Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
12. aprill 2023.a, Tallinnas
Tsiviilasi
iSecurity OÜ hagi OSAÜHING RUGGES vastu 5 967,13 euro ja viivise nõudes OSAÜHING RUGGES vastuhagi iSecurity OÜ vastu 1972,30 euro ja viivise nõudes
Hagihind Vastuhagi hind
6427,12 eurot 2215,54 eurot
2-20-9527
nende Hageja (vastuhagis kostja): iSecurity OÜ (registrikood 14072262) Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja: K. K. Kostja (vastuhagis hageja): OSAÜHING RUGGES (registrikood 10364163) Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: advokaat Grete-Kai Teeäär Kohtuistungi toimumise aeg 21.02.2023.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja I. U. Hageja lepinguline esindaja K. K. Kostja lepinguline esindaja advokaat Grete-Kai Teeäär
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Jätta OSAÜHING RUGGES vastuhagi iSecurity OÜ vastu 1972,30 euro ja viivise nõudes rahuldamata.
3.Jätta OSAÜHING RUGGES vastuhagi iSecurity OÜ vastu alternatiivselt 1923,42 euro ja viivise nõudes rahuldamata.
4.Välja mõista OSAÜHING-lt RUGGES iSecurity OÜ kasuks töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 5749,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 13.02.2020.a kuni 02.07.2020.a eest summas 177,21 eurot ja sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
5.Välja mõista OSAÜHING-lt RUGGES iSecurity OÜ kasuks viivis alates 03.07.2020.a võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (5749,92 eurolt) kuni nõude täieliku tasumiseni.
6.Jätta kõik menetluskulud kostja OSAÜHING RUGGES kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Harju Maakohtule 02.07.2020.a. esitatud hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt 2019.a Tartu, Haapsalu ja Rakvere poodidesse turvakaamerate paigalduse. Esialgne suhtlus toimud facebooki messingeris, kuivõrd kostja esindaja K.L. oli hageja juhatuse liikme isiklik tuttav. 30.04.2019.a edastas kostja e-kirja teel pakkumise kolme poodi. 03.05.2019.a kinnitas kostja e-kirjaga pakkumise. Eraldi kirjalikku lepingut ei sõlmitud. Peale töö teostamist väljastas hageja 26.07.2019.a arve. Kostja ei tasunud arvet. Kostja oli hiljem nõus tasuma Tartu poe arve ning selle kohta tehti eraldi arve, mis tasuti. Sellest tulenevalt koostati 02.02.2020.a uuesti ka Rakvere ja Haapsalu poe eest arve summas 5749,92 eurot. Kostja arvet ei tasunud. Kokkuleppe sisuks ei olnud tervikliku jälgimissüsteemi müük. Selle süsteemi vältimatuteks osadeks oleks olnud ka keskmisest kiirem internet, mida kostjal ei olnud. Sellele on hageja ka kostja tähelepanu korduvalt juhtinud. Hageja ei pidanud oma raha eest kostjale vajalikku interneti paketti ostma. Hageja sai müüa ainult kaameraid koos nende paigalduse ning vajaliku tarkvaraga. Kaamerad, mis toimivad läbi interneti ning millest igaühel on oma IP aadress, vajavad samasugust IT tuge ehk järelhooldust. Järelhoolduse kokkulepet ei sõlmitud ning ka sel põhjusel ei saanud olla hageja kohustuseks tagada jälgimissüsteemi olemasolu. Lepingu sisuks oli üksnes kaamerate füüsiline paigaldus poodidesse koos salvestusmehhanismiga ning kostja esindajate sülearvutitesse spetsiaalse programmi installeerimine, mille abil oleksid kostja esindajad saanud reaalajas vaadata kaameratest tulevat pilti. Hageja tellimusel kontrollis OÜ C kõik kolm poodi üle ning seisuga 13.12.2019.a olid kõikide poodide kaamerad töökorras. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 5749,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised alates 13.02.2020.a kuni 02.07.2020.a, sissenõudekulu 40 eurot ja edasiulatuva viivise. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja on esitanud vastuhagi. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub kaamerate eest pärast funktsioneeriva süsteemi kostjale üleandmist ning kui Tartusse paigaldatud kaamerad töötavad, siis paigaldatakse kaamerad ka Rakvere ja Haapsalu kauplustesse (suuline kokkulepe). Kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole. 30.04.2019.a kirjaga saadetud pakkumise nr 381 on hageja teinud X OÜ-le, mitte kostjale. Kostjale tegi hageja pakkumise 30.06.2019.a. Seega ei oma 30.04.2019.a pakkumine ja 03.05.2019.a K. L. e-kiri asjas üldse tähtsust. Kostja on hagejat teavitanud, et Rakvere ja Haapsalu kaamerad on paigaldatud omaalgatuslikult. Haapsalu ja Rakvere kaamerad ei töötanud ning kostja ei pea vigaste kaamerate eest maksma. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja kaamerate eest maksma pärast seda, kui kaamerad töötavad ja kostja on töö vastu võtnud. Kostja ei ole töid vastu võtnud. Põhjendamatu on hageja etteheide, et kostjal
puudus kaamerate toimimiseks vajaliku kiirusega internetiühendus. Kui hageja sai kaameraid paigaldades aru, et internet ei ole kaamerapildi edastamiseks piisav või et kaamerad vajavad teistsugust internetiühendust, siis oleks pidanud hageja sellest kostjat kohe teavitama. Hageja seda ei teinud. Kostja tugines hageja erialastele oskustele ja teadmistele ning eeldas õigustatult, et kaameraid saab sihtotstarbeliselt kasutada – s.t. kaamerate abil poode jälgida. Samuti ei teavitanud enne kaamerate paigaldamist järelhoolduse vajadusest ning sellest, et ilma pideva hoolduseta kaamerad ei tööta. Poolte kokkuleppe sisuks oli tervikliku jälgimissüsteemi üleandmine. Kostja taganes 10.09.2020.a Rakvere ja Haapsalu kaamerate paigaldamise kokkuleppest (töövõtulepingust) ja palus kauplustest kaamerad eemaldada. Hageja ei ole töid parandanud mõistliku aja jooksul. Kostja tellis parandustööd kolmandalt isikult kes need korda tegi. Kostja nõuab hinnaalandamist null euroni. Kostja taotleb vastuhagis mõista hagejalt välja kaamerate eest tasutud 1972,30 eurot, viivised 85,64 eurot ning edasiulatuv viivis alates 24.03.2021.a või alternatiivselt mõista hagejalt välja valvesüsteemide parandamisele kulunud 1932,42 eurot ning viivised alates 18.03.2022.a kuni kohustuse täitmiseni. Hageja ja kostja vahel on tekkinud tagasitäitmise võlasuhe ning kostja nõuab kaamerasüsteemide eest tasutud ostuhinna tagastamist. Alternatiivselt nõuab kostja hagejalt sama summa väljamõistmist hinna alandamise sätete alusel. Kostja palub jätta hagi rahudamata ja rahuldada kostja vastuhagi. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja seisukoht vastuhagile
3.Hageja palub vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kostja taganemisavaldus ega ka hinna alandamise avaldus ei ole kehtivad, kuna avaldused ei ole esitatud oma menetlusõigusi heauskselt kasutades ning on esitatud ebamõistlikult hilja. Asjas puudub vaidlus, et töid teostati hageja poolt 2019.a. mais/juunis ning hagiavaldus esitati kohtule 2.07.2020.a. Samuti puudub vaidlus selles osas, et hageja nõudis juba suvel 2019.a. kostjalt võlgnevuse tasumist. Kostja on asunud kohtumenetluses väitma, et kaamerad on paigaldatud omaalgatuslikult. Seejärel on kostja asunud väitma, et kaamerad ei tööta. Samas on ilmselge, et kui kaamerad paigaldati 2019.a. mais/juunis, siis pidi kostja kaamerate paigaldamisest teadma ning oleks pidanud esitama vastava avalduse lepingust taganemiseks või hinna alandamiseks mõistliku aja jooksul. Mõistlikuks ei saa pidada lepingust taganemist ca aasta peale seadmete paigaldamist ja peale seda kui hageja on pöördunud oma haginõudega kohtusse. Vaidlus puudub täielikult selles osas, et Tartusse paigaldatud kaamerad toimisid täielikult, seega on arusaamatu, miks ja millisel õiguslikul alusel nõuab kostja ka Tartusse paigaldatud kaamerate maksumuse tagastamist. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastuhagi jääb rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 13.08.2020.a kohtumääruses (I köide t/l 24-25) ning 16.02.2022.a kohtumääruses (I köide t/l 121-122).
6.Kohtule esitatud poolte e-kirja vahetusest nähtub, et hageja on teinud kostjale
30.04.2019.a müügipakkumise nr 381 maksumusega 6930,14 eurot, millisele kostja on 03.05.2019.a vastanud, et hakkame pihta, järjekord 1. Tartu, 2. Rakvere, 3. Haapsalu, arve läheb Rugges OÜ-le (I köide t/l 6, 73-74).
7.Kohtule esitatud 30.06.2019.a pakkumise nr 396 kohaselt on hageja teinud kostjale pakkumise turvakaamerate paigaldamiseks maksumusega 7722,22 eurot (I köide t/l 7-8) ning väljastanud kostjale 26.07.2019.a arve nr 20190099 summas 7722,22 eurot (I köide t/l 10).
8.Vaidlus puudub, et poolte vahel eraldi kirjalikku lepingut ei sõlmitud. Vaidlust ei ole ka selles, et kaamerad on paigaldatud Tartu, Rakvere ja Haapsalu kauplustesse (I köide t/l 60). Vaidlust pole, et kostja on hagejale tasunud summas 1972,30 eurot (I köide t/l 67-68).
9.Pooled on eriarvamusel suulise lepingu sisu üle. Pooltel on vaidlus, kas nad on sõlminud töövõtulepingu valvekaamerate kostja mööblikauplustesse Tartus, Rakveres ja Haapsalus paigaldamiseks. Kostja väidetel on ta aktsepteerinud kaamerate paigalduse üksnes Tartusse. Selle töö eest on kostja tasunud. Rakvere ja Haapsalu kauplustesse on kaamerad kostja väidetel hageja paigaldanud omaalgatuslikult. Hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustu. Ka on pooled erimeelel selles, kas kostja peab hagejale tasuma hagetava rahasumma.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
11.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
12.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
13.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
14.Kuivõrd kostja on esitanud hageja nõudele mitmeid vastuväiteid ning vastuhagi, siis annab kohus neile hinnangu järgnevalt.
15.Kostja on seisukohal, et pooltel oli küll kokkulepe kaamerate kostja kauplustesse paigaldamiseks, kuid seda vaid juhul, kui Tartusse paigaldatud kaamerad töötavad. Kohus sellise kostja käistlusega ei nõustu. Kostja väited selle kohta, et hageja on Rakvere ja Haapsalu kauplustesse paigaldanud kaamerad omaalgatuslikult on kummastavad, ei ole eluliselt usutavad ning pole kooskõlas kohtule esitatud tõenditega.
16.Vastupidi, kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub selgelt, et pooled saavutasid kokkuleppe kaamerate paigaldamiseks kõigisse kostja kauplustesse. Nimetatu nähtub kostja enda poolt kohtule esitatud hageja 04.04.2019.a pakkumisest nr 381, milline on vormistatud kolmel eraldi lehel, kolme objekti kohta ja millistel nähtub paigalduse asukoht, vastavalt Rakvere (I köide t/l 73 pöördel), Haapsalu (I köide t/l 74) ning viimane ilma kindla asukoha märketa (I köide t/l 74 pöördel).
17.Kostja on sellele pakkumisele 03.05.2019.a vastanud, et pakkumine sobib ning määratlenud kaamerate paigaldamise prioriteedi, millise kohaselt, pidi esmalt toimuma paigaldus Tartus, siis Rakveres ja seejärel Haapsalus (I köide t/l 6). Samuti on kostja 03.05.2019.a e-kirjas märkinud, et arve tuleb vormistada Rugges OÜ-le, täpsustades sellega, kellele tuleb pakkumine suunata ning kes arve tasub (I köide t/l 6). Sellest tulenevalt on hageja oma pakkumist muutnud 30.06.2019.a, lisades juurde asukoha vastavalt Tartu, Rakvere ja Haapsalu (I köide t/l 7-8).
18.Osundatust ei tulene kuidagi, et esmalt paigaldatakse kaamerad üksnes Tartusse ja alles siis, kui lahendus sobib, siis toimub edasine kaamerate paigaldamine teistesse kostja kauplustesse. Kostja selline käsitlus toetab pigem seda, et kostja on asunud oma positsiooni hilisemalt muutma ning on ise seda selliselt sisustanud arvete tasumisega seoses peale hagihoiatuse hagejalt saamist (I köide t/l 65-67).
19.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel on sõlmitud suuline leping hageja poolt kostja kolme kauplusse Tartus, Rakveres ja Haapsalus valvekaamerate paigaldamiseks. Vaidlust ei ole, et kaamerad on eelpool viidatud kauplustesse paigaldatud (I köide t/l 60).
20.Järgnevalt on kostja rahulolematu põhjusel, et 2019.a juulis paigaldatud kaamerad ei tööta (I köide t/l 60). Selle tõenduseks on kostja esitanud ekraanitõmmise kaamerate kohta 2020.a seisuga (I köide t/l 75).
21.Kostja ei vaidle, et kaamerad paigaldati tema kauplustesse juulis 2019.a (I köide t/l 60). Seda toetab ka asjaolu, et hageja on väljastanud kostjale arve tehtud töö eest 26.07.2019.a summas 7722,22 eurot maksetähtajaga 05.08.2019.a (I köide t/l 10).
22.VÕS § 643 järgi kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
23.Kooskõlas VÕS § 644 lg 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda vastavalt VÕS § 644 lg 3. Vaata selles osas ka Riigikohtu 03.06.2016.a kohtuotsus kohtuasjas 3-2-1-18-16 punkt 16.
24.Kohtule esitatust tuleneb, et esmakordselt on kostja puudustele tuginenud alles 15.10.2019.a e-kirjas, kui hageja esindaja on kostja poole pöördunud 14.10.2019.a hagihoiatusega tasumata arvega seoses (I köide t/l 66, 78). Viidatud e-kirjas märgib kostja, et nad nõuet ei tunnista põhjusel, et kostja andmetel süsteemide paigaldamine ei ole õnnestunud. Kohus asub seisukohale, et antud juhul ei ole kostja, kui professionaalne osapool hagejale viivitamata puudustest teatanud. Samuti ei ole kostja puuduseid täpselt kirjeldanud, vaid on üksnes üldsõnaliselt viidanud, et süsteem ei tööta.
25.Veenev ei ole, et kostja koheselt hageja tähelepanu sellele ei juhtinud, kui töös oleks esinenud puudused. Seda enam olukorras, kus hageja oli saatnud kostjale arve ning
küsinud tasumist. Kui töös oleks olnud olulised puudused, oleks kostja koheselt sellele ka hageja tähelepanu juhtinud.
26.Kostja 15.10.2019.a e-kirjale on hageja esindaja 17.10.2019.a vastanud, et kogu tehnika on toodud ja paigaldatud, kuid arvet ei ole isegi osaliselt tasutud. Hageja on koheselt olnud nõus tulema ning seadistused ja IT lahendused üle vaatama, kuid seda eeldusel, et 50 % arvest saab tasutud viivitamata. Nimetatud ettepaneku on varasemalt hageja esindajale teinud ka K. L. (I köide t/l 65 pöördel -66).
27.Seejärel on kostja nõustunud teenuste eest tasuma kaupluste kaupa ning ei ole nõus tasuma enne kui objekt töötab (I köide t/l 65 pöördel). 24.10.2019.a on kostja palunud vormistada kolm eraldi arvet iga kaupluse kohta (I köide t/l 65).
28.Hageja on 12.11.2019.a e-kirjaga edastanud kostjale tasumiseks 12.11.2019.a arve nr 20190158 summas 1972,30 eurot Tartu kaupluse eest maksetähtajaga 22.11.2019.a (I köide t/l 67 pöördel, 69), millise kostja on tasunud peale arve uuesti saatmist 25.11.2019.a (I köide t/l 67, 68). Viidatud 12.11.2019.a e-kirjas on hageja selgitanud, et nüüdeks on kõikidesse võimalikesse seadmetesse see salvestusseade ja ka kaamerad nähtavad. Olete ka saanud vaada järgi jne (I köide t/l 69).
29.Hageja on kogu asja kohtulikul arutamisel olnud seisukohal, et kõik kostja kauplustesse paigaldatud kaamerad olid vähemalt 13.12.2019.a seisuga töökorras, kui hageja tellis kolmandalt isikult OÜ-lt C kontrollteenuse (I köide t/l 84).
30.Kohtule esitatud C OÜ arvetest nähtub, et 30.08.2019.a on hagejale väljastatud arve nr 26416 hooldusteenuse eest: RUG ivms instaleerimine, macide uuendamine (I köide t/l 80), 31.10.2019.a arve nr 26598 hooldusteenuse eest: RUG Tartu salvesti seadistamine, uuendamine, klient rakenduste installerimine (I köide t/l 79 pöördel) ja 31.12.2019.a arve nr 26753 hooldusteenuste eest: RUG Haapsalu salvesti seadistamine, RUG Rakvere salvesti seadistamine, RUG M. ja L. masinasse kaamerate vaatamise programmi intsalleerimine ja seadistamine (I köide t/l 79).
31.Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud A. N., kes on C OÜ juhatuse liige selgitas, et ta uuendas kolme poe salvestite tarkvara ära ja 13.12.2019.a sai lisatud M. arvutisse kaamerate vaatamise tarkvara ja pärast seda oli kõikidel pildid ees ja said vaadata neid ilusti, ise veendusin. Kuna kõik liigub läbi interneti, siis kindlasti sõltub see ka interneti kiirusest, ei mäleta täpselt, aga Haapsalu poe puhul sai öeldud RUG mööblile, et nad võiks tõsta interneti kiirust kui võimalik, see elimineeriks võimalike probleeme piltide edastamisel. Tunnistaja ei osanud öelda, mis võiks olla takistuseks, sest viimase külastuse ajal kõik ilusti töötas ja probleeme ei esinenud (II köide t/l 16-17).
32.Seega on tõendatud, et hageja on kostja poolt osundatud puudused kõrvaldanud 13.12.2019.a ning sellest alates puuduvad kostjal alused tasunõude mittemaksmiseks.
33.02.02.2020.a on hageja edastanud kostjale arve nr 20190204 summas 5749,92 eurot Rakvere ja Haapsalu kauplustesse paigaldatud valvekaamerate eest maksetähtajaga 12.02.2020.a (I köide t/l 11 pöördel -12). Kostja arvet tähtajaks ei tasunud, täiendavalt puudustele ei tuginenud ega nõudnud puuduste kõrvaldamist. Kostja täiendavat tähtaega hagejale ei andnud. Seega on kohus seisukohal, et kostja ei saa keelduda enam töö eest tasumast VÕS § 111 alusel (vaata selles ka Riigikohtu 03.06.2016.a kohtuotsus kohtuasjas 3-2-1-18-16 punkt 16).
34.Alles pärast hageja esindaja 04.06.2020.a täiendavat pöördumist kostja poole tasumata arve sissenõudmiseks (I köide t/l 12 pöördel), on kostja 05.06.2020.a korranud oma seisukohta, et kostja palus paigaldada süsteemi Tartu kauplusesse, kuid hageja on paigaldanud kolme kauplusesse selle omaalgatuslikult. Rakveres ja Haapsalus võite maha võtta või tööle panna, meile sobib mõlemad variandid (I köide t/l 13). Kohus on seisukohal, et antud juhul kostja kui professionaalne osapool pole toiminud kooskõlas VÕS § 644 lg 1 ja lg 3, mistõttu on ta kaotanud õiguse tugineda töö mittevastavusele ning
tasu mittemaksmisele.
35.Kostja on esitanud 24.03.2021.a vastuhagi, millises väidab, et kuivõrd kostja on lepingust taganenud 10.09.2020.a, siis on tal hageja vastu tagasitäitmise nõue ning palub tasutud summa 1972,30 euro tagastamist. Lisaks palub kostja alternatiivselt hinda alandada ning sama summa hagejalt välja mõista hinna alandamise sätete alusel (I köide t/l 87-90).
36.18.03.2022.a on kostja vastuhagi täiendanud (I köide t/l 144-146). Kostja väidetel on tal valvesüsteemi parandamisele kulunud 1923,42 eurot, mida ta palub hagejalt alternatiivselt välja mõista.
37.Kohtule esitatud 10.09.2020.a osalise taganemisavalduse kohaselt on kostja taganenud töövõtulepingust Rakvere ja Haapsalu kaupluse kaamerate osas olulise lepingurikkumise tõttu (I köide t/l 70-71).
38.VÕS § 116 lg järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
39.VÕS § 118 lg 1 punktide 1 ja 2 järgi taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.
40.Kohus nõustub antud juhul hagejaga selles, et kostja pole taganemisavaldust esitanud mõistlikul ajal. Kindlasti ei ole mõistlik taganeda lepingust aasta pärast tööde teostamist. Samuti ei ole kostja andnud hagejale täiendavat tähtaega väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Taganemisavalduses on Rakvere ja Haapsalu kaupluste osas kostja palunud kaamerad eemaldada 24.09.2020.a ning on selles osas lepingust taganenud eelnevalt täiendavat tähtaega andmata (I köide t/l 70).
41.Ka märgib kohus, et kostja on puudustele tuginenud alles siis, kui hageja on oma töötasu nõudnud. Lisaks on kostja esmane vastuväide nõudele see, et kaamerad on paigaldatud hageja poolt kahte kostja kauplusesse omaalgatuslikult. Kaamerate mittetöötamisele on tuginetud hiljem ja sedagi vaid üldsõnaliselt. Sellest tulenevalt ei ole kehtiv ega õiguslikult siduv kostja osaline lepingust taganemine. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud hinna alandamine sel alusel ning kostja vastav nõue jääb rahuldamata.
42.Kostja taotlus alandada hinda 100 % võrra, st nullini ei ole millegagi põhjendatud. Kostja ainult märgib, et tema jaoks kaamerate väärtus puudub. Kohus nõustub hagejaga selles, et selliselt kohtule esitatud taotlus on põhistamata ning jääb sellest tulenevalt rahuldamata (vaata ka selles osas Riigikohtu 12.04.2012.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-32-12 punkt 11).
43.Alternatiivselt on kostja esitanud hageja vastu nõude väidetavalt valvesüsteemide parandamisele kulunud kulutuste summas 1923,42 euro sissenõudmiseks. Nõutud summa tõendamiseks on kostja esitanud 11.09.2020.a Security System Services OÜ pakkumise, aktid ja sama äriühingu arve nr 2020215 summas 2395,20 eurot (I köide t/l 113-114, 151, 152).
44.Nagu nähtub osundatud hinnapakkumisest, siis sisaldab pakkumine muuhulgas olemasolevate kaameratele reseti tegemist, seadistamist, suunamist (I köide t/l 151). Hageja on oma põhjendustes välja toonud, et internetiühenduse kiiruse ebapiisavus võib tuua kaasa piltide nö hangumise. Samuti on hageja selgitanud, et valvekaamerad vajavad järelhooldust, mida kostja hagejalt ei tellinud.
45.Kohtule esitatud Telia 14.03.2022.a e-kirjast kostjale nähtub, et Tartu kaupluse interneti kiirus kuni 19.08.2019.a oli 30/30 Mbit/s, siis muudeti kuni 100/100 Mbit/s ja 10.03.2020 muudeti kiirus kuni 60/60 Mbit/s peale, Haapsalus on internet kiirusega 50/20 Mbit/s ja Rakveres oli interneti kiirus 20/10 Mbit/s ja 19.08.2019.a muudeti kiirus 50/20 Mbit/s peale (I köide t/l 149). Sellest järeldub üheselt, et inteneti kiirus oli vähene ning hageja
poolt seadmete paigaldamise järgselt on inteneti kiirust muudetud.
46.Ka kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja A. N. selgitas, et ta ei mäleta täpselt, aga Haapsalu poe osas sai RUG mööblile öeldud, et nad võiks tõsta interneti kiirust. Tunnistaja, vaadates toimiku I köide lk 75 fotot, andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et sellise pildi puhul võib olla mitu viga, kõige tõenäolisem on see, et iga asi vajab vahepeal hooldust, restarti, see võib olla tingitud, et kaamera on teinud endale reseti ja unustanud ära IP seaded, kuna tegemist on võrgukaameratega ja seal oleks korra vaja sisse logida ja vaadata, mis ta kuvas, alumistel on connection failed ja see tähendab seda, et selle vaate ja programmi vaheline ühendus on ära kadunud, objektil pole internetiühendust või siis lihtsalt vajab restarti (II köide t/l 16).
47.Ka on kostja teinud etteheited selle kohta, et hageja pole enne kaamerate paigaldamist teavitanud järelhoolduse vajadusest ning sellest, et ilma pideva hoolduseta kaamerad ei tööta. Seega on kostja pigem eelistanud tellida reseti tegemise, seadistamise, suunamise jms. teiselt äriühingult põhjendades seda kostja poolt paigaldatud seadmete puudustega. Eelneva alusel saab järeldada, et kostja on asunud otsima erinevaid ettekäändeid üksnes selleks, et hageja nõuet mitte tasuda.
48.Kohus nõustub sellega, et antud juhul on kostja positsioon vastuoluline, kuivõrd algselt on kostja oma vastuhagis nõudnud tasutud summa tagastamist ning hiljem 18.03.2022.a väidetavalt 2020.a tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja poolt on tõendamata, et ta on 2020.a sellises summas kulutusi kandnud. Ka ei ole kostja tõendanud, et hageja vastutab viidatud kulutuste kandmise eest ja/või et need kulutused on põhjustatud lepingu rikkumisest.
49.Sellest tulenevalt ei saa kohus nõustuda kostja vastuhagiga ega selles toodud nõuetega, mistõttu tuleb kostja vastuhagi jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus kostja vastuhagis esitatud nõudeid ei rahulda, jääb rahuldamata ka kostja kõrvalnõue viivise väljamõistmiseks.
50.Eelpooltoodust tulenevalt peab kohus hageja nõuet kostja vastu põhjendatuks summas 5749,92 eurot ning see tuleb hageja kasuks välja mõista.
51.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses. Hageja on esitanud ka viivise arvestuse (I köide t/l 20).
52.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
53.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
54.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 13.02.2020.a kuni hagi esitamiseni so 02.07.2020.a eest summas 177,21 eurot ja sealt edasi alates 03.07.2020.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni võla tasumiseni.
55.Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude, tuleb ka viivise nõue rahuldada, sest kostja on viivitanud nõude täitmisega. Kostja vastuväiteid viivise nõudele, suurusele ega arvutuskäigule ei esitanud, viivise vähendamist ei taotlenud.
56.Hageja taotleb kostjalt ka sissenõudekulu summas 40 euro väljasmõistmist VÕS § 1131 lg 1 alusel (I köide t/l 21).
57.VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna hageja viivise nõue on põhjendatud, siis tuleb rahuldada ka hageja sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
58.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töövõtulepingu alusel võlgnevus 5749,92 eurot, sissenõudmiskulu summas 40 eurot, viivis perioodi 13.02.2020.a kuni 02.07.2020.a eest summas 177,21 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.07.2020.a põhivõlgnevuselt (5749,92 eurolt) kuni nõude kohase täitmiseni. Vastuhagi põhjendatud ei ole ning see jääb rahuldamata.
59.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
60.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hagihinnaks 6427,12 eurot ja vastuhagi hinnaks 2215,54 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
61.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.