Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-119866
Tsiviilasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi R. S. vastu 40 euro nõudes
Hagihind
hagi hind 40 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490, Estonia esindajad pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: P. M. (e-post: XXX); Kostja: R. S. (isikukood XXX, XXX). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt R. S.elt (isikukood XXX) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 40 (nelikümmend) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt R. S.elt (isikukood XXX) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 340 (kolmsada nelikümmend) eurot, millest 100 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 240 eurot on kulud õigusabile.
3.Mõista kostjalt R. S.elt (isikukood XXX) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 340 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja. Sõiduki pargiti hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Leppetrahvinõue jäi tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale.
2.Kostja sõiduk oli pargitud 29.02.2020 Tallinna Lauluväljakule X parklasse. Kostjale väljastati leppetrahvi numbriga 1202 9022 0150 7443 ja maksetähtajaga 14.03.2020. Võlgnevuse summa on 30 eurot. Kontrollimisel selgus, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või luba. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud.
3.Hageja viitas VÕS § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1, § 20 lõikele 1. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Hageja esitatud fotod tõendavad, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Kostjal oli õigus lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudus nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, hagejale kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale.
4.Kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli sõiduk pargitud ja pooled olid sõlminud parkimislepingu. Parkimislepingu pooleks on kostja AÕS § 68 lg 1 ja LS § 2 p 93 järgi. Kostja on Transpordiametist saadud teabe kohaselt sõiduki omanik alates 22.10.2015.
5.Parkimislepingu tingimustes oli kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli hagejal õigus esitada leppetrahvi nõue. Hageja viitas VÕS § 159 lõikele 2. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvinõude täitmist.
6.Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja 12.05.2021 tähitud kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud kohustust täitma. Hageja viitas VÕS § 1132 lg 2 punktile 1. Sissenõudmiskuludesse 10 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu. Saadud andmetele tuginedes saadeti kostjale nõudekiri tähitult Omniva vahendusel. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot sissenõudmiskulu.
7.Menetluskuluna on hageja tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 96 eurot/h. Hagiavalduse koostamine on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2 h. Hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 192 eurot. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Sõidukile XXX on parkimistingimuste rikkumise tõttu väljastatud ka varasemalt 16.02.2017 ja 13.03.2019 leppetrahvid, mis on jäänud tasumata. Lisaks on 14.05.2018 sõiduki juhti teavitatud tasumata leppetrahvist ning vastav teavitus on jäetud sõiduki kojamehe vahele. Seega ei tundu eluliselt ustav, et kostja ei ole ühegi leppetrahvi, teavitust ega meeldetuletuskirja kätte saanud. Hageja on teavitanud leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist. See tähendab, et saadetud meeldetuletuskirjaga tuletati teistkordselt meelde võlgnevuse olemasolu. Esimene kord teavitati võlgnevusest siis, kui sõiduki kojamehe alla jäeti leppetrahv.
9.Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat teavitada tekkinud leppetrahvist, sest leppetrahv muutub sissenõutavaks maksetähtaja möödumisel, kui see on jäänud tasumata. Hageja on saatnud meeldetuletuskirja lootuses, et tekkinud vaidlus saaks kiiremini lahendatud ning pooltel ei tekiks täiendavaid menetluskulusid. Kostja ei ole võtnud ühendust hagejaga, et lahendada vaidlus varasemas staadiumis. Kuna kostja ei ole reageerinud meeldetuletuskirjale, on kostja teadlikult lasknud menetlusel jõuda sellisesse staadiumisse, kus see antud hetkel on.
10.Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja 12.05.2021 ja 06.06.2022, millest üks on tähitud kiri. Järelikult on hageja teinud endast mõistliku, et teavitada võlgnevusest kohtueelselt ja pakkudes võimalusi tasuda võlgnevus väljaspool kohtumenetlust. Leppetrahvid on muutunud sissenõutavaks maksetähtaja möödumisel.
11.Kostja väiteil on tal olnud meilisuhtlus 09.09.2016 ja 28.01.2020 hageja konsultandiga ning hageja omab kostja meiliaadress. Hagejale jäi kostja väide arusaamatuks. Hageja märgib, et vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutav kasutaja seni, kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Eeltoodu selgitamiseks on hageja teinud päringud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse, et teha kindlaks, kes on sõiduki omanik või vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise kuupäeval. Eelneva kirjavahetuse põhjal ei saa automaatselt omistada järgnevaid leppetrahve samale isikule.
12.Hageja ei nõustunud, et kostja ei näinud kojamehe vahele jäetud leppetrahvi. Hageja on jätnud leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele vahetult pärast rikkumise fikseerimist, millest tulenevalt võis eeldada, et sõidukijuht on selle kätte saanud. Kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, oli kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutus leppetrahv sissenõutavaks. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvi ei jäetud kojamehe vahele. Hageja on teavitanud leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist.
13.Kostja 03.10.2022 seisukohaga tutvumiseks ja analüüsiks ning sellele vastuse koostamiseks on lepingulisel esindajal täiendavalt aega kulunud 0,5 h. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja ei ole teda leppetrahvinõudest teavitanud. Ebaõige on hageja väide, et kostjat on teavitatud e-kirja teel ja tähitud kirjaga. Kostja on alates 29.02.2020 on aadressil xxx ja oma sissekirjutuse aadressil xxx, Tallinn kätte saadud erinevaid liiklus ja parkimistrahve. Kõik trahvid on õigeaegselt tasutud või vaidlustatud.
15.Hagejal on kostja e-posti aadress xxx, mille tõenduseks on 28.01.2020 meilisuhtlus hageja kliendikonsultandi A. J., kus tookordne esitatud trahv tühistati kompromisslahendusega. Lisaks toimus ka 09.09.2016 suhtlus A. J. ja trahvi tühistamine. Trahvi sõiduki kojamehe vahel ei ole kostja näinud. Kõik muud juhuslikud rikkumised on kostja tasunud. Kostja leidis, et nõuet ei saa menetlusse võtta, sest hageja ei ole kostjat nõudest teavitama. Kostja ei soovinud sõlmida kompromissi ega kanda kohtukulusid.
16.06.02.2023 seisukohaga koos esitas kostja e-kirjad hageja esindajaga. Kostja ei ole leppetrahvi saanud. Laps võis kelgumäel kukkuda ja kostja pidi temaga kiiresti EMOsse minema. Trahvi nõudmine tagantjärgi on alusetu. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulub sõiduk registrimärgiga xxx ning kostja parkis sõidukit 29.02.2020 hageja opereeritud parklasse Tallinnas Lauluväljakul. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sai kätte leppetrahvinõude parkimistingimuste rikkumise eest ning peab seetõttu tasuma hagejale leppetrahvi 30 eurot ja võla sissenõudmise kulu 10 eurot.
19.Hageja väitis, et kostja sõlmis sõiduki parkimisel temaga lepingu, sest parkimistingimused olid näidatud parkla sissesõidu juures. Leppetrahv jäeti sõiduki kojamehe vahele ning lisaks saadeti kostjale meeldetuletuskiri. Kostja väitis, et ta ei ole saanud kätte kojamehe vahele asetatud leppetrahvinõuet ning kohtumenetluse eelsel ajal teda nõudest ei teavitatud, kuigi hagejale oli teada kostja e-posti aadress.
20.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Hageja leppetrahvinõue on vaieldamatult kostjale kättetoimetatud kohtumenetluse käigus ning seadusest ei tulene, et kui kohtumenetluse eelselt ei õnnestu leppetrahvi kätte toimetada, ei pea kostja nõuetele mittevastava parkimise eest väljastatud leppetrahvi tasuma. Samas on hageja tõendanud, et ta teavitas kostjat leppetrahvist ning vastupidist ehk hageja tõendatud asjaoludel leppetrahvi mittesaamist ei ole kostja tõendanud.
21.Kohus selgitas kostjale 23.01.2023 pöördumises (toimiku lk 50), et tema vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kohus osundas, et hageja on tõendanud leppetrahvinõude jätmist kostja sõiduki kojamehe vahele. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada, et ta ei ole leppetrahvinõuet kätte saanud. Kohus selgitas, et seadus ei näe ette hagiavalduse menetlusse võtmise eeltingimusena nõuet teavitada võlgnikku eelnevalt nõudest. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
22.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 järgi on pakkumus ehk ofert lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 23 lg 1 järgi võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist. VÕS § 28 lg 1 kohaselt eeldatakse majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised.
23.VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
24.Riigikohus on leidnud, et kuna lepingut saab sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, saab parkimislepingut lugeda sõlmituks, kui isik pargib sõiduki alale, millele parkimise tingimused olid talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 12, 13). Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tingimustele (RK TKo 3-2-1-82-16, p 22). Auto juhiks ja lepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku, kui ta ei tõenda, et autot juhtis mõni muu isik (RK TKo 3-2-1-68-16, p 31, 3-2-1-82-16, p 22). Eeltoodut kokku võttes saab juhul, kui sõidukijuht siseneb korraldatud parkimisalale ning pargib sinna oma sõiduki, lugeda parkimise korraldaja ja juhi vahel sõlmituks lepingu infotahvlitel avaldatud tingimustel. Iseenesest ei vaidle kostja vastu, et ta parkis hageja viidatud ajal hageja opereeritud parklasse ning sõlmis järelikult hagejaga parkimislepingu.
25.Vähemalt üldjuhul piisab parkimisteenuse osutaja leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (RK TKo 2-15-3430, p 18). Kostja ei ole tõendanud, et ta oma sõidukit leppetrahvides pildistatud aegadel hageja opereeritud parklastes ei parkinud. Vastupidi, kostja on sõiduki parkimisega nõustunud.
26.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostjale on hageja koostanud 29.02.2020 Tallinna Lauluväljaku x parklas parkimise eest sõidukile XXX (toimiku lk 18) leppetrahvi summas 30 eurot, sest kostja rikkus parkimisnõudeid ja puudus parkimisluba. Kohtule esitatud fotodest (toimiku lk 19-22) nähtub, et samal päeval on leppetrahvinõue jäetud kostja sõiduki kojamehe vahele. Hageja esitas ka fotod parklasse sissesõitude juurest (toimiku lk 23-24), kust on näha infotahvlid, mis teavitavad, et tegu on hageja parklaga ning kus on avaldatud parkimistingimused. Sõiduki taustakontrolli andmed (toimiku lk 26-28) tõendavad, et sõiduki omanik ei ole muutunud alates 22.10.2015. Seega on hageja tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid.
27.Parkimisteenuse osutamisel on leppetrahvinõude panek sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RK TKo 2-17-117146). Eeltoodust lähtuvalt on hageja tõendanud, et ta on kostjale leppetrahvinõude mõistlikul viisil kätte toimetanud. Vastupidist ehk mõistlikul viisil edastatud leppetrahvi mittesaamist tuli
tõendada kostjal.
28.VÕS § 158 lg 1 näeb ette, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostja rikkus lepingut, on hagejal õigus nõuda temalt leppetrahvi. Iseenesest ei tulene seadusest, et parkimiskorraldaja leppetrahvinõude tõendamise eelduseks on leppetrahvidest teavitavate meeldetuletuskirjade kättetoimetamine kostjale enne kohtumenetlust. Seega ei oma hageja leppetrahvinõude lahendamisel sisulist tähtsust see, et hageja ei ole tõendanud nende kostjale kätte toimetamist. Hageja leppetrahvinõue on kostjale hiljemalt kohtumenetluse raames kätte toimetatud.
29.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja soovis saata kostjale meeldetuletuskirja mitme leppetrahvi tasumise kohta (toimiku lk 29-30). Kiri saadeti kostjale tähituna (toimiku lk 31), kuid kostja ei läinud kirjale järgi. Seega on hageja teinud kõik endast sõltuva, et kostjat kohtueelselt nõudest teavitada. Kostja esitas tõendina e-kirja (toimiku lk 52), mille ta oli saatnud hageja eposti aadressile [email protected], millega vähendati tema vaide alusel leppetrahvi 20 euroni. Kostja järeldab antud e-kirjast ekslikult, et hagejale pidi järelikult tema e-posti aadress olema kättesaadav. Hagejal puudus seadusest tulenev kohustus erinevate sõidukite omanike või kasutajate e-posti aadresside talletamiseks.
30.Kuna kostja ei ole esitanud ega tõendanud sisulisi vastuväiteid hageja nõudele, tuleb kostjalt hageja kasuks tasumata leppetrahvina välja mõista 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on tõendanud, et ta üritas kostjale saata vähemalt ühte meeldetuletuskirja. Seega on hageja võla sissenõudmise kulude nõue 10 eurot põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista 10 eurot. Kogumist tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 40 eurot.
31.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
32.Hageja palus kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile 2,5 h eest hinnaga 96 eurot tunnis ehk kokku 240 eurot. Kohus leiab, et hageja kulud õigusabile on põhjendatud ning kooskõlas menetluse keerukusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 340 eurot, millest 100 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 240 eurot on kulud õigusabile. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 240 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
33.Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu nõue 20 eurot rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 4842 alusel mõistetakse antud kulu välja vaid maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse koostamisel. Antud juhul jätkus vaidlus hagimenetluses, mistõttu sai hageja nõuda kostjalt tegelikke menetluskulusid ja 20 euro suurune kulu hüvitamisele ei kuulu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.