Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. R. vastu 06.04.2021 krediidikonto lepingust nr 9994733594 tuleneva võlgnevuse 1962,28 euro, intressi 264,74 euro, viivise 722,89 euro, sissenõudekulu 35 euro ja täiendav viivise saamiseks Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja C. K. (PlusPlus Legal OÜ, Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn; e-post: XXX) Kostja: M. R. (isikukood XXX, faktiline elukoht teadmata) 3767,86 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista M. R.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 06.04.2021 krediidikonto lepingust nr 9994733594 tulenev võlgnevus 1962,28 eurot, viivis 234,35 eurot seisuga 12.04.2023, sissenõudekulu 35 eurot.
3.Välja mõista M. R.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 1962,28 eurolt, alates 13.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
4.Jätta hageja menetluskulud 60% ulatuses kostja M. R.’i kanda ja kostja menetluskulud 40% ulatuses hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda ning ülejäänud osas poolte endi kanda.
5.Välja mõista M. R.’ilt menetluskulu summas 381 eurot Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks.
6.Välja mõista M. R.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (381 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. 1 (11)
7.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
9.Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Harju Maakohtule hagi M. R. vastu 06.04.2021 krediidikonto lepingust nr 9994733594 tuleneva võlgnevuse 1962,28 euro, intressi 264,74 euro, viivise 722,89 euro, sissenõudekulu 35 euro ja täiendav viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja kreeditor lepingu, mille kohaselt võimaldas kreeditor kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi
15.kuupäevaks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 39,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja rikkus lepingu p V 1 ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja ei tasunud igakuist intressi alates 15.07.2021 ja hagejal on kostja vastu intressinõue summas 264,74 eurot. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas kreeditor lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 15.11.2021. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1962,28 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 29.12.2021, 06.04.2022, 15.08.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes VÕS § 113 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. 28.12.2021 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Lepingust tulenevalt ja vastavalt kreeditori hinnakirjale on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga, mis on 39,90% aastas. Vastavalt kreeditori hinnakirjale on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga ja seega on viivise nõude suuruseks 722,89 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista 2 (11)
hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1962,28 eurolt alates 18.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni 39,90 % aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
3.Laenutaotluse esitas kostja 04.06.2021 kell 20:06:45, milles avaldas enda netosissetulekuks 3000 eurot ning igakuisteks kohustusteks 1050 eurot. Seega kui kostja esitas pangale ebaõigeid andmeid, ei saa pangale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Pank ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Arvestades kostja esitatud andmeid enda sissetuleku, sh. töökohana märgitud X AS ja kohustuste suuruse kohta ei saa hageja hinnangul teha järeldust, et laenuandja oleks pidanud krediidikonto lepingu sõlmimise ajal leidma, et kostja ei suuda enda sissetulekust tasuda 2000 euro suurust krediidilimiiti 60 osamaksega igakuiste osamaksetena kasutusse võetud krediidist. Ainus koht, kust X AS sai lisaks kostja esitatud andmetele, kostja maksekäitumist kontrollida, oli maksehäireregister (täna Creditinfo ja Taust raportid) ja Pensionikeskus, millest nähtub, et X AS kontrollis kostja tausta maksehäireregistritest. Lepingu 9994733594 kohaselt on krediidi kulukuse määr 57,73 % aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 60,27% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ja seega ei saa leping olla tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. Hageja leiab, et kui lepingu sõlmimisel on pooled esitanud tahteavalduse sõlmida lepingus näidatud intressimääraga ning kostja sellega nõustub, siis ei saa kostja poolne lepingu rikkumine asetada kreeditori lepingu sõlmisest halvemasse olukorda ning luues kostjale võimaluse tarbida sama krediiditoodet seaduses sätestatud seadusjärgse viivise määraga. Kohtu põhjendused
4.Riigikohus on 20.04.2022 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-20-123093 punktis 9.3 selgitanud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud. Üksnes märge avaliku kättetoimetamise kohta tagaseljaotsuse resolutsioonis ei ole piisav, põhjendustest peaks nähtuma vähemalt see, mida kohus on tagaseljaotsuse muul viisil kättetoimetamiseks teinud (vt Riigikohtu 16. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 218-9218/40, p 11).
5.Käesolevas tsiviilasjas on kohus esmalt proovinud menetlusdokumente toimetada kätte kostjale avaliku e-toimiku kaudu 09.11.2022 ning e-postiga 09.11.2022 aadressile xxx. 15.11.2022 on edastanud kohus hagimaterjalid kostjale aadressile xxx, kuid need on tagastatud, kuivõrd kostja ei viibinud 17.11.2022 kell 08.31 nimetatud aadressil.
6.Seega on kohus menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 05.01.2023 ja 26.03.2023. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva, arvates vastamise ettepaneku kättetoimetamisest alates. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile kuni käesoleva ajani esitanud ei ole.
7.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 3 (11)
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.1.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 2. ls alusel omaksvõetuks lugeda järgmised peamised faktilised asjaolud: 1) X AS ja kostja vahel on sõlmitud 06.04.2021 krediidikonto leping nr 9994733594, mille alusel on kostja saanud limiiti kuni 2000 eurot (dtl 25) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. 2) Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 57,73% aastas. 3) X AS on loovutanud oma nõude hagejale ning on sellest kostjat teavitanud 29.12.2021 teates (dtl 44). 4) Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud krediidi summas 1962,28 eurot kasutusse ja seda tagastanud ei ole. 5) Kostja rikkus lepingu p V 1 ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud igakuist intressi alates 15.07.2021. 6) 01.11.2021 on X AS edastatud kostjale laenulepingu ülesütlemise teate, millise kohaselt andis krediidiandja kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 15.11.2021 (dtl 3942). Teates selgitati, et see on lepingu ülesütlemise tahteavaldus, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks. 7) Hageja õiguseellane saatis kostjale 15.11.2021 teate lepingu lõppemise kohta ning nõude kirja saatmise seisuga võlgnevuse 2270,70 eurot tasumise kohta.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
11.Kohus tuvastas, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale.
11.1.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus 4 (11)
võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
11.2.Seega on hageja õigustatud esitama tarbijakrediidi alusel nõude kostja vastu.
12.Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
13.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
13.1.Kohus tuvastas, et 01.11.2021 on X AS edastatud kostjale laenulepingu ülesütlemise teate, millise kohaselt andis krediidiandja kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 15.11.2021. Lepingu ülesütlemise korral muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Teate kohaselt tuli kostjal lisaks võlgnevusele tasuda ka kogu tagastamata laenujääk summas 1962,28 eurot, millele lisanduvad kogunenud kõrvalnõuded (intressid, viivised ja teenustasud) (dtl 39-41).
13.2.Puudub vaidlus, et hageja õiguseellasel oli õigus kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping üles öelda. Hageja õiguseellane saatis kostjale 15.11.2021 teate lepingu lõppemise kohta. Kuna laenuandja andis 01.11.2021 hoiatusega kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.11.2021, siis oli leping lõppenud alates 16.11.2021.
14.Kostjaga sõlmitud lepingu 9994733594 kohaselt on intressimäär 39,90% aastas (dtl 25) ning hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 264,74 eurot.
14.1.Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% aastas (alates 30.11.2020-31.05.2021). Kolmekordne määr oleks seega 60,27% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
15.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. 5 (11)
15.1.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
15.2.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks siseeeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
15.3.Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
15.4.Kohus jättis 19.10.2022 määrusega (dtl 55) hagi käiguta ning määruse punktiga 5.4 kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, 6 (11)
eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.
Hageja hinnangul (vt dtl 56-57, 94-95 hageja seisukoht) laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Kostjal oli soov võtta laenu ning kasutada krediidiandja teenuseid, krediidiandjal oli soov kostjale laenu väljastada. Andmete kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.
Hageja tõi 02.11.2022 puuduste kõrvaldamise raames välja järgmised asjaolud, mida laenuandja vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise raames tegi (dtl 56): 1) Küsis kostjalt andmed tema kuu netosissetulekute, igakuiste väljaminekute ja igakuiste elamiskulude kohta. Hageja selgitas, et kostja oli oma netosissetuleku suuruseks märkinud 3000 eurot kuus ning toonud välja, et tal on kohustusi kuumaksetena 1050 eurot (igakuised kohustused 700 eurot ja elamiskulud 350 eurot). 2) Küsis kostjalt töökoha andmeid (tööandja nime). Hageja selgitas, et kostja märkis tööandjaks X AS-i. 3) Kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistrist (täna Creditinfo ja Taust raportid). Hageja ei täpsustanud, mis ta kostja kohta nendest registritest tuvastas. 4) Kontrollis Pensionikeskust. Hageja ei ole täpsustanud, mida sealt kontrolliti ja mis tulemus kostja kohta saadi.
TsMS § 407 lg 1 2. ls alusel tuleb eelviidatud asjaolud lugeda kostja poolt omaksvõetuks.
Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, et laenuandja (hageja õiguseellane) on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud elementaarsetki kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud, näiteks nõudes pangakonto väljavõtete esitamist. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Samuti ei ole hagiavalduse välja toodud, millised olid laenuandja poolt teostatud registripäringute vastused või vastuste analüüsi 7 (11)
tulemused ehk hagi alusena on välja toomata asjaolu, mis võimaldaks tuvastada tarbija krediidivõimelisuse kontrollimist. Ainuüksi päringu tegemise faktist ei saa järeldada, et saadud vastuse pinnalt oleks tarbija krediidivõimeline. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 lg-s sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
15.5.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
Puuduvad andmed selle kohta, et laenuandja oleks kostjalt küsinud mingeid andmeid ja kostja oleks jätnud need tahtlikult esitamata või et kostja oleks midagi võltsinud.
15.6.Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda suutnud ei ole. Hageja ei ole oma analüüside kohta välja toonud asjaolusid, hageja väide mingi analüüsi läbiviimise kohta on jäänud deklaratiivseks.
16.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja seadusjärgse viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.
16.1.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenu perioodi (s.o. kuni 15.11.2021) olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.
17.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks 8 (11)
lepinguga ettenähtud intressimäär.
17.1.Kohus eelnevalt tuvastas, et laenuleping lõppes 15.11.2021, seega on kostja laenu tagastamisega viivituses alates 16.11.2021. Hageja on palunud mõista välja viivise alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvestab välja viivised otsuse tegemise seisuga (s.o. 12.04.2023).
17.2.Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 2 ls. on antud juhul viivisemääraks 8% aastas kuni 31.12.2022 ja 10,5% aastas alates 01.01.2023.
17.3.Viivis põhinõudelt 1962,28 eurot perioodi 16.11.2021-31.12.2022 eest (411 päeva) moodustab seega 176,77 eurot (1962,28 € x 8% / 365 x 411 päeva = 176,77 eurot).
17.4.Viivis põhinõudelt 1962,28 eurot perioodi 01.01.2023-12.04.2023 eest (102 päeva) moodustab seega 57,58 eurot (1962,28 € x 10,5% / 365 x 102 päeva = 57,58 eurot).
17.5.Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue kostjalt otsuse tegemise seisuga viivise 234,35 eurot (176,77€ + 57,58€) väljamõistmiseks.
17.6.Kooskõlas TsMS § 367 kuulub rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt viivis otsuse tegemisele järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid seda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Väljamõistetavate viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissnõudmise kulu summas 35 eurot.
18.1.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
18.2.PlusPlus Baltic OÜ kui sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kostjale kolm võlateatist 29.12.2021, 06.04.2022, 15.08.2022 (dtl 45-47) hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seega leiab kohus, et põhjendatud on hageja sissenõudmiskulu nõue summas 35 eurot ning vastav summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
19.Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 1962,28 eurot, viivis 234,35 eurot seisuga 12.04.2023, sissenõudmise kulu summas 35 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 1962,28 eurolt, alates 13.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3767,86 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud 9 (11)
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21.1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõue 1962,28 €, intressid 264,74 €, viivised 722,89 €, sissenõudekulud 35 €, ja edasiulatuv viivis 39,90% aastas põhinõudelt (dtl 33).
21.2.Kohus rahuldab hageja põhinõude ja kulude nõude täielikult, jätab rahuldamata intressi nõude, rahuldab ~20% ulatuses viivise nõude (39,90% asemel 8-10,5%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 60% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 40% ulatuses hageja kanda ning ülejäänud osas poolte endi kanda.
22.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
22.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 455 eurot, esindajakulu summas 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.
22.2.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 60% summas 273 eurot.
22.3.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.
22.4.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele osaliselt. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele koos eelneva tõendite analüüsiga mitte rohkem kui 1,5 tundi. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 150 eurot (1,5 x 100 eurot).
22.5.Hageja on palunud kulud õigusabile välja mõista koos käibemaksuga ning taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 174 lg 10 alusel peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane numbriga EE102313213. Hageja on esitanud kohtule Maksuja Tolliameti 27.11.2020 otsuse, millise kohaselt on Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) registreeritud piiratud käibemaksukohustuslasena alates 08.10.2020 registreerimisnumbriga EE102313213. Käibemaksuseaduse § 25 lg 1 kohaselt ei ole piiratud maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Seega tuleb õigusabikulu välja mõista koos käibemaksuga.
22.6.Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 108 eurot (180 eurot x 60%).
22.7.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 10 (11)
4842 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele ning kostja poolt kuulub hüvitamisele 12 eurot (20€x60%).
19.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 381 eurot, millest riigilõiv 273 eurot, esindajakulu summas 108 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 12 eurot.
20.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.