelikku ega pettuslikku. Kostja ei saa tugineda kogu arve aluseks olevale kõneliiklusele üldistatult ning keelduda kogu arve tasumisest. Kui kostja leiab oma asjatundjale tuginedes, et Iraanist, Senegalist või Kongo Demokraatlikust Vabariigist pärinev kõneliiklus on pettuslik, peab ta vastava osa arvest esile tooma ja täpselt selgitama, milline osa liiklusest on pettuslik. Ülejäänud osas peab kostja arved tasuma.
32.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Lepingu p 4.13 ei võimaldanud jätta kostjal arveid tasumata, esitamata eelnevalt dokumentaalseid tõendeid tema partnerite poolt maksete mahaarvamise ja pettuse kohta. Kostja on asunud tõendeid hankima ja esitama alles kohtumenetluse ajal. Kostja vastuväited ei kata kogu kõneliiklust ja arvete summasid. Kostja vastusele lisatud asjatundja arvamus on üldsõnaline ja jälgimatu.
33.Kostja oli algusest peale teadlik, millise profiili ja sisuga kõneliiklus hakkab hagejaga sõlmitud lepingu alusel toimuma. Väited pettuse kohta on otsitud hiljem lepingu täitmise ja liikluse eest tasumise kohustusest vabanemiseks. Uus kostja asjatundja ja tema arvamus ei ole objektiivsed. Kostja on 21.03.2022 seisukohaga esitanud kohtule täiendava asjatundja T Lu arvamuse. Hageja leidis, et ühe menetlusosalise kohtumenetluse väliselt tellitud arvamus ei ole
objektiivsuselt ja tõenduslikult jõult võrreldav kohtu tellitud eksperdiarvamusega. Seda isegi siis, kui vastavas valdkonnas puudub riiklikult tunnustatud ekspert.
34.Arvamusele lisatud T. Lu CV-st nähtub, et ta on kogu oma professionaalse karjääri töötanud Telia Eesti AS-s ja selle eellases AS-s Eesti Telefon. Käesoleval hetkel on T. L Telia kontserni Baltikumi ja Soome regiooni müügijuht. T. L ei ole objektiivne ega sõltumatu. Tema ja tema tööandja on otseselt huvitatud käesoleva asja lahendamise tulemusest ning hageja hagi rahuldamata jätmisest. Kogu käesolev tüli põhineb lõppkokkuvõttes Telia arvamusel, et kõneliiklus oli pettuslik. Kui kohus leiab, et kõneliiklus ei olnud pettuslik ning selle eest tuleb kostjal hagejale tasuda, peab Telia omakorda tasuma liikluse eest kostjale. T. L kordab lihtsalt üle oma tööandja arvamust, et liiklus oli pettuslik. Tegemist ei ole objektiivse ning tõenduslikku väärtust omava dokumendiga.
35.Arvamus paistab olevat koostatud hageja 21.02.2022 seisukohas esitatud väidete ümberlükkamiseks. Uus arvamus laiendab pettuse kahtlusi kogu kõneliiklusele. Hageja hinnangul läheb see vastuollu lepingu p-ga 4.13. Kohus peaks antud asjas hindama kostja arvete tasumisest keeldumise õiguspärasust keeldumise hetkel. Kostja ei saa oma seisukohti pidevalt muuta ning asuda nüüd kohtumenetluses väitma, et tegelikult oli pettuslik kogu kõneliiklus.
36.Pettust ning pettuse ohvreid ei ole tuvastatud. Ainsateks pettust kinnitavateks kostja tõenditeks on puudulik R. T arvamus ning Telia töötaja T. Lu ehk kõneliikluse lõpptasujaks oleva operaatori arvamus. Ühegi ametliku uurimise või menetluse tulemusi ei ole. Koos kostja vastusega esitas kostja küll kuriteokaebuse, kuid ei ole tõendeid selle politseile esitamise ega kriminaalasja algatamise kohta. 01.12.2021 istungil tunnistas kostja esindaja, et temale teadaolevalt ei ole kriminaalmenetlust alustatud.
37.Ainus ametlik tõend kahtlase kõneliikluse kohta on kiri Läti mobiilioperaatorile LMT. See puudutab üksnes kõneliiklust 2020. aasta juulis seoses 24 Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa telefoninumbriga ning mahus 36 292 minutit, mis rahaliselt on 5 806,72 eurot. Pettuste peale tururegulaatorile kaebamine ning objektiivse uurimise käigus faktide väljaselgitamine on telekommunikatsioonituru tava. Erinevalt Läti operaatorist LMT ei ole Telia Eesti AS kaevanud kõneliikluse kohta tururegulaatorile TTJA-le ega algatanud mis tahes menetlusi. Selle tegemata jätmine kinnitab, et tegelikult ei ole Telia ega kostja ise veendunud, et tegemist oleks pettusliku kõneliiklusega. Parimal juhul on pettus tõendatud ning hagi saaks jätta rahuldamata üksnes 5 806,72 euro osas.
38.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 1200 eurot, dokumentaalsete tõendite tõlkimise kulu 234 eurot, kohtu nõutud apostillitud registriväljavõtte hankimise kulu 350 eurot ning kulud õigusteenusele. Õigusabi on osutatud 58,5 h tunnitasu 170 eurot käibemaksuta, kokku maksumusega 9 945 eurot.
39.Hageja kuludelt ei ole arvestatud käibemaksu ning hageja selle hüvitamist ei nõua. Hageja palus kogumis kostjalt välja mõista 11 729 eurot, sh riigilõiv 1 200 eurot, tõlkekulu 234 eurot, apostillitud väljavõtte kulu 350 eurot ning õigusteenuse kulu 9 945 eurot (käibemaksuta). Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
40.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja on nõudnud 955 eurot seoses hageja taustakontrolli teostamisega. Taustakontrolli puhul ei ole tegemist TsMS §-s 144 nimetatud kohtuvälise kuluga. Kostja kulu tõendavatest dokumentidest ei nähtu osutatud teenuse sisu. Arvetel on märgitud üksnes lakooniliselt teenuse sisuks business information services. Sellest ei
ole võimalik järeldada ega kontrollida, et tegemist on hageja suhtes läbi viidud taustakontrollidega.
41.Hageja pidas põhjendatuks kostja lepingulise esindaja suhtlust R. Tga ja toiminguid seoses R. T ekspertarvamusega märtsis 2022. Kostja esitas 21.03.2022 asjatundja T. Lu arvamuse põhjusel, et kohus avaldas 30.11.2021 toimunud korraldaval istungil kahtlust R. T pädevuse osas. T. L on kostja alustanud suhtlust juba 2022. aasta jaanuaris. Samaaegselt kahe asjatundjaga suhtlemine ei ole hageja hinnangul põhjendatud.
42.Uusi asjaolusid ei olnud kostjal enam õigust pärast eelmenetluse lõppu esitada. 20.05.2022 seisukohas on kostja esitanud uusi asjaolusid. Kostja on selgitanud, et Telia Eesti AS ja Telia Carrier AB ei kuulunud enam alates 2021. aasta kevadest ühte kontserni. Esiteks on eeltoodu tõendamata. Teiseks on kostja kohustus tagada, et tema kasutatav asjatundja ei tegutseks huvide konflikti olukorras. Kostjale oli asjatundja taust teada, kuid ta esitas huvide konflikti puudumist põhistavad asjaolud alles 20.05.2022 vastuses. Selliselt esitas kostja uusi asjaolusid hilinenult. Lõppastmes ei ole Telia Eesti AS ja Telia Carrier AB juriidilise seotuse fakt määrav. Ettevõtted on omavahel seotud olnud ja tegutsevad seotult ühe brändi all. Hageja hinnangul ei ole kostja asjatundja erapooletus usutav.
KOSTJA VASTUVÄITED
43.Kostja palus jätta hagi rahuldamata osas, mis ületab 18 171,41 eurot. Kostja nõustub hagis välja toodud põhiliste asjaoludega. Hagi aluseks olev nõue on põhjendatud vaid osaliselt ning seega saab hagi rahuldada osaliselt. Lepingu punktist 4.13 tuleneb, et kui ühe lepingupoole lepingupartner keeldub tasumast pettuse korral lepingu poolele andmeedastuse eest, on maksest ilma jäänud poolel õigus jätta vastav summa tasumata lepingu teisele poolele kui selle kohta on ümberlükkamatud tõendid.
44.Maksest mahaarvamist võib teha, kui on olemas ümberlükkamatud tõendid pettuse kohta. Andmeedastus loetakse pettusel põhinevaks, kui see on algatatud seaduse või mis tahes regulatsiooni rikkumise tulemusel. Teenuste pettuslik kasutamine tähendab ebatavalisi andmeedastuse mustreid, andmeedastuse kunstlikku suurendamist (helistajad), häkkereid ja/või volitamata juurdepääsu. Kui tegemist on pettusliku kasutusega ning sellel põhjusel ei ole üks pool saanud oma partnerilt makset, võib ta vastava summa teisele poolele tasumata jätta.
45.Kostjal on ümberlükkamatud tõendid, et vaidlusaluste kõnede puhul on tegemist pettuslike kõnedega ning kostja lepingupartnerid on keeldunud tasumast suurema osa kõnealuste kõnede eest. Hageja nõuab kostjalt tasu pettusliku kasutusena kvalifitseeruvate kõnede eest. Kostja on palunud eksperdil analüüsida kõiki kõnesid, mille eest hageja esitas 2020. aasta juuni ja juuli eest kostjale arved nr 082020/4447 ja 092020/4578. Ekspert jõudis järeldusele, et 99,99% kõnedest, mille eest hageja kostjalt tasu nõuab, kujutasid endast pettusliku kasutusena kvalifitseeruvaid kõnesid.
46.Ekspert leidis, et 509 737 minuti ulatuses olid kõned pettuslikud. Pettuse tunnused olid helistajate geograafiline jaotus, helistaja numbrite ligilähedane järjestikkus, kõnede samaaegne toimumine ja samased kõnede pikkused. Kõik need moodustavad mustri, mida GSM maailmas ja operaatorite katusorganisatsioonis GSMA (GSM Association) pettuse vastu võitlevas kehandis nimetatakse IRSF-ks (International Revenue Share Fraud). Kostjale renditud Eesti numbritele ei ole vaidlusalusel perioodil tehtud mitte ühtki kõnet Eesti numbritelt. Kui tegu on sihipärase
tegevuse ja teenuspakkumisega, võiks eeldada, et valdav enamus kõnesid tehtaks sama riigi numbritelt, mitte Iraanist, Senegalist, Kongo Demokraatlikust Vabariigist, Paraguaist.
47.Hageja ja kostja vahelise lepingu kohaselt tähendab pettuslik liiklus muuhulgas ebatavalist kõnede mustrit. Seda, et tegu oli pettuslike kõnedega lepingu punkti 4.13. mõttes, kinnitab asjaolu, et kostja lepingupartnerid sellele viitasid ega olnud nõus tasuma nende kõnede eest. Kostjat teavitas 2020. aasta juuni ja juuli eest esitatud arvete tasumata jätmisest pettusliku kasutuse esinemise tõttu Telia Eesti AS. Telia Eesti AS teatas, et jätab kostjale pettusliku kasutusena kvalifitseeruvate kõnede tõttu osaliselt tasumata 2020. aasta juuni ja juuli arved summas 50 138,28 eurot ning 36 743 eurot, mille osas on kostja esitanud Telia Eesti AS-le kreeditarve. Telia Eesti AS on keeldunud hagejale väljastatud numbritele 2020. aasta juunis tehtud kõnede eest kostjale tasumast 38 053,29 eurot ning 2020 aasta juulis tehtud kõnede eest 27 956,64 eurot.
48.Kõnede pettusliku iseloomu on tuvastanud Telia Carrier AB, kes on Telia Eesti AS lepingupartner, kes suunas samad vaidlusalused kõned Telia Eesti AS võrku. Läti regulaator (analoogne Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga) on edastanud kaebuse Tarbijakaitseametile ja Tehnilise Järelevalve Ametile osade hagejale väljastatud numbritele tehtud kõnede osas. Kokkuvõttes leidis kostja, et sisuliselt kõik vaidlusalused kõned olid pettuslikud kõned ning Telia Eesti AS on keeldunud tasumast kostjale kõnede eest kokku 66 009,93 eurot. Hagejal on alust nõuda kostjalt vaid 18 171,41 eurot.
49.Viivist saab arvestada põhivõlalt, mille kohus kostjalt välja mõistab. Kuivõrd hagi on alust rahuldada vaid väiksemas osas, tuleb viivisearvestust vastavalt muuta. Kostja lepingupartneritel oli aega nõuete esitamiseks sellistel juhtudel kuni 6 kuud. Kuivõrd hageja näol on tegemist välismaise, sh Euroopa Liidu välise äriühinguga, ei soovinud kostja võtta riski, et tasub hagejale kohe ära summad, mis kostjale on lepingupartneritelt laekunud ning hiljem kui lepingupartnerid temalt raha tagasi nõuavad, ei ole kostjal hagejalt seda raha enam võimalik tagasi saada.
50.Kostja on 22.02.2021 teavitanud politseid 2020. aasta juunis ja juulis tehtud pettuslikest kõnedest ja on palunud politseil uurida, kas tegemist on kriminaalse tegevusega ning kes on selle toime pannud. Kostja ei esitanud avaldust politseile varem seetõttu, et kõigepealt teavitas Telia Eesti AS kostjat, et on ise sellise avalduse teinud, kuid hiljem on selgunud, et Telia Eesti AS vastavat avaldust siiski ei teinud.
51.23.11.2021 seisukohtades ei nõustunud kostja, et ta ei ole järginud pettusliku kasutuse puhuks lepingus ette nähtud protseduuri. Lepingu punkti 4.13. kohaselt on tasumata jätmine lubatud kolme tingimuse esinemisel. Esiteks peab tasumata jätva poole partner olema tasu kinni pidanud. Teiseks peeti tasu kinni pettusliku kasutuse tõttu. Kolmandaks eelduseks on ümberlükkamatute tõendite olemasolu. Muid eeldusi punktist 4.13. ei tulene. Muuhulgas ei ole tasumata jätmise kehtivuseks vaja esitada teisele poolele tõendeid.
52.Seda, et tõendid peavad olemas olema mitte tasumata jätmise ajal, vaid hiljem, näitab asjaolu, et originaalversioonis on lepingu p 4.13. viimases lauses kasutatud tõendite esitamisel tuleviku vormi „will provide [...] proof“ ehk tõendid tuli esitada tulevikus peale mahaarvamist. Hageja arvete nr 082020/4447 ja 092020/4578 tasumata jätmise eeldused on kostja täitnud. Esiteks oli kostja partner Telia Estonia AS jätnud tasumata oma vastavad arved. Teiseks oli Telia Estonia AS jätnud arved tasumata põhjusel, et tegemist oli pettusliku kasutusega. Kostja esitas selle kohta hagejale ümberlükkamatud tõendid 21.08.2020. Oma 21.08.2020 kirjas esitas kostja Telia Estonia AS1 2.06.2020 kirja sisu. Kohtumenetluses on kostja esitanud ekspertarvamuse.
53.Ekspertarvamus oli vajalik alles kohtumenetluses, kuivõrd kohtul ei ole mobiilside vallas eriteadmisi. Küll on aga sellised teadmised kostjal ja hagejal, mistõttu nende jaoks pidi olema ja oligi selge, et tegemist on pettusliku kasutusega. Hageja väitis ebaõigesti, et kui mahaarvav pool ei võta teise poolega ühendust viivitamatult, kaotab ta õiguse pettusliku kasutuse osas makset mitte teha. Lepingust sellist reeglit ei tulene. Hageja on saanud ebaõigesti aru lepingu p 4.13. viimase lause osast „esitab teisele poolele dokumentaalsed tõendid“. Tõendid tuli esitada mahaarvamise kohta, mitte pettusliku kasutuse sisu kohta. Lepingust ei nähtu, et tõendite esitamata jätmisel ei või mahaarvamist teha.
54.Lepingu punktis 4.13 ei ole öeldud ei otse ega kaudselt, et tõendite hiljem esitamise korral ei saa sellele lepingupunktile tugineda ja makset kinni pidada. Hagejal oli oma nõude perspektiivi hindamiseks olemas kogu vajalik info 2020 juuni ja juuli kohta. Kostja ekspertarvamus on usaldusväärne. Ekspertarvamuse koostanud R T on vastava ala ekspert. Elisa Eesti AS kinnitusest nähtub, et R T on olnud alates 2005. aastast Elisa Eesti AS rändlusteenuste osakonna spetsialist ja viimastel aastatel selle osakonna juht. Ta tegeleb GSM pettuste ennetamise ja uurimisega oma töös igapäevaselt. R T on alates 2007. aastast maailma suurima rahvusvahelise mobiilsidevõrgu operaatorite ühenduse GSMA erinevate töögruppide liige ja osaleb regulaarselt nende töögruppide kohtumistel. R T kuulumist GSMA Pettuste ja Turvalisuses töögruppi kinnitab GSMA kinnitus ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna eriasjade uurija K V.
55.Ekspert on ekspertarvamuse tulemusele jõudnud põhjaliku, süsteemse ja igakülgse analüüsi tulemusel. Ekspert on kasutanud kõnede analüüsiks tema kasutuses olevaid mudeleid. Ükski operaator, sh Elisa Eesti AS, ei ole huvitatud oma mudelite sattumisest nende isikute valdusse, kes võivad teadmisi nende mudelite kohta arvesse võttes pettusliku kasutuse tuvastamise operaatoritele äärmiselt keeruliseks muuta ja seeläbi pettuslikust kasutusest suurt kasu teenida. Seetõttu ei ole eksperdil võimalik ekspertarvamuses neid mudeleid ega nende mudelite pinnalt tehtud analüüsi avaldada.
56.Kuigi ekspertarvamuses ei ole esitatud mahukat ja detailset analüüsi, ei tähenda see, et kohus arvamusele tugineda ei saaks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et asjatundja arvamuses näiteks metoodika puudumine ei tähenda, et arvamus tõendina kõlbmatu oleks. Nimelt põhineb asjatundja arvamus tihti subjektiivsetel hinnangutel ja prognoosidel. Asjaolu, et GSMA näol on tegemist suurima mobiilsidevõrgu operaatorite ühendusega, nähtub Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiteatest.
57.21.03.2022 seisukohtades ei nõustunud kostja hageja väitega, et ta on aktsepteerinud aprilli ja mai arve tasumisega hageja pettuslikku kõneliiklust ei ole õige. Kostjal on üle 200 kliendi ning kõikide nende kõneliiklust ei suuda kostja pidevalt piisava detailsusastmega jälgida. Kostja teostab pettusliku kõneliikluse tuvastamist nö manuaalselt ega kontrollinud hageja aprilli ja mai kõneliiklust. Kostja usaldas hagejat.
58.Kostja tasus aprilli ja mai liikluse eest, kuna ta oli selleks kohustatud. Mahaarvamise õiguse saamiseks pidi kostja lepingupartner keelduma kostja esitatud arve või selle osa tasumisest. Kuna aprilli ega mai arve osas kostja lepingupartnerid mahaarvamisi ei teinud, polnud selleks põhjust ka kostjal. Kostja oleks teinud mahaarvamisi aprilli ja mai arvete osas, kui tema lepingupartnerid oleksid keeldunud aprilli ja mai teenuste eest nendele esitatud arvete tasumisest. Lisaks ei saaks arvete tasumist lugeda pettusliku kõneliikluse aktsepteerimiseks. Pelgalt asjaolu, et kahel kuul tasutakse pettusliku kõneliikluse eest ilma vastuväiteid esitamata, ei tähenda, et edaspidi ei
võinuks kostja pettusliku kõneliikluse eest tasumata jätta. Tõenditest ei nähtu, et aprillis ja mais oli samasugune liiklus nagu juunis ja juulis. Ainuüksi sarnasus kõne algatamise asukohariikide osas ei ole aluseks kõneliikluse samasuguseks lugemisele.
59.Kostja ei otsinud ettekäänet lepingu lõpetamiseks. Hageja ei ole sellele oletusele esitanud ühtegi sisulist põhjendust ega tõendit. Kostja lõpetas lepingu, kuna hageja kõneliiklus oli lepingu punkti 4.13. kohaselt lubamatu. Kostja ei teadnud, et hageja kõneliiklus on automatiseeritud. Kohtule esitatud kirjavahetus tuleb hagejale tagastada. Kostja ei ole tuvastanud, et tema töötajad oleksid kunagi sellist kirjavahetust pidanud, mistõttu kostja vaidlustab selle tõendi ehtsuse. Kirjavahetuses ei ole aru saada, millest kirjavahetuses räägitakse. Hageja püüab audioteksti kõnesid seostada automaatkõnedega, kuid see on tõendamata. Isegi kui pooled oleksid kokku leppinud audioteksti kõnede teenuses, ei tähendaks see, et hageja oleks võinud lasta toimuda pettuslikul kõneliiklusel. Leping ei räägi audioteksti kõnede edastamisest, mis tähendab, et sellises teenuses pooled kokku ei leppinud.
60.Hageja selgitas kostjale peale juuni liikluses probleemide avastamist, et nende klientideks on eraisikud, kes teevad kõnesid oma telefonidelt, mitte ei toimu automaatkõned. Kostja esitas tõendina hageja kirja kostja päringule juuni kõneliikluse kohta. Kostja esitas ka täiendava asjatundja arvamuse, milles asutakse seisukohale, et juuni ja juuli kõneliiklusest vaid 410 minuti puhul ei olnud tegemist pettuslike kõnedega.
61.Täiendava arvamuse on asjatundjana koostanud T L. Kostja ei saanud taotleda ekspertiisi kohtu kaudu, sest riiklikult tunnustatud ekspertide hulgas ei ole ühtegi mobiilside valdkonna eksperti. Asjatundja T L pädevus nähtub tema elulookirjeldusest. Asjatundja T L tuvastas teenuse pettusliku kasutamise tunnused 62225 kõnel kogukestvusega 509327,29 minutit. 318 kõne puhul kogukestvusega 410,00 minutit sellised kasutamise tunnused puudusid. Seega on T L tuvastanud, et sisuliselt kogu juuni ja juuli kõneliiklus oli pooltevahelise lepingu punkti 4.13. mõttes pettuslik kõneliiklus. Kostjal oli õigus pidada kinni sisuliselt kogu juuni ja juuli arvetel märgitud summad. Kostja on arvestanud välja, et asjatundja T Lu pettuslikeks kõnedeks mitte loetud kõnede eest 2020. aasta juunis ja juulis on hagejal õigus nõuda kostjalt kokku 79,49 eurot.
62.20.05.2022 seisukohtades palus kostja jätta hagi rahuldamata osas, mis ületab 79,49 eurot. Lõplikes seisukohtades jäi kostja kõigi varasemate vastuväidete juurde. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tema asjatundjate arvamused on vähese tõendusjõuga. Asjatundjad töötavad erinevates Eesti juhtivates telekommunikatsioonifirmades vähemalt osakonnajuhataja tasemel ning on nende CV-st ja täiendavatest tõenditest nähtuvalt selle valdkonna tippspetsialistid. Mõlemad eksperdid on jõudnud sisuliselt samale seisukohale. Lepingu punkti 4.13. kohaselt on pooled kokku leppinud, et pettusliku kasutamisega on tegemist juba juhul kui kõnemustrid on „ebatavalised“.
63.Kostja ei nõustunud, et asjatundja T. L ei ole objektiivne ega sõltumatu. See väide ei ole õige. Asjatundja arvamuse andmise ajal T. Lu tööandjaks olev äriühing (toonase nimega Telia Carrier AB) ei kuulunud ega kuulu Telia Eesti AS-ga samasse kontserni. T. Lu tööandjaks olev äriühing müüdi sellest kontsernist välja 2021. aasta kevadel. T. L ei ole andnud arvamust oma praeguse tööandja Telia Carrier AB töötajana, vaid tööandjast sõltumatu isikuna. Tema arvamusest ei nähtu, et ta oleks andnud arvamuse lähtuvalt oma tööandja huvidest või tööandja töötajana. Hageja pelgad oletused ei saa olla aluseks lugeda asjatundjat erapoolikuks.
64.Kostja on loobunud oma nõuetest vaidlusaluste kõnede (2020. aasta juuni ja juuli kõned) osas Telia Eesti AS suhtes, kui esitas kreeditarved, millega tühistas varasemad arved Telia Eesti
AS-le. Kreeditarve esitati nõudest loobumise tulemusel ning seega lõppes kostja nõue Telia Eesti AS vastu kreeditarve tulemusel. Kohtuvaidluse tulemus ei mõjuta kostja ja Telia Eesti AS rahalisi suhteid. Seega ei oma käesoleva vaidluse tulemuse suhtes ei Telia Eesti AS ega T. L tööandja mingit huvi.
65.T. Lu arvamus on väga põhjalik, süsteemse ja metoodilise analüüsi ja põhjendustega arvamus. Arvamuse sisu on selge, asjatundja analüüs ja seisukohtade kujunemine jälgitav ning arusaadav. Hagejal oli võimalik T. Lu arvamust analüüsida ja juhtida kohtu tähelepanu selle arvamuse sisulistele puudustele.
66.Kostja on väitnud läbivalt, et kogu 2020. aasta juuni ja juuli kõneliiklus on pettuslik. Hageja väidab lõppseisukohtades, justkui olnuks kostja kohtumenetluses varasemalt seisukohal, et paljud 2020. aasta juuni ja juuli kõned polnud pettuslikud. Kostja on vastuses hagile selgitanud, et sisuliselt kõik kõned olid pettuslikud.
67.Kostja on arvestanud välja, et asjatundja T L pettuslikeks kõnedeks mitte loetud kõnede eest 2020. aasta juunis ja juulis on hagejal õigus nõuda kostjalt kokku 79,49 eurot. Hageja on lõppseisukohtades asunud seisukohale, et pettuse ohvreid ei ole tuvastatud. Kostjale jääb arusaamatuks, millist mõju pettusliku kõneliikluse ohvrite tuvastamine vaidluse tulemusele omama peaks. Ohvrite tuvastamine või tuvastamata jätmine ei ole asjaolu, mis saaks antud vaidluse lõpptulemust kuidagi mõjutada. Ebaõige on hageja väide, justkui oleks ohvriks ehk lõpptasujaks T. Lu tööandja. See ei ole õige ega tõendatud.
68.Politseil ei uuri selliseid rikkumisi. Politsei ei alustanud kriminaalmenetlust, kuna politsei hinnangul ei ole neil võimalik asja kiirelt ja efektiivselt uurida põhjusel, et teo toimepannud isikud asuvad Eestist väljaspool. Tururegulaatorile kaebamine ei muudaks antud vaidluse lõpptulemust. Kostja pidas arusaamatuks, millest on hageja järeldanud, et selliste kaebuste esitamine on telekommunikatsioonituru tava. Puuduvad igasugused viited seda väidet tõendavatele tõenditele. Kostja kinnitab, et sellist tava ei eksisteeri. Hageja pole selgitanud, millisel õiguslikul alusel saaks TTJA läbi viia uurimise ja mis oleks selle uurimise eesmärk ning tulemus.
69.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kulud õigusabile olid 7594,16 eurot ilma käibemaksuta. Asjatundja T. Lu arvamuse eest makstud tasu oli 3375 eurot ilma käibemaksuta. Tõlketeenuste eest tasutud tasu oli 60 eurot ilma käibemaksuta. Hageja taustakontrolli teostamise tasud kokku olid 955 eurot ilma käibemaksuta. Esimest korda oli hageja tausta tarvis kontrollida hagi kättesaamisel, et hinnata, kas hageja suudab üldse tasuda võimalikud kostja menetluskulud. Teisel korral oli tarvis kontrollida, kas hageja on õigusvõimeline (st pole registrist kustutatud) äriühing. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 130 eurot ilma käibemaksuta. Kogumis palus kostja hagejalt menetluskuludena välja mõista 11 984,16 eurot.
70.Hageja lepinguline esindaja on kulutanud kostja menetluskulude tagatise taotlusega tutvumisele ja vastuse koostamisele liiga palju aega, kokku 8 h. Mõistlik aeg oleks maksimaalselt 4 h. Mõistlik aeg istungiteks valmistumiseks on maksimaalselt 3 h. Istung kestis vaid ca 25 minutit.
KOHTU PÕHJENDUSED
71.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
72.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 7. oktoobril 2019 vastastikuse telekommunikatsiooniteenuste lepingu nr 102019-07, mille alusel osutas hageja kostjale rahvusvahelist telekommunikatsiooniteenust; 2) 1. juulil 2020 esitas hageja kostjale juunis 2020 osutatud teenuste eest arve nr 082020/4447 summas 53 612,95 eurot, kuid kostja arvet ei tasunud; 3) 1. augustil 2020 esitas hageja kostjale juulis 2020 osutatud teenuste eest arve nr 092020/4578 summas 30 568,39 eurot, kuid kostja arvet ei tasunud; 4) 21. augustil 2020 teatas kostja hagejale, et ei tasu juunis ja osaliselt juulis osutatud teenuste eest, kuna tegu oli pettusliku teenusega; 5) 04.09.2020 nõudekirjaga andis hageja kostjale juuni arve tasumiseks täiendavalt aega kuni 11.09.2020; 6) kostja arveid ei tasunud, vaid teatas hagejale lepingu lõpetamisest.
73.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale arvete alusel põhinõudena 84 181,34 eurot, 02.10.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena 539,51 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise lepingus toodud määras 12% aastas. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tõlgendada lepingu sätet, mis võimaldas kostjal jätta arved tasumata, kui tegu on pettusliku andmeedastusega.
74.Hageja leidis, et kostjal puudub alus tasumisest keeldumiseks lepingu punkti 4.13 alusel. Kostja ei ole esitanud pettust tõendavaid dokumente ega järginud lepingus kokku lepitud protseduuri. Lepingu punkti 4.13 järgi pidid tõendid pettuse kohta olemas olema juba makse teostamata jätmise ajaks. Küsimus tuli lahendada viivitamatult ja tõendid tuli esitada enne arvete maksetähtaja saabumist, mitte kohtumenetluse ajal. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks leidis hageja, et pooltevaheline leping ei keelanud kasutada kõneliiklust M2M teenuste osutamiseks ehk kõik kõned ei pidanud toimuma füüsiliste isikute vahel. Kostja on varem tasunud analoogilise kõneliikluse eest 2020. a aprillist ja mais. Pettust ja pettuse ohvreid ei ole tuvastatud.
75.Kostja palus hagi jätta rahuldamata osas, mis ületab 79,49 eurot. Kostjal oli õigus arvete tasumisest keelduda, sest teenuseid kasutati pettuslikult. Sellel põhjusel ei saanud kostja makset oma lepingupartnerilt. Pettuse kohta on kostja esitanud tõendid ja ta teavitas hagejat arvete tasumata jätmise põhjustest. Lepingu punktist 4.13 ei tulene hageja väidetud protseduuri reegleid. Tõendeid võis esitada ka hiljem, mida tõendab lepingu inglisekeelne tekst, milles on kasutatud tulevikku suunatud väljendit „will provide“. Lepingu punkt 4.13 ei sätesta, et tõendite hilisema esitamise korral ei ole õigust makseid kinni pidada. Aprillis ja mais toimunud kõneliiklust kostja ei kontrollinud ning see ei olnud ka samasugune võrreldes juuni ja juuli liiklusega.
76.Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele üksnes ulatuses, milles kostja nõudega nõustus ehk summas 79,49 eurot. Ülejäänud osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et nende vahel oli sõlmitud vastastikuste teenuste osutamise leping. VÕS § 629 näeb ette, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul oli lepingus kokku lepitud, millal ja kuidas tasu makstakse.
77.Samas oli lepingus antud kostjale ka õigus keelduda teatud tingimustel tasu maksmisest. VÕS 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kooskõlas lepingu või seadusega võib ka jätta kohustuse täitmata.
78.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kuidas tõlgendada lepingu sätet, mis võimaldas pettusliku kõneliikluse korral jätta arved tasumata. Hageja leidis, et arve tasumata jätmiseks tuli järgida lepingus toodud protseduuri ning tõendid oleks tulnud esitada viivitamatult enne arve tasumise tähtaja saabumist. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingupoolte ühist tahet lepingu tõlgendamisel peab tõendama pool, kes sellise tahte olemasolule viitab.
79.VÕS § 29 lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi (p 1) või ka lepingu olemust ja selle eesmärki (p 4).
80.01.12.2021 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 152-153) selgitas kohus hagejale vajadust tõendada oma väiteid lepingu punkti 4.13 tõlgendamise kohta. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kohtule ühtegi tõendit ei poolte ühiste tahte, lepingueelsete läbirääkimiste ega muude asjaolude kohta, mida VÕS § 29 lg 5 alusel lepingu tõlgendamisel arvestama peaks. Seega tuleb kohtu hinnangul lähtuda lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lõikest 4 ning tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
81.Hageja ja kostja olid sõlminud vastastikuse telekommunikatsiooniteenuste lepingu (toimiku
1.kd, lk 4-5, tõlge lk 6-8), mille alusel osutas kumbki pool teisele poolele rahvusvahelisi telekommunikatsiooniteenuseid. Lepingu punkti 4.1. alusel pidi teenuste eest tasumine toimuma iga arveldusperioodi lõpus. Lepingu punkti 4.3. järgi pidi kumbki pool saatma teisele poolele arve 5 tööpäeva jooksul pärast arvestusperioodi, milleks oli kalendrikuu.
82.Lepingu punkt 4.13 nägi ette, et kui makse andmete eest peetakse kinni ühe poole partneri poolt pettusliku kasutamise tulemusena, arvatakse selle makse kinnipeetud või vähendatud osa teisele poolele tehtavast maksest maha. Maksest mahaarvamist võib teha ainult juhul, kui on olemas ümberlükkamatud tõendid pettuse kohta. "Pettuslik kasutamine", s.o andmeedastus loetakse pettusel põhinevaks, kui see on algatatud seaduse või mis tahes regulatsiooni rikkumise tulemusel. Lisaks tähendab "Pettuslik kasutamine" teenuse mis tahes pahatahtlikku kasutamist nagu nt, kuid mitte ainult, telekommunikatsioonivõrgu kasutamist kavatsusega vältida tasumist kas ilma korrektse tasumiseta, või üldse jättes maksmata, või et kellegi teise poolt tasudes. Teenuste pettuslik kasutamine tähendab, kuid mitte ainult, ebatavalisi andmeedastuse mustreid, andmeedastuse kunstlikku suurendamist (helistajad), häkkereid ja/või volitamata juurdepääsu. Sellisel juhul võtavad pooled viivitamatult ühendust veendumaks, et need on õiguspärased põhjused vaidlusaluse summa kinnipidamiseks. Maha arvav pool esitab teisele poolele dokumentaalsed tõendid, et makse arvati maha tema partneri(te) poolt väidetud pettuse tõttu (sh CRD fail, mis sisaldab vaidlustatud andmeid).
83.Kohus osundab, et erinevalt hageja väidetest ei näe leping ette tähtaega, mille jooksul peab makse tegemisest keelduv lepingupool tõendid esitama. Leping ei näe ette, et kui tõendid esitatakse hilinemisega, ei või pettuslikule kasutamisele tuginev pool enam keelduda maksete
tegemisest. Kohus nõustub kostjaga, et kuivõrd leping oli sõlmitud inglise keeles ning algversioonis oli kasutatud väljendit „will provide“, võis tõendeid esitada mistahes ajal tulevikus. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kui leping oleks andnud kostjale õiguse esitada tõendeid alles kohtumenetluses, oleks tegu hea usu põhimõtte vastase tõlgendusega. Poole õigust end kohtumenetluses kaitsta ei saa kohtu hinnangul põhjendamatult piirata ning selliseks piiranguks puudub mõistlik või lepingust nähtuv põhjus. Hageja ei ole oma väiteid põhjendanud ning lisaks teavitas kostja hagejat juba kohtueelselt pettuslikust kasutamisest ning esitas tõendeid, millistega hageja ei nõustunud. Lepingust ei tulenenud kostjale kohustust esitada hagejale tingimata tõendina asjatundja arvamus.
84.Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi samadel asjaoludel mõistma, et pettuslik teenuste osutamine hõlmab mitmeid erinevaid juhtumeid, sealhulgas ebatavalisi andmeedastuse mustreid. Makse kinnipidamiseks pidi esinema vähemalt üks lepingus kirjeldatud juhtumitest ning sellise olukorra esinemisel tuli teise lepingu poolega viivitamatult ühendust võtta. Teisalt ei näinud leping ka siin ette tähtaega viivitamatuks teavitamiseks. Makse kinnipidamiseks pidi teine pool esitama tõendid, et tema lepingupartner on omakorda pettuse tõttu jätnud talle maksmata. Muid eeltingimusi või hageja väidetud protseduurireegleid lepingust ei tulenenud ja hageja ei ole seesuguse ühise tahte olemasolu lepingu tõlgendamisel tõendanud.
85.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale 01.07.2020 arve (toimiku 1. kd, lk 9, tõlge lk 34) juunis osutatud teenuste eest summas 53 612,95 eurot ja 01.08.2020 arve (toimiku
1.kd, lk 10, tõlge lk 35) juulis osutatud teenuste eest summas 30 568,39 eurot.
86.Kostja edastas hagejale teate (toimiku 1. kd, lk 11-12, tõlge lk 13-14), milles teatas, et on saanud 13.07.2020 vaidlustuse ühelt oma partnerilt seoses hagejale määratud numbrite andmeedastusega. Kostja teatas, et vaidluse tõstataja peab kinni oma makse. Kostja teatesse oli kopeeritud vaidlustus. Kostja teatas, et sai samal päeval ka teise kaebuse oma partnerilt. 06.08.2020 sai kostja teatise Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, kes omakorda oli saanud kaebuse Läti operaatorilt seoses pettusliku andmeedastusega hageja numbritele. Kostja kirjeldas teate sisu ja leidis kokkuvõtteks, et ta ei tasu ülalnimetatud pettusliku andmeedastuse eest.
87.Kostja teatel puudub kuupäev ning hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millal kostja oma teate saatis. Teate sisust ja selles viidatud kuupäevadest võib järeldada, et teade võis olla saadetud enne 15.08.2022, mil hageja hinnangul pidi saabuma juunikuu arve tasumise tähtaeg. Seega teavitas kostja hagejat arve tasumata jätmisest viivitamatult ning selgitas tasumata jätmise põhjuseid.
88.Hageja vastas kostja pöördumisele (toimiku 1. kd, lk 15, tõlge lk 16), milles ta vaidlustusega ei nõustunud. Hageja ei nõudnud kostjalt täiendavate tõendite esitamist, vaid nõudis makse tegemist. 04.09.2020 saatis hageja kostjale nõudekirja (toimiku 1. kd, lk 17, tõlge lk 18), milles andis 53 612,95 euro tasumiseks täiendavalt aega kuni 11.09.2020. Selles kirjas heitis hageja kostjale ette tõendite esitamata jätmist, kuid ei selgitanud, milliseid tõendeid ta kostjalt saada soovis. Kostja vastas 11.09.2020 (toimiku 1. kd, lk 19-20, tõlge lk 21), et ta hageja nõuetega ei nõustu. 18.09.2020 saatis kostja hagejale lepingu ülesütlemise teate alates 18.09.2020 (toimiku 1. kd, lk 22-23, tõlge lk 24).
89.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Telia Eesti AS saatis kostjale 12.07.2020 e-kirja (toimiku
1.kd, lk 94, tõlge lk 109), milles esitas vaidlustuse rahvusvahelise andmeedastuse osas. E-kirja kohaselt ei vastanud edastusest 360 000 minutit tavalistele andmeedastuse mudelitele.
Vaidlusalune summa oli e-kirja kohaselt 50 138,28 eurot. E-kirjas loeti sellist edastust petlikuks. 19.02.2021 saatis Telia Eesti AS kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 95, tõlge lk 110, e-kirjale lisatud CDR nähtav kohtute infosüsteemis), millega koos saadeti CDR juunis tehtud petturlike kõnede kohta. Kõnesid loeti petturlikeks, sest esines mittestandardne andmeedastuse profiil, olemasoleva kõne ajal toimuvate konkreetsete A-numbritega samaaegsete kõnede sagedus ja vaidlusaluse andmeedastuse osakaal oli suunatud spetsiaalselt teisaldatud numbritele oodatust kõrgema MTR-ga.
90.28.08.2020 saatis Telia Eesti AS kostjale e-kirja (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 96-98, tõlked lk 111-113), milles Telia Eesti AS teatas, et vaidlustab juulikuu andmeedastuse summas 36 743,12 eurot. Lisatud olid CDR-d ja Läti asutuse aruanne. Telia Eesti AS kirjadest nähtub, et vaidlusalused summad krediteeriti. Seega on kostja esitanud kohtule tõendid selle kohta, et tema lepingupartner keeldus talle tasu maksmisest pettusliku kõneliikluse esinemise tõttu. Kostja 2020. a juunis ja juulis vaidlustatud kõnede CDR-d on iseenesest nähtavad kohtute infosüsteemi vahendusel, kuid erialaste teadmiste puudumise tõttu ei saa kohus ise tõendi alusel tuvastada, kas või millises ulatuses oli tegu pettusliku kõneliiklusega.
91.Läti Avalike Teenuste Reguleerimise Komisjoni kirjast (toimiku 1. kd, lk 99-100, tõlge lk 114-115) nähtub, et komisjoni poole pöördus OÜ Latvijas Mobilais Telefons seoses petturliku numeratsiooni kasutamisega. Kirja kohaselt tekitati Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi 24 avaliku telefonivõrgu numbrilt kunstlik koormus kahele avalikule numbrile, millelt olid väljakutsed suunatud Eesti Vabariigi 11 avaliku telefonivõrgu numbrile. Komisjonil paluti hinnata, kas esinevad pettuse tundemärgid. Kostja ei ole selgitanud, kas või millega antud menetlus lõppes, kuid tõendist nähtuvalt on alusetud hageja etteheited, et ühtegi menetlust ei alustatud. 22.02.2021 esitas kostja avalduse politseile kriminaalasja algatamiseks (toimiku 1. kd, lk 101-103). Kostja nõustus kohtumenetluses, et kriminaalasja ei algatatud, kuid kohtu hinnangul ei välista ainult see asjaolu pettuse puudumist. Pooltevahelise lepingu punkt 4.13 ei näinud ette, et pettusliku kõneliikluse olemasolu tuvastamiseks peab olema läbi viidud kriminaalmenetlus ning tuvastatud mõne kuriteo toimepanek, samuti pettuse ohvrid.
92.Petturliku kõneliikluse olemasolu tõendamiseks esitas kostja kohtule R T koostatud arvamuse (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 89-93, lisa tõlge lk 107-108) arvamusele lisatud kõnede CDR nähtav kohtute infosüsteemis). Ekspert analüüsis kõnede logist nähtuvaid kõnesid ajavahemikul 01.06.2021 kuni 31.07.2021. Arvamuse koostaja leidis, et 509 678 minuti ulatuses oli tegu pettuslike kõnedega. Pettuse esmaseks tunnuseks luges arvamuse koostaja helistajate geograafilist jaotust, helistaja numbrite ligilähedast järjestikkust, kõnede samaaegset toimumist ja sarnast kõnede pikkust. Kõik need asjaolud moodustasid petturlike kõnede mustri. Pettuse defineerimisel viitas R T GSMA Fraud Manualist tehtud väljavõttele. Muud põhistused arvamuses puuduvad.
93.Täiendavale esitas kostja kohtule Elisa Eesti AS kinnituse (toimiku 1. kd, lk 145-146), mille kohaselt oli R T töötanud antud ettevõttes alates 2005. aastast. Rändlusteenuste osakonna juhina puutus ta igapäevaselt kokku mobiilsidevaldkonnas rahvusvaheliste sideteenuste osas pettuste ennetamise ning uurimisega. Alates 2007. aastast on ta osalenud igal aastal rahvusvahelise mobiilsideoperaatorite ühingu GSMA töögruppide kohtumistel ning on pettuste valdkonnas spetsialist. Kostja esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministri pressiteate GSMA nimelise organisatsiooni kohta (toimiku 1. kd, lk 147), GSMA kinnituse R T kuuluvuse kohta antud organisatsiooni (toimiku 1. kd, lk 148, tõlge lk 149) ning Politsei- ja Piirivalveameti eriuurija K Vi kinnituse (toimiku 1. kd, lk 150-151), et R T omab GSM pettuste valdkonnas vajalikke teoreetilisi ja praktilisi teadmisi.
94.Kohtul puudub alus kahelda asjatundja pädevuses, kui asjatundja järeldused ei ole arvamuses sisuliselt põhistatud, mistõttu ei ole võimalik jälgida, kuidas ta järeldusteni jõudis. Kohus selgitas seda kostjale 01.12.2021 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 152-153). Kohus selgitas kostjale, et ei saa ise hakata asjatundja arvamuse lisadest otsima ja analüüsima, kuidas järeldusteni jõuti.
95.Seetõttu esitas kostja teise asjatundja arvamusena T L arvamuse (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 170-197, arvamusele lisatud CDR nähtav kohtute infosüsteemis). Arvamuses on selgitatud, milline on petturlik kõnede liiklus ja kirjeldatud detailselt elemente, mis aitavad petturlikku mustrit tuvastada. Asjatundja analüüsis 62 544 kõnekirjet sisaldavat CDRi ning selgitas, millist metoodikat ta analüüsimisel kasutas. Analüüsi ja metoodikat on arvamuses detailselt kirjeldatud. Analüüsi tulemusena tuvastas asjatundja teenuse pettusliku kasutamise tunnuseid 62 225 kõnel kogukestvusega 509 327,29 minutit. Vaid 318 kõne puhul kestvusega 410 minutit need tunnused puudusid. Arvamusele oli lisatud T Lu pädevust tõendav elulookirjeldus.
96.Kohus leiab, et eelviidatud kahe asjatundja arvamusega kogumis on tõendatud pettusliku kõneliikluse olemasolu. Kuigi asjatundjad on erinevalt hinnanud mittepetturlike kõnede mahtu, on mõlemad siiski pidanud kõnesid pettuslikeks sarnastel põhjustel. Asjatundja T Lu arvamuses toodud järeldusi ei ole hageja ühegi tõendiga ümber lükanud.
97.Hageja heitis T Lule ette erapooletuse puudumist, kuid need hageja väited jäid menetluses paljasõnalisteks. Hageja väitis paljasõnaliselt ja tõendeid esitamata, et T Lu tööandja on otseselt huvitatud asja lahendamise tulemustest. Kuidas on T Lu tööandja asja lahendamisest huvitatud, ei ole hageja selgitanud ega tõendanud. Kostja selgitas, et T Lu tööandjaks olev äriühing ei kuulunud ega kuulu Telia Eesti AS-ga samasse kontserni. Hageja pidas neid kostja väiteid uuteks väideteks, mis esitati pärast eelmenetluse lõppemist. Kohus sellega ei nõustu. Tegemist ei olnud uute väidetega sisulises vaidluses, vaid kostja vastas hageja väidetele seoses eksperdi erapooletusega. Täiendavate väidete esitamine ei takistanud hagejal nendele uuesti vastamist. Oluline on kohtu hinnangul see, et asjatundjal erapooletuse puudumist pidi tõendama see pool, kes vastava väite esitas ehk hageja, kuid hageja oma väiteid ei tõendanud. Kokkuvõttes puuduvad kohtul alused kahelda T Lu kui asjatundja erapooletuses. Tema pädevust ei ole hageja kahtluse alla seadnud.
98.Hageja esitatud ülejäänud tõendid ei lükka kohtu hinnangul ümber kostja tõendeid pettusliku liikluse toimumise kohta. Hageja esitas kohtule täiendavalt kostjale koostatud arved 2020. a aprilli ja mai eest (toimiku 1. kd, lk 160-161) ning arvete tasumist tõendavad tõendid (toimiku 1. kd, lk 162-163). Kohtute infosüsteemist on nähtuv nende kuude kõneliikluse CDR. Kohus ei saa eriteadmiste puudumise tõttu hinnata, kas tõendist nähtuvad need andmed, milliseid on hageja kirjeldanud 21.02.2022 menetlusdokumendis. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei nähtu, et see oleks sõlmitud nimelt automaatse kõneliikluse teenuse osutamiseks. Kostja esitas kohtule hageja 15.07.2020 e-kirja (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 169), milles viimane teatas, et tal on üle maailma palju eraisikutest lõppkliente. Seega ei ole hageja avaldanud kostjale, et lepingu alusel hakatakse osutama automaatset teenust.
99.Hageja esitas omakorda kohtule kaks tõendit (toimiku 1. kd, lk 1-2), mida ta nimetas automaatse kõneliikluse näideteks. Kuivõrd kohtul puuduvad antud valdkonnas eriteadmised, ei ole Interneti väljaprintidest võimalik teha järeldusi, mida hageja teeb. Kas või kuidas lükkavad need tõendid ümber asjatundjate järeldused pettusliku kõneliikluse kohta, ei ole hageja selgitanud ega tõendanud.
100.Hageja esitas kohtule e-kirjade vahetuse (toimiku 1. kd, lk 164, tõlge lk 165), mis tema väidete kohaselt puudutas vaidlusalust lepingut. Hageja väitis, et e-kirjadest nähtuva kohaselt pidi leping hõlmama audioteksti kõneliiklust ehk automatiseeritud kõnesid, mistõttu ei saa kostja väita, et automatiseeritud kõned on petturlikud. Kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et neid on omavahel vahetanud kaks isikut, kelle mõlema e-posti aadressi osaks on topconnect.ee. Kellega täpselt on tegemist ja mille tõttu nad kirju vahetavad, tõendist järeldada ei saa. Ühes e-kirjas on viidatud audioteksti teenusele, kuid e-kirjadest ei ole siiski võimalik järeldada, millisest partnerist ja millisest lepingust on juttu. Viited hagejaga sõlmitud lepingutele puuduvad ja hageja esindajad ei ole olnud kohtule esitatud tõendist nähtuvalt kirjavahetuse osalised. Kostja vaidlustas tõendi ehtsuse ja pidas alusetuks e-kirjade seostamist vaidlusaluse lepingu ning automaatkõnedega. Kohtu hinnangul ei saa e-kirjad ümber lükata asjatundjate arvamustes tehtud järeldusi.
101.Kõiki eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hagi tuleb rahuldamata jätta ulatuses, milles kostja sellele vastu vaidles. Kostjal oli seaduslikult õigus keelduda lepingu alusel tasu maksmisest ning kostja on keeldumise õigust tõendanud. Kostja esitas kohtule mittepetturlike kõnede tasuarvestuse (toimiku 1. kd, lk 198-208), mille kohaselt arvestas kostja nende maksumuseks 79,49 eurot. Sellele arvestusele ei ole hageja vastuväiteid esitanud.
102.Hageja põhinõue kuulub kokkuvõttes osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 79,49 eurot. Muus osas ei kuulu põhinõue rahuldamisele. Kuna kohus rahuldas osaliselt põhinõude, kuulub osalisele rahuldamisele ka viivisenõue. Alates 12.09.2020 kuni hagi esitamiseni on lepingulise määra 12% aastas alusel hagiavalduse esitamise ajaks 02.10.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 0,55 eurot, milline summat tuleb kostjalt välja mõista. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast 03.10.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 79,49 eurolt määraga 12% aastas kuni põhinõude tasumiseni.
103.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude 0,09% suuruses ulatuses. Seetõttu leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda ning kostja menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda 99,91%. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
104.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile ja muud menetlusega seotud kulud. Kulud õigusabile olid 7594,16 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 130 eurot ilma käibemaksuta. Asjatundja T. Lu arvamuse eest makstud tasu oli 3375 eurot ilma käibemaksuta. Tõlketeenuste eest tasutud tasu oli 60 eurot ilma käibemaksuta. Hageja taustakontrolli teostamise tasud kokku olid 955 eurot ilma käibemaksuta. Esimest korda oli hageja tausta tarvis kontrollida hagi kättesaamisel, et hinnata, kas hageja suudab üldse tasuda võimalikud kostja menetluskulud. Teisel korral oli tarvis kontrollida, kas hageja on õigusvõimeline (st pole registrist kustutatud) äriühing. Kogumis palus kostja hagejalt menetluskuludena välja mõista 11 984,16 eurot.
105.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Kostja on nõudnud 955 eurot seoses hageja taustakontrolli teostamisega. Taustakontrolli puhul ei ole tegemist TsMS §-s 144 nimetatud
kohtuvälise kuluga. Kostja kulu tõendavatest dokumentidest ei nähtu osutatud teenuse sisu. Hageja pidas ka alusetuks lepingulise esindaja ajakulu suhtlemiseks kahe asjatundjaga samaaegselt. Muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu menetlustoimingute tegemisel, dokumentide koostamisel ja nendega tutvumisel põhjendatuks ning mõistlikuks.
106.Kohus ei nõustu hageja väidetega. Asjas oli vajalik kahe asjatundja arvamuse esitamine, mistõttu pidi kostja esindaja suhtlema kahe asjatundjaga. Hageja taustakontrolli tulemusena esitas kostja kohtule raporti (toimiku 1. kd, lk 55-60), millega ta põhistas ja tõendas menetluskulude tagatise taotluses esile toodud tõendeid. Tegu on dokumentaalse tõendi saamiseks vajaliku kuluga TsMS § 143 mõistes. Küll aga nõustub kohus sellega, et kulu ei ole põhjendatud mitte 955 euro ulatuses, vaid üksnes taustakontrolli hõlmavas ulatuses ehk summas 875 eurot. 80 euro ulatuses oli kulu alusetu, sest kostjal puudus vajadus kontrollida hageja õigusvõime olemasolu. Õigusvõime olemasolu oli kohus juba kontrollinud hagiavalduse menetlusse võtmisel.
107.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja menetluskulud on põhjendatud 11 984,16 eurot – 80 eurot = 11 904,16 euro ulatuses. Sellest jääb hageja kanda 99,91% ehk 11 893,45 eurot. Kuna hageja on tasunud menetluskulude katteks kohtu deposiidikontole 3185 eurot, tuleb tagatisena tasutud summa arvelt täiendavalt väljamõistetava menetluskulu summat vähendada. Kostja menetluskulude summa tuleb tasaarvestada menetluskulude tagatisena tasutud 3185 euro võrra, mis kuulub kostjale väljamaksmisele kohtulahendi jõustumisel. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 8 708,45 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult 8 708,45 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.