6.Jätta OÜ REMIGIUS (registrikood 10201828) menetluskulud OÜ REMIGIUS (registrikood 10201828) kanda.
7.Välja mõista OÜ-lt REMIGIUS (registrikood 10201828) Aktsiaseltsi Tallink Takso (registrikood 11425524) kasuks riigilõiv 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid 30.01.2019 lepingu, mis sisaldas järgmisi kokkuleppeid: (a) hageja osutab kostjale taksoteenuse korraldamis- ja koordineerimise teenust ja sellega seonduvaid tugiteenuseid, (b) kostja osutab hagejale taksoteenust ja (c) frantsiisikokkulepe, mille järgi kostja kasutab hageja vara. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja lepingu sõlmimine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Lepingutingimuste sõnastus on tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 117-118 – PAKETILEPING TT frantsiis auto (reject) nr. TT19009, dtl-d 119-120 – paketilepingu lisa 2). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooltevahelisele lepingule kohaldatakse Tallink Takso üldtingimusi. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja üldtingimuste kohaldumine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Tallink Takso üldtingimused on tõendatud kostja juhatuse liikme allkirjastatud üldtingimuste dokumendiga (dtl-d 121-124).
3.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on hageja esitanud kostjale järgmised arved: 31.12.2019 arve nr 8740 summas 474,13 eurot (dtl 134), 31.01.2020 arve nr 717 summas 472,13 eurot (dtl 151) ja 29.02.2020 arve nr 1422 summas 368,02 eurot (dtl 157). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on arved koostanud ja kostjale esitanud. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja arvete koostamine ja kostjale esitamine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
4.Pooled ei vaidle selle üle, et pooled on kokku leppinud kostja kohustuses tasuda hagejale tasu 200 eurot kuus. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 2 (8)
lg 1 p 1). Paketilepingu lisa 2 punkt 6 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „6. Paketi baastasu (BT) – tasu Lepingulise paketi eest AK’s, mis on 200 / AK’s (sisaldab käibemaksu 20%)“ (dtl 119 – paketilepingu lisa 2). Kohus leiab, et lepingutingimuse sõnastus on tõendatud lepingudokumendiga. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 31.12.2019 arvel nr 8740 märgitud tasunõudest 474,13 eurot moodustab 180,65 eurot renditasu, mille arvestamise aluseks on võetud baastasu 200 eurot arvelduskuus ja arvelduskuus olevad 31 kalendripäeva, millest on maha arvestatud 3 päeva kostja kasutatud puhkust. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 31.01.2020 arvel nr 717 märgitud tasunõudest 472,13 eurot moodustab 200 eurot renditasu, mille arvestamise aluseks on võetud baastasu 200 eurot arvelduskuus ja kogu arvelduskuu kalendripäevad. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 29.02.2020 arvel nr 1422 märgitud tasunõudest 368,02 eurot moodustab 200 eurot renditasu, mille arvestamise aluseks on võetud baastasu 200 eurot arvelduskuus ja kogu arvelduskuu kalendripäevad. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja osutas hagejale taksoteenust 2019.a detsembris 29 kalendripäeva, 2020.a jaanuaris terve arvelduskuu päevadel ning 2020.a veebruaris terve arvelduskuu päevadel. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja nimetatud asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt baastasu maksmist 2019.a detsembris ning 2020.a jaanuaris ja veebruaris osutatud teenuse eest.
5.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et arvetel märgitud tasu maksmise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Paketilepingu lisa 2 punktid 1-3 sisaldavad järgmisi tingimusi: „1. Arvelduskuu (AK) - kalendrikuu, mille jooksul tekkivad vastastikused kohustused [---] 2. Arvelduspäev (AP) – AK’le järgneva kalendrikuu 20. kuupäev või sellele järgnev 1. tööpäev [---] 3. Lepingulised maksed (LM) – Poolte poolt teineteisele tasutavad Lepingujärgsed maksed“ (dtl 119). Paketilepingu lisa 2 punkt 15 sisaldab järgmist tingimust: „15. Lepingulise makse tasumine: a. LM tasumise tähtajaks on AP“ (dtl 120). Kohus on seisukohal, et paketilepingu lisa 2 punktidest 1-3 ja 15 koosmõjus tuleneb, et lepingust tulenevad tasu maksmise nõuded muutuvad sissenõutavaks tasu maksmise kohustuse tekkimise kuule järgneva kuu 20. päeval või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kui 20. kuupäev on puhkepäev.
6.Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja kohustus maksta hagejale baastasu 180,65 eurot 2019.a detsembri eest muutus sissenõutavaks 20.01.2020, kohustus maksta hagejale baastasu 200 eurot 2020.a jaanuari eest muutus sissenõutavaks 20.02.2020 ning kohustus maksta hagejale baastasu 200 eurot 2020.a veebruari eest muutus sissenõutavaks 20.03.2020.
7.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 31.12.2019 arvel nr 8740 märgitud tasunõudest 474,13 eurot moodustab 31,61 eurot tasu pesula kasutamise eest. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 31.01.2020 arvel nr 717 märgitud tasunõudest 472,13 eurot moodustab 35 eurot tasu pesula kasutamise eest. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 29.02.2020 arvel nr 1422 märgitud tasunõudest 368,02 eurot moodustab 35 eurot tasu pesula kasutamise eest. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled on paketilepingu lisa 2 punktis 9g leppinud kokku järgmise tingimuse: „9. Eritasud (ET) – tasud VV poolt kasutatavate tasuliste teenuste- ja /või õiguste eest sh.: g. Pesula kasutamine 29,16 eurot / 1 kuu“ (dtl 119). Vaidluse puudumise tõttu ei vaja nimetatud asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja on avaldanud, et tingimuse kohaselt tuleb tasu maksta siis, kui pesulat kasutatakse (dtl 243). Pooled ei vaidle selle üle, et paketilepingu lisa 2 punkti 9g tuleb tõlgendada selliselt, et kostjal tekib tasu maksmise kohustus pesula kasutamise korral. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja tõlgendamise aluseks olevad asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
8.Kostja põhjendab vastuväiteid pesula kasutamise tasule sellega, et kostja ei ole pesulat kasutanud. Kohtu hinnangul pesula kasutamine tasu maksmise kohustuse tekkimise eeldusena on hageja koormis tõendada. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub, et kostja kasutas hageja pesulat 2019.a detsembris ning 2020.a jaanuaris ja veebruaris. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda kostjalt pesula kasutamise eest tasu 101,61 eurot maksmist.
9.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 31.12.2019 arvel nr 8740 märgitud tasunõudest 474,13 eurot moodustab 17,87 eurot arveldustasu ja 232 eurot taksomeetri tasu. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 31.01.2020 arvel nr 717 märgitud tasunõudest 472,13 eurot moodustab 18,13 3 (8)
eurot arveldustasu, 202 eurot taksomeetri tasu ning 5 eurot tühistamise tasu. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 29.02.2020 arvel nr 1422 märgitud tasunõudest 368,02 eurot moodustab 6,02 eurot arveldustasu, 111 eurot taksomeetri tasu ning 4 eurot tühistamise tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on õigus nõuda kostjalt arveldustasu, taksomeetri tasu ja tühistamise tasu maksmist. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja kokkuleppe sõlmimine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Paketilepingu lisa 2 punktis 8 sisaldub kokkulepe arveldustasu maksmise kohta (dtl 119, p 8). Paketilepingu lisa 2 punkti 9 alapunktis e sisaldub kokkulepe taksomeetri tasu maksmise kohta ning alapunktis h sisaldub kokkulepe sõidu tühistamise tasu maksmise kohta (dtl 119). Tingimuste sõnastus on tõendanud lepingudokumendiga. Kostja ei vaidle vastu hageja poolt avaldatud taksomeetri järgsete hindade koondsummadele, sõitude arvudele ning tühistatud sõitude arvudele 2019.a detsembris ning 2020.a jaanuaris ja veebruaris. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja nimetatud asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja kohustus maksta hagejale 17,87 eurot arveldustasu ja 232 eurot taksomeetri tasu 2019.a detsembri eest muutus sissenõutavaks 20.01.2020. Kohustus maksta hagejale 18,13 eurot arveldustasu, 202 eurot taksomeetri tasu ning 5 eurot tühistamise tasu 2020.a jaanuari eest muutus sissenõutavaks 20.02.2020. Kohustus maksta hagejale 6,02 eurot arveldustasu, 111 eurot taksomeetri tasu ning 4 eurot tühistamise tasu 2020.a veebruari eest muutus sissenõutavaks 20.03.2020.
10.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 31.12.2019 arvel nr 8740 märgitud tasunõudest 474,13 eurot moodustab 12 eurot D-terminali taksopeatuse kasutamise tasu. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 31.01.2020 arvel nr 717 märgitud tasunõudest 472,13 eurot moodustab 12 eurot D-terminali taksopeatuse kasutamise tasu. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 29.02.2020 arvel nr 1422 märgitud tasunõudest 368,02 eurot moodustab 12 eurot D-terminali taksopeatuse kasutamise tasu. Hageja leiab, et kostja kohustus tasuda D-terminali taksopeatuse kasutamise tasu tuleneb Paketilepingu lisa 2 punkti 9 alapunktist b. Paketilepingu lisa 2 punkti 9 alapunkt b on sõnastatud järgmiselt: „9. Eritasud (ET) – tasud VV poolt kasutatavate tasuliste teenuste- ja /või õiguste eest sh.: b. Tallinna Sadama D-terminaali taksopeatuse kasutamise tasu: 10 eurot / sõiduk 1 kuu“ (dtl 119). Kohtu hinnangul tõendab lepingudokument kokkulepet, mille kohaselt oli kostjal kohustus igakuiselt maksta hagejale tasu Tallinna Sadama D-terminali taksopeatuse kasutamise eest. Kostja peab D-terminali kasutamise eest tasu maksmise nõuet alusetuks, sest D-terminali parklasse saavad siseneda kõik isikud, sest parklal puudub tõkkepuu. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja esitatud Google Maps Street View 2019.a juuni seisuga vaate väljatrükk tõkkepuu puudumist 2019.a detsembris ning 2020.a jaanuaris ja veebruaris. Kohus leiab, et lepingupooled ei ole paketilepingu lisa 2 punktis 9b kokku leppinud tasu maksmise eelduses, milleks on parkla töötav tõkkepuu. Samuti ei ole pooled kokku leppinud, et tasu tuleb maksta ainult siis, kui taksopeatust kasutatakse. Kohus leiab, et kokkuleppel on kasutuslepingu tunnused, sest sellest nähtuvalt on kostjal õigus kasutada Dterminali taksopeatust. Kasutuslepingu tunnuseks on see, et tasu maksmise kohustus tekib sõltumata sellest, kas kasutaja asja kasutab või mitte, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja ajavahemikus 01.12.2019 kuni 29.02.2020 D-terminalist taksovedusid teostanud 209 korral (dtl-d 340-383). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja kohustus maksta hagejale 12 eurot D-terminali taksopeatuse kasutamise tasu 2019.a detsembri eest muutus sissenõutavaks 20.01.2020. Kohustus maksta hagejale 12 eurot D-terminali taksopeatuse kasutamise tasu 2020.a jaanuari eest muutus sissenõutavaks 20.02.2020. Kohustus maksta hagejale 12 eurot D-terminali taksopeatuse kasutamise tasu 2020.a veebruari eest muutus sissenõutavaks 20.03.2020.
11.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt 2019.a detsembri eest pesula kasutamise tasu 31,61 eurot maksmist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja 31.12.2019 arvel nr 8740 märgitud tasunõue 474,13 eurot on põhjendatud 442,52 euro ulatuses. Hageja on avaldanud, et hageja on tasaarvestanud arvel märgitud nõude kostja esitatud arvetel märgitud 250,76 euro tasumise nõuetega ning kostja poolt 09.01.2020 tasutud 1,88 euro arvel. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et 4 (8)
kostja on hagejale esitanud 19.02.2020 arve nr 0020 summas 95,93 eurot ja 20.12.2019 arve nr 20/12 summas 152,95 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejale 09.01.2020 tasunud 1,88 eurot. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja nimetatud asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 31.12.2019 arvel nr 8740 märgitud tasunõuete täitmist kogusummas 191,76 eurot (474,13-31,61-250,76=191,76). Nõue on muutunud sissenõutavaks 20.01.2020.
12.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt 2020.a jaanuari eest pesula kasutamise tasu 35 eurot maksmist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja 31.01.2020 arvel nr 717 märgitud tasunõue 472,13 eurot on põhjendatud 437,13 euro ulatuses (472,13-35=437,13). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 31.01.2020 arvel nr 717 märgitud tasunõuete täitmist kogusummas 437,13 eurot. Nõue on muutunud sissenõutavaks 20.02.2020.
13.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt 2020.a veebruari eest pesula kasutamise tasu 35 eurot maksmist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja 29.02.2020 arvel nr 1422 märgitud tasunõue 368,02 eurot on põhjendatud 333,02 euro ulatuses (368,02-35=333,02). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 29.02.2020 arvel nr 1422 märgitud tasunõuete täitmist kogusummas 333,02 eurot. Nõue on muutunud sissenõutavaks 20.03.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on lepingu alusel maksnud hagejale tagatise 200 eurot. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja nimetatud asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja avaldas, et pooltevaheline leping lõppes 2020.a veebruaris. Pooled ei vaidle selle üle, et nendevaheline leping on lõppenud. Hageja on avaldanud, et ta on koostanud 31.03.2020 kreeditarve nr 2007 (dtl 158), et arvestada kostja makstud tagatisraha 200 eurot maha 29.02.2020 arvel nr 1422 märgitud tasunõudest. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on hageja jätnud kostjale tagatisraha lepingu lõppemisel tagastamata. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leiab, et lepingu lõppemisel 2020.a veebruaris muutus sissenõutavaks kostja nõue tagatisraha 200 eurot tagastamiseks. Hageja õigus nõuda kostjalt 29.02.2020 arvel nr 1422 märgitud tasunõuete täitmist kogusummas 333,02 eurot muutus sissenõutavaks 20.03.2020. Seetõttu oli hagejal õigus 31.03.2020 seisuga enda tasunõue tasaarvestada kostja tagatisraha tagastamise nõudega. Kohtu hinnangul ei muuda tasaarvestust kehtetuks see, kui tahet avaldatakse kreeditarve koostamisega. Kostja juhatuse liikme Y ja hageja müügi- ja teenindusjuhi W 2020.a juulis peetud e-kirjavahetusest nähtuvalt on hageja kostjale tagatisraha tasaarvestamisest teatanud (dtl-d 86-89). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue. 29.02.2020 arvel nr 1422 märgitud tasu 333,02 eurot maksmiseks on tasaarvestuse tõttu lõppenud 200 euro ulatuses ning kostja nõue hageja vastu tagatisraha 200 eurot tagastamiseks on lõppenud tervikuna. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 29.02.2020 arvel nr 1422 märgitud tasunõuete täitmist kogusummas 133,02 eurot (333,02-200=133,02).
14.Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et hageja on kostjale tekitanud kahju. Lepingu alusel kiletas hageja kostja sõiduki Toyota Avensise (registreerimismärk XXXXXX) kollase kilega. Lepingu ülesütlemise järel eemaldas hageja enda paigaldatud kile, mille tulemusel sai kostja sõiduk värvikahjustusi. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja poolt kostja sõidukile paigaldatud kile eemaldamisega kahjustati sõiduki värvikihti. Hageja juhatuse liige kinnitas 19.01.2023 kohtuistungil, et kostja sõidukilt eemaldus lakikiht (dtl 244). Vaidluse puudumise tõttu ei vaja nimetatud asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingul muuhulgas frantsiisilepingu tunnused. Kohus on seisukohal, et kuivõrd vinüüli paigaldamine on toimunud lepingu alusel ning on käsitletav hageja vara kostjale üleandmisena. Vinüüli eemaldamine on seega hageja vara tagastamine kostjale pärast pooltevahelise lepingu lõppemist. Kasutuslepingute tunnuseks on see, et üldjuhul tagastatakse kasutusse antud asi pärast lepingu lõppemist kasutusse andjale ning asja tagastamisega seonduvad võlasuhted on seetõttu lepingust tulenevad võlasuhted. Seega on käesoleval juhul pooltevahelise lepinguga hõlmatud kostja sõidukilt vinüülkatte eemaldamine hageja poolt. Kohtu hinnangul ei sisalda pooltevaheline leping kokkuleppeid selle kohta, millised on poolte õigused ja kohustused 5 (8)
seonduvalt kostja sõidukile paigaldatud vinüülkattega (nn kile), sh selle paigaldamise ja eemaldamisega. VÕS § 23 lg 1 p 4 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kohus on seisukohal, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest tuleneb lepingupoole kohustus mitte tekitada teise lepingupoole asjale kahju. Kohus leiab, et kostja sõidukilt vinüülkatte eemaldamisel kostja sõiduki kahjustamisega rikkus hageja kohustust mitte tekitada kostjale kahju. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kostja leiab, et temale tekkinud kahju seisneb sõiduki väärtuse vähenemises. Kostja on soovinud sõiduki väärtuse vähenemist tõendada asjatundja Q arvamusega (dtl-d 264-326). Asjatundja arvamusest nähtuvalt on värvikahjustused vähendanud sõiduki väärtust 500 euro võrra. Kohtu hinnangul on asjatundja arvamuse kujunemise arutluskäik arusaadav ning vastuoludeta. Hageja ei ole tõendanud, et asjatundja valitud metoodika ei ole kohane. Kohtu hinnangul on kostja sõiduki väärtuse vähenemise ulatuse 500 eurot tõendanud ning väärtuse vähenemine tuleb vastavalt VÕS § 132 lg-le 3 lugeda kostjale tekkinud kahjuks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annavad alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg-de 1 või 2 järgi.
15.Kostja põhjendab vastuväiteid hagile, et ta on tasaarvestanud oma kahjunõude hageja tasu maksmise nõudega. Kostja on avaldanud, et ta tasaarvestas oma kahjunõude hageja nõuetega 19.06.2020 ja 25.06.2020 arvete nr 028 ja 031 kogusummas 1098,18 eurot hagejale edastamisega. Kohus leiab, et arvete hagejale saatmine nähtub kostja 19.06.2020 ja 25.06.2020 e-kirjadest raamatupidaja Vle (dtl-d 82-85). Lisaks ei vaidle pooled arvete hagejale saatmise üle. Kohtu hinnangul nähtub arvete saatmisest kostja tahe tasaarvestada enda kahjuhüvitise maksmise nõue hageja vastu hageja tasu maksmise nõudega kostja vastu. Kostja on leidnud, et nõuded tuli lugeda tasaarvestatuks arvete tasumise tähtpäevadel. Arvetel on märgitud tasumise tähtpäev selliselt, et tähtaja pikkus on seitse päeva. Kohus leiab, et seitse päeva on kahjuhüvitise tasumise nõude täitmiseks mõistlikult vajalik aeg (VÕS § 82 lg 3). Seega muutus kostja kahjunõue 26.06.2020 sissenõutavaks. Hageja tasu maksmise nõuded olid selleks ajaks muutunud sissenõutavaks. Kohtu hinnangul ei muuda tasaarvestust tagajärjetuks see, et kostja tegelik kahjunõue on väiksem 19.06.2020 ja 25.06.2020 arvetel märgitud kahju suurusest. Tasaarvestuse tulemusel saavad nõuded lõppeda üksnes ulatuses, milles need on olemas. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt arvetel märgitud tasusid kokku 761,91 euro ulatuses (191,76+437,13+133,02=761,91). Seetõttu leiab kohus, et kostja kahjuhüvitise 500 eurot maksmise nõue ning hageja tasunõue 761,91 eurot on 500 euro ulatuses 26.06.2020 lõppenud tasaarvestuse tulemusel. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt arvetel märgitud tasude maksmist kogusummas 261,91 eurot (761,91500=261,91).
16.Kostja on esitanud 10.02.2023 menetlusdokumendis tasaarvestuse vastuväite, mida kostja põhjendab asjaoluga, et hageja on kostjalt nõudnud 2019.a aprillist kuni 2019.a novembrini alusetult pesula kasutamise tasu kogusummas 385 eurot. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda hagejalt tagasi alusetult tasutud 385 eurot, millise nõude kostja tasaarvestab hageja nõudega. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud alusetu rikastumise aluseks olevaid asjaolusid, milleks on kohustuse puudumine, kohustuse mittetekkimine või kohustuse hiljem äralangemine (VÕS § 1028 lg 1). Pooled on paketilepingu lisa 2 punktis 9g leppinud kokku järgmist: „9. Eritasud (ET) – tasud VV poolt kasutatavate tasuliste teenuste- ja /või õiguste eest sh.: g. Pesula kasutamine 29,16 eurot / 1 kuu“ (dtl 119). Eeltoodust tulenevalt on olemas õiguslik alus pesula kasutamise tasu maksmiseks. Hageja on avaldanud, et tasu maksmise eelduseks on pesula tegelik kasutamine, st tasu maksmise kohustus tekib üksnes pesula kasutamise korral. Kostja ei ole tõendanud 2019.a aprillist kuni 2019.a novembrini pesula mittekasutamist. Seetõttu ei ole kostja tõendanud kohustuse mittetekkimist ja sellest tuleneva alusetult tagastamise nõude olemasolu. Nõude puudumise tõttu ei oma tasaarvestuse vastuväide õiguslikke tagajärgi ega too kaasa hageja nõude osalist lõppemist. 6 (8)
17.Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse tasu 261,91 eurot maksmise nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 261,91 eurot. Kohus jätab hagiavalduse 601,61 euro tasumise nõudes rahuldamata.
18.Hageja nõuab kostjalt 28.06.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 428,63 eurot tasumist. Paketilepingu lisa 2 punkt 15 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „15. Lepingulise makse tasumine: c. LM tasumisega viivitamisel on Poolel õigus nõuda viivist 0,1% tähtajaks tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest“ (dtl 120). Kohus leiab, et pooled on kokku leppinud kohaldatavas viivisemääras 0,1% päevas. Hageja on nõudnud 31.12.2019 arvel nr 8740 märgitud tasunõude jäägilt 223,37 eurot viivise 117,27 eurot tasumist, mis on arvestatud 21.01.2020 kuni 28.06.2021 (525 päeva) eest. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 31.12.2019 arvel nr 8740 märgitud tasunõuete täitmist kogusummas 191,76 eurot. Samuti tuvastas kohus, et hageja tasunõue lõppes 26.06.2020 tulenevalt kostja poolsest tasaarvestusest 500 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 31.12.2019 arvel nr 8740 märgitud tasunõude jäägilt 191,76 eurot ajavahemiku 21.01.2020 kuni 26.06.2020 eest (158 päeva), millele vastab viivise summa 30,30 eurot. Hageja on nõudnud 31.01.2020 arvel nr 717 märgitud tasunõudelt 472,13 eurot viivise 233,23 eurot tasumist, mis on arvestatud 21.02.2020 kuni 28.06.2021 (494 päeva) eest. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 31.01.2020 arvel nr 717 märgitud tasunõuete täitmist kogusummas 437,13 eurot. Samuti tuvastas kohus, et hageja tasunõue lõppes 26.06.2020 tulenevalt kostja poolsest tasaarvestusest 500 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 31.01.2020 arvel nr 717 märgitud tasunõudelt 437,13 eurot ajavahemiku 21.02.2020 kuni 26.06.2020 (127 päeva) eest (55,52 eurot) ning tasunõude jäägilt 128,89 eurot ajavahemiku 27.06.2020 kuni 28.06.2021 (367 päeva) eest (47,30 eurot), kokku 102,82 eurot. Hageja on nõudnud 29.02.2020 arvel nr 1422 märgitud tasunõude jäägilt 168,02 eurot viivise 78,13 eurot tasumist, mis on arvestatud ajavahemiku 21.03.2020 kuni 28.06.2021 (465 päeva) eest. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 29.02.2020 arvel nr 1422 märgitud tasunõuete täitmist kogusummas 133,02 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 29.02.2020 arvel nr 1422 märgitud tasunõude jäägilt 133,02 eurot ajavahemiku 21.03.2020 kuni 28.06.2021 eest (465 päeva), millele vastab viivise summa 61,85 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on hagejal õigus nõuda kostjalt 28.06.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 194,97 eurot tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 194,97 eurot tasumise nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 194,97 eurot. Kohus jätab hagiavalduse viivise 233,66 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
19.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
20.TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta.
21.TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja esitas 07.02.2023 kompromissiettepaneku, mille sisuks oli kostja poolt hagejale põhinõude 214,20 eurot tasumine ja kostja poolt hagejale riigilõivu 50 eurot hüvitamine (dtl 257). Kohus rahuldas hagiavalduse põhinõudes 261,91 eurot ja viivisenõudes 194,97 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse põhinõudes osaliselt ning sellesarnases ulatuses, mida hageja pakkus kompromissina. Täiendavalt rahuldas kohus osaliselt viivisenõude. TsMS § 163 lg 2 üheks eesmärgiks on motiveerida hagejat kompromissina vähemalt osaliselt loobuma kostja vastu esitatud nõuetest. TsMS § 163 lg-d 2 ei saa 7 (8)
kohaldada siis, kui kohus rahuldab hageja nõuded väiksemas ulatuses võrreldes nõudega, mille hageja on esitanud kompromissina. Käesoleval juhul rahuldas kohus hageja nõuded suuremas ulatuses võrreldes nõudega, mille hageja esitas kompromissina. Seetõttu jaotab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 2 järgi. Vaidluse asjaolusid arvestades ei ole seetõttu põhjendatud menetluskulude tervikuna kostja kanda jätmine. Kohus võtab arvesse, et hageja nõuded jäid rahuldamata ligikaudu 60% ulatuses. Seetõttu ei jäta kohus menetluskulusid kostja kanda tervikuna, vaid suuremas osas. Kohus jätab hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud menetluskulude riigilõivu 200 eurot kindlaksmääramist. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulus hagiavalduselt hinnaga kuni 831,39 eurot tasumisele riigilõiv 200 eurot. Seetõttu oli riigilõivu 200 eurot tasumine vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruseks 120 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja (60% 200-st on 120). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.