AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi IMPEERIUM OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
15 904,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) Hageja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja IMPEERIUM OÜ (registrikood 11285359) Kostja lepinguline esindaja Andrus Reidi Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista IMPEERIUM OÜlt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks põhivõlgnevus 14 540,74 eurot ja viivis 200,78 eurot seisuga 02. september 2022.
3.Välja mõista IMPEERIUM OÜlt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (14 540,74 eurot) alates 03. september 2022 kuni kahju täieliku hüvitamiseni. Menetluskulude jaotus
Välja mõista IMPEERIUM OÜlt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud 2000 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb IMPEERIUM OÜl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue, asjaolud ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 14 540,74 eurot, viivise 200,78 eurot seisuga 02. september 2022 ja viivise võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (14 540,74 eurot) alates 03. september 2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku hüvitamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.12. mai 2018 toimus x x x x x x liiklusõnnetus, kus traktor JOHN DEERE 8430, reg.nr X (edaspidi JOHN DEERE 8430), mida juhtis AT, tagurdas põllu ääres läga laadimise käigus otsa traktorile JOHN DEERE 83335R, reg-nr Y (edaspidi JOHN DEERE 83335R).
3.Traktori JOHN DEERE 83335R remondi eest tasus Salva Kindlustuse AS 14 540,74 eurot.
4.Salva Kindlustuse AS esitas hagejale tagasinõude. Pooled vaidlesid kohtus, kas 12. mai 2018 toimunud õnnetus oli liikluskindlustusjuhtum.
5.Riigikohus oma 20. mai 2022 otsusega kohtuasjas 2-19-19203 leidis, et tegemist oli liikluskindlustusjuhtumiga ja mõistis AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Salva Kindlustuse AS kasuks välja põhivõlgnevuse 14 540,74 eurot ja viivise 06. detsember 2019 seisuga 225,78 eurot ja alates 07. detsember 2019 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
6.Hageja hüvitas 23. mai 2022 Salva Kindlustuse ASile 14 540,74 eurot ja viivised. Summa tuleneb Baltic Agro Machinery OÜ poolt esitatud traktori JOHN DEERE 83335R käibemaksuta remondiarvest, millest on maha arvestatud omavastutus 600 eurot.
7.Traktoril JOHN DEERE 8430 puudus liiklusõnnetuse hetkel liikluskindlustuse poliis. Viimane liikluskindlustuse poliis (nr x) oli sõlmitud hageja poolt ja kehtis kuni 15. aprill 2018 kell 23.59.
8.Traktori JOHN DEERE 8430 omanik oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kostja.
9.07. juuni 2022 edastas hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale tagasinõude. Kostja tagasinõudele vastu ei vaielnud ja võlgnevust ei hüvitanud.
10.Hagejal ja Salva Kindlustuse ASil oli erinev arusaam, kas 12. mai 2018 liiklusõnnetuse puhul oli tegemist liikluskindlustusjuhtumiga või ei olnud. Tulenevalt Riigikohtu 20. mai 2020 lahendist kohtuasjas 2-19-19203 hüvitas hageja Salva Kindlustuse ASile võlgnevuse 23. mai 2022. Tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg on kolm aastat kahju hüvitamisest arvates, ehk tähtaeg hakkas kulgema alates 24. mai 2022.
11.Liiklusõnnetuse ajal oli kostja traktori JOHN DEERE 8430 omanik. Kostja oli kindlustuskohustusega isik LKindlS § 7 lg 1 kohaselt. Tagasinõude esitamisel ei ole oluline, mis põhjusel jättis kostja oma kindlustuskohustuse täitmata. Hageja ei ole kostja liikluskindlustuse poliisi väljastajaks. Liikluskindlustuse poliisi väljastas KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ. KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ on edastanud kostjale pakkumisi uueks poliisiks ja teateid poliisi lõppemise osas 26. märts 2018, 27. märts 2018 ja 10. aprill 2018 e-postiaadressile y ning 13. aprill 2018 e-postiaadressile x, mis on kostja ametlik e-post. Lisaks toimus 13. aprill 2018 telefonivestlus, kus kostja teatas, et tegeleb lepingu uuendamisega ise.
12.Hageja vastas kostja 22. mai 2018 kahju teatele 11. juuni 2018. Hageja kahjukäsitleja JR oli seisukohal, et tegemist ei olnud liikluskindlustusjuhtumiga ja viitas asjaolule, et kahju põhjustajal puudus liikluskindlustuse poliis ja seega tekib kindlustusel pärast kahju hüvitamist tagasinõudeõigus. Kahjukäsitleja tõi ka välja, et kahju saab hüvitada ehitusmasinate kindlustuse poliisi alt. Kostja sai kirja kätte. Kostja edastas selle 14. juuni 2018 Salva Kindlustuse ASi töötajale AR. Hageja sulges juhtumi 11. juuni 2018. 2019 september sai hageja teada, et Salva Kindlustuse AS hüvitas kahju vabatahtliku ettevõtte seadmete ja masinate kindlustuslepingu alusel. Pärast tagasinõude saamist Salva Kindlustuse ASilt, teavitas hageja kostjat 28. oktoober 2019, et hagejal võib tekkida tagasinõudeõigus kostja vastu.
13.Kostja väited, et hageja kogenud kindlustusandjana pidi teadma, et hageja otsus kahju mitte hüvitada on vale, on põhjendamatu. Hageja on algusest peale olnud seisukohal, et tegemist ei olnud liikluskindlustusjuhtumiga, millisele seisukohale asusid ka maakohus ja ringkonnakohus. Vaidluse lahendas Riigikohus, kes asus seisukohale, et tegemist oli liikluskindlustusjuhtumiga. Kostja vastuväited
14.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
15.Kostja nõustub, et 12. mai 2018 toimus liiklusõnnetus, kus x x x x x x tagurdas traktor JOHN DEERE 8430 põllu ääres läga laadimise käigus otsa traktorile JOHN DEERE 8335R. Kahju põhjustanud traktori omanikuks oli kostja ning kannatada saanud traktorit kasutas kostja liisingulepingu alusel, omanik Swedbank Liising AS. Kostja esindaja RR esitas 21. mai 2018 Salva Kindlustuse ASile kahjujuhtumi esmase teate.
16.22. mai 2018 saatis kostja esindaja RR hagejale e-kirjaga kahju teate, milles palus hagejal tunnistada 12. mai 2018 õnnetus liikluskindlustusjuhtumiks LKindlS § 8 mõttes ning hüvitada tekkinud kahju. 11. juuni 2019 kirjaga keeldus hageja kahju hüvitamisest. Hageja leidis, et tegemist ei ole liikluskindlustusjuhtumiga.
17.Salva Kindlustuse AS tasus 25. juuni 2018 kostjale kindlustusjuhtumi toimumise tõttu 14 540,74 eurot. Salva Kindlustuse AS esitas 11. september 2019 tagasinõude hagejale kuna JOHN DEERE 8430 liikluskindlustuse leping oli sõlmitud hageja juures. Salva Kindlustuse AS leidis, et tegemist oli liikluskindlustusjuhtumiga.
18.28. oktoober 2019 edastas hageja kostjale e-kirja, milles selgitas, et kui 12. mai 2018 toimunud liiklusõnnetus on liikluskindlustusjuhtum, siis esitab hageja tagasinõude kostjale, kuna kahju põhjustanud traktoril puudus liikluskindlustuse leping.
19.Riigikohus 20. mai 2022 otsuses kohtuasjas 2-19-19203 leidis, et 12. mai 2018 toimunud liiklusõnnetus oli liikluskindlustusjuhtum. Kuna viimane liikluskindlustusandja oli hageja, siis tasus hageja Salva Kindlustuse ASile tagasinõude ja esitas kostjale 07. juuni 2022 tagasinõude.
20.Hageja tagasinõue on aegunud. Kindlustusandja pidi kahju hüvitama hiljemalt 22. juuni 2018 tulenevalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 39 lg-st 1. Kuna hageja nõuet ei täitnud, hüvitas Salva Kindlustuse AS kahju 25. juuni 2018. Hageja reageeris kostja 22. mai 2018 kahju hüvitamise taotlusele alles 11. juuni 2019. Kostja leiab, et hagejal oli kahju hüvitamise kohustus hiljemalt 22. juuni 2018 ning alates 23. juuni 2018 hakkas kulgema LKindlS § 59 lg-s 1 sätestatud kolme aastane tagasinõudeõiguse aegumise tähtaeg. Riigikohus on leidnud, et tegemist oli liikluskindlustusjuhtumiga ning hagejal lasus kohustus kahju hüvitada. Hageja pidi pädeva kindlustusandjana mõistma, et kahju ei tekkinud töösoorituse vaid traktori tagurdamisel vastu teist traktorit, millega realiseerus sõiduki käitamisele iseloomulik risk. Hageja kahju hüvitamisest keeldumine oli põhjendamatu. Hageja pidi mõistma kahju hüvitamise kohustust kui Salva Kindlustuse AS esitas tagasinõude, mitte pidama põhjendamatud kohtuvaidlust. Seega aegus tagasinõue 22. juuni 2021. Hageja esitas kostjale tagasinõude alles 07. juuni 2022.
21.Hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja nõustub, et 12. mai 2018 puudus traktoril JOHN DEERE 8430 kehtiv liikluskindlustuse poliis. Viimane poliis lõppes 15. aprill 2018. Tegemist oli automaatselt mitte-pikeneva lepinguga, mille puhul kindlustuseping ei pikene järgmiseks perioodiks. Kindlustustegevuse hea tava on, et kindlustusvõtjale tehakse kindlustuslepingu lõppemisel uus pakkumine, v.a kui kindlustusvõtja on ära keelanud oma isikuandmete töötlemise. Hageja kostjale lepingu lõppemisel uut pakkumist ei teinud. Hageja rikkus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet.
22.Hageja on käitunud vastuoluliselt. Hageja ei reageerinud kostja 22. mai 2018 kahjuteatele. Kostja oli sunnitud pöörduma Salva Kindlustuse AS poole. Kostja kasutas traktorit oma majandustegevuses, kostjal ei olnud aega oodata pikalt hageja vastust. Hageja tegi otsuse alles aasta hiljem, kus keeldus kahju hüvitamisest. Kostja ei saanud eeldada, et neli aastat hiljem esitatakse kostjale tagasinõue. Alles 28. oktoober 2019 teavitas hageja kostjat, et hageja ja Salva Kindlustuse AS vaidluse tulemusest sõltub hageja tagasinõue kostjale. Hageja oleks pidanud juba varem selgitama kostjale tagasinõude võimalust.
23.Hageja ei ole tõendanud, et KindlustusEst Kindlustusmaakleri OÜ pakkumised jõudsid kostjani. Kostja ametlik e-postiaadress on y, mitte x. Kohtuotsuse põhjendus
24.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
26.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: 26.1 12. mai 2018 toimus x x x x x x liiklusõnnetus, kus traktor JOHN DEERE 8430, mida juhtis AT, tagurdas põllu ääres läga laadimise käigus otsa traktorile JOHN DEERE 83335R (tl 4-5);
26.2 Traktori JOHN DEERE 83335R remondi eest tasus Salva Kindlustuse AS 14 540,74 eurot; 26.3 Salva Kindlustuse AS esitas hagejale 11. september 2019 tagasinõude (tl 30). Pooled vaidlesid kohtus, kas 12. mai 2018 toimunud õnnetus oli liikluskindlustusjuhtum; 26.4 Riigikohus oma 20. mai 2022 otsusega kohtuasjas 2-19-19203 leidis, et tegemist oli liikluskindlustusjuhtumiga ja mõistis AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Salva Kindlustuse AS kasuks välja põhivõlgnevuse 14 540,74 eurot ja viivise 06. detsember 2019 seisuga 225,78 eurot ja alates 07. detsember 2019 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni (tl 7-11); 26.5 Hageja hüvitas 23. mai 2022 Salva Kindlustuse ASile 14 540,74 eurot ja viivised (tl 12); 26.6 Traktoril JOHN DEERE 8430 puudus liiklusõnnetuse hetkel liikluskindlustuse poliis. Viimane liikluskindlustuse poliis (nr x) oli sõlmitud hageja poolt ja kehtis kuni 15. aprill 2018 kell 23.59 (tl 14-15); 26.7 Traktori JOHN DEERE 8430 omanik oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kostja; 26.8 07. juuni 2022 edastas hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale tagasinõude (tl 16-18).
27.Esmalt vaidlevad pooled selle üle, kas esitatud nõue on aegunud. LKindlS § 59 lg 3 sätestab, et LKindlS 3. jaos sätestatud tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg on kolm aastat kahju hüvitamisest arvates. Kostja on seisukohal, et kuna kostja teavitas hagejat kahjust 22. mai 2018, siis tulenevalt LKindlS § 39 lg 1 pidi hageja kahju hüvitama hiljemalt 22. juuni 2018. Hageja reageeris kostja kahju teatele alles 11. juuni 2019. Seega hakkas aegumise tähtaeg jooksma 23. juuni 2018 ning lõppes 22. juuni 2021. Hagi on esitatud 02. september 2022. Hageja leiab, et tagasinõue ei ole aegunud, kuna hageja hüvitas kahju Salva Kindlustuse ASile 23. mai 2022. 27.1 Kohus on seisukohal, et esitatud tagasinõudeõigus ei ole aegunud. LKindlS § 59 lg 3 puhul on tegemist erinormiga, mistõttu ei kohaldu tsiviilseadustiku üldosa seaduses ega võlaõigusseaduses sätestatud võimalikud aegumistähtajad. Liikluskindlustuse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt, kui kindlustusandja või fond on kahju hüvitanud, siis tal on aega tagasinõude esitamiseks (juhul, kui tagasinõude esitamiseks on olemas eelnõust tulenev alus) kolm aastat. Puudub vaidlus, et hageja on Salva Kindlustuse ASile kahju hüvitanud 23. mai 2022 (tl 12). Hagi on esitatud 02. september 2022, ehk tähtaegselt. Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega, et hageja oli kohustatud kahju hüvitama hiljemalt 22. juuni 2018, kuna kostja esitas hagejale kahju teate 22. mai 2018. Hageja on tõendanud, et hageja kahjukäsitleja teavitas 11. juuni 2018 kostjat, et hageja hinnangul ei ole 12. mai 2018 õnnetus liikluskindlustusjuhtum ning isegi kui oleks, siis on hagejal kostja vastu tagasinõudeõigus, kuna õnnetuse põhjustanud sõiduki poliis oli maksmata (tl 62) ning lõpetas kahjujuhtumi. Seega on asjakohatud kostja väited, et hageja reageeris kostja kahju teatele alles 11. juuni 2019. Tõendatud on ka, et Salva Kindlustuse AS esitas hagejale tagasinõude 11. september 2019 (tl 30), mille järgselt teavitas hageja koheselt 28. oktoober 2019 kostjat, et kuna hagejal ja Salva Kindlustuse ASil on erinev arusaam, kas õnnetuse puhul on tegemist liikluskindlustusejuhtumiga, siis tuleks nimetatu tuvastada kohtumenetluses ning kui kohus tuvastab, et tegemist oli liikluskindlustusjuhtumiga, esitab hageja kostjale tagasinõude. Puudub vaidlus, et 12. mai 2018 õnnetuse osas toimus kohtumenetlus. LKindlS § 39 lg 4 järgi, kui kindlustusjuhtumi kohta on algatatud tsiviilkohtu-, kriminaal-, väärteo- või lepitusmenetlus ja menetluses tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus kahju hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingute tegemise tähtaeg nende asjaolude selgitamise aja võrra. Eeldatakse, et menetluses tuvastatavatel asjaoludel ei ole kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ega ulatuse seisukohalt olulist tähtsust. 27.2 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja tagasinõudeõigus ei ole aegunud.
28.VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
Vastavalt LKindlS § 55 kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Nimetatud normi alusel on kindlustusandjal tagasinõudeõigus järgmistel eeldustel: 1) Isik vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest; 2) Kindlustusjuhtum toimus 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist; 3) Kinni ei peetud käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Eelduste täidetuse korral on kindlustusandjal tagasinõudeõigus isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. 29.2 LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Puudub vaidlus, et kostja oli õnnetuse põhjustanud traktori JOHN DEERE 8430 omanik, ehk kostjal oli sõiduki kindlustuskohustus ning kostja vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. 28.1 Puudub vaidlus, et liiklusõnnetuse põhjustamise ajal 12. mai 2018 puudus traktoril JOHN DEERE 8430 liikluskindlustuse leping. Viimane kindlustusleping (poliis x), mis oli sõlmitud hageja poolt, kehtis kuni 15. aprill 2018 kell 23.59 (tl 14-15). Seega on tõendatud, et kindlustusjuhtum toimus 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist. Asjakohatud on kostja väited, et hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja ei ole järginud kindlustustegevuse head tava. Kostja leiab, et hagejale oli teada, et kostjal oli sõlmitud automaatselt mitte-pikenev kindlustusleping ning hageja oleks pidanud tegema kostjale kindlustustegevuse hea tava kohaselt uue pakkumise. Hageja on kohtule tõendanud, et kostja sõlmis hageja juures kindlustuslepingu läbi KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ (tl 14-15). Kohtule on tõendatud, et KindlustusEst Kindlustusmaakler on edastanud 10. aprill 2018 e-postiaadressile x teate liikluskindlustuse poliisi lõppemise osas (tl 59). Samuti on tõendatud, et 13. aprill 2018 on kindlustusmaakler helistanud kostjale poliisi lõppemisega seoses, kellele on kostja teavitanud, et tegeleb ise liikluskindlustuse poliisi pikendamisega. Lisaks edastati 13. aprill 2018 pakkumine e-postiaadressile y (tl 60). Seega on tõendatud, et kostjat on teavitatud liikluskindlustuse poliisi lõppemisest ja edastatud uus pakkumine. Usutav ei ole, et e-postiaadress x ei ole seotud kostjaga. Usutav ei ole, et kindlustusmaakler saadab teateid e-postile, millest isik ise ei ole teavitanud. Lisaks on kostjale edastatud pakkumine ka e-postiaadressile y, mis on kostja ametlik e-post. Kostja on ise jätnud liikluskindlustuse lepingu sõlmimata ning rikkumine ei ole vabandatav. Kostja olles sõiduki omanik pidi teadma, et tal on kohustus sõlmida sõidukiga liikluses osalemiseks liikluskindlustuse leping. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud. 28.2 LKindlS § 3 lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus). Kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukid on nimetatud LKindlS § 4 ning mh on selleks sõiduk, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris (välja arvatud vanasõiduk ja võistlussõiduk, mida ei kasutata liikluses). Asjas ei ole toodud esile asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et traktor JOHN DEERE 8430 ei olnud kindlustuskohustusega sõiduk. Vaidluse all ei ole, et nimetatud sõidukit kasutati liikluses (sellise kasutamise tagajärjel tekkis ka kindlustusjuhtum) ja see toimus ajal, mil sõidukil puudus kindlustus. Seega ei peetud kinni kindlustusega sõiduki liikluses osalemise keelust.
29.Eelnevast tulenevalt on LKindlS § 55 nõude eeldused täidetud ja hagejal on tagasinõue kostja vastu.
30.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja on käitunud vastuoluliselt. Hageja on tõendanud, et hageja on algusest peale olnud seisukohal, et 12. mai 2018 toimunud õnnetus ei olnud liikluskindlustusjuhtum. Asjaolu, et Salva Kindlustuse AS leidis teisiti, ei tähenda, et hagejal ei võinud olla teistsugune arusaam. Lisaks on ka Harju Maakohus oma 19. mai 2021 otsuses ning Tallinna Ringkonnakohus oma 30. september 2021 otsuses kohtuasjas 2-19-19203 leidnud, et 12. mai 2018 õnnetus ei olnud liikluskindlustusjuhtum (tl 7-11). Seega ei saa hagejale ette heita, et hageja oli erineval arusaamal kui Salva Kindlustuse AS. Hageja on juba 11. juuni 2018 teavitanud kostjat, et hageja hinnangul ei ole tegemist liikluskindlustusjuhtumiga (tl 62) ning lisaks on hagejal tagasinõudeõigus kostja vastu. Samuti teavitas hageja koheselt 28. oktoober 2019 (tl 31) peale Salva Kindlustuse ASilt tagasinõude saamist 11. september 2019 (tl 30), et hagejal võib tekkida tagasinõudeõigus kostja vastu. Seega on asjakohatud kostja väited, et hageja on käitunud vastuoluliselt ja kostja ei saanud eeldada, et hageja esitab kostjale neli aastat hiljem tagasinõude.
31.Hageja nõude suuruse (14 540,74 eurot) osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud ja tõenditest nähtuvalt on hageja sellises summas kahju hüvitanud. Kohus peab nõuet põhjendatuks. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 14 540,74 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
32.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 02. juuli 2022 – 02. september 2022 eest 200,78 eurot ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjult 14 540,74 eurot kuni kahju täieliku tasumiseni. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud nõudega, mis kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
34.Hageja menetluskulud on kokku 2000 eurot. Summa koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust 980 eurot ning lepingulise esindaja kuludest 1020 eurot käibemaksuta.
35.Kohus leiab, et kuna riigilõivu on tasutud seaduses sätestatud ulatuses, siis on riigilõiv 980 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
36.Kuna hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). 36.1 Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 8 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta.
36.2 Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16), tunnitasu 165 eurot, 180 eurot (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-183-15, p 18), 183,60 eurot (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-115-14, p 14) ja 193,20 eurot (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-82-14, p 28). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14). Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot/tund käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud. 36.3 Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane. 36.4 Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud hageja välja toodud ulatuses.
37.Hageja menetluskulud kokku on 2000 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
38.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.