Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-141835
Kohtuasi
OÜ ULMA hagi X vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. jaanuari 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3279,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ ULMA (registrikood 14840809), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 4. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-141835 osas, millega mõisteti X-lt OÜ ULMA kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 1740,50 eurot ületavas ulatuses, samuti sellelt ületavalt summalt arvutatav viivis kuni kohustuse täitmiseni. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta tühistatud ulatuses (s.o 537 eurot) X-lt OÜ ULMA kasuks menetluskulud ja viivis välja mõistmata.
2.Ülejäänud osas, s.o põhinõude 3006,28 euro ja sellelt seaduses sätestatud määras viivise väljamõistmise osas, jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades otsuse õiguslikke põhjendusi.
4.2.Välja mõista X-lt OÜ ULMA kasuks põhinõudena 3006,28 eurot, perioodi 26. oktoober 2021 kuni 4. jaanuar 2023 eest viivist 287,29 eurot ning alates
5.jaanuarist 2023 viivist põhinõudelt (3006,28 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3006,28 eurot.
4.3.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
4.4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista X-lt OÜ ULMA kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 1740,50 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1200 eurot. Kohustada X tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (2940,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ ULMA (hageja) esitas 14. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 3039,23 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 20. jaanuaril 2022 (täpsustus 10. veebruaril 2022) Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 3006,28 eurot ja seadusjärgses määras viivise 26. oktoobrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 2021. a septembris suulise töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja teostama elektritööd Purde tee 8, Türisalu küla, Harku vald asuvas elamus. Pooled leppisid kokku, et hageja teostab töid tunnihinna alusel ning kostja tasub ka materjalide ja transpordi eest. Tunnihinnaks lepiti kokku 25 eurot ja transpordi hinnaks 40 senti kilomeetri eest. Hageja hankis töö tegemiseks vajalikud materjalid, teostas elektrikaabelduse ja paigaldas peakilbi. Samuti transportis hageja töölisi ja materjale hageja asukohast töö tegemise kohta. Tööd valmisid 20. oktoobril 2021. Samal kuupäeval esitas hageja kostjale arve nr 1109 summas 3181,20 eurot maksetähtajaga 25. oktoober 2021. Kostja arvet ei tasunud. Hageja teavitas 26. oktoobri 2021 e-kirjas hagejat, et kasutab võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg-st 1 tulenevat õigust tööde teostamise kohustuse täitmisest keelduda seni, kuni kostja täidab tasu maksmise kohustuse. Hageja poolt jäi teostamata elektrikilbi pingestamine ning lõpetamata esimese korruse kaabeldus. Kostja tellis viidatud tööde teostamise E-Service Aktsiaseltsilt, kes esitas kostjale tööde teostamise eest arve summas 174,92 eurot. Hageja vähendas nimetatud summa võrra töövõtutasu. Hageja ei pidanud tööde käigus jooksvalt dokumentatsiooni kostjale üle andma. Pooled leppisid kokku, et dokumendid antakse üle pärast tööde valmimist. Tööde dokumendid on hageja valduses. Elektrikilbi teostusjoonis on tehtud, kuid kostjale edastamata, sest kostja ei ole tasunud arvet teostatud tööde eest. Kostja ei tellinud Luminec OÜ-lt hageja tehtud töödes
olevate puuduste kõrvaldamist, vaid töid, mida hageja ei jõudnud teha, sest kostja ütles töövõtulepingu üles. Seetõttu ei saanud hageja ka teise korruse töid teha. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut oluliselt rikkunud, kuna hageja teostatud tööd olid puudustega. Samuti jättis hageja elamu teise korruse tööd suures mahus tegemata. Hageja ei teostanud kokkulepitud ja kostja poolt 21. septembril 2021 ja 20. oktoobril 2021 tellitud töid, mis olid vajalikud küttesüsteemi töödega alustamiseks 25. oktoobril 2021. Hageja esitatud arve ei vasta nõuetele teostatud tööde ega tasumisele kuuluva summa osas, mistõttu puudub kostjal kohustus arvet tasuda. Lisaks jättis hageja kostjale esitamata ehitusdokumentatsiooni. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi hageja laadima tööde teostamise käigus ehitusdokumentatsiooni hageja poolt edastatud Google Drive lingile. Hageja seda kohustust ei täitnud. Hageja on jätnud esitamata teostusjoonised, teostatud tööde aktid, kasutatud toodete sertifikaadid ja pildimaterjali. Kostja ei ole töid vastu võtnud. Hageja on tunnistanud töövõtulepingu rikkumist teostamata jäetud elektritööde osas ning on vähendanud tasunõuet 174,92 euro ulatuses. Kostja sõlmis 2021. a novembris töövõtulepingu Luminec OÜ-ga, kes teostas hageja poolt tegemata jäänud tööd ning kõrvaldas puudused hageja teostatud töödes. Kostja on kandnud täiendavaid kulutusi kokku 4289 eurot. Kostja on oma nõude VÕS § 197 lg 2 alusel tasaarvestanud hageja nõudega, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 4. jaanuari 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3006,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 287,29 eurot ja viivise põhinõudelt alates 5. jaanuarist 2023 kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 3006,28 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2277,50 eurot ja neilt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid 2021. a septembri alguses suulise töövõtulepingu elektritööde teostamiseks. Maakohus leidis, et asja materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada tööde teostamise tähtaegu ega ka poolte kokkulepet selle kohta, et tasu sissenõutavus sõltus töö vastuvõtmisest. Maakohus asus seisukohale, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 alusel töö valmimisest. Hageja väitel valmisid tööd 20. oktoobril 2021, v.a E-Service Aktsiaseltsi teostatud tööd summas 174,92 eurot, mille võrra on hageja tasunõuet ka vähendanud. Maakohtu hinnangul on põhjendamatud kostja väited töövõtulepingu hinna muutmise osas. Maakohus märkis, et tegemist võib olla tasu arvestamise erinevusega, mitte aga hinna muutmisega. Kui kostja väitel oli lepinguliste tööde hinnaks 3000–5000 eurot, siis olenemata tasu suuruse arvestamisest, jääb hageja nõutud summa 3006,28 eurot kostja toodud piiridesse, moodustades sellest umbes 60%. Hind arvestati maakohtu arvates vastavalt hinnakirjale tunnihinnaga 25 eurot, millele lisandus materjalide ja transpordi maksumus. Maakohus tuvastas, et tööde teostamine ja tööde eest tasumine pidi toimuma etapiviisiliselt. Hageja teostas 20. oktoobriks 2021 tööde viiest etapist kaks, mille eest esitas kostjale ka arve. Pärast arve tasumist pidi hageja töödega jätkama, sh edastama ka tööde dokumentatsiooni. Hagejal oli VÕS § 111 lg 1 alusel õigus keelduda tööde jätkamisest seni, kuni kostja täidab tasu maksmise kohustuse.
Seoses kostja tasaarvestuse väitega märkis maakohus, et VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Ka ei saa kostja nõuda kahju hüvitamist, kuna hagejale ei ole antud täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks (VÕS § 115 lg 2). Maakohus tuvastas, et kostjal ei ole tasaarvestatavat nõuet hageja vastu, mistõttu ei ole tasaarvestus võimalik. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd kostja ütles töövõtulepingu
28.oktoobril 2021 üles, siis ei olnud hagejal kohustust järgnevaid töid teostada, kuid kostjal oli kohustus kuni lepingu ülesütlemiseni tehtud tööde eest tasuda. Kostja väited ei anna alust töövõtutasu maksmata jätmiseks. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Lisaks palub kostja tasaarvestada poolte vastastikused nõuded. Praegusel juhul vaidlevad pooled selle üle, millised tööd pidi hageja töövõtulepingu alusel teostama. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses tuvastanud, millistes töödes pooled kokku leppisid. Seega ei saanud maakohus asuda ka seisukohale, et hageja on tööd teostanud ja tasu tööde eest on muutunud sissenõutavaks. Seejuures ei ole hageja tõendanud, et tööd on valminud ja teostatud nõuetekohaselt. Ka on maakohus vääralt tuvastanud tööde maksumuse. Kostja leiab, et pooled leppisid kokku siduvas eelarves (VÕS § 639). Maakohus on tööde maksumuse tuvastamisel lähtunud vaid hageja 20. oktoobri 2021. a (ekslikult viidatud 22. oktoober 2021) e-kirjast. Kostja ei vaidlusta, et tööde maksumus pidi endas hõlmama ka materjalide maksumust. Küll aga ei leppinud pooled kokku transpordi kulude hüvitamises. Juhul, kui tasu kokkulepet ei ole võimalik tuvastada, siis saab mõistliku tasu tuvastamisel aluseks võtta OÜ NORD TELEKOM hinnapakkumise nr 21003, milles on kajastatud samad tööd, mille osas kostja on küsinud hagejalt hinnapakkumist (VÕS § 637 lg 1). Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tööd said valmis 20. oktoobril 2021. Maakohus on tööde valmimise aja tuvastamisel lähtunud hageja paljasõnalisest väitest. Ka ei leppinud pooled kokku tööde etapiviisilises teostamises ja arveldamises. Vaidlustatud otsuses jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes maakohus viidatud asjaolud tuvastas. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma tööde eest alles pärast kõigi kokkulepitud tööde nõuetekohast teostamist. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja kahju hüvitamise nõue oli esitatud ennatlikult. Poolte vahel puudus kokkulepe tööde etapiviisilise teostamise osas, mistõttu jättis hageja põhjendamatult kokkulepitud tööd tegemata. Seejuures andis kostja hagejale korduvalt teada, et hagejal tuleb tööd teostada. Hageja rikkus oluliselt töövõtulepingut ning kostjal oli õigus leping üles öelda. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata kostja kahju hüvitamise nõudega, mille kostja hageja nõudega tasaarvestab. Kostja hinnangul on maakohus vaidlustatud otsuses arvestanud vaid hageja esitatud tõenditega. Seejuures ei ole maakohus selgitanud ega põhjendanud kostja tõenditega arvestamata jätmist. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 1740,50 eurot ületavas ulatuses, samuti sellelt ületavalt summalt arvutatav viivis kuni kohustuse täitmiseni. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab tühistatud ulatuses kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja viivise välja mõistmata. Ülejäänud osas, s.o põhinõude 3006,28 euro ja sellelt seaduses sätestatud määras viivise väljamõistmise osas, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades otsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping elektritööde teostamiseks. Tegemist on töövõtulepingulises suhtega VÕS § 635 mõttes. Pooled vaidlevad jätkuvalt kokkulepitud töövõtutasu suuruse üle, samuti selle üle, kas kostjal on juhul, kui hageja lepingut rikkus, õigus töövõtulepingust taganeda ning kas tal on omakorda nõue hageja vastu, mida saab tasunõudega tasaarvestada.
9.Hageja nõuab kostjalt lepingujärgset tasu 3006,28 eurot ja viivist seaduses sätestatud määras. Kostja leiab, et nimetatud nõue on tasaarvestusega lõppenud, sest hageja on lepingut rikkunud ning tal on 4289 euro suurune kahju hüvitamise nõue hageja vastu. Maakohus leidis, et tasu nõudmise eeldused on täidetud, kostjal ei ole hageja vastu nõuet ning rahuldas hagi. Kuna maakohus menetles hagi TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses, võis maakohus kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi rahuldanud.
10.Lepingulise tasu nõude rahuldamise eeldusena tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. Maakohtu tuvastatud asjaolude kohaselt leppisid pooled kokku tasus 3000–5000 eurot ning konkreetne tasu arvutati vastavalt hinnakirjale 25 eurot tunnis, millele lisandus materjalide ja transpordi maksumus (maakohtu otsuse p 7). Kolleegiumi hinnangul on maakohtu lõppjäreldus tasu suuruse arvutamise kohta õige, kuid kolleegium peab vajalikuks muuta maakohtu põhjendusi.
10.1.VÕS § 637 lg 1 järgi, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kolleegium märgib, et töövõtuleping on alati tasuline leping ning töövõtjale töö tegemise eest makstava tasu suurus määratakse eelkõige poolte kokkuleppega. Makstav tasu hõlmab nii tasu töövõtja poolt tehtud töö eest kui ka hüvitist töövõtja poolt töö tegemiseks kantud kulutuste eest. Maakohus tugines tasu kokkuleppe tuvastamisel 26. septembri 2021. a ja 20. oktoobri 2021. a e-kirjadele (dtl-d 35–36), leides, et pooltel oli kokku lepitud tingimused hagejale makstava tasu suuruse arvutamiseks. Kolleegium maakohtuga ei nõustu.
10.2.Kolleegium nõustub kostjaga, et üksnes hageja 20. oktoobri 2021. a e-kirja põhjal ei saa lugeda tasu suuruse arvutamise ühikuhindade kokkulepet sõlmituks ning ka ükski muu tõend ei kinnita, et kõnealuses e-kirjas on hageja kinnitanud üle varasema pooltevahelise suulise kokkuleppe. Kostja ei ole sellisele pakkumusele nõustumust andnud ning ka tema vaikimist ei saa lugeda nõustumuse andmiseks VÕS § 9 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 järgi. Kolleegiumi hinnangul tuleb töö ja tasukokkuleppe olemasolu tuvastamisel lähtuda kostja
26.septembri 2021. a e-kirjast, mis kinnitas üle varasema pooltevahelise suulise kokkuleppe, ning pärast selle e-kirja saamist läks hageja 29. septembril 2021 objektile töid tegema. Sellega saab lugeda tõendatuks, et pooled olid kokku leppinud kostja e-kirjas sätestatud tingimustes (VÕS § 9 lg 2).
10.3.Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei tuvastanud, milliste tööde teostamises pooled kokku leppisid. Kuigi sellise asjaolu tuvastamist maakohtu otsusest ei nähtu, ei nähtu asja materjalidest ka seda, et pooltel oleks selle üle vaidlus. Kostja küsis hagejalt 1. septembri
2021. a e-kirjaga hinnapakkumist elektritöödele ning saatis hagejale 26. septembril 2021 ekirja, milles kinnitas üle varasema pooltevahelise suulise kokkuleppe. Hageja sellele vastuväiteid ei esitanud ning asus objektil töid teostama (dtl-d 33–35). Hageja 25. oktoobri 2021. a e-kirjas on loetletud samad tööd ning pooled vaidlevad tasu suuruse, tööde ja dokumentide üleandmise osas (dtl-d 38–39). Eeltoodud tõendite pinnalt saab kolleegium järeldada, et hagejal tuli objektil teostada järgmised elektritööd: elektrikaabeldus, peakilbi paigaldamine (vajadusel ehitusaegne elektrikilp), maanduse kontuuri paigaldamine ning kilbiga ühendamine, pistikupesade ja lülitite paigaldamine, süvistatavate laevalgustite ja liikumisanduriga väliprožektori paigaldamine, nõuetekohase dokumentatsiooni üleandmine ning audit. Kostja 26. septembri 2021. a e-kirjaga kinnitati üle poolte varasem suuliselt sõlmitud kokkulepe, et „eelnimetatud tööde + materjalide maksumuseks leppisime 6.09.2021 kokku 3000 - 5000.- eurot“. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist fikseeritud tasuga, s.t kokku ei ole lepitud kindlas summas. Küll aga saab sellise kokkuleppe põhjal järeldada, et tasu suurus sõltus tegelike tööde mahust, töövõtja kuludest ja töö tegemiseks vajalikust ajast. Kulupõhise tasukokkuleppe kohaselt arvutatakse töövõtjale makstava tasu suurus töövõtja poolt tööde teostamiseks kantud kulude alusel. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et pooled ei leppinud kokku tasu suuruse arvutamise ühikuhindades.
10.4.Kuigi maakohus leidis kolleegiumi hinnangul vääralt, et pooled leppisid kokku ühikuhinnas 25 eurot/tund, ei viinud see ebaõige järelduseni, et hagejal on õigus nõuda kostjalt sellise ühikuhinna alusel tasu, samuti tasu materjalide ja transpordi eest. VÕS § 637 lg-s 1 sätestatud tõlgendusreegli kohaselt tuleb ühikuhinna määramisel lähtuda tavalisest tasust, selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistlikust tasust. Hageja on esile toonud ja tõendanud, et sellise töö tegemise eest on kohalik keskmine tasu 25 eurot/tund ja transpordi maksumus 0,4 eurot/km (dtl-d 61–68). Kostjale tasumiseks esitatud arve on koostatud selliste ühikuhindade alusel (dtl 37) ning ajakulu tõendab objektileht (dtl 43). Maakohus sai objektilehte arvestada TsMS § 272 lg 1 ja § 405 lg 1 p 5 järgi tõendina, sest sellega dokumenteeriti ajakulu tööde teostamise käigus. Kostja on väitnud, et ajamaht ei saa olla 70 tundi, vaid saab olla 40 tundi. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja oma väidet TsMS § 230 lg 1 järgi tõendanud. Seda, et tegemist on tavalise tasuga, tõendab ka kostja esitatud OÜ NORD TELEKOM hinnapakkumine (5497,16 eurot), mis jääb hageja pakkumisega samasse suurusjärku (dtl 114). Eelnevast tulenevalt on hageja tasunõude arvutatud kooskõlas VÕS § 637 lg-s 1 sätestatuga.
11.Järgnevalt tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Maakohus leidis, et töö sai valmis 20. oktoobril 2021, v.a elektrikilbi pingestamine. Samuti on maakohus leidnud, et tööde teostamine ja tööde eest tasumine pidi toimuma etapiviisiliselt. Kolleegium peab vajalikuks selles osas maakohtu otsuse põhjendusi täpsustada.
11.1.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja pidas 20. oktoobril 2021 valminud tööde all silmas arvel märgitud 1 ja 2 etapi töid: kaabeldus ja peakilp, elektrimaterjalid ja montaaž ning transport (vt hageja 25. oktoobri 2021. a e-kiri, mille kohaselt on teostatud 1 ja 2 etapi tööd ning arve on väljastatud nende tööde eest;
dtl-d 38–39; arve, dtl 37). Poolte esitatu kohaselt ei olnud hageja nõus tööde tegemisega jätkama kuni arve maksmiseni ning kostja lõpetas ühepoolselt lepingu (dtl-d 135, 141–142).
11.2.Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et pooled leppisid kokku, et tööde teostamine ja tööde eest tasumine toimub etapiviisiliselt. Kolleegium ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on selle asjaolu tuvastanud üksnes hageja esitatud tõendeid (e-kirju) hinnates. Sellise kokkuleppe olemasolule tugineb hageja ja seda kinnitab ka kostja 25. oktoobri 2021. a e-kiri (dtl-d 38–39, 135). Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et pooltel tekkis vaidlus elektritööde piltide ja dokumentatsiooni Google Drive lingile üles laadimise, tasu suuruse ning elektrikilbi paigaldamise tähtaja üle (dtl-d 132–133, 135). Kostja lõpetas töövõtulepingu, sest leidis, et: hageja muutis töövõtutasu suurust, ei esitanud teostatud töödest pilte, ei esitanud kasutatud materjalide sertifikaate ja jättis 25. oktoobriks 2021 teostamata elektrikilbi nõuetekohase paigalduse koos selle pingestamisega, sh vastava pingestamise aktiga.
11.3.Selleks, et tellija saaks lugeda töö vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-145-14, p 18). Hageja saatis kostjale arve 20. oktoobril 2021 ning hageja arvates oli see 1 ja 2 etapi tööde valmimise aeg (dtl 131). Hageja andis kostjale teada, millised tööd on teostatud ja väljastas nende eest tasumiseks arve (dtl 100). Kolleegiumi hinnangul oli kostjal võimalus 1 ja 2 etapi tööd üle vaadata ning kostja keeldus alusetult nende vastuvõtmisest. Puudused töös, millele kostja tugineb, on üksnes ebaolulised ning seetõttu saab lugeda töö vastuvõetuks.
11.4.Ringkonnakohtu hinnangul on kostja tõendanud, et elektrikaablid olid II korruse põrandast valest kohast välja toodud ning elektrikilp oli pingestamata. Ülejäänud arvel märgitud töödest olid kolleegiumi hinnangul teostatud nõuetekohaselt ning kostja esitatud väited ja tõendid ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale (dtl-d 146–149, 153–189, 191– 194). Kostja küsis hinnapakkumist Luminec OÜ-lt, märkides ise, et hinnanguliselt on 90% kaabeldustöödest teostatud (dtl 150). Sellega on tõendatud, et hageja teostas enamus kaabeldustöödest ning paigaldas elektrikilbi. Kostja jätab tähelepanuta asjaolu, et hageja ei ole küsinud tasu teostamata tööde eest. Luminec OÜ hinnapakkumine sisaldab töid, mida hageja ei teinud, ja veelgi enam, sellest pakkumisest ei nähtu ühegi puuduse kõrvaldamisega seotud tööd. Kuna hageja tunnistab, et elektrikilp jäi pingestamata, siis ta on juba oma tasunõuet 174,92 euro võrra vähendanud.
11.5.Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (vt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19). Kostja vastuväiteks on kogu menetluse ajal olnud see, et ta ei pea maksma osalt tegemata ja puuduliku töö eest. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma.
11.6.Kostja leiab, et tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 järgi. Kolleegium märgib, et kahju nõude tasaarvestamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi. Kolleegium leidis eelnevalt, et kostja on tõendanud, et elektrikaablid olid II korruse põrandast valest kohast välja toodud (dtl-d 21, 190, 228). Hageja ei ole oma väidet elektrikaablite nõuetekohaselt paigaldamise kohta tõendanud. Vaatamata sellele nõustub kolleegium maakohtuga, et kostjal ei ole 25 euro suurust kahjuhüvitise nõuet, mida hageja tasunõudega tasaarvestada (vt maakohtu otsuse p 9). Kostja on hagejat 4. novembri 2021. a e-kirjaga puudusest teavitanud ning teavitanud ka võimaliku kahju tekkimisest (dtl 45), kuid sellest ei nähtu, et kostja andis hagejale VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja puuduse
kõrvaldamiseks. Samuti ei nähtu kostja esile toodud asjaoludest, et tegemist võiks olla VÕS § 115 lg 3 järgi olukorraga, kus on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei ole tulemust.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on esitanud hagejale töövõtulepingu lõpetamiseks avalduse ja kostja lõpetas lepingu 28. oktoobril 2021 seetõttu, et tema hinnangul rikkus hageja oluliselt lepingut (dtl-d 135, 141). Maakohus ei ole hinnanud lepingust taganemist olulise lepingu rikkumise tõttu, vaid on tasunõude lahendamisel kohaldanud VÕS § 195 lg-t 2. Kolleegium peab vajalikuks maakohtu õiguslikke seisukohti muuta.
12.1.Maakohtu õiguslikest põhjendustest saab järeldada, et maakohus hindas kostja lepingu lõpetamise avaldust ülesütlemisena VÕS § 195 lg 1 järgi ja kohaldas nõude rahuldamisel sama sätte lg-t 2 (maakohtu otsuse p 10). Kolleegiumi hinnangul ei saanud maakohus kostja avaldust kvalifitseerida ülesütlemisavaldusena, sest kostja sellele ei tuginenud. Kuigi kohus peab tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg 1 esimesest lausest pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerima, ei tähenda see, et kohus peaks kontrollima kostja väidet nendel õiguslikel alustel, mille alusel ei ole ta nõude lahendamiseks vajalikke asjaolusid kohtu ette toonud (vt Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4181/75, p 15). Ka pärast ringkonnakohtu selgitusi tugines kostja jätkuvalt sellele, et tal oli õigus hageja rikkumise tõttu töövõtuleping lõpetada (vt kostja 20. märtsi 2023. a seisukoha p 4.1). VÕS § 655 lg 1 esimese lause järgi võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kuna kostja ei tuginenud sellele, et ta võis tellijana töövõtulepingu igal ajal üles öelda, siis ei saanud maakohus kohaldada VÕS § 195 lg-t 2 (erinormina VÕS § 655 lg 1 teine lause). VÕS § 655 lg 2 järgi ei kohaldata VÕS § 655 lg-s 1 sätestatut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.
12.2.Kuna kostja tugineb sellele, et hageja rikkus lepingut, siis tuleb kostja avaldust hinnata taganemisavaldusena VÕS § 188 lg 1 järgi. VÕS § 116 lg 1 kohaselt on lepingust taganemise eelduseks eelkõige see, et teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. Maakohus leidis, et ehitusdokumentatsiooni ja elektritöödest fotode edastamata jätmist ei saa lugeda puuduseks, mis annaks õiguse tasu maksmisest keelduda. Samuti ei välista tasunõuet maakohtu hinnangul see, kui hageja rikkus töö teostamise tähtaega. Kolleegium nõustub maakohtuga ning eeltoodud asjaolude põhjal tuvastab, et lepingust taganemise materiaalne eeldus, s.o oluline lepingurikkumine, ei ole täidetud.
12.3.Maakohus leidis, et hagejal oli õigus VÕS § 111 lg 1 järgi keelduda tööde jätkamisest seni, kuni kostja täidab tasu maksmise kohustuse (maakohtu otsuse p 8). Kolleegium nõustub maakohtuga ja vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib järgmist. Töövõtjal on õigus vastusooritusele – tal on nõue tellija vastu tasu maksmiseks. Hageja on teavitanud kostjat 26. oktoobri 2021. a e-kirjaga sellest, et pärast arve tasumist jätkab ta lepingu täitmist, sh teostab elektrikilbi pingestamise ning edastab fotod kaabeldusest ja deklaratsiooni (dtl 40). Seega tööd, mille teostamata jätmist kostja hagejale ette heidab, jäid tegemata, sest ühelt poolt kasutas hageja täitmata kohustuse vastuväidet ja keeldus edasiste tööde teostamisest kuni arve tasumiseni ning teiselt poolt lõpetas kostja lepingu hageja väidetava kohustuse rikkumise tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku, et hageja pidi talle tööde käigus edastama dokumentatsiooni ja fotod tehtud töödest. Sellist kohustust ei tulene ka seadusest. Hageja on kostja e-kirjadega esitatud nõudmistele vastanud, et dokumendid antakse üle pärast tööde teostamist (vt nt kostja 19. septembri 2021. a e-kiri; dtl 103; 22. oktoobri 2021. a e-kiri; dtl 135; hageja 20. oktoobri 2021. a e-kiri; dtl 100).
13.Maakohus rahuldas viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel, kohustades kostjat tasuma hagejale sissenõutavaks muutunud viivist alates 26. oktoobrist 2021
kuni 4. jaanuarini 2023 ning sealt edasi kuni kohustuse täitmiseni. Hageja on piiranud viivisenõuet põhinõude suurusega. Apellatsiooniastmes vaidlustab kostja nõude sissenõutavaks muutumise asjaolu ebaõiget tuvastamist, teisi sisulisi vastuväiteid ei ole ta viivisenõude perioodi ega arvutamise kohta esitanud. Maakohus tuvastas ja kolleegium nõustub sellega, et tasu sissenõutavaks muutumise eeldused on täidetud. Seega ei anna kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide alust asuda viivisenõude rahuldamisel maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus tuvastas, et kostja pidi hagejale tasu maksma arvel märgitud tähtpäevaks, s.o 25. oktoobriks 2021.
14.Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingust taganemine ei ole kehtiv. Hageja kohustuse täitmisest keeldumise õigus ei ole ka käesolevaks ajaks lõppenud ning kostja esitatu kohaselt on ta tööd tellinud kolmandalt isikult. Eelnevast tulenevalt saab järeldada, et töövõtuleping on konkludentselt lõppenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kostja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus hagi rahuldas.
16.Kostja on vaidlustanud maakohtu kindlaksmääratud ja tema poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. Esmalt toob kostja esile arvutusvea, teiseks selle, et maakohus on hageja lepingulise esindaja ajakulu kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium nõustub kostja etteheidetega osaliselt.
17.Kolleegium märgib, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).
17.1.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 150 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud. Maakohus ei ole tunnitasu suuruse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Arvestades hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei ületa tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) oluliselt sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda. Tunnitasu suurus ei sõltu reeglina sellest, millises kohtuastmes vandeadvokaat õigusabi osutab.
17.2.Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 12 tundi ja 15 minutit on vajalik ja põhjendatud. Kooskõlas TsMS §-ga 4842 mõistis maakohus kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, muus osas maakohus ajakulu ei vähendanud. Kostja leiab, et mõistlik lepingulise esindaja kulu suurus on 1749,60 eurot (käibemaksuga). Konkreetseid toiminguid, mille kulu ei pea kostja enda arvates kandma, ei ole kostja esile toonud. Vaatamata sellele peab kolleegium vajalikuks sekkuda maakohtu diskretsiooni, sest maakohus ei ole nõuetekohaselt hinnanud 12 tunni ja 15 minuti suuruse ajakulu vajalikkust ja põhjendatust.
17.3.Esmalt märgib kolleegium, et 12 tundi ja 15 minutit on 12,25 tundi, mis teeb kokku (12,25 x 150) 1837,50 eurot. Maakohus on minutid küll teisendanud, kuid on ekslikult märkinud 12,25 asemel 12,15. Arvestades, et praegune tsiviilasi ei ole keskmisest keerukam ega mahukam, siis peab kohus põhjendatuks ajakuluks hagiavalduse koostamisele 3 tundi ja 55 minutit, kostja vastusega tutvumisele ja 11. aprilli 2022. a menetlusdokumendi koostamisele 4 tundi ja 30
minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele 15 minutit. Kolleegium ei pea põhjendatuks, et kostja kanda jäävad puuduste kõrvaldamise dokumendile kulunud 1 tund ja 10 minutit, samuti on ülepaisutatud 11. aprilli 2022. a menetlusdokumendi koostamise ajakulu. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu maakohtus kokku 8 tundi ja 40 minutit (8,67 tundi).
18.Seega on hageja maakohtus kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (20 + 420 + 1300,50) 1740,50 eurot. Kostja on ekslikult lisanud lepingulise esindaja kuludele käibemaksu, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 järgi kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
19.Kuigi ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda, võttes arvesse, et TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hinnanguliselt on menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise ajakulu 40 minutit (apellatsioonkaebuse vastuse p-d 2.10–2.11).
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.
20.1.Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1475 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutanud õigusabi vandeadvokaat 9 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
20.2.Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et kostja esitas apellatsiooniastmes erineva sisuga menetlusdokumente, millega hageja lepinguline esindaja pidi tutvuma, on apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 7 tundi ja 50 minutit, millele lisandub menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 10 minutit.
20.3.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 150 eurot ei ületa sellise tsiviilasja puhul keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud (8 x 150) 1200 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
22.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.