Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Karin Mölder
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.04.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-22-124685 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi J M vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja esindaja: Elari Arjakas (e-post [email protected]) Kostja: J M (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimiste ajal pargitud sõiduki omanik. Kostja väitel viis ta 19.11.2019 oma sõiduki pesulasse ning Madara tn 33, Tallinn parklasse oli pärast sõiduki pesemist sõiduki parkinud pesula töötaja. Kostja andis auto võtmed pesula töötaja kätte 19.11.2019 hommikul ning jättis oma auto autopesula ette. Kostja sai võtmed tagasi 17:15 ning pesulast kostja leppetrahvinõude kohta informatsiooni ei saanud. Kohus nõustub hageja märgituga, et kui kostja väidetavalt pesula juurde sõitis, pidi kostja nägema tasulise parkimisala märke ja olema teadlik, et ta siseneb sõidukiga tasulise parkimise alale. Kostja ei ole tõendanud, et pesula või pesula töötaja vastutab 19.11.2019 leppetrahvinõude tasumise eest – parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutav kasutaja seni, kuni kostja ei ole vastutusest vabanemiseks välja toonud ega tõendanud, kes konkreetselt sõiduki Madara tn 33, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes parkis ja seega leppetrahvinõude tasumise eest vastustab. Kostja ei ole esitanud tõendit, kus pesula kinnitab, et kasutas sõidukit ja vastutab selle leppetrahvi eest.
7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 30 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Poolte vahel oli sõlmitud 2 lepingut, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu 19.11.2019 Madara tn 33, Tallinn parkimisalal tekkinud leppetrahvi nõue 30 eurot ja 30.01.2021 Maxima, Linnamäe tee 57, Tallinn parkimisalal tekkinud leppetrahvi nõue 30 eurot. Seega on põhjendatud hageja leppetrahvinõue kogusummas 60 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.