2-23-1846
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-1846
Tsiviilasi
Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu hagi A B vastu keskkonnakahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
480 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Keskkonnaamet (registrikood 70008658, asukoht Roheline tn, 64, Pärnu linn); hageja lepinguline esindaja A K e-post xxx); kostja A B (isikukood xxx, elukoht xxx).
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
2-23-1846 Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2-23-1846 TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu hagi A B vastu keskkonnakahju hüvitamise nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista keskkonnakahju summas 480 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue asjaolust, et kostja teostas 11.10.2021 kalapüüki nakkevõrguga Harjumaal Valgejõe suudmes püügikeelu alal, väljapüügiks 1 lõhe isend. Nimetatud teoga tekitas kostja keskkonnale kahju kokku 480 eurot. 25.10.2021 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt leiti kostja Valgejõe suudmes. Kostja vahetus valduses oli üks lõhe kala, mille oli kostja vahetult enne kaldale jõudmist välja võtnud jõe suudmesse paigaldatud nakkevõrgust. Nakkevõrgu asukoha koordinaadid fikseeriti GPS-iga ja kanti sündmuskoha vaatlusprotokolli lisas 1 olevale kaardile, millest on näha, et nakkevõrk paikneb Valgejõe keeluala sees. 12.01.2022 väärteo kohtueelses menetluses üle kuulatud tunnistaja C-F T ütlused kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvat, et kostja püüdis keelualal paikneva nakkevõrguga ühe lõhelise. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud, et ebaseadusliku kalapüüki teostas kostja, kelle isikusamasus kohapeal tuvastati. Väärteoasja xxx menetlemise raames on tuvastatud, et ülalmainitud kala püüdis ebaseaduslikult kostja. Nõudesumma on tasumata. Hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale kättetoimetatud posti teel 18.03.2023 aadressile xxx. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 10 lg 2 kohaselt keelatud on püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keelualal. Kalapüügieeskirja (edaspidi KPE) § 22 lg 3 punkti 10 kohaselt kehtib Valgejõe suudmes 1. septembrist kuni 31. oktoobrini suudmele lähemal kui 1500 meetrit püügikeeld.
2-23-1846 Kostja kahjustava tegevuse (ebaseadusliku kalapüügi teostamine) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge (keskkonnakahju) saabunud, järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. KPS § 73 lg 1 punkti 4 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüüki käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keelualal. KPS § 73 lg 2 kohaselt tuleb kalavarule tekitatud kahju hüvitada. KPS § 73 lg 3 kohaselt kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamise määrad, välja arvatud KPS § 73 lõikes 5 nimetatud juhul, lähtudes kalaliigi või veetaime ohustatusest, kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest turuhinnast, samuti kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vormi kehtestab Vabariigi Valitsus 19.06.2015 vastuvõetud määrusega nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedel tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ (edaspidi Määrus nr 67). Määruse nr 67 § 1 kohaselt kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju, välja arvatud kalapüügiseaduse § 73 lõikes 5 nimetatud juhul, hüvitamise määrad on nimetatud lisas 1. KPS § 73 lg 6 kohaselt kalavaru kahjustamise korral käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. KPS § 71 lg 2 punkti 1 kohaselt loetakse kalapüüki keelatud kohas kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks. Seega rakendatakse sellise rikkumise puhul KPS § 73 lg 6 alusel 5-kordset määra. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-1846 tuvastatud asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid tõendavad, et kostja on püüdnud kala Harjumaal Valgejõe suudmes, mille puhul on tegemist keelualaga. 11.10.2021 on kostja püüdnud 1 lõhe isendi. Oma teoga on kostja tekitanud kahju kalavarule. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tekitatud keskkonna kahju summas 480 eurot. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et nimetatud kahju tekkis asjaolust, et kostja teostas 11.10.2021 kalapüüki nakkevõrguga Harjumaal Valgejõe suudmes püügikeelu alal, väljapüügiks 1 lõhe isend. Nimetatud teoga tekitas kostja keskkonnale kahju kokku 480 eurot. 25.10.2021 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt leiti kostja Valgejõe suudmes. Kostja vahetus valduses oli üks lõhe kala, mille oli kostja vahetult enne kaldale jõudmist välja võtnud jõe suudmesse paigaldatud nakkevõrgust. Nakkevõrgu asukoha koordinaadid fikseeriti GPS-iga ja kanti sündmuskoha vaatlusprotokolli lisas 1 olevale kaardile, millest on näha, et nakkevõrk paikneb Valgejõe keeluala sees. 12.01.2022 väärteo kohtueelses menetluses üle kuulatud tunnistaja C-F T ütlused kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvat, et kostja püüdis keelualal paikneva nakkevõrguga ühe lõhelise. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud, et ebaseadusliku kalapüüki teostas kostja, kelle isikusamasus kohapeal tuvastati. Väärteoasja xxx menetlemise raames on tuvastatud, et ülalmainitud kala püüdis ebaseaduslikult kostja. Nõudesumma on tasumata. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista avalik-õiguslik nõue summas 480 eurot. Menetluskulude jaotus Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude 480 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda.
2-23-1846 Hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.