Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

TsMS 371 lg 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui: 9) hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; 10) hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu; 12) õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. 03.04.2023 määrusega kohustas Tartu Maakohus hagejat 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest järgmiseks: esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; täpsustada kostja aadressi ja sidevahendite andmeid või märkida, mida on andmete teadasaamiseks tehtud; esitada seisukoht ja põhjendus kohtualluvuse kohta; esitada esindaja esindusõigust tõendav dokument ning asjaolud ja tõendid selle kohta, et esindaja vastab TsMS § 218 nõuetele; tasuda täiendav riigilõiv. Hageja sai määruse kätte elektrooniliselt kättetoimetamise portaali kaudu 04.04.2023; seega oli viimane päev puuduste kõrvaldamiseks 18.04.2023. Kuna hageja ei ole tähtaegselt esitanud nõuetekohast hagiavaldust (eelkõige nõude põhjendust) ja esindaja esindusõigust tõendavat dokumenti ega tasunud täiendavat riigilõivu, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata. Ka kohtul ei õnnestunud tuvastada täiendava riigilõivu tasumist.

TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.