Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer
hagi
O.E
vastu
võla
Kostja: O.E (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi O.E vastu osaliselt.
2.Mõista O.E-lt B2 Impact OÜ kasuks välja ESTO AS-i ja O.E vahel 6. veebruaril 2022 sõlmitud krediidilepingu nr XXX alusel välja 503,87 eurot (s.o põhivõlg 394,50 eurot ja ajavahemikul 15. oktoober 2022 – 19. märts 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 109,37 eurot).
3.Jätta menetluskulud 51% ulatuses O.E kanda ja 49% ulatuses B2 Impact OÜ-i kanda.
4.Mõista O.E-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 124,95 eurot.
Mõista O.E-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (124,95 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
6.Toimetada otsus kätte pooltele.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 19. märtsil 2025 Viru Maakohtule hagi O.E (kostja) vastu lepingust nr XXX tuleneva põhivõla 491,55 eurot, intressi 65,32 eurot ja viivise 422,39 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (krediidiandja) ja kostja 6. veebruaril 2022 tähtajatu krediidilepingu nr XXX, krediidilimiidiga 3900 eurot. Leping sõlmiti intressimääraga 35,4% aastas ja krediidi kulukuse määraga 50,45% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks on võetud intressimäär on 35,4% aastas, väljavõtu tasu 120,90 eurot ning eeldus, et kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Kostja sai 6. veebruaril 2022 krediiti 500 eurot, millest arvestati maha väljavõtu tasu 0 eurot ja 15,50 eurot (s.o 3,1% ülekandesummast). Kostja oli kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja maksis tagasi 90 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 8,45 eurot, intressi katteks 56,55 eurot, meeldetuletustasude katteks 10 eurot ning kiire väljamakse tasu katteks 15 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, olles täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (15. juuli 2022, 15. august 2022, 15. september 2022) tagasimakse tasumisega. Krediidiandja edastas kostjale 29. septembril 2022 teatise, milles andis kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja hiljemalt 13. oktoobril 2022, hoiatades kostjat, et kohustuse täitmata jätmisel, loetakse leping ülesöelduks. Kuna kostja võlga tähtaja jooksul ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu teenustingimuste punkt VII alapunkti 4.4.2 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 14. oktoobrist 2022. Krediidiandaja teavitas kostjat 29. novembri 2022 teatisega tema ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamist hagejale. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 491,55 eurot (500-8,45). Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja intressi 65,32 eurot. Lepingu perioodil kogunes intressi 121,87 eurot, millest tasutud on 56,55 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise intressimääraga samas määras, s.o 35,4% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15. oktoobril 2022 kuni hagi esitamiseni 19. märtsil 2025. Viivisenõue kokku 422,39 eurot. 2
Krediidiandja on kostjaga lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja märkis laenutaotlusel enda sissetuleku suuruseks 915 eurot ja finantskohustusteks 0 eurot, millest krediidiandja krediidiotsuse tegemisel lähtus. Kostja märkis enda majapidamiskulude suuruseks 150 eurot. Krediidiandja lähtus Statistikaameti avaldatud andmetest, mis olid kooskõlas krediidiandja sise-eeskirjadega kehtestatud arvuliste näitajatega, saades majapidamiskuluks 215,30 eurot, kuna see oli suurem kostja esitatust. Krediidiandja arvestas majapidamiskulude täiendava puhvriga 10,77 eurot. Maksimaalse krediidilepingu tagasimakse suurus sai olla ca 182 eurot. Kostja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmetest. Krediidinfo ja krediidiregistri päringuid ei kuvanud maksehäireid või täitmata kohustusi lepingu sõlmimise hetkel. Krediidiandjal ei tekkinud kostja esitatud andmete põhjal kahtlusi nende õigsuses või vajadust täiendavaks kontrolliks. Kostjal oli kohustus esitada tõest informatsiooni. Krediidiandajal ei ole seadusest tulenevat tingimusteta kohustust kontrollida tarbija krediidivõimelisust nimelt ja ainult konto väljavõtte kaudu. Konto väljavõtte nõudmine oleks olnud asjakohane siis, kui muu kogutud teave kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ei oleks olnud piisav. Konto väljavõtte küsimata jätmine ei tähenda seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud. Nõude ümberarvestamisel saab aluseks võtta krediidi kulukuse määra arvestuskäigu. Krediidi kulukuse määra arvestuse kohaselt tuli kasutusse võetud krediit maksta tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest. Krediit 484,50 eurot (krediit 500 eurot – väljavõtutasu 15,50 eurot) maksti kostjale välja 6. veebruaril 2022. Seega oleks tagasimaksmise periood alanud igakuiste võrdsete maksetega (484,50÷12 = ca 40,37 eurot) krediidisumma väljamaksele järgneval kuul, see on märtsis 2022 ning viimane tähtaeg krediiti tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud hiljem see on veebruar 2023. Lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud. Kostja ei ole krediiti tänaseni tagastanud, mistõttu on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS § 403 4 tulenevat kohustust, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev põhivõlg 394,50 eurot, viivis põhivõlalt 394,50 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15. oktoobrist 2022 kuni täpsustuse esitamiseni s.o 8. aprillini 2025 kokku 111,78 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija 3
sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
5.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja lepingu tingimuste muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidiandja ja kostja sõlmisid
6.veebruaril 2022 krediidilepingu (tarbijakrediidileping) nr XXX (dtl 16-27). Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 35-37). Kostjal tekkis õigus võtta kasutusse krediit 3900 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2021 16,95% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 50,85%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 50,45% (dtl 23), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse, et kogu krediidisumma (3900 eurot) võetakse kohe kasutusse, intressimäära 35,4% aastas ning väljavõtutasu 120,90 eurot. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 7 ja 25). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
6.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. 4
7.Hageja selgituste kohaselt tuvastas krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline kokkuvõtlikult järgmiselt: kostja sissetulek 915 eurot – finantskohustused 0 eurot, majapidamiskulud 215,30 eurot – majapidamiskulude puhver 10,77 eurot – maksimaalne tagasimakse 182 eurot. Hageja ei väida, et krediidiandja oleks küsinud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks pangakonto väljavõtet. Kohtule ei ole ka pangakonto väljavõtet esitatud.
8.Kohus ei nõustu hagejaga, et kuivõrd krediidiandja hindas piisavaks kostja esitatud teavet tema sissetulekute suuruse ja finantskohustuste suuruse kohta ning krediidiandjal kostja esitatud andmete pinnalt kahtlust ei tekkinud, ei pidanudki krediidiandja kostja esitatud teavet (nt pangakonto väljavõttelt) kontrollima. Riigikohtu juhiste kohaselt tsiviilasjas nr 2-21-13098 tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtumenetluses tuleb seda tõendada hagejal. Ka hageja ise on eelviidatud Riigikohtu seisukohale tuginenud. Samas ei ole hageja tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja on teavet küsinud kostjalt ja teinud päringud Krediidiinfosse ja Krediidiregistrisse. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi (mis oleks kantud registrisse), kuid see ei tähenda, et tal oli võimekus võtta täiendavaid kohustusi võtma. Pangakonto väljavõtte (või muu krediidiandja kogutud piisava teabe) kogumise eesmärk on täita krediidiandja teabe saamise kohustust – krediidiandja peab omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbijavõimet krediit tagasi maksta. Teabe kogumiseks ei piisa üksnes tarbija esitatud teabe tõeseks lugemisest. Krediidiandjal on kohustus tarbija esitatud teavet kontrollida KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Praegusel juhul pangakonto väljavõtte küsimata jätmine või muu samaväärse sisuga teabe kogumata jätmisel jättis krediidiandja täitmata kohustuse kontrollida tarbija esitatud teavet tema sissetulekute, kohustuste ja majapidamiskulude kohta. Maksehäirete puudumine Krediidiinfos ja Krediidiregistris (dtl 4) ei võimalda kontrollida sama teavet, mis nähtub pangakonto väljavõttelt – nt kui suured ja regulaarsed olid kostja igakuised sissetulekud enne lepingu sõlmimist, kui suured majandamiskulud kostjal olid ja kas kostjal oli muid finantskohustusi. Seega ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja kogutud muu teave oli piisav kostja esitatud teabe kontrollimiseks.
9.Samuti märgib kohus, et krediidiandja arvestas kostja majapidamiskulude suuruseks 226,07 eurot (nn puhvriga koos). Arvestuslik elatusmiinimum oli Statistikaameti andmetel 2022. aastal 303,38 eurot. Kostja tegeliku majapidamiskulude suuruse saanuks hageja kontrollida kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvatelt andmetelt.
10.Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet jättes teabe kostja kohta kogumata ja kostja esitatud teabe kontrollimata. Selliselt on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause).
5
VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
5.veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).
12.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles öelnud ka võla ümberarvestuse korral. Kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega. Kostja tegi 9. juunil 2022 ühe tagasimakse kokku 90 eurot, see tähendab tasus täielikult märtsi 2022 tagasimakse 40,37 eurot, aprilli 2022 tagasimakse summas 40,37 eurot ning osaliselt mai 2022 tagasimakse 9,26 eurot, mistõttu jäi viivitusse enamgi kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, st osaliselt mai 2022 tagasimaksega 31,11 eurot ning täielikult juuni 2022, juuli 2022, august 2022, september 2022 tagasimaksetega (40,37 eurot + 40,37 eurot + 40,37 eurot + 40,37 eurot). Tasuda tuli iga kuu 15. kuupäevaks (dtl 23). Hageja andis kostjale 29. septembril 2022 täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatas, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles (dtl 30-32). Hageja on nõuetekohaselt selgitanud, et kostja oli tagasimaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuse korral (dtl 49). Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud (VÕS § 416 lg 1) ning krediidiandjal oli õigus laenuleping 14. oktoobrist 2022 erakorraliselt üles öelda (dtl 34).
13.Hageja palub kostjalt põhivõla 491,55 euro väljamõistmist. Hageja on 8. aprilli 2025 menetlusdokumendis välja toonud nõude ümberarvestuse (dtl 49-50). Hageja põhivõla ümberarvestuse kohaselt on kostja saanud lepingu alusel 484,50 eurot (dtl 29) ja maksnud tagasi 90 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 394,50 eurot (484,50-90) (VÕS § 108 lg 1). Hageja põhivõla nõue jääb seda ületavas osas rahuldamata.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 65,32 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 35,2% aastas (dtl 23). See oli suurem VÕS § 94 sätestatud intressimäärast. Hageja ei ole esitanud ümberarvestatud intressinõuet VÕS § 4034 lg 7 alusel, st lugenud tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Järelikult on hageja intressinõue ebaselge (sest ei ole esitatud ümberarvestust) ning kohus jätab selle rahuldamata. 6
15.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 422,39 eurot väljamõistmist. Kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet (hageja ei ole tõendanud vastupidist), ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär 35,4% aastas, sest see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Hageja on viivise 422,39 eurot arvestanud alates lepingu ülesütlemisele järgenvast päevast 15. oktoober 2022 kuni hagi esitamiseni 19. märts 2025 (dtl 9). Hageja ei ole
19.märtsi 2025 hagiavalduses nõudnud edasiulatuvat viivist TsMS § 367 alusel. Seega saab kohus ümberarvestuse korral lähtuda viivise väljamõistmisel hagiavalduse nõude piiridest. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ajavahemiku 15. oktoober 2022 kuni 19. märtsini 2025 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 109,37 eurot (arvutatud viivisekalkulaatoriga põhinõudelt 394,50 eurot). Seega mõistab kohus kostjalt välja hagi esitamise ajaks (19. märts 2025) sissenõutavaks 109,37 eurot. Seda ületavas osas jääb viivisenõue rahuldamata.
16.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 394,50 eurot, perioodil 15. oktoober 2022 – 19. märts 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 109,37 eurot. Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 979,26 eurot) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 503,87 eurot, rahuldab kohus hagi ca 51% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 51% kostja kanda ja 49% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
17.Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 11, 40), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 245 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 245 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb selles summas kindlaks määrata (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 124,95 eurot (s.o 51% 245 eurost).
18.Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
19.Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt 27. juuni 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.