2-25-4260/9 - Võlaõigus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 19. märtsil 2025 Viru Maakohtule hagi O.E (kostja) vastu lepingust nr XXX tuleneva põhivõla 491,55 eurot, intressi 65,32 eurot ja viivise 422,39 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (krediidiandja) ja kostja 6. veebruaril 2022 tähtajatu krediidilepingu nr XXX, krediidilimiidiga 3900 eurot. Leping sõlmiti intressimääraga 35,4% aastas ja krediidi kulukuse määraga 50,45% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks on võetud intressimäär on 35,4% aastas, väljavõtu tasu 120,90 eurot ning eeldus, et kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Kostja sai 6. veebruaril 2022 krediiti 500 eurot, millest arvestati maha väljavõtu tasu 0 eurot ja 15,50 eurot (s.o 3,1% ülekandesummast). Kostja oli kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja maksis tagasi 90 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 8,45 eurot, intressi katteks 56,55 eurot, meeldetuletustasude katteks 10 eurot ning kiire väljamakse tasu katteks 15 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, olles täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (15. juuli 2022, 15. august 2022, 15. september 2022) tagasimakse tasumisega. Krediidiandja edastas kostjale 29. septembril 2022 teatise, milles andis kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja hiljemalt 13. oktoobril 2022, hoiatades kostjat, et kohustuse täitmata jätmisel, loetakse leping ülesöelduks. Kuna kostja võlga tähtaja jooksul ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu teenustingimuste punkt VII alapunkti 4.4.2 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 14. oktoobrist 2022. Krediidiandaja teavitas kostjat 29. novembri 2022 teatisega tema ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamist hagejale. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 491,55 eurot (500-8,45). Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja intressi 65,32 eurot. Lepingu perioodil kogunes intressi 121,87 eurot, millest tasutud on 56,55 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise intressimääraga samas määras, s.o 35,4% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15. oktoobril 2022 kuni hagi esitamiseni 19. märtsil 2025. Viivisenõue kokku 422,39 eurot.

Krediidiandja on kostjaga lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja märkis laenutaotlusel enda sissetuleku suuruseks 915 eurot ja finantskohustusteks 0 eurot, millest krediidiandja krediidiotsuse tegemisel lähtus. Kostja märkis enda majapidamiskulude suuruseks 150 eurot. Krediidiandja lähtus Statistikaameti avaldatud andmetest, mis olid kooskõlas krediidiandja sise-eeskirjadega kehtestatud arvuliste näitajatega, saades majapidamiskuluks 215,30 eurot, kuna see oli suurem kostja esitatust. Krediidiandja arvestas majapidamiskulude täiendava puhvriga 10,77 eurot. Maksimaalse krediidilepingu tagasimakse suurus sai olla ca 182 eurot. Kostja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmetest. Krediidinfo ja krediidiregistri päringuid ei kuvanud maksehäireid või täitmata kohustusi lepingu sõlmimise hetkel. Krediidiandjal ei tekkinud kostja esitatud andmete põhjal kahtlusi nende õigsuses või vajadust täiendavaks kontrolliks. Kostjal oli kohustus esitada tõest informatsiooni. Krediidiandajal ei ole seadusest tulenevat tingimusteta kohustust kontrollida tarbija krediidivõimelisust nimelt ja ainult konto väljavõtte kaudu. Konto väljavõtte nõudmine oleks olnud asjakohane siis, kui muu kogutud teave kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ei oleks olnud piisav. Konto väljavõtte küsimata jätmine ei tähenda seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud. Nõude ümberarvestamisel saab aluseks võtta krediidi kulukuse määra arvestuskäigu. Krediidi kulukuse määra arvestuse kohaselt tuli kasutusse võetud krediit maksta tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest. Krediit 484,50 eurot (krediit 500 eurot – väljavõtutasu 15,50 eurot) maksti kostjale välja 6. veebruaril 2022. Seega oleks tagasimaksmise periood alanud igakuiste võrdsete maksetega (484,50÷12 = ca 40,37 eurot) krediidisumma väljamaksele järgneval kuul, see on märtsis 2022 ning viimane tähtaeg krediiti tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud hiljem see on veebruar 2023. Lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud. Kostja ei ole krediiti tänaseni tagastanud, mistõttu on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS § 403 4 tulenevat kohustust, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev põhivõlg 394,50 eurot, viivis põhivõlalt 394,50 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15. oktoobrist 2022 kuni täpsustuse esitamiseni s.o 8. aprillini 2025 kokku 111,78 eurot.

8.Kohus ei nõustu hagejaga, et kuivõrd krediidiandja hindas piisavaks kostja esitatud teavet tema sissetulekute suuruse ja finantskohustuste suuruse kohta ning krediidiandjal kostja esitatud andmete pinnalt kahtlust ei tekkinud, ei pidanudki krediidiandja kostja esitatud teavet (nt pangakonto väljavõttelt) kontrollima. Riigikohtu juhiste kohaselt tsiviilasjas nr 2-21-13098 tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtumenetluses tuleb seda tõendada hagejal. Ka hageja ise on eelviidatud Riigikohtu seisukohale tuginenud. Samas ei ole hageja tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja on teavet küsinud kostjalt ja teinud päringud Krediidiinfosse ja Krediidiregistrisse. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi (mis oleks kantud registrisse), kuid see ei tähenda, et tal oli võimekus võtta täiendavaid kohustusi võtma. Pangakonto väljavõtte (või muu krediidiandja kogutud piisava teabe) kogumise eesmärk on täita krediidiandja teabe saamise kohustust – krediidiandja peab omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbijavõimet krediit tagasi maksta. Teabe kogumiseks ei piisa üksnes tarbija esitatud teabe tõeseks lugemisest. Krediidiandjal on kohustus tarbija esitatud teavet kontrollida KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Praegusel juhul pangakonto väljavõtte küsimata jätmine või muu samaväärse sisuga teabe kogumata jätmisel jättis krediidiandja täitmata kohustuse kontrollida tarbija esitatud teavet tema sissetulekute, kohustuste ja majapidamiskulude kohta. Maksehäirete puudumine Krediidiinfos ja Krediidiregistris (dtl 4) ei võimalda kontrollida sama teavet, mis nähtub pangakonto väljavõttelt – nt kui suured ja regulaarsed olid kostja igakuised sissetulekud enne lepingu sõlmimist, kui suured majandamiskulud kostjal olid ja kas kostjal oli muid finantskohustusi. Seega ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja kogutud muu teave oli piisav kostja esitatud teabe kontrollimiseks.