Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood: 16013522, A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harju maakond; lepinguline esindajad esindaja A.Ž. , e-post: XXX). Kostja: E.P. (isikukood: XXX, e-post: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Aktiva Portfolio hagi E.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista E.P. AS Aktiva Portfolio kasuks võlgnevus kokku summas 1966,46 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 1620,18 eurot, intressist 102,55 eurot, haldustasust 10 eurot, sissenõudmiskulust 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest seisuga 29.09.2022. a 183,73 eurot.
3.Välja mõista E.P. AS Aktiva Portfolio kasuks viivis 18,90% aastas põhivõlgnevuselt (1620,18 eurolt) alates 30.09.2022. a kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.
5.Välja mõista E.P. AS Aktiva Portfolio kasuks menetluskulud summas 710 eurot.
6.Välja mõista E.P. AS Aktiva Portfolio kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 17-22, 82-83, 92-94)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I.A. (edaspidi laenuandja) ja kostja XX.XX.XXXX väikelaenu lepingu nr XXX , mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 72 osamaksega perioodil XX.XX.XXXX. a kuni 10.12.2025. a.
2.Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 04.02.2022. a kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 22.02.2022. a saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenuandja loovutas 23.02.2022. a kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjal on võlgnevus alates 23. osamaksest. Kostja on laenu põhiosa katteks teostanud tagasimakseid kokku summas 379,82 eurot. Tasumata on 1620,18 eurot.
3.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18,90% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 23. osamaksest 10.11.2021. a kuni ülesütlemisele eelnenud 26. osamakseni 10.02.2022. a summas 102,55 eurot. Kostja kohustus tasuma lepingu haldustasu 2,50 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.11.2021. a kuni 10.02.2022. a osamaksete haldustasud, so kokku 10 eurot. VÕS § 1132 lg 2 alusel nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot, mis on tasuliste kirjade saatmisega ja muude makseviivitusega tekkinud kulud.
4.Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt 1620,18 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast alates, so 23.02.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.09.2022. a lepingujärgses viivisemääras 18,90% aastas summas 183,73 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 30.09.2022. a kuni põhinõude summas 1620,18 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 18,90% aastas.
5.Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1620,18 eurot, intress 102,55 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 183,73 eurot ning täiendavalt viivise 18,90% aastas põhinõudelt alates 30.09.2022. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (dtl 68, 76)
7.Kostja on avaldanud, et soovib sõlmida maksegraafikut ja võlad tasuda.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus, arvestades poolte seisukohti ning hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
9.I.A. ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud väikelaenu lepingust nr XXX ning maksegraafikust (dtl 24-26) nähtuvalt tuli laen summas 2000 eurot tagastada 72 kuu jooksul igakuiste osamaksetena hiljemalt 10.12.2025. a (dtl 36-39). Maksegraafiku kohaselt oli igakuise osamakse suurus 49,81 eurot (viimase osamakse suurus oli 48,80 eurot). Pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes.
10.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
11.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja
krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
12.Asja materjalidest nähtuvalt on laenuandja edastanud 04.02.2022. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 31) ning palunud võlgnevus 164,31 eurot tasuda hiljemalt 18.02.2022. a. Laenuandja on kostjat hoiatanud, et juhul kui kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei tasu, on nii I.F.A. kui I.A. (I. kaart) õigus kõik sõlmitud teenuselepingud üles öelda ning õigus teenuselepingutest tulenevad nõuded võõrandada kolmandatele osapooltele. Kuivõrd kostja oli viivituses vähemalt kolme osamaksega ning laenuandja andis üldtingimuste p 9.3 ja VÕS § 416 lg 1 kohaselt kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kostja võlgnevust ei tasunud, ütles laenuandja lepingu 22.02.2022. a teatisega (dtl 32) üles.
13.Seega oli laenusaajal õigus öelda leping üles ning lepingu ülesütlemisega muutub kohustus VÕS § 82 lg 7 kohaselt sissenõutavaks ning laenuandjal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja on jätnud graafikujärgsed osamaksed tasumata on hagejal õigus nõuda tagastamata laenumaksete 1620,18 euro tasumist.
14.Kostja ei ole põhivõla summale ja kõrvalnõuetele vastuväiteid esitanud.
15.Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma intressi 18,90% aastas. Intressiarvestuse kohaselt on kostjal tasumata intress alates 10.11.2021. a (s.o 23. osamaksest) kuni 10.02.2022. a (s.o lepingu ülesütlemisele eelnenud 26. osamakseni) summas 102,55 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud.
16.Lepingu ja üldtingimuste p 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt laenu haldustasu 2,50 eurot kuus. Kuni lepingu ülesütlemiseni on kostjal tasumata 4 kuu laenu haldustasu maksed 10.11.2021. a kuni 10.02.2022. a eest summas 10 eurot. Seega on hageja laenu haldustasu nõue põhjendatud.
17.Hageja on kostjale pärast lepingu lõppemist edastanud hagihoiatuse 16.03.2022. a ning korduvad meeldetuletused 18.04.2022. a, 09.05.2022. a ja 18.06.2022. a (dtl 34, 38-55). Kohus leiab, et sissenõudmiskulud 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel on põhjendatud.
18.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuar 2009. a otsus nr 3-2-1120-08, p 12).
20.Lepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 18,90% aastas, mis on samas ulatuses, mis on lepingus ette nähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 23.02.2022. a kuni hagi esitamise kuupäevani 29.09.2022. a summas 183,73 eurot ning edaspidi lepingujärgses määras. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise ja täiendava viivise nõue TsMS § 367 alusel lepingujärgses määras s.o 18,90% aastas, on põhjendatud.
21.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1620,18 eurot, intress 102,55 eurot, laenu haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 183,73
eurot ja täiendavalt viivis 18,90% aastas alates 30.09.2022. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
22.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
23.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
25.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 350 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 66,95 eurot + täiendavalt hagi esitamisel 283,05 eurot) ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot (ilma käibemaksuta), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
26.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 2272,67 eurot tasuda riigilõivu 350 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
27.TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Kohus, arvestades hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust ja sisu võrrelduna hagis märgitud ajakuluga, leiab, et hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingud on põhjendatud 3 tunni ulatuses summas 360 eurot.
29.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 710 eurot (350 + 360).
30.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.