2-22-112964/9 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415). Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 14. aprillil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 28. juunil 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse O. K. võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt nõue tuleneb XXX ja kostja XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingust nr XXX ja XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingu lisast nr XXX. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus võttis 7. juulil 2022 hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostjal tuli esitada kirjalik vastus hagile 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule tähtajaks ei vasta, siis on kohtul õigus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus loeb hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 29. oktoobril 2022 kätte toimetatuks postkasti panekuga (TsMS § 326). Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kätte toimetamist esitas hageja hagiavalduse täienduse ja selgitas täiendavalt hagi aluseks olevaid asjaolusid. Sellega seoses andis kohus 9. veebruaril 2023 kostjale täiendavad 20 päeva hagile vastamiseks. Kohus hoiatas kostjat veelkord, et kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta, siis hageja taotlusel kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

18.veebruaril 2023 kätte toimetatuks postkasti panekuga. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavalduse kohaselt kohustus XXX pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele. XXX esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvele märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata. Hagiavalduse kohaselt oli viimase arve tasumise tähtaja seisuga kostja võlgnevus XXX ees 43,99 eurot. Kohus juhtis 28. novembri 2022. a määruses hageja tähelepanu, et lisatud arvetest nähtuvalt sisaldab põhivõlgnevus lisaks tasule kommunikatsiooniteenuse eest meeldetuletuskirja ja võlgnevuse teatise saatmise tasusid. 13. detsembril 2022 esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt oli kostja võlgnevus XXX ees summas 27,99 eurot. Lisatud arvetest nähtub, et nõue summas 27,99 eurot sisaldab endiselt meeldetuletuskirja saatmise tasu 4 eurot (arve nr XXX, dtl 50-51). Teistel arvetel kajastatud meeldetuletuskirja ja võlgnevuse teatise saatmise tasude võrra hageja vähendas oma põhinõuet. Nimetatud arvel kajastatud meeldetuletuskirja saatmise tasu osas hageja põhinõuet ei vähendanud ega toonud esile selle nõude eelduseks olevaid asjaolusid. Sellest tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 23,99 euro ulatuses (27,99 eurot - 4 eurot). Ka viivise mõistab kohus välja põhinõude rahuldatud osalt. Hageja arvestab viivist 0,05% päevas tuginedes XXX teenuste kasutamise üldtingimuste p-le

3.Hageja selgituste kohaselt tuleneb viivisemäär 0,05% päevas alates 25. juulist 2018 kehtivatest üldtingimustest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 42 lg 1 viimasel lause järgi hinnatakse tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 13 lg 1 alusel võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kohus peab poolte esile toodud asjaoludest lähtudes omal algatusel kontrollima, kas leping on sõlmitud tüüptingimustel, kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks ning kas need tüüptingimused kehtivad (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 17.1). Kohus andis 1. veebruari 2023. a määrusega hagejale võimaluse täpsustada, millistel asjaoludel on 25. juulist 2018 kehtivad tüüptingimused lepingu osaks ja hagejal on õigus nõuda neile tuginedes viivist 0,05% päevas. Hageja selgitas, et lepingu lisa punkti 2 kohaselt kinnitas kostja selle allkirjastamisega, et viimane nõustub ja on tutvunud liitumislepingu ja/või järelmaksulepingu lahutamatuks osaks olevate pakkumiste tingimustega, XXX teenuse kasutamise tingimustega, XXX interneti kasutamise tingimustega, XXX järelmaksu tingimustega, XXX hinnakirjaga, XXX lepingust taganemise juhendiga ja taganemisega kaasnevate võimalike tasudega, teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjalidega ning kohustus neid täitma. Hageja hinnangul saab eelneva kinnituse alusel lugeda veenvalt tõendatuks, et 25. juulist 2018 kehtivad tüüptingimused said lepingu osaks ja hagejal on õigus neile tuginedes nõuda viivist 0,05% päevas. Arvestades et lepingu lisa on sõlmitud XX.XX.XXXX ei ole hageja kohtu hinnangul veenvalt selgitanud, kuidas on alates 25. juulist 2018 kehtivad tüüptingimused saanud lepingu osaks. Liitumislepingu lisa sõlmimise ajal