Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Viru Maakohus
Kohtunik
Nele Teelahk
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. november 2025, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-25-4260
Kohtuasi
B2 Impact OÜ väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
979,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer
hagi
O.E
vastu
võla
Kostja: O.E (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
Krediidiandja on kostjaga lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja märkis laenutaotlusel enda sissetuleku suuruseks 915 eurot ja finantskohustusteks 0 eurot, millest krediidiandja krediidiotsuse tegemisel lähtus. Kostja märkis enda majapidamiskulude suuruseks 150 eurot. Krediidiandja lähtus Statistikaameti avaldatud andmetest, mis olid kooskõlas krediidiandja sise-eeskirjadega kehtestatud arvuliste näitajatega, saades majapidamiskuluks 215,30 eurot, kuna see oli suurem kostja esitatust. Krediidiandja arvestas majapidamiskulude täiendava puhvriga 10,77 eurot. Maksimaalse krediidilepingu tagasimakse suurus sai olla ca 182 eurot. Kostja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmetest. Krediidinfo ja krediidiregistri päringuid ei kuvanud maksehäireid või täitmata kohustusi lepingu sõlmimise hetkel. Krediidiandjal ei tekkinud kostja esitatud andmete põhjal kahtlusi nende õigsuses või vajadust täiendavaks kontrolliks. Kostjal oli kohustus esitada tõest informatsiooni. Krediidiandajal ei ole seadusest tulenevat tingimusteta kohustust kontrollida tarbija krediidivõimelisust nimelt ja ainult konto väljavõtte kaudu. Konto väljavõtte nõudmine oleks olnud asjakohane siis, kui muu kogutud teave kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ei oleks olnud piisav. Konto väljavõtte küsimata jätmine ei tähenda seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud. Nõude ümberarvestamisel saab aluseks võtta krediidi kulukuse määra arvestuskäigu. Krediidi kulukuse määra arvestuse kohaselt tuli kasutusse võetud krediit maksta tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest. Krediit 484,50 eurot (krediit 500 eurot – väljavõtutasu 15,50 eurot) maksti kostjale välja 6. veebruaril 2022. Seega oleks tagasimaksmise periood alanud igakuiste võrdsete maksetega (484,50÷12 = ca 40,37 eurot) krediidisumma väljamaksele järgneval kuul, see on märtsis 2022 ning viimane tähtaeg krediiti tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud hiljem see on veebruar 2023. Lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud. Kostja ei ole krediiti tänaseni tagastanud, mistõttu on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS § 403 4 tulenevat kohustust, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev põhivõlg 394,50 eurot, viivis põhivõlalt 394,50 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15. oktoobrist 2022 kuni täpsustuse esitamiseni s.o 8. aprillini 2025 kokku 111,78 eurot.
sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
krediidilepingu (tarbijakrediidileping) nr XXX (dtl 16-27). Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 35-37). Kostjal tekkis õigus võtta kasutusse krediit 3900 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2021 16,95% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 50,85%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 50,45% (dtl 23), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse, et kogu krediidisumma (3900 eurot) võetakse kohe kasutusse, intressimäära 35,4% aastas ning väljavõtutasu 120,90 eurot. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 7 ja 25). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.