Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 20.04.2023, Tallinn 2-23-2137 T. K. hagi Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise ja kahjuhüvitise nõudes 3 210,93 eurot Hageja: T. K. (isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid; e-post: [email protected]); Kostja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (registrikood 12970620; Maakri tn 19/1, Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Saar (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid; e-post: [email protected]). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. 2.1 Jätta menetluskulud hageja T. K. kanda. 2.2 Välja mõista hagejalt T. K. kostja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal kasuks menetluskulud summas 1464 eurot. 2.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1464 eurot) tuleb hagejal T. K. tasuda kostjale Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
2-23-2137 alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja T. K. esitas 07.02.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal vastu kindlustushüvitise ja kahju nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt poolte vahel on sõlmitud korteri kindlustusleping nr 525690-11-1, mille alusel on kostja poolt kindlustatud korter asukohaga Xxxx. Kindlustuskaitseks on koguriskikindlustus ning omavastutuse summaks on kokku lepitud 190 eurot. Kindlustuslepingu osas kehtivad kostja üldised lepingutingimused nr 1/2020 ja kostja kodukindlustuse tingimused nr 1/2020.
2.Korteris on toimunud kindlustusjuhtum, s.o täpsemalt torustiku lekke tagajärjel on toimunud vannitoast vee sattumine parketi alla, mille tagajärjel on saanud kahjustada korteri siseviimistlus (põranda parkett), mille kohta esitati hageja poolt kostjale 25.08.2022 vastav teatis. Kostja poolt valitud isiku poolt (so VS Trade OÜ) teostati korteri põranda visuaalne ülevaatus (põranda konstruktsioone avatud ei ole), mille põhjal esitas VS Trade OÜ hinnapakkumise korteris tekkinud kahjude hüvitamiseks summas 1 422,63 eurot. Hinnapakkumise kohaselt sisaldas see parketi vahetust vaid esikus, so mahuga 8,1 m2. Hageja andis kostjale teada, et hageja soovib kostjalt kahju hüvitamist selliselt, et korteris vahetataks nii esiku kui elutoa põrand (s.o kokku 31,8 m2), kuna esiteks on tegemist n.ö ühtse põrandaga (esiku ja elutoa vahel ei ole ei ust, ukseava ega vaheliistu) ja teiseks ei saa olla kindel, et vesi ei ole kahjustanud ka elutoa põrandat. VS Trade OÜ 24.01.2023 hinnapakkumise nr 364/1/2022 kohaselt on nii esiku kui elutoa parketi vahetuse kuluks kokku 4 108,56 eurot.
3.Kostja poolt on 07.09.2022 tehtud maksmisotsus nr 2/2022026949, mille kohaselt otsustas kostja hüvitada hagejale kahju summas 805,84 eurot (so ettemaks 70% VS Trade OÜ hinnapakkumisest – omavastutus 190 eurot). Kostja 15.09.2022 vastuses selgitas kostja, et kostja ei ole nõus hagejale kahju hüvitama osas, mis puudutab elutoa põranda parketi vahetust (so 23,7 m2 ulatuses). Poolte vahel on toimunud lepitusmenetlus kindlustuse lepitusorgani vahendusel, mis on 06.12.2022 lõppenud edutuse tõttu. Hageja ei nõustunud kostja otsusega mitte hüvitada hagejale tekkinud kahju tervikuna, mistõttu pöördus hageja oma õiguste kaitseks ja kindlustushüvitise tervikuna maksmise saavutamiseks advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkis hagejal varaline kahju (s.o kulutused õigusabile) summas 525 eurot. Advokaadibüroo Lillo & Partnerid poolt edastati kostjale 04.01.2023 vastuväited seoses kostja otsusega eesmärgiga saavutada hagejale kahju tervikuna hüvitamine kohtuväliselt. Kostja jäi 12.01.2023 vastuses oma varasema seisukoha juurde ja keeldus kahju hüvitamisest elutoa parketi vahetuse kulu osas. Samas otsustas kostja hüvitada hagejale kahjust lisaks 426,79 eurot (s.o algsest maksmisotsusest maha arvestatud 30% osa). Kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkis hagejale kahju kokku summas 4 108,56 eurot, millest kostja on hüvitanud vaid osa, s.o kokku 1 232,63 eurot (805,84+426,79), arvestades hüvitise summast eelnevalt maha ka hageja omavastutuse summa 190 eurot. Kuna kostja on keeldunud kahju hüvitamisest summas 2 685,93 eurot, milline keeldumine on alusetu, siis on hageja pöördunud kohtu poole.
2-23-2137
4.Kostja üldiste lepingutingimuste nr 1/2020 p-s 2.13 on sätestatud, et kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus määratletud sündmus, mille toimumise korral peab Seesam täitma oma kindlustuslepingust tuleneva täitmise kohustuse. Korteris on toimunud eespool kirjeldatud kindlustusjuhtum ning selle tagajärjel on tekkinud hagejale kahju. Kostjal on tekkinud hageja ees kindlustuslepingust tulenev kahju hüvitamise kohustus. Hageja teavitas kostjat kahju tekkimisest koheselt peale parketi kahjustuste ilmnemist. Varasemalt ei saanud hageja kahjunõudega kostja poole pöörduda, sest mitte mingeid kahjustusi varasemalt ei ilmnenud – hageja kuivatas koheselt peale vee põrandal nägemist kogu põranda ning mitte mingeid kahjustusi kuni 2022 augustini ei ilmnenud. Sel põhjusel ei olnud hagejal ka alust varasemalt kostjalt kahju nõuda ega kostja poole pöörduda, sest mitte ühtegi kahjustust varasemalt ei ilmnenud (hageja ei saanud sel põhjusel mõistlikult eeldada kindlustusjuhtumi toimumist) – teatavasti saab kindlustusandjalt nõuda vaid reaalselt tekkinud kahju hüvitamist, mistõttu kahjustuste mitteilmnemisel ei saagi üldse kindlustusandja poole nõudega pöörduda (tegemist oleks sel juhul kindlustuspettusega).
5.Seesami üldised lepingutingimuste nr 1/2020 p 20.3 kohaselt kostja kindlustuslepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kostja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Korteri osas on toimunud kindlustusjuhtum ja kostja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud on lõpetatud (VS Trade OÜ poolt on kindlaks tehtud korteri kahjustuste kõrvaldamiseks kuluv rahasumma), mistõttu on kostjal tekkinud kohustus kindlustuslepingu ja VÕS § 422 lg 1, § 476 lg 1 kohaselt hüvitada hagejale kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.
6.Poolte vahel on tekkinud vaidlus selles, millises ulatuses tuleb hagejale tekkinud kahju hüvitada, st selles, kas korteris tuleb kindlustushüvitise arvelt vahetada vaid esiku põrand (8,1 m2) või esiku ja elutoa põrand tervikuna (so kokku 31,8 m2). Hageja hinnangul on ilmne, et kahju tuleb hagejale hüvitada tervikuna, st kostjal on kohustus hüvitada nii esiku kui elutoa põranda (s.o kokku 31,8 m2) vahetuse kulu (- omavastutus 190 eurot). VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kostja kodukindlustuse tingimuste nr 1/2020 p 103 kohaselt on sätestatud, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine kindlustuslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses, arvestades kindlustatud eseme seisukorda enne kahjujuhtumit. Kostja kodukindlustuse tingimuste nr 1/2020 p 122 ja 123 kohaselt on ette nähtud, et juhul, kui hoone või korteri siseviimistlus kahjustub kindlustusjuhtumi tõttu, hüvitatakse tekkinud kahjustuste parandamise mõistlikud kulud ning hoonele või korteri siseviimistlusele tekkinud kahjustuste parandamiskulude hüvitamise aluseks on nende taastamisväärtus. Kostja kodukindlustuse tingimuste nr 1/2020 p 124 kohaselt taastamisväärtus on korteri siseviimistluse või hoone taastamise maksumus kindlustuskohas kindlustusjuhtumi eelsesse seisukorda viimiseks arvestades eelkõige hoone või korteri suurust ja viimistlustaset enne kindlustusjuhtumit.
7.Seega tuleb kostjal käesoleval juhul hagejale hüvitada kahjud, mis on vajalikud korteri põranda viimiseks kindlustusjuhtumi eelsesse seisukorda – olukorras, kus teostatakse vaid põranda osaline vahetus (s.o vaid esiku põranda vahetus) ei saavutata kahju hüvitamisega kindlustusjuhtumi eelset seisukorda. Nimelt on esiku ja elutoa põranda näol tegemist n.ö ühtse põrandaga (esiku ja elutoa vahel ei ole ei ust, ukseava ega vaheliistu) ning visuaalselt ei ole liist samast materjalist põranda jätkumisel loogiline, vastavas kohas ei ole ust, lävepakku vms ning liistu lisamine ei vasta korteri varasemale viimistlustasemele. Sama seisukohta on rõhutanud lepitusmenetluse käigus ka kindlustuslepitaja T. H..
2-23-2137
8.Kostja poolt ei ole esitatud tõendeid oma paljasõnalise väite kohta, et kahjustused piirduks vaid esiku põrandaga ega hõlma elutoa põrandat – tuleb lähtuda hoopis eeldusest, et kahjustatud on ka elutoa põrand. VS Trade OÜ poolse visuaalse ülevaatuse käigus põranda konstruktsioone avatud ei ole, kusjuures ka VS Trade OÜ hinnapakkumises on selgesõnaliselt rõhutatud, et pakkumine on koostatud välise vaatluse põhjal, tööde käigus võib ilmneda varjatuid kahjustusi. Esiku ja elutoa põrandanäol on tegemist n.ö ühtse põrandaga, mistõttu on ilmselge, et olukorras, kus vesi voolas esiku põranda alla, on see ühtlasi voolanud ka elutoa põranda alla – seda asjaolu arvestades tuleb lähtuda eeldusest, et kahjustatud on ka elutoa põrand ning vastupidist kinnitavaid tõendeid kostja esitanud ei ole. Kahju tervikuna (s.o nii esiku kui elutoa põranda vahetuse kulu) hüvitamise kohustus tuleneb kostja kohustusest taastada korteri põranda kindlustusjuhtumi eelne seisukord.
9.Kostja on viidanud kostja kodukindlustuse tingimuste nr 1/2020 p-le 132, milles on sätestatud, et ei hüvitata kulutusi, mis on seotud kindlustusjuhtumi tagajärjel taastatud hoone või korteri ühtlustamiseks kahjustamata hoone või korteri osaga. Näiteks: värvitooni erinevused uuel ja vanal värvil, keraamiliste plaatide mustrite erinevused, materjali tekstuuri erinevused jms. Esiteks ei ole see viide käesoleval juhul asjakohane, kuna kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks vajalikud kulud hõlmavad eelnevast nähtuvalt nii esiku kui elutoa põranda vahetuse kulusid. Teiseks on see punkt vastuolus kindlustustingimustega osas, mis näevad kostjale ette kohustuse hüvitada kõik kulud, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks. Kolmandaks ei ole selline tüüptingimus saanud lepingu osaks. VÕS § 37 lg 3 kohaselt lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Arvestades kostja kodukindlustuse tingimuste nr 1/2020 p-de 103, 122, 123, 124, VÕS §-i 127 lg 1 ja §-i 132 lg 3 ning asjaolu, et kindlustuspoliisil ei nähtu kahju hüvitamise osas mingeid erisusi seoses endise seisukorra taastamise küsimusega, ei saanud hageja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes sellise ebamõistliku tingimuse olemasolu ja sellele kostja poolt antud hageja jaoks üllatuslikku tõlgendust eeldada.
10.Finantsinspektsiooni juhendis (millele on korduvalt viidatud ka kohtupraktikas, vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahendit tsiviilasjas nr 2-13-11337), üldnõuded kindlustuslepingutele p-s 4.5.3 on märgitud, et kindlustuspoliisil tuleb esitada kõik kindlustuslepinguga kaetud kindlustusriskid koos täpse viitega kindlustuslepingu (tingimuste) punktile, kus on esitatud kindlustusriskide definitsioon ning täpse viitega kindlustuslepingu (tingimuste) punktile, kus on esitatud välistused. Poliisil esitatud kindlustusriski mõiste peab olema vastavuses kaetud kindlustusriski sisuga ega tohi olla eksitav kindlustuskaitse tegeliku ulatuse osas. Juhendi p-st 4.5.4 tuleneb, et kui konkreetse kindlustuslepinguga ei ole kaetud mõni kindlustussuhtele kohalduvates tüüptingimustes sätestatud kindlustusrisk, siis sellise informatsiooni peab esitama ka kindlustuspoliisil. Kindlustuspoliis nr 11/525690 ei sisalda mitte mingeid piiranguid ega erisusi seoses endise seisukorra taastamise küsimusega. Vastavat tingimust tuleb tõlgendada hageja kasuks. VÕS § 39 lg 1 kohaselt tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Arvestades kostja kodukindlustuse tingimuste nr 1/2020 p-de 103, 122, 123, 124 tuleb punkti 132 tõlgendada selliselt, et hüvitada tuleb kõik endise seisukorra taastamiseks vajalikud kulud (so nii esiku kui elutoa põranda vahetuse kulu). Viiendaks on tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 alusel (arvestades mh asjaolu, et vastav tüüptingimus on vastuolus nii kindluslepingu teiste tingimuste, seaduse kui ka asjakohase kohtupraktikaga).
11.Seega lähtudes kostja kodukindlustuse tingimuste nr 1/2020 p-dest 103, 122, 123, 124, VÕS §-st 127 lg 1 ja §-st 132 lg 3 ning kohtupraktikast, on ilmne, et kostjal on käesoleval juhul kohustus hüvitada nii esiku kui elutoa põranda (so kokku 31,8 m2) vahetuse kulu (- omavastutus 190 eurot). Kahju tervikuna mittehüvitamine oleks eespool toodud põhjustel ühtlasi ilmselgelt vastuolus hea
2-23-2137 usu põhimõttega ja seega lubamatu. Hageja nõuab kostjalt kindlustushüvitise väljamõistmist summas 2 685,93 eurot.
12.Kuna kostja keeldus osaliselt kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmisest, siis oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks ja kindlustushüvitise maksmise saavutamiseks pöörduma advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkis hagejal varaline kahju (s.o kulutused õigusabile) kokku summas 525 eurot. Arvestades eelnevat, nõuab hageja kostjalt kahju hüvitise (so kohtueelsed õigusabikulud) väljamõistmist summas 525 eurot.
13.Hageja 20.03.2023 täiendava seisukoha järgi on kostja oma vastuses esitanud uued ja väärad väited, mida kostja ei ole esitanud ei kohtueelselt ega lepitusmenetluses, nagu ei oleks hageja kahju (korteri elutoa ja esiku parketi vahetamise vajadus) üldse tekkinud veekahjujuhtumi tagajärjel, kuna kostja väitel: (a) parketi kahjustumine oli välditav ning (b) parketil olid varasemad veekahjujuhtumiga mitteseotud kahjustused. Kostja üldised lepingutingimuste nr 1/2020 p-s 21.2. on sätestatud, et pärast kahjuteate saamist viib Seesam või tema poolt nimetatud isik läbi kahjukäsitluse. Seesam viib kahjukäsitluse läbi hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Seesami täitmiskohustus muutub sissenõutavaks, kui kahjukäsitluses on lõpetatud kõik toimingud, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi toimumise, Seesami täitmiskohustuse ja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kostja üldised lepingutingimuste nr 1/2020 p-s 21.3. on sätestatud, et Seesam on kohustatud kahjukäsitluse lõpetama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kõigi selleks vajalike andmete ja dokumentide saamist, arvestades p-des 21.3.1–21.3.2 nimetatud erandeid. Kostja üldiste lepingutingimuste nr 1/2020 p-s 20.3. on sätestatud, et Seesami kindlustuslepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja Seesami täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kostja üldised lepingutingimuste nr 1/2020 p-s 22.5. on sätestatud, et mõistliku kahju suuruse kindlakstegemiseks on Seesamil õigus nimetada ehitus- või remondiettevõte, kellele on kindlustusvõtja kohustatud kahjustunud asja ette näitama.
14.Kostja on käesoleval juhul läbi viinud kahjukäsitluse, sh lasknud korteri/kahjustunud koha üle vaadata enda poolt nimetatud isikul (so VS Trade OÜ) ning teinud selle tulemusena maksmisotsused kahju osaliseks hüvitamiseks ning maksmisotsustes nimetatud summas (s.o 1 232,63 eurot) on kahjuhüvitis hagejale ka tasutud. Eespool viidatud kostja üldiste lepingutingimuste nr 1/2020 alusel on maksmisotsustes nimetatud summa muutunud sissenõutavaks ning kostjal puudub mh hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt (VÕS § 6 ja 7) õigus esitada peale enda poolt läbi viidud kahjukäsitlust uusi vastuväiteid, mis on vastuolus kostja maksmisotsustes tooduga. Möödunud on ka kostja üldistes lepingutingimustes nr 1/2020 viidatud ühe kuuline tähtaeg kahjukäsitluse läbiviimiseks. Kostja viide Riigikohtu lahendile nr 32-1-171-13 ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest viidatud lahend käsitleb vastuväidete esitamise õigust kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsuse osas, kostja vastuväited puudutavad aga kostja otsust, millega kostja ise tunnistas juhtumi kindlustusjuhtumiks ja otsustas hüvitada tekkinud kahju (osaliselt).
15.Ekslik on kostja seisukoht, nagu oleks parketi kahjustumine olnud välditav. Kostja on viidanud kostja üldiste lepingutingimuste nr 1/2020 p-le 20.5 ja kostja kodukindlustuse tingimuste nr 1/2020 p-le 75, heites hagejale ette nendes punktides toodud kohustuste rikkumist. Samas on hageja käesoleval juhul täitnud eespool viidatud punktides toodud kohustused kohaselt – hageja on kindlustusjuhtumi toimumisel rakendanud võimaluse piires kõiki abinõusid kahju edasiseks piiramiseks, võimalike lisakahjude vältimiseks, täitnud mõistlikku hoolsuskohustust, käitunud heaperemehelikult ja tavapärase hoolsusega, täitnud kehtivaid õigusakte, seadmete kasutusjuhendeid ja eeskirju. Veekahju tekkimisel eeldab mõistliku hoolsuskohustuse täitmine seda, et kahjustunud põrand kuivatatakse – seda ongi hageja käesoleval juhul teinud. Ei kindlustusleping ega kostja üldtingimused ei näe hagejale ette kohustust kasutada põranda kuivatamiseks Seesami Koduabi teenust või teostada selles osas mingeid täiendavaid toiminguid
2-23-2137 (sh parketi n.ö avamine), mistõttu on kostja viide sellele teenusele ja täiendavatele toimingutele asjakohatu.
16.Seesami üldiste lepingutingimuste nr 1/2020 p-s 23.1.6 on sätestatud, et Seesamil on õigus kindlustushüvitist vähendada või selle väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja rikkus raske hooletuse tõttu kohustust, mida tuli Seesami suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele või Seesami täitmisekohustusele. Käesoleval juhul hageja poolset rasket hooletust ei esine – vastupidi, hageja on omapoolse hoolsuskohustuse kohaselt täitnud. Koheselt peale veekahju avastamist kuivatas hageja põranda ning mitte mingeid kahjustusi näha ei olnud ega ilmnenud (kahjustused ilmnesid alles pool aastat hiljem). Hagejal puuduvad eriteadmised ning hoolsuskohustuse täitmisel ei saa seega hagejalt mõistlikult nõuda, et hageja teavitaks igast vee põrandale sattumisest kostjat ja asuks koheselt tegema lisaks põranda kuivatamisele ka mingeid täiendavaid toiminguid (põranda avamine jm). On üldteada asjaolu, et tihti vee sattumisel põrandale mitte mingeid kahjustusi ei teki, mida eeldas käesoleval juhul peale põranda kohest kuivatamist ka hageja. Kahjustused ilmnesid esimest korda alles 2022 augusti kuus, s.o mädanenud laik põrandal, peale mida pöörduski hageja koheselt kostja poole. Ei saa eeldada ja on mõistlikult vastuvõetamatu, et hageja oleks pidanud peale veeuputuse toimumist ja põranda kuivatamist avama põranda ja hakkama tuvastama, kas vesi võis kahjustada parketti altpoolt või mitte. Kostja ei ole tõendanud, et hageja väidetav rikkumine (mida eelnevast nähtuvalt tegelikkuses ei esine) oleks põhjustanud kahju suurenemise. Siinjuures on oluline rõhutada, et kuna vesi siiski kahjustas põrandat, siis oleks põrand niikunii tulnud välja vahetada, mistõttu ei saa kostja keelduda vastavate kulude hüvitamisest.
17.Kostja poolt esitatud P. T. arvamuse kohaselt oleks olemasoleva parketi saanud tagasi paigaldada vaid eeldusel, et parketil pole niiskuskahjustusi, milline asjaolu on kostja poolt tõendamata – mädanenud laigu teke viitab üheselt sellele, et parketi niiskuskahjustused tekkisid koheselt peale veeuputust, vaatamata sellele, et hageja põranda koheselt kuivatas. Kuna põranda võimalik avamine on seotud kuludega ja hagejal puudus kuni 2022 augusti kuuni teadmine selle kohta, et oleks tekkinud mingeidki kahjustusi, siis ei saa hagejale mõistlikult ette heita põranda kohest mitteavamist. Hagejal puudus teadmine Seesami Koduabi teenuse ja selle sisu kohta. Samas näeb see teenus veelekke korral samuti ette just nimelt esmase koristuse ja kuivatusteenuse, mis ei olnud käesoleval juhul vajalik, kuna hageja kuivatas koheselt peale veeuputuse avastamist põranda ise. Põranda avamise võimalust see teenus ette ei näe. Ka juhul kui eeldada, et hageja on omapoolseid kohustusi rikkunud (millist rikkumist tegelikkuses ei esine), siis tuleb asuda seisukohale, et selline rikkumine on vabandatav, sest tavapärane eriteadmisi mitte omav isik (tarbija) ei pidanud aru saama ega eeldama, et vesi võis tekitada põrandale mingeidki kahjustusi olukorras, kus hageja kuivatas koheselt põranda ning olukorras, kus mitte mingeid kahjustusi ei ilmnenud. Kahju mittehüvitamine oleks eespool toodud põhjustel ühtlasi ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega ja seega lubamatu.
18.Kindlustusvõtja kohustus teatada kindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumisest tekib hetkel, mil on toimunud kindlustusjuhtum ja kindlustusvõtja on sellest teada saanud. Selliselt on kindlustusvõtja kohustus sätestatud ka Seesami üldiste lepingutingimuste nr 1/2020 p-s 20.4. Selle kohustuse ongi hageja kohaselt täitnud. Kuigi veeuputus toimus 2022 veebruaris, sai hageja kahjujuhtumist teada alles 2022 augustis, mil ilmnesid kahjustused (so mädanenud laik põrandal). Varasemalt ei olnud hagejal ei kohustust ega alust kostja poole pöörduda, kuna vaatamata veeuputuse toimumisele enne 2022 augusti kuud mitte mingeid kahjustusi näha ei olnud, mistõttu puudus hagejal kuni selle ajani igasugune teadmine selle kohta, et on toimunud kindlustusjuhtum.
19.Kostja on esitanud väite, nagu oleks parkett olnud kahjustatud juba enne veekahju toimumist, kuna parketil olid tumedad jooned. Esiteks ei tõenda parketil olev n.ö tume joon parketi kahjustumist. Teiseks ei nõua hageja kostjalt parketi vahetamise kulu hüvitamist seetõttu, et parketil on ühes kohas näha tume joon, vaid seetõttu, et parketile on tekkinud kahjustused just nimelt veekahju tõttu. Kolmandaks on enam kui kummaline ja kohtu teadlikuks eksitamiseks
2-23-2137 esitatud kostja väide, nagu oleks tekkinud kahju põhjuslikus seoses mitte veekahjuga, vaid hoopis seoses põrandale tekkinud tumeda joonega – kostja on ise esitanud tõendi P. T. OÜ PST Consult 16.03.2023 arvamuse, millest nähtuvalt on põrand saanud kahjustada just nimelt veekahju tõttu.
20.Ekslik on kostja väide, nagu ei oleks vaidlust selles, et kahjustatud on ainult korteri esiku parkett. VS Trade OÜ poolse visuaalse ülevaatuse käigus põranda konstruktsioone avatud ei ole, kusjuures ka VS Trade OÜ hinnapakkumises on selgesõnaliselt rõhutatud, et pakkumine on koostatud välise vaatluse põhjal, tööde käigus võib ilmneda varjatuid kahjustusi. P. T. OÜ PST Consult 16.03.2023 arvamuse põhjal tuleks kahjustuste tuvastamiseks parkett alati avada. Seega tuleb käesoleval juhul lähtuda hoopis eeldusest, et veekahjustusi on saanud ka elutoa parkett, millist eeldust ei ole kostja ümber lükanud. Seda enam, et kostja üldised lepingutingimuste nr 1/2020 p 22.5 kohaselt on just kostjal õigus kahju suuruse kindlakstegemiseks nimetada ehitusvõi remondiettevõte, millist õigust on kostja käesoleval juhul ka kasutanud ning milline kostja valitud ettevõte on peale korteri ülevaatust teada andnud, et tööde käigus võib ilmneda varjatuid kahjustusi. Asjaolu, et korteri esiku parketti on võimalik ehituslikult välja vahetada ilma elutoa parketti vahetamata, ei oma tähtsust käesoleva asja lahendamisel ega tekkinud kahju suuruse tuvastamisel. Käesoleval juhul tuleb hagejale tekkinud kahju tervikuna hüvitamiseks välja vahetada parkett nii esikus kui elutoas ning kostja vastupidine seisukoht on vastuolus nii kindlustuslepingus, materiaalõiguses kui ka kohtupraktikas tooduga.
21.Esiku ja elutoa vahel ei ole ei ust, ukseava ega vaheliistu, st tegemis nö ühtse/samast materjalist põrandaga. Ka kindlustuslepitaja T. H. on 06.12.2022 lepitusmenetluse lõpetamise otsuse p 4 alapunktis 3 asunud ühesele seisukohale, et visuaalselt ei ole liist samast materjalist põranda jätkumisel loogiline, vastavas kohas ei ole ust, lävepakku vms ning liistu lisamine ei vasta korteri varasemale viimistlustasemele. Korteris on hetkel vaheliistudega liigendatud vaid eriliigilised põrandad (s.o puitparkett ja kivipõrand) – kostja soovib aga kahju hüvitamist selliselt, et vaheliistuga oleks liigendatud samaliigiline (s.o samast materjalist) põrand, mis ei vasta korteri varasemale viimistlustasemele.
22.Arvestades asjaolu, et kostja on põhjendamatult keeldunud hagejale tekkinud kahju tervikuna hüvitamisest (st kostja on rikkunud kindlustuslepingust endale tulenevaid kohustusi), on kostja kohustatud hagejale tekkinud kahjuna hüvitama ka hageja kohtueelsed õigusabikulud. Olukorras, kus kostja keeldub oma lepinguliste kohustuste täitmisest, on hagejal alati õigus kasutada kvalifitseeritud õigusabi saavutamaks oma õiguste kaitset juba kohtuväliselt. Oluline on siinjuures rõhutada, et ka kostja kasutas kohtueelselt juristi abi. Seda enam, et kostja maksmisotsustes on selge viide, mille kohaselt „Juhul kui Te otsusega ei nõustu, palun esitage oma vastuväited, millest tulenevalt soovite otsuse ülevaatamist.“ Seega sai ja pidi hageja õigusabi kaasamisel eeldama, et see aitab kaasa kohtuvälise lahenduse saavutamisele. Lisaks sellele, et kostja keeldus kahju tervikuna hüvitamisest, ei olnud kostja algselt nõus tervikuna välja maksma kahju hüvitist ka enda poolt aktsepteeritud summas, millise väljamakse tegi kostja alles peale hageja 04.01.2023 vastuväidete kättesaamist.
23.Hageja kohtueelsete õigusabikulude summa on tervikuna mõistlik ja põhjendatud. Hagejale on osutatud kohtueelset õigusabi tunnitasuga 125 eurot tunnis + käibemaks, mis on väiksem vandeadvokaadi tavapärasest tunnitasust. Toimingud, mis on hageja advokaadi poolt kohtueelselt tehtud, nähtuvad Advokaadibüroo Lillo & Partnerid arvest, s.o materjaliga tutvumine, seisukoht, vastuväidete koostamine ajakuluga 3h 30 min, millist ajakulu tuleb pidada igati mõistlikuks.
KOSTJA VASTUVÄITED
24.Kostja 16.03.2023 vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagejal ei ole kostja vastu hagiavalduses kirjeldatud nõudeid, kuna (a) hagejale ei ole veekahjujuhtumi tagajärjel kahju tekkinud, (b) kostja on hagejale tasunud maksimaalse võimaliku kindlustushüvitise ja (c) hagejal
2-23-2137 ei ole kostja vastu kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõuet. Kindlustuslepingust tuleneva kostja täitmise kohustuse ulatus on piiratud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju tegeliku suurusega (VÕS § 476 lg 1 ja § 477). Riigikohtu praktika kohaselt ei pea kindlustusandja hüvitama kulusid, mis ei ole põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumiga (2-18-12360/79, punkt 12). Hageja väidetav kahju (korteri elutoa ja esiku parketi vahetamise vajadus) ei tekkinud veekahjujuhtumi tagajärjel, kuna (a) parketi kahjustumine oli välditav ning (b) parketil olid varasemad veekahjujuhtumiga mitteseotud kahjustused.
25.Hageja poolt kostale avaldatud andmete kohaselt avastas hageja 2022 veebruaris (umbes poolt aastat enne 25.08.2022) hommikul ärgates, et vesi oli voolanud korteri esiku põrandale ja levinud ka parketi alla. Hageja selgitas, et jalaga parketi peale astudes „lirtsus vett parketi alt välja“. Hageja kuivatas parketi peal oleva vee ära. Sellega hageja toimingud ka piirdusid. Üldtingimuste p 20.5 kohaselt peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisel rakendama võimaluse piires kõiki abinõusid kahju edasiseks piiramiseks ja võimalike lisakahjude vältimiseks. Vastavalt Kodukindlustuse tingimuste p-le 75 on kindlustusvõtja kohustatud kindlustatud eseme suhtes kahjuliku tagajärje saabumise vältimise eesmärgil kindlustatud vara valdamisel ja kasutamisel täitma mõistlikku hoolsuskohustust ja käituma heaperemehelikult ja tavapärase hoolega. Seega oli hageja Üldtingimuste punktist 20.5 ja Kodukindlustuse tingimuste punktist 75 tulenevalt veekahjujuhtumi avastamisel kohustatud võtma tarvitusele meetmed kahju tekkimise vältimiseks. Kindlustuslepingu kohaselt oli hagejal võimalik selleks kasutada ka ööpäevringselt (24/7) kättesaadavat Seesami Koduabi teenust. Seesami Koduabi teenusega on kaetud esmased toimingud kahjujuhtumi ärahoidmiseks, kahju piiramiseks ja/või esmane abi seoses õnnetusjuhtumiga. Veeavarii korral hõlmab Seesami Koduabi täiendavalt esmast koristus ja kuivatusteenus kindlustatud objekti siseruumides ning vajadusel niiskusimuri rendikulu kuni 24 tundi. P. T. (OÜ PST Consult) 16.03.2023 arvamuse kohaselt oleks parketi kahjustumist olnud võimalik ära hoida, kui kohe pärast veekahjujuhtumi toimumist oleks parkett vannitoa ukse juurest avatud ning parkett ja parketialune põrand ära kuivatatud. Sellisel juhul oleks olemasoleva parketi saanud tagasi paigaldada eeldusel, et parketil pole niiskuskahjustusi ja parkett ülesvõtmise käigus ei kahjustu.
26.Eeltoodust nähtub, et hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui hageja oleks pärast veekahjujuhtumi avastamist Üldtingimuste p-st 20.5 ja Kodukindlustuse tingimuste p-st 75 sätestatud kohustusi nõuetekohaselt (sh Seesami Koduabi kasutades) täitnud ning kuivatanud ka parketi alla sattunud vee. Sellest, et vesi on sattunud ka parketi alla, sai hageja aru kohe pärast veekahjujuhtumi avastamist (hageja kirjelduse kohaselt „lirtsus vett parketi alt välja“). Seetõttu pidi hagejale olema ka mõistetav, et ainult parketi pealispinda kuivatades ei ole võimalik eemaldada parketi alla sattunud vett. Kuna hageja ei võtnud tarvitusele abinõusid parketi alla sattunud vee eemaldamiseks, siis tekkisid parketil hageja nõude aluseks olevad kahjustused.
27.Hageja ei saa kindlustuslepingu alusel nõuda kostjalt sellise kahju hüvitamist, mille põhjuseks ei ole mitte kindlustusjuhtum, vaid hagejapoolne kindlustuslepingust tulenevate kohustuste rikkumine. Kui hageja oleks kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi täitnud, siis ei oleks parketi vahetamise vajadust üldse tekkinudki. Parketi kahjustumine oleks olnud välditav ka siis, kui hageja oleks nõuetekohaselt täitnud Üldtingimuste punktist 20.2 sätestatud kohustatud teatada veekahjujuhtumist viivitamatult ka kostjale. Sellisel juhul oleks kostjal endal olnud võimalik võtta tarvitusele meetmeid parketi alla sattunud vee eemaldamiseks ning seeläbi vältida parketi kahjustumist. Kuna hageja teatas veekahjujuhtumist kostjale alles poolt aastat pärast veekahjujuhtumi toimumist, siis ei olnud ka kostjal enam võimalik parketi kahjustumist vältida.
28.Üldtingimuste p-de 23.1.2, 23.1.3 ja 23.1.6 kohaselt on kostjal õigus kindlustushüvitist vähendada või selle väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja on rikkunud ohutusnõudeid, kindlustusvõtja rikkus süüliselt rikkunud oma kohustusi ja kindlustusvõtja rikkus raske hooletuse tõttu kohustust, mida tuli kostja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel oli mõju kostja täitmisekohustusele. Seega olnuks kostjal hagejapoolse Üldtingimuste p 20.5 ja
2-23-2137 Kodukindlustuse tingimuste p 75 rikkumise tõttu õigus kindlustushüvitise maksmisest üldse keelduda. Kostja on eelnevat arvestades seisukohal, et kostjal ei ole Kindlustuslepingust tulenevat hageja väidetava kahju (korteri esiku ja elutoa parketi vahetamise kulu) hüvitamise kohustust, kuna see kahju on põhjuslikus seoses hagejapoolse Kindlustuslepingu rikkumise mitte veekahjujuhtumiga ning kostjal oli Üldtingimuste p-de 23.1.2, 23.1.3 ja 23.1.6 alusel õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Seda arvestades tuleb hagi rahuldamata jätta.
29.Korteris tehtud fotode kohaselt on esiku parketi vannitoa ukse esisel osal varasemad veekahjujuhtumiga mitteseotud kahjustused. Fotodelt on näha, et vannitoa uks hõõrub avamisel vastu parketti, mistõttu on parketile tekkinud kahjustused (tumedad jooned). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et need kahjustused oleks tekkinud veekahujuhtumi tagajärjel. Hageja saab kindlustuslepingu alusel kostjalt nõuda üksnes veekahjujuhtumiga põhjuslikus seoses oleva kahju hüvitamist. Hageja väidetav kahju (korteri esiku ja elutoa parketi vahetamise kulu) on põhjuslikus seoses vannitoa uksega tekitatud kahjustuste, mitte veekahjujuhtumiga. Hageja enda poolt esitatud väidetest lähtudes eeldab korteri esiku parketi mistahes kahjustuste kõrvaldamine nii esiku kui ka elutoa parketi väljavahetamist. Seega oli hageja väidetav kahju kogu ulatuses tekkinud juba enne veekahjujuhtumi toimumist. Eeltoodut arvestades oli kostjal õigus hagejale kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Kuna kostja ei ole kindlustushüvitise maksmise kohustust, siis tuleb hagi rahuldamata jätta. Hageja väidetav kahju ei ole põhjuslikus seoses veekahjujuhtumiga. Hageja väidatav kahju põhjuseks on hageja enda poolne kindlustuslepingu rikkumine ja vannitoa uksega varasemalt esiku parketile tekitatud kahjustused.
30.Hageja arvates tuleb veekahjujuhtumi tõttu tervikuna välja vahetada nii korteri esik kui ka elutoa parkett (kokku 31,8 m2). Kostja leiab, et hageja saaks kindlustuslepingu alusel kostjalt nõuda üksnes korteri esiku parketi väljavahetamise kulu hüvitamist. Kuna kostja on korteri esiku parketi vahetamise kulude suurusest lähtuva kindlustushüvitise hagejale välja maksnud, siis tuleb hagi rahuldamata jätta ka juhul, kui kohus leiab, et hageja väidetav kahju tekkis veekahjujuhtumi tagajärjel. Kostja kindlustuslepingust tuleneva täitmise kohustuse ulatust reguleerivad eelkõige VÕS § 477, Üldtingimuste punkt 22.3 ning Kodukindlustuse tingimuste p-d 103, 104, 122, 123, 124 ja 132. Vastavalt VÕS § 477 ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Üldtingimuste p 22.3 kohaselt toimub kindlustatud asja parandamine või asendamine mõistlikel tingimustel, st kindlustusvõtja peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Kodukindlustuse tingimuste 103 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine kindlustuslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses, arvestades kindlustatud eseme seisukorda enne kahjujuhtumit. Kodukindlustuse tingimuste p-st 104 tulenevalt on kindlustushüvitis rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt kindlustuslepingule. Kodukindlustuse tingimuste p 122 kohaselt juhul, kui hoone või korteri siseviimistlus kahjustub kindlustusjuhtumi tõttu, hüvitatakse tekkinud kahjustuste parandamise mõistlikud kulud. Vastavalt Kodukindlustuse tingimuste p-le 132 ei hüvitata kulutusi, mis on seotud kindlustusjuhtumi tagajärjel taastatud hoone või korteri ühtlustamiseks kahjustamata hoone või korteri osaga. Näiteks: värvitooni erinevused uuel ja vanal värvil, keraamiliste plaatide mustrite erinevused, materjali tekstuuri erinevused jms.
31.Eelnevast tuleneb, et kostja peab kindlustuslepingu alusel ning kindlustuslepingus sätestatud tingimustel hüvitama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjustuste kõrvaldamise tegelikud ja mõistlikud kulud, kusjuures kostja ei pea hüvitama taastatud korteri osa ja kahjustamata korteri osa ühtlustamiseks vajalikke kulusid. Kahjustatud on ainult korteri esiku parkett. Hageja küll väidab, et eelduslikult on kahjustatud ka korteri elutoa parkett, kuid hageja selline spekulatsioon on täielikult tõendamata. Kostja rõhutab, et hageja peab kindlustushüvitise saamiseks lisaks kindlustusjuhtumi toimumisele tõendama ka kahju suuruse. Hageja ei saa kostjalt nõuda „võibolla“ tekkinud kahju hüvitamist. Hageja saab nõuda üksnes sellise kahju hüvitamist, mille
2-23-2137 tekkimine on tõendatud. Kostja selgitab täiendavalt, et VS Trade OÜ teostas korteri ülevaatuse 29.08.2022 ning tuvastas, et kahjustatud esiku parketi osa suurus on alla 0,2 m2, st kahjustatud on üksnes vannitoa ukse ees asuv parketi osa. Ülevaatuse teostamisel kasutati ka niiskusmõõtjat ning liigniiskus tuvastati üksnes vannitoa lävepaku juures. Elutoas kahjustusi ei tuvastatud. Ülevaatuse käigus tuvastatud asjaolusid arvestades ei ole vähimatki alust eeldada, et korteri elutoa parkett on kahjustatud.
32.Korteri esiku parketi vahetamise mõistlike kulude suurus 1 422,63 eurot on tõendatud VS Trade OÜ 31.08.2022 hinnapakkumisega. Nimetatud hinnapakkumine sisaldab korteri esiku parketi vahetamise kulusid ning esiku ja elutoa vahele üleminekuliistu paigaldamise kulusid. VS Trade OÜ 31.08.2022 hinnapakkumisega on tõendatud, et korteri esiku parketti on võimalik vahetada elutoa parketti vahetamata, vastasel korral ei oleks VS Trade OÜ ainult esiku parketi vahetamisele suunatud hinnapakkumist teinud. P. T. 16.03.2023 arvamusest nähtub, et tehniliselt ja ehitusnõudeid järgides saab parketti vahetada ka ainult esikus (koridoris). Samuti nähtub P. T. 16.03.2023 arvamusest, et üleminekuliistu saab esiku ja elutoa vahele paigaldada parketti rikkumata ning ehitusnõuded üleminekuliistu kasutamist ei keela. Seega korteri esiku parketi kahjustused on võimalik kõrvaldada nii, et välja vahetatakse ainult korteri esiku parkett ning esiku ja elutoa vahele paigaldatakse üleminekuliist. Seda arvestades on kindlustuslepingu alusel hüvitatava kahju ulatus piiratud korteri esiku parketi vahetamise ja üleminekuliistu paigaldamise kulu suurusega.
33.Hageja väidab hagiavalduses, et kostja peab kindlustuslepingu alusel hüvitama nii korteri esiku kui ka elutoa parketi vahetamise kulu. Kostja ei pea kindlustuslepingu alusel hagejale hüvitama mistahes kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise kulusid. Kodukindlustuse tingimuste punkti 103 kohaselt peab kostja kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise kulud hüvitama kindlustuslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. Kostja on oma vastava kohustuse igal juhul täitnud. Kostja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ulatuse välja selgitamisel ei oma tähtsust see, et korteri esiku ja elutoa põranda näol on tegemist n.ö ühtse põrandaga. VS Trade OÜ 31.08.2022 hinnapakkumise ja P. T. 16.03.2023 arvamusega on tõendatud, et korteri esiku parketi saab välja vahetada ka elutoa põrandat vahetamata. Kodukindlustuse tingimuste p-dest 122 ja 132 tulenevalt ei pea kostja sellises olukorras elutoa parketi vahetamise kulu hüvitama. Eksitav on hageja väide, mille kohaselt ei oleks esiku ja elutoa vahele paigaldatud üleminekuliist samast materjalist põranda jätkumisel loogiline. P. T. 16.03.2023 arvamusest nähtub, et teatud juhtudel on üleminekuliistu kasutamine laminaatparkettidel koguni kohustuslik. Seega on üleminekuliistu paigaldamine igati loogiline. Seda enam, et korteri põrand on liistudega liigendatud nii esikus kui ka elutoas. Ühe täiendava liisu paigaldamine ei tooks seetõttu kaasa märkimisväärset visuaalset muutust. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt halvendatakse põranda osalise vahetamisega oluliselt korteri siseviimistluse kvaliteeti. Korteri esiku põranda vahetamine parandab korteri siseviimistluse kvaliteeti, kuna 14 aastat kasutuses olnud esiku parketi asemele paigaldatakse täiesti uus parkett. Korteri siseviimistluse kvaliteeti ei halvenda ka üleminekuliistu paigaldamine.
34.Kindlustuslepingust tuleneva kostja täitmise kohustuse ulatus on sätestatud konkreetses kindlustuslepingus. Seetõttu ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust kohtupraktika, mis käsitleb teiste kindlustusandjate vastu esitatud nõuete ulatust. Antud juhul on veekahjujuhtumi eelne olukord võimalik taastada ka selliselt, et välja vahetatakse ainult korteri esiku parkett. Kostja on kindlustuslepingust tulenevalt kohustatud kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise kulud hüvitama üksnes kindlustuslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. Kindlustuslepingu tingimuste (sh Kodukindlustuse tingimuste punkti 132) kohaselt ei ole kostjal korteri elutoa parketi vahetamise kulu hüvitamise kohustust. Kodukindlustuse tingimuste punkt 132 ei ole teiste kindlustustingimustega vastuolus. Kostjal ei ole kindlustuslepingust tulenevat abstraktset kohustust hüvitada kõik kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise kulud. Kodukindlustuse tingimuste punkti 103 kohaselt peab kostja vastavad kulud hüvitama ainult kindlustuslepingus sätestatud ulatuses.
2-23-2137
35.Kodukindlustuse tingimuste punkt 132 on saanud kindlustuslepingu osaks. Tegemist ei ole n.ö üllatustingimusega VÕS § 37 lg 3 tähenduses. VÕS § 37 lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Hageja ei ole arusaadavalt selgitanud, milles seisneb Kodukindlustuse tingimuste punkti 132 ebatavaline või arusaamatu sisu, väljendusviis või esituslaad. Kindlustuslepingust tulenev kindlustusandja täitmise kohustuse ulatus on alati piiratud. Näiteks võib kindlustusandja täitmise kohustus olla piiratud tegeliku kahjuga (VÕS § 477), kindlustussummaga (VÕS § 426), omavastutust ületava kahjuga või teatud kahju komponentidega. Riigikohus on samuti selgitanud (3-2-1-178-12, punktid 16 ja 17), et kindlustusandja võib kindlustustingimustega reguleerida ka seda, milliseid kulutusi ta hüvitab ja milliseid mitte. Kodukindlustuse tingimuste p 132 sätestabki, et kostja hüvitab üksnes tegeliku kahju, st kostja ei hüvita kulutusi, mida tuleks teha selleks, et korteri taastatud osa ja taastamata osa näeksid visuaalselt välja ühesugused. Kostja rõhutab, et VÕS § 477, Üldtingimuste punktist 22.3 ning Kodukindlustuse tingimuste punktidest 103, 104, 122, 123 ja 124 tulenevalt on kostja hüvitamiskohustus korteri esiku parketi vahetamise kuludega piiratud ka juhul, kui Kodukindlustuse tingimuste punkt 132 ei oleks kindlustuslepingu osaks.
36.Hageja viited Finantsinspektsiooni juhendi punktidele 4.5.3 ja 4.5.4 on asjakohatud, kuna Kodukindlustuse tingimuste punkt 132 ei sätesta kindlustusriskeega välistusi. Kodukindlustuse tingimuste punkt 132 üksnes täpsustab VÕS § 477, Üldtingimuste punktist 22.3 ning Kodukindlustuse tingimuste punktidest 103, 104, 122, 123 ja 124 tulenevat kostja täitmise kohustuse ulatust.
37.Kodukindlustuse tingimuste punktid 103, 122, 123 ja 124 ei anna VÕS § 39 lg 1 sätestatud alust Kodukindlustuse tingimuste punkti 132 n.ö nulli tõlgendamiseks. Kodukindlustuse tingimuste punkt 132 on Kodukindlustuse tingimuste punktidega 103, 122, 123 ja 124 kooskõlas. Iga mõistlik kindlustusvõtja saab Kodukindlustuse tingimuste puntiga 132 tutvudes aru, et kostja ei pea hüvitama korteri taastatud ja taastamata osade visuaalsete erinevuste kõrvaldamise kulu. Kodukindlustuse tingimuste punkt 132 ei ole VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Kodukindlustuse tingimuste punkt 132 ei ole vastuolus kindlustuslepingu teiste tingimuste, seaduse ega kohtupraktikaga. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid võimaluse Kodukindlustuse tingimuste punkt 132 kohaldamata jätmiseks VÕS § 6 lg 2 alusel.
38.Hageja saab kostjalt kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist nõuda vaid juhul, kui kostja on rikkunud kindlustuslepingu täitmise kohustust. Kostjal ei ole hageja ees kindlustuslepingu täitmise kohustust ja isegi kui kostjal vastav kohustus oleks, on see nõuetekohaselt täidetud. Seega on hageja kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõude esmane eeldus (kostjapoolne kohustuste rikkumine) täitmata. Iseenesest on õige hageja väide, mille kohaselt on kohtuvälised õigusabikulud Riigikohtu praktika kohaselt põhimõtteliselt hüvitatavad. Sellest ei saa aga kuidagi järeldada, et kostjal oleks abstraktne ja piiramatu kohustus hüvitada kõik hageja poolt kantud kohtuvälised õigusabikulud. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-19-13, punkt 11), et kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõude lahendamisel peab kohus kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Kohtuvälise õigusabi vajalikkust ning õigusabikulude mõistlikkust peab tõendama hageja.
39.Hageja ei ole tõendanud seda, et kohtuvälise õigusabi kasutamine oli vajalik. Õigusabi vajalikkuse põhjendamiseks ei piisa üldsõnalisest väitest, mille kohaselt oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole pöörduma, kuna kostja keeldus osaliselt kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmisest. Kohtuvälise õigusabi kasutamise vajalikkus peab tulenema objektiivsetest asjaoludest. Hageja peab olema sattunud olukorda, kus kohtuvälist õigusabi kasutamata jääksid hageja õigused tõhusa kaitseta. Hageja ei ole hagiavalduses esile
2-23-2137 toonud selliseid asjaolusid, millest nähtuks, et kohtuvälist õigusabi kasutamata ei olnud hagejal võimalik oma õigus kaitsta.
40.Hageja ei ole tõendanud ka seda, et hageja poolt kantud õigusabikulud olid mõistlikus suurusega. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud hagejale osutatud õigusteenuse mahtu ja hageja esindaja tunnihinda. Samuti ei ole hageja selgitanud, miks oli hageja väidetavate õiguste kaitseks põhjendatud teha õigusabikulusid summas 525 eurot.
41.Kostja 03.04.2023 täiendava seisukoha järgi on kostjal hagile vastu vaieldes õigus kasutada kõiki kostjale kättesaadavaid vastuväiteid, sh selliseid vastuväiteid, mida kostja hageja nõudele kohtuväliselt ei esitanud. Kostja ei ole oma 16.03.2023 menetlusdokumendi mitte ühtegi hagi aluseks olevat asjaolu TsMS § 231 lg 2 tähenduses omaks võtnud. Kostja avaldas, et hageja saaks (tingiv kõneviis) kindlustuslepingu alusel kostjalt nõuda üksnes korteri esiku parketi väljavahetamise kulu hüvitamist. Teisisõnu avaldas kostja, et juhul, kui hageja väidetav kahju oleks seotud veekahjujuhtumiga, siis oleks hageja nõude ulatus piiratud korteri esiku parketi vahetamise kuludega. Kostja ei kinnitanud, et hagejal on igal juhul ja tingimusteta õigus kostja vastu nõudeid esitada.
42.Käesoleva vaidluse õige lahendamise seisukohast ei oma eraldi tähtsust Üldtingimuste punktides 21.2, 21.3, 20.3 ja 22.5 sätestatud kostja õigused ja kohustused ning kostja tegevus veekahjujuhtumi käsitlemisel. Kahjukäsitluse käigus selgitab kostja välja kahjujuhtumi asjaolud ja kahju suuruse. Nende asjaolude väljaselgitamisel on kostjal õigus kasutada muu hulgas ka kolmandate isikute abi. See aga ei tähenda, et kostja ei võiks kahjujuhtumi asjaolude välja selgitamisele suunatud toiminguid teha ka pärast seda, kui esmane kahjukäsitlus on lõppenud või Üldtingimuste punktis 21.3 sätestatud tähtaeg on möödunud. Selline vajadus tekib muu hulgas näiteks juhul, kui kindlustusvõtja esitab kostja vastu hagi. Kostjal on hagimenetluses (sarnaselt hagejaga) õigus kasutada hageja nõude tõrjumiseks kõiki seadusega lubatud vahendeid ja viise, sh võib kostja esitada hageja nõudele vastuväiteid, mille esitamist kohtuväliselt ei pidanud kostja vajalikuks.
43.Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt eeldab mõistlik hoolsuskohustus veekahju tekkimisel ainult põranda pealispinna kuivatamist, mida hageja väidetavalt ka tegi. Antud konkreetsel juhul ei piirdunud hageja kohustused põranda pealispinna kuivatamisega. Hageja poolt kostjale esitatud kahjuteate kohaselt sai hageja kohe pärast veekahjujuhtumi avastamist aru, et vesi on voolanud ka parketi alla. Seega pidi hageja Üldtingimuste p-s 20.5 ja Kodukindlustuse tingimuste p-s 75 sätestatud kohustuste täitmiseks tegema toiminguid ka parketi alla sattunud vee kuivatamiseks. Iga mõistlik isik saab aru, et parketi pealispinda kuivatades ei ole võimalik eemaldada parketti alla sattunud vett. Jättes parketi alla sattunud vee kuivatamiseks vajalikud toimingud tegemata võttis hageja enda kanda kõik sellega seotud riskid, sh riski, et parketti alla voolanud vee ja sellest tingitud niiskuse mõjul hakkab parkett mädanema. Kostja ei võtnud Kindlustuslepingu alusel enda kanda hagejapoolse hoolsuskohustuse rikkumisega kaasneva kahju hüvitamise kohustust.
44.Üldtingimuste p 20.5 ja Kodukindlustuse tingimuste p 75 kohustavad hagejat võimaluste piires rakendama kõiki abinõusid kahju edasiseks piiramiseks ja võimalike lisakahjude vältimiseks. Hinnates seda, milliseid abinõusid oli hagejal võimalik rakendada, saab muu hulgas arvestada kindlustuslepingu alusel hagejale kättesaadavaid võimalusi. Kindlustuslepingu alusel oli hagejal õigus kasutada Seesami Koduabi teenust. Seega, jättes Seesami Koduabi teenuse kasutamata, ei rakendanud hageja kõiki talle kättesaadavaid abinõusid kahju edasiseks piiramiseks ja lisakahjude vältimiseks. Seetõttu on Seesami Koduabi teenuse kasutamata jätmine käsitletav hagejapoolse Üldtingimuste p-st 20.5 ja Kodukindlustuse tingimuste p-st 75 tuleneva hoolsuskohustuse rikkumisena.
45.Raske hooletus omab tähtsust ainult Üldtingimuste p-s 23.1.6 sätestatud kindlustushüvitise maksmisest keeldumise või selle vähendamise aluse kohaldamisel. Kostja on täiendavalt
2-23-2137 tuginenud ka Üldtingimuste p-des 23.1.2 ja 23.1.3 sätestatud kindlustushüvitise maksmisest keeldumise või selle vähendamise alustele. Nimetatud aluste kohaldamine ei eelda raske hooletuse tuvastamist. Hageja rikkus oma hoolsuskohustus raske hooletuse tõttu. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Hageja sai veekahjujuhtumit avastamise hetkel aru, et vesi on voolanud ka parketi alla. Seetõttu pidi hageja mõistma, et hageja peab võtma tarvitusele abinõud ka parketi alla voolanud vee kuivatamiseks. Jättes parketi alla sattunud vee kuivatamiseks vajalikud abinõud kasutusele võtmata, rikkus hageja jämedalt Üldtingimuste p-s 20.5 ja Kodukindlustuse tingimuste p-s 75 sätestatud hoolsuskohustust. Õiguskirjanduses on selgitatud, et subjektiivsed asjaolud (kogenematus jms) rasket hooletust ei välista. Seega ei saa hageja hoolsuskohustuse rikkumist õigustada sellega, et ta ei olnud hoolduskohustuse olemasolust ja/või Seesami Koduabi teenusest teadlik.
46.Eksitav on ka hageja väide, mille kohaselt ilmnesid kahjustused esimest korda alles 2022 augustis. Hageja sellisest väitest jääb mulje, et 2022 augustis ilmnesid 2022 veebruaris (st veekahjujuhtumi toimumisel) tekkinud kahjustused. Tegelikult ilmnesid 2022 augustis parketi alla voolanud vee kuivatamata jätmise tagajärjed. Veekahjujuhtumi vahetu tagajärjena parkett kahjustada ei saanud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja on tõendanud põhjusliku seose hageja hoolduskohustuse rikkumise ja kahju vahel. Vahetult pärast veekahjujuhtumi toimumist parketil kahjustused puudusid. Hageja on ise väitnud, et parketi kahjustused tekkisid alles pool aastat pärast veekahjujuhtumi toimumist. Seetõttu on ilmne, et kui parkett oleks vahetult pärast veekahjujuhtumi toimumist kuivatatud nii pealt kui ka alt, ei oleks 2022 augustis ilmnenud kahjustusi tekkinud. Sellele viitab ka asjaolu, et parketi pealispinnale (mida hageja väidetavalt kuivatas), kahjustusi ei tekkinud. Parkett saab mädanema minna ainult niiskuse olemasolul. Kui hageja oleks parketi nõuetekohaselt kuivatanud, ei oleks mädanemiseks vajalikku niiskust tekkinud. Kostja heidab hoolsuskohustuse rikkumisena hagejale ette parketi kuivatamiseks vajalike toimingute (sh Seesami Koduabi kasutamine) tegemata jätmist, mitte kahjustuste likvideerimata jätmist. Seda, et parketil oleks vahetult pärast veekahjujuhtumi toimumist olnud mingisuguseid kahjustusi, ei ole hageja väitnud ega tõendanud.
47.Täielikult tõendamata ja sisuliselt põhjendamata on hageja väide, mille kohaselt tekkisid niiskuskahjustused koheselt pärast veekahjujuhtumit. Mädanenud laigu teke 6 kuud pärast veekahjujuhtumi toimumist ei saa isegi teoreetiliselt kinnitada seda, et parketi niiskuskahjustused tekkisid veekahjujuhtumi kohese ja vahetu tagajärjena.
48.Hageja hoolsuskohustuse sisu ja ulatuse hindamisel ei oma tähtsust see, et parketi võimalik avamine oleks olnud seotud kuludega. Kindlustuslepingust ei tulene, et hageja peab Üldtingimuste p-s 20.5 ja Kodukindlustuse tingimuste p-s 75 sätestatud kohustuste täitmiseks tegema ainult selliseid toiminguid, millega ei kaasne kulusid. Vastasel korral võiks hageja ka näiteks veetoru lõhkemise korral jätta toruabi kutsumata ja vee väljavoolu peatamata põhjendusega, et sellest tekib kulu. VÕS § 90 sätestab, et oma kohustuse täitmisega seotud kulud kannab võlgnik. Asjaolu, et kohustuste täitmisega seoses võivad tekkida kulud, ei vabasta hagejat kohustuse täitmisest. Hagejal oli antud juhul võimalik kasutada ka Seesami Koduabi teenust ja see teenus olnuks hagejale tasuta. Seesami Koduabi teenusega on kaetud esmased kahjujuhtumi ärahoidmiseks ja kahju piiramiseks vajalikud toiminud, mis veeavarii korral hõlmavad lisaks esmasele koristusele ja kuivatusteenusele ka niiskusimuri rendikulu 24h. Seega olid hagejale Seesami Koduabi teenuse kaudu kättesaadavad kõik abinõud parketi alla sattunud vee kuivatamiseks ja niiskuse eemaldamiseks.
49.Hagejapoolne hoolsuskohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 2). Õiguskirjanduses on selgitatud, et vääramatuks jõuks saab olla üksnes võlgniku mõjuulatusest väljaspool olev asjaolu. Vääramatu jõu asjaolu tekkepõhjus peab olema objektiivne, st võlgnik ise ei ole seda oma tegevusega või tegevusetusega põhjustanud. Võlgniku enda tegevusega seonduvaid riske ei saa käsitleda vääramatu jõuna. Seega ei saa vääramatu jõu asjaoluks lugeda
2-23-2137 hageja eriteadmiste puudumist ning hageja poolt oma hoolsuskohustuste täitmisel tehtud subjektiivseid otsuseid.
50.Kodukindlustuse tingimuste p 57.1 kohaselt ei kuulu kindlustuslepingu alusel hüvitamisele kahju, mille põhjuseks või tagajärjeks on tavapärane kulumine ja määrdumine, riknemine, korrodeerumine (sh keemiline, elektrokeemiline ja biokeemiline korrosioon), materjali väsimine, kõdunemine, seenkahjustus, majavamm, hallitus, kondenseerunud niiskus, külmumine ning muud aegamööda toimuvad protsessid. Hageja poolt 2022 augustis avastatud kahjustuste näol on tegemist aegamööda toimunud protsessi tulemusega, st 2022 veebruaris kuivatamata jäänud vee tõttu tekkinud kahjustusega. Kostjal puudub sellistel asjaoludel tekkinud väidetava kahju hüvitamise kohustus.
51.Erinevalt hagejast leiab kostja, et fotodel näha olevad nn tumedate jooned on vannitoa uksega parketile tekitatud kahjustused. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, mille kohaselt hõõrub vannitoa uks avamisel vastu parketti. Mõistliku vaidlust ei saa olla selles, et selline hõõrdumine kahjustab parketti. Hageja nõude lahendamisel ei oma tähtsust see, et hageja nõuab kostjalt parketi vahetamise kulu hüvitamist väidetavate niiskuskahjustuste mitte vannitoa uksega tekitatud kahjustuste tõttu. Oluline on hoopis see, et vannitoa uksega tekitati parketile juba varasemalt sellised kahjustused, mille kõrvaldamine eeldanuks parketi väljavahetamist. Teisisõnu, parketil olid juba varem parketi väljavahetamise vajaduse tekitanud kahjustused, mistõttu ei mõjutanud väidetav niiskuskahjustus juba tekkinud kahju ulatust ega suurust. Seega ei ole veekahjujuhtumiga seoses hagejale täiendavat hüvitatavat kahju tekkinud.
52.Hageja tundub arvavat, et hageja saab kostjalt nõuda ka sellise kahju hüvitamist, mille tekkimine on tuvastamata, kuid mille tekkimist võib justkui eeldada. Hageja ei ole tõendanud seda, et korteri elutoa parkett on kahjustatud. Seega ei saa hageja korteri elutoa parketi vahetamise kulu hüvitamist nõuda põhjendusega, et elutoa parkett on kahjustatud. Erinevalt hagejast leiab kostja, et võimalus vahetada korteri esiku parkett kõiki ehitusnõudeid järgides välja nii, et elutoa parketti samal ajal välja ei vahetata, omab käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Kooskõlas VÕS § 477, Üldtingimuste p-ga 22.3 ning Kodukindlustuse tingimuste p-dega 103, 104, 122, 123, 124 ja 132 ei pea kostja hüvitama kulusid, mis ei ole mõistlikud. Mõistlikud ei ole muu hulgas sellised kulud, mis ei ole tegelikult tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks ehitustehnilised vajalikud ja põhjendatud. Ehitustehniliselt on võimalik välja vahetada ka üksnes korteri esiku parkett.
53.Kostja kindlustuslepingust tuleneva võimaliku täitmiskohustuse ulatust ei mõjuta asjaolu, et korteri esiku ja elutoa põrand on tehtud samast materjalist. Iseenesest on üsna tavapärane, et kogu korteri (koridorid, elutuba, magamistoad jne) põrandkate on samast materjalist. Hageja käsitlusest lähtudes tooks põrandkatte kahjustumine ühes korteri osas automaatselt kaasa kostja kohustuse hüvitada põrandkatte vahetus kõigis sama põrandkatte materjaliga korteri osades. Kostjal on kindlustuslepingust (eelkõige Kodukindlustuse tingimuste p-dest 122 ja 132) tulenevalt õigus hüvitada üksnes kahjustunud põrandakatte vahetamise kulu. Seda ka juhul, kui kahjustatud põrandaga korteri osa ei ole ülejäänud sama põrandakattega korteri osadest uste või liistudega eraldatud.
54.Põhjendamatu on hageja etteheide, mille kohaselt on kostja justkui teadlikult jätnud välja toomata selle, et korteris on üleminekuliistudega liigendatud eriliigilised mitte samaliigilised põrandad. Kostja ei ole väitnud seda, et üleminekuliistudega liigendatud põrandad oleksid samaliigilised. Kostja juhtis tähelepanu hoopis sellele, et kuna korteri põrand juba on üleminekuliistudega liigendatud, siis ei tooks täiendava liistu paigaldamine kaasa märkimisväärseid visuaalseid muutusi Korteri üldilmes. Kodukindlustuse tingimuste p-st 132 tulenevalt ei pea kostja hüvitama kulusid, mida hageja soovib teha selleks, et korteri erinevad osad näeksid pärast tegelike kahjustuste kõrvaldamist välja ühesugused. Antud juhul aga nõuabki hageja kostjalt just seda, et kostja maksaks kindlustuslepingu alusel kinni ka kulud, mis tuleks teha selleks, et korteri esiku ja elutoa põrand oleks n.ö ühtlustatud. Kostja selliseid kulusid hüvitama ei pea.
2-23-2137
55.Hageja ei ole jätkuvalt tõendanud seda, et kohtuvälise õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik. Asjaolu, et kostja ei maksnud kindlustuslepingu alusel hagejale välja hageja poolt soovitud suuruse kindlustushüvitist, ei anna hagejale automaatset ja piiramatut õigust nõuda kostjalt mistahes hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks hageja leiab, et hageja ei oleks saanud ilma õigusabi kasutamata oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kohtueelses lepitusmenetluses osales hageja õigusabi kasutamata. Advokaadi poole pöördus hageja alles pärast lepitusmenetluse lõppu, st olukorras, kus oli selge, et vaidluse kohtuväline lahendamine on võimatu. Hageja poolt advokaadi vahendusel esitatud seisukohad langevad olulises osas kokku hageja poolt lepitusmenetluses esitatud seisukohtade ning kindlustuslepitaja poolt lepitusmenetluse lõpetamise otsuses väljendatud seisukohtadega. Seejuures pidi hagejale advokaadi poole pöördumise hetkeks olema selge, et täiendava kohtuvälise nõude esitamine kostja vastu ei ole vajalik.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
56.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
57.Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud korteri kindlustusleping nr 525690-11-1 (vt tl 9-10, kindlustuspoliis nr 11/525690), mille alusel on kostja poolt kindlustatud korter asukohaga Xxxx. Kindlustuskaitseks on koguriskikindlustus ning omavastutuse summaks on kokku lepitud 190 eurot. Kindlustuslepingu osas kehtivad kostja üldised lepingutingimused nr 1/2020 ja kostja kodukindlustuse tingimused nr 1/2020 (vt tl 10-22, kostja üldised lepingutingimused nr 1/2020 ja kostja kodukindlustuse tingimused nr 1/2020).
58.Samuti loeb kohus asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et korteris on toimunud kahjujuhtum, so torustiku lekke tagajärjel sattus vesi vannitoast parketi alla, mille tagajärjel on saanud kahjustada korteri siseviimistlus (so põranda parkett), mille kohta esitati hageja poolt kostjale 25.08.2022 vastav teatis (vt tl 23, hageja 25.08.2022 meilisõnum). Kostja poolt valitud isiku poolt (VS Trade OÜ) teostati korteri põranda väline vaatlus, mille põhjal esitas VS Trade OÜ 31.08.2022 hinnapakkumise korteris tekkinud kahjude kõrvaldamiseks summas 1422,63 eurot. Hinnapakkumise kohaselt sisaldas see parketi vahetust esikus, so mahuga 8,1 m2 (vt tl 24, VS Trade OÜ hinnapakkumine nr 364/2022). VS Trade OÜ 24.01.2023 hinnapakkumise nr 364/1/2022 kohaselt on nii esiku kui elutoa parketi vahetuse kuluks kokku 4108,56 eurot (vt tl 25, VS Trade OÜ hinnapakkumine nr 364/1/2022).
59.Hageja hinnangul tuleb kahju hagejale hüvitada tervikuna, st kostjal on kohustus hüvitada nii esiku kui elutoa põranda (so kokku 31,8 m2) vahetuse kulu (- omavastutus 190 eurot). Hageja andis kostjale teada, et hageja soovib kostjalt kahju hüvitamist selliselt, et korteris vahetataks nii esiku kui elutoa põrand (so kokku 31,8 m2), kuna esiteks on hageja hinnangul tegemist nö ühtse põrandaga (esiku ja elutoa vahel ei ole ei ust, ukseava ega vaheliistu) ja teiseks ei saavat olla kindel, et vesi ei ole kahjustanud ka elutoa põrandat.
2-23-2137
60.Kostja poolt on 07.09.2022 tehtud maksmisotsus nr 2/2022026949, mille kohaselt otsustas kostja hüvitada hagejale kahju summas 805,84 eurot (so ettemaks 70% VS Trade OÜ hinnapakkumisest – omavastutus 190 eurot, vt tl 41, maksmisotsus nr 2/2022026949). Kostja 15.09.2022 vastuses selgitas kostja (vt tl 27-28, kostja 15.09.2022 vastus), et kostja ei ole nõus hagejale kahju hüvitama osas, mis puudutab elutoa põranda parketi vahetust (so 23,7 m2 ulatuses). Poolte vahel on toimunud lepitusmenetlus kindlustuse lepitusorgani vahendusel, mis on 06.12.2022 lõppenud edutuse tõttu (vt tl 30-31, 06.12.2022 lepitusmenetluse lõpetamise otsus). Kostja jäi 12.01.2023 vastuses oma varasema seisukoha juurde ja keeldus kahju hüvitamisest elutoa parketi vahetuse kulu osas. Samas otsustas kostja hüvitada hagejale kahjust lisaks 426,79 eurot, s.o algsest maksmisotsusest maha arvestatud 30% osa (vt tl 33-40).
61.Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab hageja, et kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkis hagejale kahju kokku summas 4 108,56 eurot, millest kostja on hüvitanud vaid osa, s.o kokku 1 232,63 eurot (805,84 + 426,79), arvestades hüvitise summast eelnevalt maha ka hageja omavastutuse summa 190 eurot. Kuna kostja on keeldunud kahju hüvitamisest summas 2 685,93 eurot, milline keeldumine on hageja arvates alusetu, siis on hageja pöördunud kohtu poole.
62.Kokkuvõttes on poolte vahel vaidlus eelkõige selles, millises ulatuses tuleb hagejale tekkinud kahju hüvitada, st selles, kas korteris tuleb kindlustushüvitise arvelt vahetada vaid esiku põrand (8,1 m2) või esiku ja elutoa põrand tervikuna (so kokku 31,8 m2). Hageja nõuab kostjalt kindlustushüvitise väljamõistmist summas 2685,93 eurot. Hageja nõue kostja vastu põhineb väitel, et kostja on tekitanud hagejale kahju pooltevahelise kindlustuslepingu rikkumisega.
63.Riigikohtu 20.03.2012. a otsuse nr 3-2-1-5-12 p-s 27 on selgitatud, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud muuhulgas järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Riigikohtu 08.01.2013 otsuse nr 3-2-1-173-12 p-s 16 on Riigikohus selgitanud, et „Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.“
64.Hageja ei ole tõendanud, et lisaks talle hüvitatud korteri esiku parketi kahjustusele saanuks kahjustada ka elutoa parkett. Hageja väidab ekslikult, justkui tuleks lähtuda eeldusest, et kahjustatud on ka elutoa põrand. Kehtivad seadused ei võimalda kahju hüvitamise nõuet rahuldada hageja paljasõnaliste arvamuste või eelduste alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 on sätestatud, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 229 lg 2 ei ole hagimenetluses tõendiks hageja esindaja arvamused ega seletused. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
65.Nagu eelpool märgitud, peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja (vt Riigikohtu 08.01.2013 otsus nr 3-2-1-173-12 p 16). Hageja vandeadvokaadist esindajale ei saanud hageja tõendamiskoormus teadmata olla. Seetõttu on täiesti asjakohatu hageja etteheide kostjale, justkui polevat kostja tõendanud, et korteri parketi kahjustused piirdusid vaid esiku põrandaga. Kostja ei pea tõendama hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Sellele vaatamata on kostja selgitanud, et VS Trade OÜ teostas korteri ülevaatuse 29.08.2022 ning tuvastas, et kahjustatud esiku parketi osa suurus on alla 0,2 m2, st kahjustatud on üksnes vannitoa ukse ees asuv parketi osa. Ülevaatuse teostamisel kasutati ka niiskusmõõtjat ning kostja kinnitusel tuvastati liigniiskus üksnes vannitoa lävepaku juures (tl 63) ja elutoas kahjustusi ei tuvastatud. Kohus nõustub kostjaga, et eeltoodut arvestades ei saa hageja
2-23-2137 korteri elutoa parketi vahetamise kulu hüvitamist nõuda põhjendusega, et elutoa parkett on kahjustatud. Asjakohaste tõendite puudumisel puudub igasugune alus eeldada, et korteri elutoa parkett on veeavarii tagajärjel kahjustatud.
66.Hageja on korteri elutoa parketi väljavahetamise soovi põhjendanud ka väitega, et kostjal tuleb hagejale hüvitada kahjud, mis on vajalikud korteri põranda viimiseks kindlustusjuhtumi eelsesse seisukorda. Hageja leiab, et olukorras, kus teostatakse vaid põranda osaline vahetus (s.o vaid esiku põranda vahetus) ei saavutata kahju hüvitamisega kindlustusjuhtumi eelset seisukorda. Hageja väitel on esiku ja elutoa põranda näol tegemist n.ö ühtse põrandaga (esiku ja elutoa vahel ei ole ei ust, ukseava ega vaheliistu) ning visuaalselt ei olevat liist samast materjalist põranda jätkumisel loogiline, vastavas kohas ei ole ust, lävepakku vms ning liistu lisamine ei vastavat korteri varasemale viimistlustasemele.
67.Kohus ei nõustu hagejaga, nagu tähendaks esiku parketi vahetamisel üleminekuliistu kasutamise vajadus seda, et hagejale kahju hüvitamiseks tuleks n-ö ühtse põranda visuaalsuse saavutamiseks välja vahetada ka elutoa parkett. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 476 lg 1 on sätestatud, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kahju hüvitamine ei tähenda aga seda, et hageja soovitud visuaalse mulje saavutamiseks ja ainuüksi ühe lisanduva liiteliistu tõttu tuleks välja vahetada ka kogu kahjustamata elutoa parkett. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes III (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; Tallinn 2021), lk 181 on VÕS § 476 lg 1 kommentaarina selgitatud, et „Parandamiskulude mõistlikkuse üle otsustamine tekitab probleeme ka n-ö optiliste puuduste korral, nt ehitise kahjustatud pindade (põrandad, seinad jne) parandamise juhtudel. ... Mõistlikkuse piir tuleb ette olukorras, kus ühe toa põranda parkett on saanud veekahjustusi, kuid kindlustusvõtja nõuab kogu maja parketi ümbervahetamist põhjusel, et sisekujundus on ette näinud kogu majas samasuguse parketi.“ Ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-18290 p-s 49 on käesoleva vaidlusega sarnase olukorra kohta selgitatud, et „Ringkonnakohus luges eelnevalt tõendatuks, et parketikahjustused olid ühes toas. Seega saab ka parketi vahetus olla põhjendatud ühe toa ulatuses. Asjaolu, et selle tõttu võib ühes toas olla parkett mõnevõrra erinev teistes tubades olevast parketist, ei anna alust nõuda kogu korteri parketi väljavahetamist.“
68.Kohus loeb kostja esitatud tõendite (VS Trade OÜ 31.08.2022 hinnapakkumine ja asjatundja P. T. 16.03.2023 arvamus) alusel tuvastatuks, et korteri esiku parketti on võimalik vahetada elutoa parketti vahetamata. Asjatundja P. T. 16.03.2023 arvamusest nähtub, et tehniliselt ja ehitusnõudeid järgides saab parketti vahetada ka ainult esikus (koridoris). Samuti nähtub asjatundja P. T. 16.03.2023 arvamusest, et üleminekuliistu saab esiku ja elutoa vahele paigaldada parketti rikkumata ning ehitusnõuded üleminekuliistu kasutamist ei keela (tl 60-62). Kohus nõustub eeltoodut arvestades kostjaga, et korteri esiku parketi kahjustused on võimalik kõrvaldada nii, et välja vahetatakse ainult korteri esiku parkett ning esiku ja elutoa vahele paigaldatakse üleminekuliist. Seetõttu on kindlustuslepingu alusel hüvitatava kahju ulatus piiratud korteri esiku parketi vahetamise ja üleminekuliistu paigaldamise kulu suurusega. Korteri esiku parketi vahetamise mõistlike kulude suurus 1 422,63 eurot on tõendatud VS Trade OÜ 31.08.2022 hinnapakkumisega (tl 24). Nimetatud hinnapakkumine sisaldab korteri esiku parketi vahetamise kulusid ning esiku ja elutoa vahele üleminekuliistu paigaldamise kulusid. Vaidlus puudub, et nimetatud summa on kostja poolt hagejale hüvitatud (arvestades maha omavastutuse 190 eurot).
69.Kohtu seisukohti ei muuda asjaolu, et lepitusmenetluses avaldas lepitaja T. H. arvamust, et „visuaalselt ei ole liist samast materjalist põranda jätkumisel loogiline, vastavas kohas ei ole ust, lävepakku vms“, et „lepitaja mõistab avaldaja hinnangut, et liist ei jää visuaalselt ilus“ ning et liistu lisamine ei vasta lepitaja arvates korteri varasemale viimistlustasemele (tl 30 pöördel). Endise olukorra ja korteri varasema viimistlustaseme võimalikult lähedane taastamine ei tähenda, et kahjuhüvitis peaks katma ka selgelt ebamõistlikku kulusid. Praegusel juhul soovib hageja sisuliselt seda, et ühe lisanduva liistu tõttu maksaks kostja talle kahjuhüvitisena summa, mis ligi
2-23-2137 kahekordselt ületaks tegeliku kahju suurust. Selliste kulutuste tegemine ei oleks mõistlik ega proportsionaalne. Kohus on juba eelnevalt põhjendanud viitega asjakohasele kohtupraktikale, et kahju hüvitamine ei tähenda, et hageja soovitud visuaalse mulje saavutamiseks ja ainuüksi ühe lisanduva liiteliistu tõttu tuleks lisaks esiku parketile välja vahetada kogu kahjustamata elutoa parkett (vt kohtuotsuse p 67). Õige on ka kostja märkus, et korteri esiku põranda vahetamine hoopis parandab korteri siseviimistluse kvaliteeti olukorras, kus 14 aastat kasutuses olnud esiku parketi asemele paigaldatakse täiesti uus parkett.
70.Lisaks eeltoodule ei ole kohtule esitatud andmeid, et lepitaja T. H. oleks ehitusküsimustes asjatundja, mistõttu ka sellel põhjusel ei pea kohus võimalikuks lepitaja poolt lepitusmenetluse käigus avaldatud arvamusi kohtuotsuse tegemisel aluseks võtta. Kohus ei pea võimalikuks hinnata lepitaja subjektiivset arvamust, kas liist oleks „visuaalselt ilus“ ja „loogiline“ või mitte. Siiski on selles kontekstis asjakohane kostja märkus, et asjatundja P. T. 16.03.2023 arvamuse kohaselt saab üleminekuliistu esiku ja elutoa vahele paigaldada parketti rikkumata ning teatud juhtudel on üleminekuliistu kasutamine laminaatparkettidel koguni kohustuslik. Samuti on tõendatud, et korteri põrand juba on liistudega liigendatud nii esikus kui ka elutoas (tl 61 – 61 pöördel). Nimetatud asjaolusid arvestades nõustub kohus kostjaga, et ühe täiendava liistu paigaldamine ei tooks korteris kaasa märkimisväärset visuaalset muutust ning täiendavat liistu võib soovi korral ka igati loogiliseks pidada.
71.Täiendavalt eeltoodule toetavad kostja seisukohti ka kostja kodukindlustuse tingimuste p 132, mille kohaselt ei hüvitata kulutusi, mis on seotud kindlustusjuhtumi tagajärjel taastatud hoone või korteri ühtlustamiseks kahjustamata hoone või korteri osaga. Näiteks: värvitooni erinevused uuel ja vanal värvil, keraamiliste plaatide mustrite erinevused, materjali tekstuuri erinevused jms (tl 21 pöördel). Kohus ei nõustu hagejaga, et kodukindlustuse tingimuste p 132 oleks asjassepuutumatu või vastuolus teiste kindlustustingimustega. Kostja ei ole endale teiste kindlustustingimustega võtnud kohustust hüvitada kahjustamata elutoa parketi väljavahetamise maksumus ainuüksi seetõttu, et hagejale ei meeldi esiku parketi väljavahetamisel paigaldatav üleminekuliist. Kohus nõustub kostjaga, et kodukindlustuse tingimuste punkt 132 on saanud kindlustuslepingu osaks ja tegemist ei ole n.ö üllatustingimusega VÕS § 37 lg 3 tähenduses. VÕS § 37 lg 3 on sätestatud, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole arusaadavalt selgitanud, milles seisneb kodukindlustuse tingimuste punkti 132 ebatavaline või arusaamatu sisu, väljendusviis või esituslaad. Kohtu hinnangul on mõistliku kindlustusvõtja vaates piisavalt arusaadav kodukindlustuse tingimuste p-st 132 tulenev põhimõte, et kostja ei pea hüvitama korteri taastatud ja taastamata osade visuaalsete erinevuste kõrvaldamise kulu.
72.Kokkuvõttes ei ole hageja kindlustushüvitise nõude rahuldamise eeldused täidetud. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel on korteri esiku parketi kahjustused võimalik ja mõistlik kõrvaldada nii, et välja vahetatakse ainult korteri esiku parkett ning esiku ja elutoa vahele paigaldatakse üleminekuliist. Seda arvestades on kindlustuslepingu alusel hüvitatava kahju ulatus piiratud korteri esiku parketi vahetamise ja üleminekuliistu paigaldamise kulu suurusega, milline summa on aga hageja poolt kostjale juba hüvitatud (arvestades maha omavastutuse 190 eurot).
73.Hageja on esitanud kostja vastu ka kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahjunõude. Hageja väidab, et kuna kostja keeldus osaliselt kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmisest, siis oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks ja kindlustushüvitise maksmise saavutamiseks pöörduma advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkis hagejal varaline kahju (s.o kulutused õigusabile) kokku summas 525 eurot. Seetõttu nõuab hageja kostjalt kahju hüvitise (so kohtueelsed õigusabikulud) väljamõistmist summas 525 eurot.
74.Kohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine on iseenesest võimalik VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need
2-23-2137 on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus selgitas oma 09.02.2011. a otsuse nr 3-2-1-138-10 p-s 29, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Riigikohtu arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-16443 on selgitatud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.
75.Kohus leiab, et antud juhul ei olnud kohtuvälise õigusabi kasutamine hageja poolt mõistlikult vajalik. Hageja on kohtuvälise õigusabi kulu seostanud Advokaadibüroo Lillo & Partnerid poolt kostjale 04.01.2023 edastatud vastuväidetega, mis valdavalt keskenduvad hageja seisukohale, et kostjal tulnuks hagejale hüvitada nii esiku kui elutoa põranda (so kokku 31,8 m2) vahetuse kulu. Käesolevas kohtumenetluses tuvastatud asjaoludel on see hageja seisukoht osutanud ekslikuks. Kuna hageja põhinõue seoses kindlustushüvitise nõudega on alusetu, siis ei ole põhjendatud ka hageja nõue vastavate kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Kuigi üks väiksem lõik hageja lepingulise esindaja vastuväidetest puudutab ka kahju algset hüvitamist osaliselt (so ettemaks 70% ulatuses), ei ole hageja veenvalt põhjendanud ega tõendanud, miks oli hagejal seoses käesoleva vaidlusega vajalik kohtuvälise õigusabi kasutamine. Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-16443 on selgitatud, et ainuüksi kohtuvälise õigusteenuse kasutamise fakt ei loo alust selle kahjuna vastaspoolelt väljamõistmiseks. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, millest nähtuks, et kohtuvälist õigusabi kasutamata ei olnud hagejal võimalik oma õigusi kaitsta.
76.Kokkuvõttes jääb hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetlusökonoomia huvides puudub põhjus käsitleda poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldata jätmise osas. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut kostja väidetele, nagu olnuks hageja poolt 2022 augustis avastatud kahjustuste näol tegemist aegamööda toimunud protsessi tulemusega, st 2022 veebruaris kuivatamata jäänud vee tõttu tekkinud kahjustusega ning nagu puuduks kostjal sellistel asjaoludel tekkinud väidetava kahju hüvitamise kohustus. Asja õigeks lahendamiseks ei oma tähtsust ka kostja väited, nagu olnuks esiku parketil juba varem parketi väljavahetamise vajaduse tekitanud kahjustused, mistõttu ei olevat niiskuskahjustus mõjutanud juba tekkinud kahju ulatust ega suurust. Kohus märgib, et kostja kui kindlustusandja on ise kohtueelselt tuvastanud esiku parketi kahjustumise kindlustusjuhtumi tagajärjel, tasudes hagejale kahjuhüvitisena kokku summa 1 232,63 eurot. Kostja pole käesolevas menetluses esitanud vastuhagi hagejale tasutud hüvitise tagastamiseks nt alusetu rikastumise sätetel, tasaarvestamise avaldust vmt, mistõttu ei ole kostja sellekohaste vastuväidete käsitlemine vajalik (seda enam olukorras, kus kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata). TsMS § 439 on sätestatud, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesolevas vaidluses hindas kohus üksnes hageja poolt esitatud nõudeid. Muid nõuded kohtule esitatud ei ole.
77.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
78.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest 12 h ja 31 minuti eest kokku summas 2 396,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja lepingulise esindaja tunnihinnaks on koos käibemaksuga 192 eurot. Lisaks on kostja kandnud dokumentaalse tõendi saamise kulusid summas
2-23-2137 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja esitas oma 16.03.2023 menetlusdokumendiga koos dokumentaalse tõendina P. T. (OÜ PST Consult) 16.03.2023 arvamuse, mille koostamise eest tasus kostja OÜ-le PST Consult 120 eurot (sisaldab käibemaksu (lisa). Kostja palub määrata kindlaks ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2 516,80 eurot.
79.Hageja esitas kostja menetluskulude osas järgmised vastuväited. Arvestades kostja esindaja poolseid menetlusdokumente, nende sisu ning asja mahtu ja keerukust, on hageja hinnangul selge, et kostja õigusabikulud ei ole esitatud ulatuses (so ajakulu kokku ca 12 h 30 min) põhjendatud. Kuigi poolte esindajate ajakulu ei pea olema võrdne, osutab käesoleval juhul kostja esindaja ajakulu ilmsele ebamõistlikkusele hageja arvates ka asjaolu, et hageja esindaja ajakulu on kostja esindaja ajakulust ligi 2 korda väiksem. Hageja hinnangul saab põhjendatuks pidada kostja esindaja õigusabi ajakulu kokku mitte rohkem kui 7 h tunni ulatuses. Samuti on hageja hinnangul ebamõistlikult kõrge kostja esindaja tunnitasu määr, so 192 eurot/h. Isikul on õigus oma esindajaga kokku leppida tasu suurus ükskõik mis summas, samas saab vastaspoolelt välja mõista tasu vaid vajalikus ja põhjendatud ulatuses – arvestades käesoleva asja sisu ja keerukuse taset, ei ületa mõistliku tunnitasu määr käesolevas asjas hageja hinnangul 125 eurot tunnis (ilma käibemaksuta summa). Lisaks märgib hageja, et äriregistri andmete kohaselt on kostja käibemaksukohustuslane ning kostja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja ei saa õigusabiteenuste osutamise ja tõendi hankimisega seotud kuludelt käibemaksu tagasi küsida. Kindlustusettevõttele õigusteenuse osutamine ei ole hageja hinnangul kindlustusteenus käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p 1 mõttes, kusjuures nimetatut ei muuda ka asjaolu, kui vaidluse sisu on seotud kindlustusteenusega. Seega hageja hinnangul ei saa kostja nõuda kulude hüvitamist koos käibemaksuga.
80.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 ning § 143 p 2 alusel on põhjendatud kostja kulud dokumentaalse tõendi saamiseks summas 120 eurot, st P. T. (OÜ PST Consult) 16.03.2023 arvamuse saamiseks.
81.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabi tunnihind 192 eurot koos käibemaksuga (ilma käibemaksuta 160 eurot) on käesolevas vaidluses vandeadvokaadi puhul aktsepteeritav. Asjaolu, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on mõnevõrra väiksem, ei tähenda, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu oleks ebamõistlikult suur. Kuna kostja on kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), siis peab kohus põhjendatuks kostjale menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kohus ei pea põhjendatuks kahelda kostja seaduskuulekuses ja selles, et kostja toimib käibemaksu osas vastavalt kohtule antud kinnitusele. Kui kostja tegutseb kindlustusandjana ega tooda maksustatavat käivet käibemaksu seaduse (KMS) mõistes, siis kostjal eeldatavalt ei ole õigust tagasi küsida käibemaksu sisse ostetud teenustelt. KMS § 16 lg 2 p 1 kohaselt käibemaksuga ei maksustata kindlustusteenust. Kohus nõustub aga hagejaga selles, et kostja lepingulise esindaja ajakulu ei saa käesolevas vaidluses põhjendatuks pidada mitte enam kui 7 h ulatuses. Kuigi kostja poolt koostatud menetlusdokumendid olid suuremahulised, on nendes liigselt keskendutud n-ö kõrvalteemadele ehk asjaoludele, mille osas kohtule nõuet esitatud ja mille osas kohus otsust ei teinud (nt väide, et hagejale ei olevat veekahjujuhtumi tagajärjel kahju tekkinud, vt ka käesoleva otsuse p 76). Samuti on kostja oma 03.04.2023 menetlusdokumendi koostanud põhjendamatult mahukana ja osaliselt korranud senises menetluses juba niigi esitatud seisukohti.
82.Kokkuvõttes peab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks ajalises mahus 7 h, mis kohtu poolt mõistlikuks peetavat tunnitasumäära 192 eurot (koos käibemaksuga) vastab summale 1344 eurot. Kokku koos dokumentaalse tõendi saamise kuluga määrab kohus kindlaks kostja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu summas 1464 eurot (1344 + 120). Seega mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 1464 eurot. Vastavalt kostja
2-23-2137 taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1464 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 1052,80 eurot (taotletud summa 2 516,80 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 1464 eurot).
83.Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.