Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.aprillil 2023 teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus Tsiviilasja number
2-22-104649
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi S. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
41,50 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Tartu mnt 16b, Tallinn, 10117) lepinguline esindaja Piret Muinast Kostja: S. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e- post xxxx), lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi S. V. vastu võla väljamõistmiseks
2.Välja mõista S. V.lt võlgnevus 41,50 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks
3.Jätta rahuldamata S. V. taotlus tsiviilasja menetluse lõpetamiseks
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses S. V. kanda
3.Välja mõista S. V.lt hagimenetluse kulud 456 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hageja nõue
1.OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista S. V.lt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvi võlgnevus 40 eurot, sissenõudekulu 1.50 eurot ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal ja sõidukit pargiti EP opereeritavale parkimisalale - 08.03.2019, Maakri 34 (EP11), Tallinn, leppetrahvinumber 0780 8031 9161 8417, maksetähtaeg 22.03.2019, võlgnevuse summa 30 eurot ja 03.02.2021, Kristiine Keskus, Tallinn, leppetrahvinumber 1350 3022 1160 7458, maksetähtaeg 17.02.2021, võlgnevuse summa 10 eurot. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimispiletit, sõiduki parkimine ei olnud parkimiskioskis registreeritud, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja ei ole vastuväidet esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvidel viidatud. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahvidega mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Hageja palub jätta kostja vastuväited 2015-2018 väljastatud leppetrahvide aegumise kohta tähelepanuta, kuna hageja on esitanud kohtusse võlgnevuse tasumise nõude 08.03.2019 ja 03.02.2021 osas. Kostja vastuväidete kokkuvõte
3.Kostja leiab, et hagi on valesti menetlusse võetud. Kostja on sõiduki volikirja alusel andnud kasutada F. S.ile. Seega on hageja sõlminud lepingu oma majandustegevuses tarbijast F. S.iga, kes ei ole Eesti kodanik ja kelle elukoht hagi esitamise ajal ei ole Eesti Vabariigis. Seega sai Brüsseli I määruse art 3 lg 1, art 15 lg 1 lit b või c ja art 16 lg 2 järgi esitada tema vastu hagi üksnes elukoha riigis. Kostja ja hageja vahel puudub lepinguline suhe ja asja menetlus tuleb lõpetada. Kostjale on hageja poolt nõuete esitamine üllatuslik, esmakordselt sai kostja esitatavatest leppetrahvinõuetest teadlikuks, kui toimetati kätte maksekäsu kiirmenetluses koostatud makseettepanek. Nõude kohtusse esitamise ajaks ei olnud aegunud vaid trahvi nõue nr 0780803191618417, 08.03.2019, 30 eurot, kõik teised nõuded, punktis 5 on aegunud ja kostjal on pärast nõude aegumist õigus keelduda kohustuse täitmisest. Kostjale, kui sõiduki omanikule ei ole kätte toimetatud ühtegi leppetrahvi. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendavad,
et hagi esitamise ajaks aegumata nõudelt, kasutas kostja 08.03.2019 16:18 sõidukit reg nr-ga xxxx. Kostja näeb võimalust kompromiss sõlmida selliselt, et hageja võtab hagi tagasi ja poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud leppetrahvi nõude hilinemisega, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
5.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut
rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
6.Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja. Pooltel ei ole ka vaidlust, et kostja oli leppetrahvide väljastamise ajal sõiduki Honda FR-V numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud EP opereeritavale parkimisalale - 08.03.2019, Maakri 34 (EP11) Tallinn, mille eest talle väljastati samal kuupäeval parkimistrahv 30 eurot leppetrahvinumber 0780 8031 9161 8417, maksetähtajaga 22.03.2019 ja 03.02.2021, Kristiine Keskus, Tallinn, mille eest talle väljastati samal kuupäeval parkimistrahv 10 eurot leppetrahvinumber 1350 3022 1160 7458, maksetähtajaga 17.02.2021, ning, et sõiduki armatuurlaual ei ole vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 215-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Järelikult on ka klaasipuhastaja (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteadetega VÕS § 159 lg 2 alusel teavitatud kostjat leppetrahvist mõistliku aja jooksul, mitte avaldusega kohtule hilinenult. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole sõidukit hageja parkimisalale parkinud ega ole leppetrahve kätte saanud. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti, oleks alustanud mobiilset parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust parkimiskellaga.
7.Kostja vastuväited selle kohta, et sõidukit on volikirja alusel kasutanud kolmas isik F. S.it, millest tulenevalt kostja ja hageja vahel puudub lepinguline suhe ja kostja leppetrahvide eest ei vastuta ning hagi on valesti menetlusse võetud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei tõenda vastupidist (omaniku või vastutava kasutaja vastutuse eeldust, sh tõendamiskoormise jaotust on selgitanud ka Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 p 31, 26.01.2017 lahendis 3-2- 1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-3-126 (p 11) ning 3-2- 1-68-16 (p 31) tulenevalt on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt
raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Seega tuleb viidatud Riigikohtu lahendite järgi eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis hagis viidatud ajal kostja. Kostja esitatud volikirjaga, millest nähtuvalt ta volitab F. S.it sõidukit kasutama kehtivusega 01.06.2018 31.05.2021, on tõendatud üksnes F. S.ile antud õigus sõidukit kasutada volikirjas märgitud perioodil, kuid mitte vastuväide, et F. S. sõidukit leppetrahvide väljastamise kuupäevadel ka tegelikkuses kasutas. Seega tuleb kostja taotlus asja menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 1 ja lg 2, § 431 lg 2 esimese lause alusel jätta rahuldamata.
8.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud 08.03.2019 ja 03.02.2021 leppetrahvinõuete number 0780 8031 9161 8417, maksetähtajaga 22.03.2019, võlgnevuse 30 euro ja number 1350 3022 1160 7458, maksetähtaeg 17.02.2021, võlgnevuse summa 10 euro mittekättesaamist ega tasumist, ja leppetrahvid on muutunud sissenõutavaks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, mistõttu puudub alus jätta hagi rahuldamata ja kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenevad leppetrahvid.
9.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Väljavõttega kohtueelsest 29.04.2021 kostja rahvastikuregistris avaldatud e-posti aadressile xxxx saadetud nõudekirjast on tõendatud, et hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta. Vaidlus puudub, et kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 1,50 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 41,50 eurot, millest 40 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 1,50 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele.
10.Kohus on seisukohal, et hagi ei ole aegunud alljärgnevatel põhjendustel. TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 lg-test 1 ja 2 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Sama paragrahvi lõike 7 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Parkimislepingu rikkumise tõttu kostjale väljastatud leppetrahvinõude number 0780803191618417, väljastatud 08.03.2019 maksetähtaeg oli 22.03.2019 ning leppetrahvi nr 1350302211607458 väljastatud 3.02.2021 maksetähtaeg oli 17.02.2021. Järelikult muutusid nõuded sissenõutavaks ja kostjal pidi kohustused täitma vastavalt 22.03.2019 ja 17.02.2021. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel
päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti, TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Selleks et vältida nõude aegumist, tuleb see esitada kohtule aegumistähtaja jooksul. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine hagi esitamisega nõude rahuldamiseks ja lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 3.03.2022, järelikult ei olnud kummagi nõude sissenõutavaks muutumisest hagi esitamise ajaks möödunud kolme aastat, mistõttu ei ole hagi aegunud ja kohtul puudub alus jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Asjasse puutumatud on kostja vastuväited, selle kohta, et kohus peaks kohaldama aegumist parkimistrahvidele perioodil 2015-2018, kuna hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt ei ole selle perioodi parkimistrahvide kohta kohtule nõuet esitatud. Hageja on esitanud kohtusse võlgnevuse tasumise nõude 08.03.2019 ja 03.02.2021 leppetrahvide kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
12.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 336 eurot. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Lepingulise esindaja töötasu on 96 eurot/tund. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
14.Kohus võttes arvesse hageja esindaja tunnihinda 96 eurot, mis vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määrale, esitatud hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu, seisukohtade esitamist kostja vastuväidetele leiab, et hageja esindaja kulud hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 456 eurot (100+20+336). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
15.Kostja palub hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 472,50 eurot, koos käibemaksuga, kuna kostja ei ole käibemaksu kohustuslane ning ei saa tasutud arvetelt käibemaksu tagasi. Kostja kinnitab, et menetluskulud 472,50 eurot on tasutud vaid käesoleva menetlusega seoses. Kuna kostja kannab tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 nii hageja kui ka enda menetluskulud, siis puudub vajadus hinnata kostja menetluskulu põhjendatust ning selle suurust kindlaks määrata.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.