Moller Auto Tallinn OÜ hagi Transport Partners Eesti OÜ vastu võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasja hind
1709 eurot 79 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Moller Auto Tallinn OÜ (registrikood 10195513), lepinguline esindaja S.D.; e-post: XXX Kostja Transport Partners Eesti OÜ (registrikood 14507932), lepinguline esindaja S.P.; e-post: XXX
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses, ärakuulamine 10. jaanuaril 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt. Kohus rahuldab kostja vastuväiteid arvesse võttes hagi 88,6% ulatuses.
2.Mõista Transport Partners Eesti OÜ-lt välja Moller Auto Tallinn OÜ kasuks võlgnevus kokku 1514 eurot 7 senti, millest põhivõlgnevus 1416 eurot 75 senti ja viivis 97 eurot 32 senti.
3.Menetluskulud jätta 88,6% ulatuses Transport Partners Eesti OÜ kanda ning 11,4% ulatuses Moller Auto Tallinn OÜ kanda.
4.Määrata Moller Auto Tallinn OÜ menetluskulude suuruseks 1215 eurot.
Mõista Transport Partners Eesti OÜ-lt välja Moller Auto Tallinn OÜ kasuks Moller Auto Tallinn OÜ menetluskulud 88,6% ulatuses, s.o summas 1076 eurot 49 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
2-22-108509 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus
1.Moller Auto Tallinn OÜ (hageja) esitas 21. aprillil 2022 Transport Partners Eesti OÜ (kostja) vastu hagiavalduse võlgnevuse saamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid XX.XX.XXXX kliendilepingu, mis reguleerib kauba müüki ja seda, et müüja remondib kliendi sõidukeid või osutab muid teenuseid vastavalt kehtivale hinnakirjale. Poolte vahel sõlmitud kliendilepingu raames esitas hageja kostjale arveid, millest kostja jättis osa tasumata. Hageja arvates on arvetel märgitud kaubad ja teenused kostjale üle antud. Vaidlus on arvete õigeaegses esitamises ja lisatöödes. Kostja vastuväites märgitud kohustuste täitmata jätmise põhjused ei vasta tõele. Arve nr XXX oli kliendile väljastatud õigeaegselt. Arve nr XXX puhul on tegemist kliendi osaga arvest ning selle juhtumiga oli V.K. juttu, kus hageja selgitas, miks arve just neile läks, mitte garantiisse ning see arve on edastatud lugematuid kordi. Arvel nr XXX märgitud tööd on tellitud: korrapärane hooldus, abs juhtme remont ning ka tulepirni vahetus. Arve nr XXX kohaselt on tehtud korrapärane hooldus koos parema tagumise rehvi remondiga (lugematuid kordi on meeldetuletusi saadetud). Arve nr XXX järgi on tehtud korrapärane hooldus lisatöödeta (lugematuid kordi on meeldetuletusi saadetud). Osadel arvetel on peal piduri-amordi stend ja tulede reguleerimine, kui kostja peab neid lisatöödena silmas, siis antud tegevused on hoolduse osad, nii nagu õli ja filtri vahetus. Kokku võlgneb kostja hagejale
22.märtsi 2022. a seisuga 1709 eurot 79 senti, so põhivõlg 1599 eurot 94 senti ja viivised 109 eurot 85 senti. 1.1 Kliendilepingu üldtingimuste p-st 4.1 tulenevalt kaupade ja teenuste üleandmisel edastab müüja kliendile detailse arve. Arve edastatakse kliendile kas e-posti teel või mõnel muul kokkulepitud viisil. Arve tasumiseks on kliendil aega arvel näidatud maksetähtajani. Sama lepingu p-s. 4.2 on sätestatud, et kliendil on õigus esitada pretensioonid arvete kohta 7 päeva jooksul pärast arve väljastamist. Vastasel korral loobub klient kõikidest õigustest müüja poolt väljastatud arvet/arveid vaidlustada. Kostja ei vaidlustanud seitsme päeva jooksul temale esitatud arveid. 1.3 Hageja nõuab ka viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kliendilepingu järgi kohustub kostja maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,05% maksmisele kuuluvast summast päevas. Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega alates 26. märtsist 2021.
2-22-108509
Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja vastuses hagiavaldusele märgib, et hagi lisadena esitatud arved ei tõenda haginõude alust. Hageja on arved koostanud ühepoolselt, mistõttu ei saa need tõendada pooltevahelisi kokkuleppeid. Faktiliselt on pooltel arvete osas eriarvamus ca 200 euro ulatuses (kõigi arvete peale kokku) arvetele märgitu suhtes. Seetõttu võib jääda hagist ka väär arusaam, nagu seisneks vaidlus 1600 euro suuruse haginõude üle. Kuna hageja ei nõustunud arvetelt eemaldama vaidlusaluseid teenuseid ja arveid korda tegema, ei saa kostja tasuda ka vigase arve alusel põhjendatud teenuste eest. Selle olukorra on hageja endale ise põhjustanud. Kostja ei saa tasuda teenuste eest, mille eest pole korrektset arvet esitatud. 2.1 Kostja on vaidlusaluste arvete osas esitanud hagejale vastuväiteid ning selgitanud korduvalt, et kui hageja arved korda teeb, siis need ka tasutakse. Näiteks arvel nr XXX on kolm teenust, mida pole kostja hagejalt tellinud – tulede reguleerimine, piduri/amordi stend ja rehviremont. Arvel nr XXX on sama probleem, mis arvel XXX, isegi sama auto, aga jälle arvele märgitud tulede reguleerimine ja piduri/amordi stend, ehk tööd mida kostja pole hagejalt tellinud. Arve nr XXX – pirn sokliga, sellist tööd pole tellitud ega pole ka reaalselt tehtud. Arve nr XXX, aknatõstukite remont (kruvid lahti ja aken kukkus lahti), seda probleemi on esinenud paljudel kostja autodel nii XXX, XXX kui ka XXX ja see käib garantiikorras tehtava töö alla (seda on ka varasemalt garantiikorras tehtud). Autod on ostetud ümberehitatud kujul otse tehasest ning need tööd, mis on tehtud ümberehituse tõttu (arvel nr XXX), tehakse ümber tehase kulul. Samuti pole sellel arvel tegelikku seost pidurituledega. Arvet nr XXX pole kostjale esitatud. 2.2 Kostja on kõigist eeltoodud pretsessioonidest hagejat teavitanud. Sel teemal on suheldud mitmel korral ning siiani on hageja vastanud, et olemas on tellimuste töökäsk ning arved on õiged. Kohtuväliselt rõhutas hageja kostjale korduvalt, et tal on olemas kõik töökäsud ja ühtegi arvet ümber ei tehta. Kui kostja palus need töökäsud ette näidata, siis vastati, et neid vaatame kohtus. Samas aga pole hageja neid kohtule esitanud. Seega seisneb vaidlus selles, et hageja on kostjale esitatud arvetele lisanud töid, mida kostja pole hagejalt tellinud, samuti töid, mis käivad tehasegarantii alla (ehk on garantii korras tasuta) ning töid, mida pole ilmselt isegi mitte tehtud. 2.3 Kostja selgitab, et tal on üle 60 tehasest ostetud auto XXX ja XXX, millel on tehasegarantii kuni 200 000 kilomeetrise läbisõiduni. Tehase garantiitöid teeb hageja. Lisaks teeb hageja kostja autodele selliseid hooldustöid, mida garantii ei hõlma. Näiteks on viimase aasta jooksul kostja hagejale tasunud erinevaid arveid üle 32 000 euro eest. Seega peaks mõistlikult olema aru saada, et käesoleval juhul pole küsimus selles, et kostja ei tahaks arvet maksta, vaid selles, et arvetele on lisatud alusetud teenused. Lepingust tulenevalt peab hageja esitama detailse arve. Hagejal on kohustus esitada korrektne arve ning hageja nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega. Kostja selgitab, et ta on raamatupidamiskohustuslane ja kostjale tasumiseks vajab raamatupidamise alusdokumenti ehk arvet. Kostja ei pea ja ei saa hageja arveid ise ümber teha, et neid siis osaliselt tasuda. Korrektse arve esitamise kohustus on hagejal ning kõik korrektsed arved on kostja alati hagejale tasunud. 2.4 Kui pooltel on teineteise suhtes kohustused, siis võib üks pool keelduda oma kohustuse täitmisest seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud. Kui hageja esitab korrektse arve vaidlusväliste tööde osas, siis kostja tasub selle. Seetõttu leiab kostja, et hageja nõue ei saa olla sissenõutav, kuivõrd see eeldab arve esitamist, mistõttu tuleks hagi jätta läbi vaatamata või rahuldamata.
2-22-108509 Hageja seisukoht kostja vastusele
3.Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 1. juunil 2022. Kostja vastuväidete järgi ei saa kostja tasuda põhjendatud teenuste eest, sest temale esitatud arved olid vigased. Hageja selgitab täiendavalt, et arvetel nr XXX ja XXX märgitud tulede reguleerimine ja piduri/amordi stend on hoolduse osa. Kostjale oli pakkumine väljastatud ning tema poolt saadud ka kinnitus, et töid võib teha. Arve nr XXX on seotud sealhulgas rehviparandusega; töötellimusel on näha, et on tehniku poolt jäetud kommentaar, et parempoolne tagumine rehv on tühi – kruvi sees. Kruvi sai eemaldatud ja rehv parandatud – selles osas ei ole tõesti kostjaga ühendust võetud ja töö teostamise kinnitust küsitud, kuid tühja rehviga hageja teenindusest sõidukeid tavaliselt ta kliendile ei loovuta. Arvel nr XXX on märgitud aknatõstuki remont. Lahti võttes selgus, et antud klaastõstuki agregaadile on rakendatud mehaanilist jõudu, mille tulemusena on kandur oma pesast lahti tulnud. Mehaanilise jõu rakendamise puhul töö ei kuulu garantii alla. Arve nr XXX puhul on tegemist ümber ehitatud sisuga sõidukiga. Sõiduk ei ole ostetud ümberehitatud kujul otse tehasest. See on olnud järelpaigaldus. Seetõttu tehas ümberehitusega kaasnevaid lisatöid garantiiga ei menetle, mille tõttu tellitud oli lisapiduritule vahetus tuleni pääsemiseks, tuli lahti võtta termoisolatsioon. Arve nr XXX on saadetud otse hageja süsteemist XXX aadressile. Arvel nr XXX on märgitud ka pirnivahetus: töötellimusest tuleneb pirni vahetus Sõiduki välisvalgustus peab olema korras, tagamaks ohutut liiklemist ning ilma töötavate tulepirnideta ei saa hageja sõidukile anda VW mobiilsusgarantiid, mis tagab igakülgse abi erinevate tõrgete puhul. Kohtu eelmenetlus
4.Kohus on 22. novembril 2022 selgitanud pooltele, et kohus menetleb vaidlust lihtmenetluse sätete järgi. Kohus määras hagejale tähtaja esitada täiendavad tõendid selle kohta, et arved on korrektsed ja seotud konkreetsete töökäskudega; selle kohta, et hagiavalduses märgitud arved on kostjale edastatud (kui hageja on enda sõnul seda teinud lugematuid arv kordi, siis on võimalik mõned neist kohtule esitada). Kohus selgitas, et kohus ei otsi ise tõenditest asjaolusid, mistõttu tuleb hagejal tõendid siduda konkreetse asjaoluga.
5.Kohus rahuldas 6. detsembril 2022 kostja taotluse üle kuulata tunnistajana V.K. . Samuti taotles kostja, et kohus kuulaks ära kostja seadusliku esindaja.
6.Kohus korraldas ärakuulamise 10. jaanuaril 2023. Kohus kuulas üle kostja taotlusel tunnistaja V.K. ja kostja seadusliku esindaja. Kohus määras lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks Hageja viimased seisukohad
7.Hageja on esitanud hagiavalduse põhivõlgnevuse 1599 euro 94 sendi ja viivise 109 euro 85 sendi nõudes. Kostja vaidles hagile vastu osaliselt. Vastusest tulenevalt ei olnud kostja töödega summas 152 eurot 66 senti, millele lisandub käibemaks (arve nr XXX puhul on 13 eurot 81 senti, arve nr XXX 32 eurot ja 26 eurot, arve nr XXX - 44 eurot, arve nr XXX – 27 eurot 64 senti, arve nr XXX – 9 eurot 21 senti). Hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Hageja jääb hagiavalduses ja 1. juunil 2022 esitatud selgituste ja tõendite juurde. Täiendavalt märgib hageja, et tunnistaja kinnitas, et arvetel märgitud vaidlustamata tööd olid tellitud, tehtud ja vastuvõetud. Lisaks tunnistaja kinnitas, et vaidlustatud tööde maksumus on võrdväärne turuhinnaga ja sõidukid on ümber ehitatud sisuga. Ütlustest tulenevalt on hagi põhjendatud vähemalt vaidlustamata osas (~90 % nõudest) ja on põhjendatud tasu küsimine arvel nr XXX märgitud täiendava töö eest, mis ei olnud hõlmatud garantiiga ning on tõendatud
2-22-108509 töö ja kauba maksumus vaidlustatud teenuste osas. Tunnistaja ütlustest selgus, et tulede reguleerimine ei toimunud järjest: tunnistaja kinnitas, et esimesel korral oli läbisõit XXX km ja teisel korral oli juba XXX km. Kostja viimased seisukohad
8.Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu ja tõendamata. Poolte vahel on sõlmitud leping, mida kostja on kohaselt täitnud, kuid hageja ei ole. Vaidlus on teenuste ja arvete üle. Esiteks on arvetele märgitud töid, mida kostja pole tellinud ega saanud. Teiseks on arveid väljastatud garantiiliste tööde eest alusetult. Kolmandaks pole mõnel juhul arvet kostjale väljastatud. 8.1 Haginõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt. Selleks peab tuvastama, kas hageja ja kostja vahelisest lepingust tulenev tasu muutub sissenõutavaks hageja poolt tööde või teenuste valmimisest või kostja poolt nende aktsepteerimisest ja vastuvõtmisest. Lepingu punktis 4 on eraldi sätestatud „arveldamine“, mille järgi antakse osutatud teenused üle koos detailse arvega, kliendil on õigus esitada selle arve kohta pretensioon ja klient peab maksma viivist, kui arvet tähtaegselt ei tasu. Tasu suurus tuleb arvest. 8.2 Kostja arvates on tegemist käsunduslepinguga, sest lepingut iseloomustab lepinguperioodil kestev protsess (autode hooldus ja garantii), jätkuv arveldamine, mitte konkreetse töö valmimine, üleandmine, vastu võtmine. VÕS § 624 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. 8.3 Lepingu järgi toimub arveldamine arve alusel. Teenuse eest tasumine toimub arve alusel. Pretensioonid esitatakse arve kohta. Järelikult saab nõue muutuda sissenõutavaks alates lepingus sätestatud viisil, arvel märgitud tähtajal siis, kui arve on koostatud ja kostjale väljastatud ja kostja ei ole tähtaja möödudes arve osas pretensioone esitanud. Kostja ei aktsepteeri kohtule esitatud vaidlusaluseid arveid ning hageja pole arveid aktsepteeritud osas esitanud, mistõttu pole sissenõutavaks muutunud ka tasu teenuste eest, mida kostja aktsepteerib. 8.4 Kohtuistungil andis vande all ütlusi tunnistaja V.K., kes kinnitas, et on hagejale arvete kohta pretensioonid esitanud, kuid hageja on seni kostja pretensioone ignoreerinud. Tunnistaja kinnitas kostja vastuväiteid hagile: • arvet nr XXX (dtl 38) ei ole kostjale väljastatud; • arvel nr XXX (dtl 39) ei ole õiguslikku alust, sest tegu on garantiikorras tööga; • arvel nr XXX (dtl 41) on märgitud alusetult teenuseid, milles kokkulepe puudus; • arve nr XXX (dtl 43) sisaldab teenuseid, mida pole kostjale osutatud; • arvel nr XXX (dtl 45) on märgitud töid, mida pole tellitud ega osutatud; • arvel XXX (dtl 47) pole alust, sest tegemist on garantiikorras tööga; • arvel nr XXX ei ole õiguslikku alust, sest tegemist on garantiiremondiga. 8.5 Ka kostja seaduslik esindaja selgitas kohtule, et pooled on juba varemgi arvete korrektsuse üle arutanud ning jõudnud arusaamiseni, et kõikidest lisatöödest peab hageja kostjat teavitama. Hageja pole aga seda teinud. Kostja arvates on ta tõendanud oma lepinguliste kohustuste täitmist ning asjaolu, et hageja nõue pole sissenõutav. Kui kostja vaidlustas arved, siis lasus hagejal kohustus tõendada, et arvetel on alus, need on kostjale väljastatud, vigadele ei laienenud garantiid, lisatööd on kostja tellitud ja arved on korrektsed.
2-22-108509
8.6 Kostja arvates ei oleks hageja nõue sissenõutav ka siis, kui tegemist oleks töövõtulepinguga. Töövõtu lepinguga muutub tasunõue sissenõutavaks tööde valmimisest või tööde üle andmisest. Lepingu järgi antakse töö üle koos arvega, mille kohta saab klient pretensiooni esitada. Järelikult, kui tegemist oleks töövõtulepinguga, peab toimuma töö üleandmine koos arvega ning kui arve kohta esitatakse pretensioon, siis ei saa lugeda töid vastuvõetuks. Seega ei saaks kostja nõue olla sissenõutav ka töövõtulepingu alusel enne kui vaidlus teenuse osutamise üle on lahendatud. 8.7 Kostja arvates ei ole hageja tõendanud haginõuete alust ja sissenõutavust, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. See ei piira hagejal korrektsete arvete väljastamist ning nende alusel tasu saamist. Hageja ei ole esitanud kohtule töökäske, mis on tema nõude aluseks. Kostja on käibemaksukohustuslane ja peab maksuametile deklareerima kõik hagejale tehtud väljamaksed. Seda saab kostja teha üksnes arve, kui raamatupidamise alusdokumendi alusel. Muul juhul ei saa kostja arvata maha sisendkäivet. Selleks peab olema raamatupidamise alusdokument, mida saab maksuamet vajadusel kontrollida. Kui arvete teenuste osas on vaidlus ja kostja vaidlusväliste teenuste osas eraldi arvet ei ole nõus esitama, pole võimalik kostjal arveid raamatupidamisse kanda, deklareerida ja tasuda. 8.8 Kui pooltel on teineteise suhtes kohustused, siis võib üks pool keelduda oma kohustuse täitmisest seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud. Hageja pole vaidlusaluseid arveid vaidlusvälises osas korda teinud ja õigete teenuste eest korrektset arvet esitanud, mistõttu ei saa kostja hagejale vigaseid arveid tasuda. Juhul kui kohus leiab, et hagi saab osaliselt rahuldada, palub kostja, et lahendis oleks märgitud eraldi käibemaks, sest kostja soovib sisendkäibe maha arvata.
KOHTU SEISUKOHT
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
10.Poolte kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et pooltel on pikaajaline koostöö. Pooled sõlmisid XX.XX.XXXX kliendilepingu, mis reguleerib kauba müüki ja seda, et müüja remondib kliendi sõidukeid või osutab muid teenuseid vastavalt kehtivale hinnakirjale. Kohtu hinnangul on XX.XX.XXXX kliendileping käsundusleping. VÕS § 619 lg 1 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kui töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele, siis käsundusleping on teenuse osutamise leping ning soovitud tulemuse saavutamata jätmine ei kujuta endast lepingu rikkumist ning õigus saada tasu ei sõltu saavutatud tagajärjest. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1
2-22-108509 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd hageja osutas kostjale käsunduslepinguga teenust ja pooltel oli kokku lepitud hinnakiri, tuli kostjal tasuda ka saadud teenuste eest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus jätta hageja esitatud arved täies ulatuses tasumata.
11.Esmalt ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et kui kostja ei aktsepteeri esitatud arveid ning hageja pole arveid aktsepteeritud osas esitanud, pole muutunud sissenõutavaks ka tasu teenuste eest, mida kostja aktsepteerib. Kostja selgitab, et käibemaksukohustuslasena peab ta maksuametile deklareerima kõik hagejale tehtud väljamaksed ning seda saab kostja teha üksnes arve, kui raamatupidamise alusdokumendi alusel. Kostjal on võimalik maksuametile deklareerides välja tuua, et arved on tasutud üksnes aktsepteeritud osas ja osas, mida kostja ei aktsepteeri, on pooltel vaidlus. Kui kostja ei olnud kogu teenusesummaga nõus, siis tulnuks tal nõuda arve osalist krediteerimist. See aga tähendab, et kostja oleks saanud käibemaksukohustusena deklareerida maksuametile käibemaksu ka üksnes arvest tasutud osast.
12.VÕS § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja mh teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma. Seega seisneb vaidlus selles, et hageja on kostjale esitatud arvetele lisanud töid, mida kostja pole hagejalt tellinud, samuti töid, mis käivad tehasegarantii alla (ehk on garantii korras tasuta) ning töid, mida pole ilmselt isegi mitte tehtud. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et faktiliselt on pooltel arvete osas eriarvamus umbes 200 euro ulatuses (kõigi arvete peale kokku) arvetele märgitu suhtes. Edasi märgib kostja, et seetõttu võib jääda hagist ka väär arusaam, nagu seisneks vaidlus 1600 euro suuruse haginõude üle. Samuti on kostja 10. jaanuari 2023 ärakuulamisel märkinud, et menetluskulud on tänaseks suuremad kui vaidlus 200 euro üle. Kohus märgib, et kostja ei ole esile toonud TsMS § 230 lg 1 kohaselt, milline siis olnuks õige võlgnevuse summa tema, kui tellija hinnangul. Kostja on möönnud, et vaidlusalustel arvetel kajastatud teenused olid osaliselt põhjendatud ja vajalikud, kuid kostja ei ole kohtule esitanud aritmeetilist arvestust selle kohta. Kostja on üksnes märkinud, et eriarvamus on umbes 200 euro osas.
13.Hagiavalduses toob hageja esile, et ta esitas kostjale järgmised arved: nr XXX summas 27 eurot 64 senti (lisa 2), arve nr XXX summas 44 eurot 21 senti (lisa 3), arve nr XXX summas 261 eurot 30 senti (lisa 4), arve nr XXX summas 310 eurot 64 senti (lisa 5), arve nr XXX summas 412 eurot 28 senti(lisa 6), arve nr XXX summas 328 eurot 4 senti (lisa 7), arve nr XXX summas 240 eurot 47 senti (lisa 8). Arve nr XXX on osaliselt tasutud summas 24 eurot 64 senti.
14.Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kostja ei esitanud ühtegi arvutuskäiku enda vastuväidete kinnitamiseks. Kostja väitel on vaidlus ca 200 euro üle, millest võib järeldada, et suuremas osas ta tunnistab võlgnevust. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud jälgitavat arvutuskäiku teenuste kohta, mida ta ei tellinud ega ka saanud, peab kohus kostja vastuväidete sisu leidma hageja 19. jaanuari 2023. a lõplikest seisukohtadest. Kostja tunnistaja V.K. kinnitas, et hageja teenuseid osutas ning et vaidlustatud tööde maksumus on võrdväärne turuhinnaga ja sõidukid on ümber ehitatud sisuga (istungi protokoll lk 7). Hageja toob esile, et kostja vastuväidete järgi ei ole kostja nõus tasuma 152 eurot 66 senti, millele lisandub käibemaks, so 1) arve nr XXX puhul 13 eurot 81 senti, 2) arve nr XXX puhul 32 eurot ja 26 eurot, 3) arve nr XXX puhul 44 eurot, 4) arve nr XXX puhul 27 eurot 64 senti, 5) arvel nr XXX puhul 9 eurot 21 senti. Kohus lähtub sellest arvutuskäigust. Kostja on kohtule kinnitanud, et vaidlus käib vaid ca 200 euro üle, sellega on kostja tunnistanud võlgnevuse olemasolu, kuid kostja ei ole nõude aritmeetilist arvestust vaidlustanud. Kohus kordab, et kostjal oli võimalik tasuda arves osaliselt ning sellega vältida viivise teket ja kohtukulusid.
2-22-108509
15.Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ulatuses, milles kostja nõudega nõustus ehk summas 1416 eurot 75 senti.
16.VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusest nähtub, et kliendilepingu p 4.3 alusel on arve tähtajaks tasumata jätmisel müüjal õigus rakendada viivist vastavalt kliendilepingus sätestatule. Kliendilepingust tulenevalt maksmisega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist 0,05% maksmisele kuuluvast summast päevas. Hageja nõuab hagiavalduses 109 euro 85 sendi suuruse viivise tasumist. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 88,6% ulatuses, rahuldab kohus ka viivise vastavas ulatuse ja mõistab kostjalt välja viivise 97 eurot 32 senti. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude 88,6% suuruses ulatuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 88,6% ulatuses kostja kanda ning 11,4% ulatuses hageja kanda. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 315 eurot ning talle on osutatud õigusabiteenust maksumusega 900 eurot (käibemaksuta). Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 1215 eurot. Tulenevalt hagi rahuldamise osakaalust, tuleb kostjal hagejale hüvitada 1076 eurot 49 senti. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 315 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 315 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Hageja tasus õigusabi osutajale kokkulepitud hinna alusel 100 eurot tunni eest. Ajakulu õigusabiteenusele on järgmine: hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine (3,5 tundi); kostja vastusega hagiavaldusele tutvumine ja analüüs, 1. juuni 2022. a seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (2 tundi); kliendi esindamine kohtuistungil (10. jaanuaril 2023) ja ettevalmistus istungiks (2,5 tundi) ning menetluskulude nimekirja ja seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (1 tund). Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide
2-22-108509 sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu XX.XX.XXXX määrus tsiviilasjas nr XXX, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse põhjendatud määrad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Seega ei ole hageja lepingulise esindaja tasu ülemääraselt suur ning ajakulu vastab praeguse tsiviilasja olemusele. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.