Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

rahastamiseks rahalised vahendid 353 100 eurot. Vaatamata hageja poolsele lepingu täitmisele, teavitas kostja hagejat, et soovib lepingu lõpetada. Lepingu punkti 5.3 alusel juhul kui rahastamiskampaaniaga ei õnnestu koguda objekti rahastamiseks vajalikus ulatuses raha või jäävad laenulepingud sõlmimata (mh kui laenulepingutest taganetakse), muul hagejast olenematul põhjusel, maksab kostja hagejale vähendatud struktureerimistasu, mida arvestatakse protsendina rahastamiskampaania eesmärgiks kokkulepitud laenusummadest, kuid mis ei jää allapoole eritingimustes sätestatud minimaalset määra. Kuna kostja keeldus finantseerimislepingu sõlmimisest, on hagejal lepingust tulenevalt õigus tasule rahastamiskampaania korraldamise eest. Hagejal on kostja vastu tasunõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 tähenduses käsunduslepingu alusel osutatud teenuse eest summas 8000 eurot. Teenustasu nõue tuleneb lepingu punktidest 1.6.2 ja 5.3 summas, mis vastab 2 protsendile rahastamiskampaania eesmärgiks olevast summast ehk summas (2% x 400 000) 8000 eurot. 22.02.2022 esitas hageja kostjale arve nr 2068 summas 8000 eurot tasumise tähtajaga 27.02.2022 (lisad 2). Kostja arvet ei tasunud. Lisaks kandis hageja tehingu läbiviimisega seoses õigusabikulusid. Tulenevalt lepingu p-st 5.7 juhul, kui kostja tegevus või tegevusetus toob hagejale kaasa vajaduse teha täiendavat tööd (mh valmistada ette laenulepingute muutmist või refinantseerimist) või kulutusi (nt osta sisse juriidilisi teenuseid), siis hüvitab kostja hagejale sellega seonduvad kulud vastavalt eritingimustes sätestatule. 23.03.2022 edastas hageja kostjale Xxxx AS arve nr xxxx tehingu nõustamise eest summas 1264,80 EUR maksetähtajaga 06.04.2022 (Lisa 3). Kostja antud arvet ei tasunud. Kuivõrd kostja vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale ei tasunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Xxxx Oy-le. Xxxx Oy esitas kostjale enne hagiga kohtusse pöördumist korduvalt kohtuväliseid nõudeid ning palus võlgnetavate kohustuste tasumist (Lisa 4). Kostja võlgnevust ei tasunud. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 EUR. Seega on võlgnevusele lisandunud 40 EUR. Kostja on rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse. Mainitud võlgnevusele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt lepingu p-le 9.4 0,15% päevas. Viivis on järgmine:

Nõue

alates

seisuga

vahe päevades

võla EUR

Arve nr 2068

28.02.2022

09.12.2022

285

Arve nr xxxx

07.04.2022

09.12.2022

247

summa viivis päevas

summa päevas

summaarne viivis EUR

8000

0,15%

12,00

3420,00

1264,8

0,15%

1,90

468,61

Kokku

3888,61

Hageja ei nõustunud kostja väidetega (dtl 106, 258, 351, 438). Hageja esitas 26.05.2023 (menetluse käigus) hageja allkirjastatud lepingu. Hageja esindaja H ja kostja esindaja R N vaheline suhtlus toimus peamiselt 3 (18)

mobiilirakenduse „WhatsApp„ vahendusel juba alates 30.09.2021 kuni 22.02.2022 (lisa 3). See oli väljakujunendud praktika, ka lepingu sõlmimisega seotud asjaolud, mille kohta on kirjavahetus 2021.a detsembris ning lisaks veel kirjavahtus novmebrist 2021. mis on seotud advokaadibürooga. 2022.a veebruariks koguti kokku 353 100 eurot erinevate investorite poolt. Ühisinvesteeringute platvormil tegid investeerimiskorralduse kokku 860 investorit kogusummas 353 100 eurot. Hageja sõlmis iga investoriga eraldi lepingu ehk kokku sõlmiti 860 lepingut. Kuivõrd 860-ne lepingu esitamine ei ole mõistlik, siis esitab hageja Exceli tabeli, mis sisaldab kõiki 860 investorit, kes raha investeerisid (lisa 2). Viimases tulbas „AD“ on märgitud iga investori poolt investeeritud summa eurodes ning tabeli lõpus real number 863 tulbas „AD“ on kokku liidetud investeeritud summad ehk kokku 353 100 eurot. Hageja leiab, et on edukalt läbi viinud rahastamiskampaania ja võimaldas kostjale laenata 353 100 eurot. Hageja andis kostjale 11.02.2022 kell 9:01 teada, et rahastamiskampaania käigus on rahalised vahendid kogutud kirjutades sellest kostja esindajale R N’le: „Tere R. 350 000 eurot on kogutus ja saame teha väljamakse, kui tagatis on seatud. Kuidas peaksime edasi toimima? Kas ma peaksin rääkima sellest P, et vormistada hüpoteegi ja pandi?“ (lisa 3 lehekülg 9 [09:01, 11/02/2022]). Kostja hageja küsimusele ei vastanud, hageja esindaja H palus korduvalt, et kostja esindaja R N vastaks (lisa 3 lk 9). vastava sõnumivahetus toimus 14.02.2221.02.22. Seega on hageja kostjale teatanud, et kokku lepitud summa on kogutud. Kostja hagejale ei vastanud. Hageja ja kostja esindajate vahel käis tihe kirjalik suhtlus, oluline teave vahetati kiiresti ja ilma pika viivituseta. Kostja märkis, et vajas laenu aktsiate ostutehingu lõpule viimiseks, mis oli planeeritud hiljemalt jaanuar – veebruar 2022. Lisaks väitis kostja, et hageja ei olnud kostjale laenu võimaldanud jaanuaris ega veebruaris. Kostja väide ei vasta tõele, hageja andis kostjale 11.02.2022 kirjalikult teada, et vajalik summa on kogutud. Kostja on välja toonud, et kostjal tuli sõlmida xxxx aktsiate ostutehing 04.02.2022. a enda vahendite arvelt. Hagejale jääb kostja arusaamatuks. Kostja ei ole lepingut üles öelnud. Lepingu punkti 10.3 kohaselt on kostjal õigus öelda Leping erakorraliselt üles, kui Crowdestate rikub oluliselt ja tahtlikult Lepingust tulenevat olulist kohustust ning ei ole rikkumist heastanud vähemalt 30-päevase tähtaja jooksul. Käesoleval juhul ei ole kostja lepingut erakorraliselt üles öelnud, hageja ei ole lepingut rikkunud, kostja ei ole andnud hagejale lepingu rikkumisest teada, samuti ei ole kostja andnud hageja 30-päevast tähtaega olulise kohustuse rikkumise heastamiseks. Lepingu punktis 5.3 on selgelt välja toodud, et struktureerimistasu arvestatakse protsendina rahastamiskampaania eesmärgiks kokkulepitud laenusummadest. Hageja leiab, et kostja poolt kontekstist välja võetud lause ei ole kohane. Oluline on punkti

esitatud lepingu punktis 1.4. on märgitud objekti aadressiks: xxxx, kinnistusnumbriga xxxx. Seega toimub poolte vahel kirjavahetus seoses lepinguga. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 5.7 ütleb, et kui ettevõtja (ehk kostja) tegevus või tegevusetus toob hagejale kaasa vajaduse teha täiendavat tööd või kulutusi (nt osta sisse juriidilist teenust), siis hüvitab Ettevõtja (ehk kostja) hagejale sellega seonduvad kulud. Käesoleval juhul ja vastavalt lepingu punktile 1.5 oli kostja eesmärk ja soov võtta laene, mis on muu hulgas tagatud Objektile (millele laenu võetakse) seatud hüpoteegiga. Kostja soovis kasutada laenu saamiseks hageja ühisinvesteeringute internetiplatvormi. Selleks, et hageja ja kostja saaksid sõlmida 29.12.2021 lepingu, tuli sisse osta juriidilist teenust. Mõlema poole eesmärk oli sõlmida leping ning selleks kasutati Xxxx AS teenuseid. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et ilma juriidilise teenuseta ei oleks pooled sõlminud 29.12.2021 ühisrahastamise internetiplatvormi kasutamise koostöölepingut. Juriidilise teenuse teel saadud teave ja selgitused olid eelduseks 29.12.2021 koostöölepingu sõlmimiseks. Lepingu punktis 1.6.4, milles leppisid pooles kokku täiendavate kulude hüvitamise, milleks on kolmandate isikutele teenuste eest makstav tasu ja muud tehtud kulutused: vastavalt tegelikele kuludele. Hageja kasutas advokaadibüroo õigusteenust, kostja oli sellest teadlik suheldes ka ise advokaadibüro vandeadvokaadiga. Kuivõrd on kostja xxxx äriühing ja tagatiseks sooviti seada hüpoteek xxxx asuvale objektile ning pooltel puuduvad spetsiifilised teadmised xxxx õigussüsteemist, siis tuli pooltel kasutada professionaalset õigusteenust. Kulud pole ebamõistlikud. Iga õigusteenuse osutaja ei oma laialdasi teadmisi xxxx õigusest ja seetõttu valiti teenuse osutamiseks vastavate teadmistega isik. Lepingu punktid 5.3 ja 5.7 ei ole VÕS § 106 lg 2 järgi tühised. Kostja on võtnud lepingu punkti 5.3 ja tükeldanud selle osadeks lahti rõhutades lause osi, mis kostjale endale hetkel sobilikud ei ole. Lepingu 5.3 järgi, juhul kui rahastamiskampaaniaga ei õnnestu koguda objekti rahastamiseks vajalikus ulatuses raha või jäävad laenulepingud sõlmimata (mh kui Laenulepingutest taganetakse) muul Crowdestate’st olenematul põhjusel, maksab ettevõtja Crowdestate’ile vähendatud struktureerimistasu. Lepingu punkti järgi tuleb vähendatud Struktureerimistasu tasuda siis, kui rahastamiskampaaniaga ei õnnestu koguda objekti rahastamiseks vajalikus ulatuses raha Crowdestate’st olenematul põhjusel. Lepingu 2.1 kohane eesmärk on võimaldada platvormi kasutada, hageja kohustus oli võimaldada kostjal kasutada platvormi läbi mille kogutakse vahendeid objekti rahastamiseks. Lepingu punkti 3.1 alusel Crowdestate kinnitab, et ta on võimeline lepingut täitma ning tal on selleks vajalikud tehnilised vahendid. Seejuures ei taga Crowdestate, et portaali kaudu on võimalik objekti rahastamiseks vajalikus ulatuses raha kaasata. Nimetatud punkti esimene lausega kinnitab hageja, et ta on võimeline lepingut täitma ehk lepingu täitmise tähendab, et hagejal on võimekus anda kostjale kasutada ühisinvesteeringute internetiplatvormi xxxx, mille kaudu on võimalik objekti rahastamiseks vajalikke vahendeid koguda. Lepingu punkti 3.1 teine lause on lepingu oluline osa, sest Crowdestate ei saagi tagada, et portaali kaudu saab alati Objekti rahastamiseks vajalikus ulatuses raha kaasata. Hageja ise ei ole rahastaja, vaid rahastajad on investorid, kes kasutades ühisinvesteeringute internetiplatvormi xxxx ja nähes võimalikku objekti, võivad seda rahastada. 5 (18)

Kostja väited, et justkui lepingu punktid 3.1 ja 5.3 võimaldavad hagejal tasu saada ilma, et ta üldse midagi tegema peaks on väärad. hageja osutas kostjale teenust viies läbi rahastamiskampaania ja Ühisinvesteeringute platvormil tegid investeerimiskorralduse kokku 860 investorit kogusummas 353 100 eurot (lisa 2). Rahastamiskampaaniale eelnes tihe suhtlus kostja, hageja ja õigusteenuse osutaja vahel selleks, et kostja saaks kasutada ühisinvesteeringute internetiplatvormi. Hageja osutas teenust ja kostja on kohustatud teenuse eest tasuma. Käesoleval juhul hageja ei saa garanteerida tulemust nii nagu näiteks ka advokaat, esindades klienti, ei saa samuti garanteerida kohtuotsuse tulemust, kuid osutatud teenuse eest tuleb teenuse saajal tasuda. Lepingu punkti 5.7 ei ole tühine. Lepingu punkti 5.7 järgi juhul, kui ettevõtja tegevus või tegevusetus toob kaasa Crowdestate’ile kaasa vajaduse teha täiendavat tööd (mh valmistada ette laenulepingute muutmist või refinantseerimist) või kulutusi (nt osta sisse juriidilist teenuseid), siis hüvitab ettevõtja Crowdestate’ile sellega seonduvad kulud vastavalt eritingimustes sätestatule. Esmalt on lepingu punktis välja toodud, et kulusid hüvitatakse siis, kui on olnud vajadus teha täiendavat tööd. Järgnevalt on selgelt kirjas, et hüvitamine toimub vastavalt Eritingimustele. Lepingu eritingimused on lepingu alguses. Eritingimustes sätestatud täiendavate kulude hüvitamine toimub vastavalt lepingu punktile 1.6.4: Crowdestate’i töötajate ajakulu 200 eurot/tund ja kolmandate isikute teenuste eest makstav tasu ja muud 8 tehtud kulutused: vastavalt tegelikele kuludele. Seega seab lepingu punkt 5.7 kindlad piirid, milles raames kulude hüvitamist saab nõuda. Lepingu punkt 5.7 ühtib VÕS § 628 lg 2 sätestatuga. Lepingu punkti 5.3 kokkulepe ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Tegemist pole leppetrahviga, kuid see on esitatud mõistliku aja jooksul. Hageja on esitanud leppetrahvinõuet sisaldava arve kostjale 22.02.2022 (lisa 1), s.o 11 päeva pärast seda, kui kostja hagejat vältima hakkas. Seega on leppetrahvi nõue esitatud vahetult pärast nõude sissnõutavaks muutumist ja Riigikohtu lahendi nr 2-21-7989 p 22 kohaselt mõistliku aja jooksul. Kostja väitis, et lepingu lisa 1 struktureerimistasu maksmise kohustuse sõnastuse kohaselt ei ole struktueerimistasu sissenõutavaks muutunud, kuna seda arvestatakse ettevõtjale üleantavast summast. 04.02.2022 kinnitas R N, keda kostja kasutas pidevalt rahastusega seotus suhtluses, et rahastuskampaania on vaja lõpuni viia. 04.02.2022 kinnitas R N, et ost on korraldatud nii, et M ostis kinnisvara isiklikult ja pank rahastas seda, nii et nüüd on vaja ikkagi Mehdi Kuqi Group Oy-d rahastada, et osta see M. Juba 11.02.2022 teatas hageja, et rahastuse eesmärk on täidetud ja raha on valmis välja maksmiseks pärast tagatise seadmist. Eesmärk 350 000 eurot oli saavutatud ja raha saadi tasuda siis, kui tagatis on seatud. Kostja keeldus tagatise seadmisest, mistõttu jäi ka summa talle välja maksmata. TsÜS § 104 lg kohaselt loetakse tingimus saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik. Kuna kostja otsustas, et siiski ei soovi laenuraha, siis keeldus ta tagatiste seadmisest. Tagatiste seadmisest keeldumisega põhjustas kostja ise olukorra, kus talle ei olnud võimalik laenuraha välja maksta, mistõttu tuleb lugeda struktureerimistes nõude muutumine sissenõutavaks. 6 (18)

VÕS § 401.1 lg 1 järgi saab krediidivahendaja oma tegevuse eest tasu. VÕS § 664 lg 1 järgi on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Hageja on esitanud andmed (hageja 26.05.2023 seisukoha lisa 2), et kostja sõlmis tema portaali kaudu laenuandjatega 860 laenulepingut kogusummas 353 100 eurot, mistõttu on tal õigus ka lepingu p 1.6.2 ja 5.3. kohasele struktueerimistasule. Kostja ei soovinud seada tagatisi ja reaalset hakata laenuraha kasutama. Tagatisleping jäi sõlmimata kostjast tingitud põhjusel, mis tingis ka laenulepingute automaatse lõppemise. Isegi kui kohus peaks leidma, et leping on tühine, jääb hageja esitatud nõuete juurde ja soovib nende välja mõistmist käsundita asjaajamise sätete kohaselt. Hageja käsundita asjaajamisel tehtud toimingutest (krediidivahendus kostjale) nähtub, et ta tegutses kostja (soodustatu) kasuks. Hageja ja kostja suhtlusest nähtub, et hageja on kostjale teatanud soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest ja saanud soodustatu heakskiitva otsuse asjaajamise kohta (vt hageja 26.05.2023 ja 20.10.2023 seisukohtades esitatud teabevahetus kostjaga). Käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Hageja leiab, et kõik hagis esitatud nõuded olid soodustatud isikule vajalikud ja soodustatu heakskiidul tehtud. Kostja vastuväited (dtl 88, 238, 18.08.23, 297, 476, 540) Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud, et leping oleks sõlmitud. Selleks, et hageja saaks leping alusel nõudeid esitada, peab ta tõendama, et leping kehtib, kostja ei tunnista lepingu kehtivust. Lepingu p 10.1 kohaselt jõustub see alates hetkest, mil pooled on selle allkirjastanud. Samas hagiavalduse lisaks nr 1 oleval lepingu pdf-koopial on olemas üksnes kostja volitatud esindaja R S’i allkiri. Hageja poolt ei ole Lepingut allkirjastatud. Juhul kui R N’il olnuks kostja esindusõigus hagejaga tehinguid sõlmida, siis jääb arusaamatuks, miks hagejaga lepingu allkirjastas kostja nimel R S, mitte R N. Ühisrahastamise internetiplatvormi kasutamise koostöölepingu (leping) p 12.4 kohaselt lepingu sõlmimisel paberkandjal tuleb see mõlema lepingupoole poolt allkirjastada ja elektrooniliselt sõlmitud leping allkirjastatakse digitaalselt. Selleks, et lugeda leping kehtivalt sõlmituks peab leping olema allkirjastatud mõlema poole poolt käsitsi. Esitatud dokumentidel on üksnes hageja esindaja allkirjad omakäelised ja kostja esindaja allkirjad on tehtud tehnilise vahendiga, mis nähtub ekspertiisist. Lepingu p 12.4 kokkulepitud vorminõuet ei ole järgitud. VÕS § 11 lg 2 kohaselt ei saa lugeda lepingut sõlmituks. Ekspertide arvamuse kohaselt toimus tõenäoliselt dokumentide allkirjastamise selliselt, et kostja esindaja oli omalt poolt dokumente allkirjastanud, siis dokumente skaneeriti sisse, prinditi välja ja siis hageja esindaja neid omalt poolt omakäeliselt allkirjastas. Sellega on kostja arvates kinnitust leidnud kostja väide, et tegelikult 7 (18)

jäi leping hageja poolt üldse allkirjastamata ja see allkirjastati hageja poolt alles käesoleva menetluse kestel ehk tagantjärgi. Seejärel esitati kohtule koos 26.05.2023 menetlusdokumendiga lepingu dokumendid, kus olid mõlema lepingupoole allkirjad. VÕS § 11 lg 4 esimese lause alusel loetakse kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. TsÜS § 78 lg 2 ei kehti, kuivõrd pooled olid kokku leppinud p 12. 4 järgi teisiti. Arvestades lepingu p 10.1 ja VÕS § 11 lg 4 nõudeid, leping ei kehti. Hageja esitas allkirjastatud lepingu kohtule menetluse käigus, kui kostja esitas vastuväite. Lepingu kuupäevaks on 29.12.2021, kuid hageja esindaja allkirjastas selle alles tagantjärele, tegu on võltsitud dokumendiga. Juhuks, kui kohus siiski leiab, et leping on kehtiv, ja isegi kui see on alla kirjutud tagantjärgi, on hagi alusetu. Hagejal ei ole tasunõuet. Kostja vaidleb selle vastu. Hageja väidab, et ta viis edukalt kostja soovitud rahastuskampaania ning kogus projekti rahastamiseks vajalik summa 353 100 eurot, kuid kostja keeldus finantseerimislepingu sõlmimisest. Hageja nõuab kostjalt tasu osutatud teenuse eest summas 8000 eurot. Hagiavaldusest ei selgu, mis kuupäevaks hageja oli omalt poolt lepingu täitnud ja väidetavalt raha kogunud. Samuti ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, millal ja mis viisil ta andis kostjale teada, et rahastuskampaania käigus rahalised vahendid on kogutud. Seega puuduvad tõendid, et hageja on rahastamiskampaania läbi viinud ja võimaldanud kostjal 353 100 EUR laenata. Esitatud Excel tabel ei tõenda, et hagejal on ka tegelikult raha kogunud. Kostja vajas rahalisi vahendeid xxxx aktsiate ostutehingu jaoks, nagu on märgitud lepingu lisas 1 „esialgsed laenutingimused“ (hagiavalduse lisa 1 lk 21). Aktsiate ostutehingu lõpuleviimine oli planeeritud hiljemalt jaanuar – veebruar 2022. Samuti märgitui esialgsetes laenulepingu projekti tingimustes p-s 1.2.8, et laenuvõtja ehk kostja pakkumise aktsepteerimise tähtajaks on 20.01.2022 (kostja vastuse lisad 1, 2). Hageja ei ole aga kostjale laene võimaldanud jaanuaris ega veebruaris 2022, mistõttu tuli kostjal xxxx aktsiate ostutehinguks 04.02.22 tasuda enda vahendite arvel ja kostja ei tundnud hiljem huvi raha laenamise vastu. Hageja esindaja H ja R N’i vaheline suhtlus. Hageja väidab ekslikult, et R N on kostja esindajaks. See asjaolu ei vasta tõele. Kostja selgitab, et R N, xxxx ettevõttest xxxx Oy, on tegutsenud laenu vahendajana. Samas R N’il ei olnud kostja volitust kostja nimel tehingute tegemiseks/kohustuste võtmiseks. Kostja sai aru, et kui kostja oleks saanud laenu hagejalt, siis oleks R N omakorda saanud laenu vahendustasu hagejalt. Samas hageja ka ise ei ole tõendanud, et R N on kostja volitatud esindajana tegutsenud. Lepingu p-s 1.3 kohaselt ob kostja volitatud esindajaks ainult R S`it mitte aga R N. Seisuga 11.02.2022 teatas hageja esindaja H üksnes R N’ile, et rahastamiskampaanias on kogutud 350 000 eurot. Samas hageja esitatud lisast 3 ei nähtu, et hageja oleks ka kostjat ennast teavitanud, et vajalik raha on kogutud ja on võimalik teha laenu väljamakse. Seejuures vajas kostja raha xxxx aktsiate ostutehingu jaoks hiljemalt veebruarikuu alguseks 2022 ning kuivõrd selleks ajaks kostja laenu ei saanud, siis tuli tal tehingut finantseerida enda vahendite arvelt. Kostjale olid rahalised vahendid vajalikud aktsiate ostutehingu 8 (18)

lõpule viimiseks hiljemalt veebruari alguseks 2022 ja kostja pidigi seda ostutehingut iseseisvalt finantseerima seisuga 04.02.2022. Seega puudus igasugune vajadus lepingu erakorraliselt üles öelda ja anda hagejale tähtaeg 30 päeva rikkumisse kõrvaldamiseks. Lepingu täitmise eest nõutavad tasud. Lepingu lisa 1 tulenev struktureerimistasu maksmise kohustus on sõnastatud: 4% ettevõtjale üle antavast summast, millele lisandub käibemaks. Seega muutub struktureerimistasu sissenõutavaks pärast kostjale laenusumma üle andmist. Vaidlus puudus, et kostjale ei ole laenu üle antud. Siit tulenevalt ei ole struktureerimistasu sissenõutavaks muutunud. Hageja tasunõue alusetu, sest on tõendamata, et ta on lepingut täitnud ja pakkunud kostjale laenu võtta. Lisaks pole struktureerimistasu sissenõutavaks muutunud, sest kostjale ei ole laenu üle antud. Kuivõrd hageja pole omalt poolt lepingut täitnud, ei saa ta tasu nõuda. Õigusabikulude arve on alusetu. Hageja nõuab kostjalt õigusabikulude arve nr xxxx summas 1264,80 eurot (summas koos km) hüvitamist seoses tehingu nõustamisega lepingu p 5.7 alusel. Kostja seda nõuet ei tunnista. Lepingu p 5.7 kohaselt juhul, kui ettevõtja tegevus või tegevusetus toob Crowdestate’ile kaasa vajaduse teha täiendavat tööd (mh valmistada ette Laenulepingute muutmist või refinantseerimist) või kulutusi (nt osta sisse juriidilisi teenuseid), siis hüvitab ettevõtja Crowdestate’ile sellega seonduvad kulud vastavalt Eritingimustes sätestatule. Hageja on hagiavaldusele lisanud arve nr xxxx pdf. vormis (hagiavalduse lisa 3). Hageja väitel on ta kostjale arve nr xxxx edastanud 23.03.2022, kuid arve saatmist tõendavat e-kirjavahetust hagile lisatud ei ole. Juba ainuüksi seetõttu hageja nõue seoses arvega nr xxxx on alusetu. Samas hageja kulutuste hüvitamise nõue arve nr xxxx alusel on ka sisuliselt alusetu. Arvest nr xxxx ei selgu, kas hagejat nõustati seoses kostjaga või seoses mõne muu tehinguga. Seos kostjaga on tõendamata ja nõue on ainuüksi sellel põhjusel alusetu. Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt toimus hageja nõustamine perioodil 07.12.2021. a kuni 28.12.2021 ehk hagi kohaselt enne 29.12.2021, st lepingu sõlmimist. Pooltel puudub kokkulepe, et kostja peaks hüvitama hagejale õigusteenusega seotud kulusid, mida hageja enne lepingu sõlmimist tellis. Arusaamatu on kuidas nende kulude tellimine lepingu p 5.7 riimub, st milline kostja tegevus ja/või tegevusetus sellise kulu tegemise vajaduse tingis. Samuti pole tegemist ka mõistlike kuludega VÕS § 628 lg 2 mõttes. Arve spetsifikatsiooni kohaselt kulud hageja nõustamisele 4 tundi advokaadiaega perioodil 07.12.2021. a - 28.12.2021. a, mille sisuks oli e-kirjavahetus ja telefonitsi nõustamine tunnihinnaga (1054 eurot ilma km/4 tundi) 263,50 eurot tunnis, s.o 316,20 eurot tunnis (koos km). Seejuures hagejale osutatud õigusteenuse raames ei ole isegi ühtegi kirjalikku dokumenti koostatud, need pole mõistlikud kulud § 628 lg 2 tähenduses, mida peab kostja hüvitama. Hageja on käibemaksukohustuslane (EMTA avalike andmete kohaselt on hageja km number EE102181322), mistõttu käibemaks ei ole talle kuluks. Seega käibemaksu ulatuses hüvitise nõudmine on ainuüksi seetõttu alusetu. Hageja saab käibemaksu sisendkäibemaksuna EMTA-lt tagasi. Analoogne on menetluskuludelt käibemaksu hüvitamata jätmine, kui menetlusosaline on käibemaksu kohustuslane. Õigusabi arve nr xxxx on väljastatud hageja enda nimele, mitte kostja nimele, samas ei ole hageja tõendanud arve kostjale edastamist. Lepingu p 5.7 kohaldub olukorras, kus hagejal on tekkinud vajadus sisse osta täiendavaid teenuseid lepingu täitmise käigus, mitte enne lepingu sõlmimist. Lepingu p-st 9 (18)

1.6.4 ei tulene, et kostja oleks kohustatud hüvitama hagejale enne lepingu sõlmimist tehtud kulutusi. Õigusabi sai R N (seoses objektiga xxxx), kes ei olnud kostja volitatud esindajaks. Teenus on saadud poolte vahel vahetult enne lepingu sõlmimist, õigusabi on saanud vahetult hageja ise. Lepingus ei ole ühtegi sätet, mille kohaselt oleks kostjal kohustus hüvitada hagejale ka enne lepingu sõlmimist tekkinud kulud ja lepingust ei tulene, et õigusnõustamine on sõlmitava lepingu eelduseks. Kuivõrd R N tegutses iseseisvalt laenu vahendajana, siis kostja ei olnud ka teadlik enne lepingu sõlmimist toimuvast õigusnõustamisest ja selle vajadusest. Advokaadid ei ole ühtegi kirjaliku dokumenti nõustamise käigus koostanud, seega osutatud õigusteenuse kulu 263,50 eurot tunnis x 4 tunniga, kokku 1 054 eurot + käibemaks, ei ole põhjendatud ega mõistlik kulu. Eeltoodud põhjustel on hageja nõue arve nr xxxx alusel on põhjendamatu. Sissenõudmiskulude hüvitis. Hageja nõuab kostjalt hüvitist 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel. Kuivõrd hageja nõuded arvete nr 2068 ja nr xxxx alusel on alusetud, siis on alusetu ka hageja VÕS § 1131 lg 1 baseeruv hüvitise nõue. Viivise nõue. Kuivõrd hageja põhinõude alusetu, on alusetu ka viivisenõue. Alternatiivsed vastuväited. Alternatiivselt leiab kostja, et lepingu p 5.3 ja p 5.7 on VÕS § 106 lg 2 järgi tühised, kuivõrd see võimaldab hagejal kohustuse täimist oluliselt erinevana kostja poolt mõistlikult eeldatust. Seetõttu on lepingu p-le 5.3 p 5.7 baseeruvad hageja nõuded põhjendamatud. VÕS § 106 lg 2 alusel tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Lisaks on tühised VÕS § 42 lg 1 alusel. Lepingu p 2.1 ja lepingu lisa 1 kohaselt on lepingu eesmärgiks hageja poolt administreeritava ühisrahastusplatvormi kaudu kostjale laenu summas 400 000 EUR saamise võimaldamine. Lepingu p 2.2 ja 2.2.3 kohustub hageja selleks tarbeks rahastamiskampaania läbi viima. Lepingu p 3.1 alusel Crowdestate kinnitab, et ta on võimeline lepingut täitma ning tal on selleks vajalikud tehnilised vahendid. Seejuures ei taga Crowdestate, et portaali kaudu on võimalik objekti rahastamiseks vajalikus ulatuses raha kaasata. Seejuures sätestab lepingu p 5.3, et juhul, kui Rahastamiskampaaniaga ei õnnestu koguda objekti rahastamiseks vajalikus ulatuses raha või jäävad laenulepingud sõlmimata (mh kui laenulepingutest taganetakse) muul Crowdestate’ist olenematul põhjusel, maksab ettevõtja Crowdestate’ile vähendatud struktureerimistasu. Seega on hagejal õigus lepingu p 5.3 kohaselt saada lepingu alusel tasu sõltumata sellest, kas kostja lepingu alusel üldse midagi saab või mitte. Ehk siis selliselt sõnastatuna võimaldavad lepingu p 3.1 ja p 5.3 saada hagejal tasu ilma, et ta üldse midagi tegema peaks. Kostja leiab, et lepingu p 5.3 on tühine VÕS § 106 lg 2 mõttes ja ei ole alust hageja nõude rahuldamiseks lepingu p 5.3 alusel. Lepingu p 5.7 on tühine, sest see võimaldab hagejal enda äranägemise järgi ja kostjaga kooskõlastamata kostja arvel piiramatus koguses kulutusi teha. Samas mingit vastutust kulude, sh 10 (18)

põhjendamatute kulude, tegemise eest kõnealune lepingu punkt ette ei näe. Seega välistab selline lepingu tingimus ebamõistlikult hageja vastutuse. Samas, kui kohus asub seisukohale, et lepingu p 5.3 kokkuleppe ei ole VÕS § 106 lg 2 järgi tühine, siis kostja leiab, et on eeltoodud põhjustel lepingu p 5.3 on vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 ja VÕS § 6 lg 1 mõttes. Lepingu p 5.3 regulatsioon tuleb jätta kohaldamata. Lepingu p-de 1.6.4 ja 5.7 sõnastus on vastuolus VÕS § 628 lg-ga 2. Seetõttu on lepingu p 5.7 on ka ebamõistlikult kahjustavaks ja seega tühiseks tüüptingimuseks VÕS § 42 lg 1 mõttes. Kokkuvõttes leiab kostja, et lepingu p 5.3 ja p 5.7 on nii VÕS § 106 lg 2 kui VÕS § 42 lg 1 järgi tühised, mistõttu hageja nõuded nende lepingu punktide alusel on põhjendamatud. Juhul aga kui kohus leiab, et lepingu p-d 5.3 ja 5.7 ei ole tühised, siis need on samadel põhjustel vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 ja VÕS § 6 lg 1 mõttes. Seetõttu tuleb neid jätta VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata ja hageja nende lepingu punktidel põhinevaid nõudeid rahuldama. Täiendavalt leidis kostja, et vaidlusalune leping on olemuselt maaklerlepinguga. Nimelt selles on ettenähtud hagejale kohustused, mis on suunatud finantseerimislepingu sõlmimisele ja finantseerimislepingu sõlmimise korral on kostjal kohustus hagejale tasu maksta. Sellise sisuga leping vastab VÕS § 658 lg 1 sätestatud maaklerilepingu olemusele. Hageja poolt nõutavat struktureerimistasu tuleb käsitleda leppetrahvina, mitte maakleritasuna. Nimelt saab maakleritasu nõuda lepingu sõlmimise eest, aga hageja nõuab kostja tasu olukorras, kus hagi kohaselt jäi finantseerimisleping kostjast tulenevatel põhjustel sõlmimata. Hageja heidab kostjale sisuliselt ette lepingu rikkumist ja hageja nõue baseerub sellel lepingu rikkumisel. Leppetrahvi tavapäraselt nõutaksegi sanktsioonina lepingurikkumise korral ja alusel. Sissenõutavus. Hagiavaldusest ei selgu, millal hageja arvates tema struktureerimistasu nõue sissenõutavaks muutus. Võib eeldada, et nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 22.02.2022 kui hageja kostjale arve vormistas. Hageja ei ole aga siiani teatanud, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). Möödunud on juba 23 kuud. Riigikohtu lahendi nr 2-21-7989 kohaselt on sellises olukorras mõistlikuks ajaks leppetrahvi nõudmisest teavitamiseks 6 kuud, kuid hageja on oma nõude kaotanud. Juhuks, kui hageja leiab, et leppetrahvist teatamiseks tuleks pidada 22.02.2022. a arvet, siis vaidleb kostja sellele vastu. Arves pole leppetrahvi mainitud, puudub kirjeldus mida nõutakse ning samuti puuduvad etteheited lepingu rikkumise kohta. Arves on vaid lause „Cooperation contract 29.12.2021, clause 5.3“, mis aga ei selgita kostjale hageja poolt esitatud nõude sisu. Kostjal puudus võimalus sellest aru saada, et hageja heidab talle ette hagiavalduse p 1.3 kirjeldatud lepingu rikkumist ja nõuab see eest raha. Seetõttu kostja ei saanud selle arve saamisel eeldada, et see on teade leppetrahvi nõudmise kohta. Veelgi enam – hagiavaldusest ei nähtu, millal see arve on üldse kostjale kättesaadavaks tehtud, mistõttu tuleb eeldada, et see sai kostjale kättesaadavaks alles samaaegselt hagimaterjalidega ehk 31.02.2023. Sellisel juhul 6- kuuline nõudest teavitamise tähtaeg möödunud (VÕS § 159 lg 2). Kuivõrd hageja struktureerimistasu nõue on alusetu, siis on alusetu ka viivisnõue ja selle alusetu nõude sisse nõudmiseks tehtud kulud õigusabile. Käsundita asjaajamise on välistatud VÕS § 1020 lg 1 järgi. Lisaks ei nähtu, et hageja oleks VÕS § 1020 lg 1 lausel andnud selgitusi kostjale, et hakkab kostja asja ajama. 11 (18)

Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse (VÕS) §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 4011 järgi on krediidivahendusleping on leping, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima. VÕS § 658 lg 1 järgi kohustub maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). VÕS § 664 lg 1 sätestab, et maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. VÕS § 664 lg 2 sätestab, et kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Seaduses ei ole sätestatud majanduskutsetegevuses tegutsevate isikute vahelisele krediidivahenduslepingule kohustuslikku vormi, kuid selle lepingu sõlmimiseks on oluline siiski asjaolu, kas pooled on kokku leppinud mingis lepingu sõlmimise vormis. VÕS § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. TsÜS § 77 lg 2 sätestab, et kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded TsÜS § 78 lg 2 sätestab, et allkirja mehhaanilisel 12 (18)

teel jäljendamine loetakse omakäelise allkirjaga võrdseks üksnes juhul, kui selle kasutamine on käibes tavaline ja teine pool viivitamata ei nõua omakäelist allkirja. TsÜS § 80 lg 1 sätestab, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 2 kohaselt peab elektroonilise vormi järgimiseks: 1) olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja 2) sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja 3) olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud; Lg 3 sätestab, et elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri.

Lepingu sõlmimine Hageja esitas kohtule Ühisrahastamise internetiplatvormi koostöölepingu, mis kannab kuupäeva 29.12.2021 (dtl 6).

kasutamise

Lepingu p 2.1 järgi tuleb teha ettevõtjale võimalikuks Crowdestate'ile kuuluva ja tema poolt administreeritava kinnisvara ühisinvesteeringute internetiplatvormi xxxx (edaspidi ,,Portaal") kasutamise objekti rahastamiseks vajalike vahendite kogumiseks ja osutama selleks kaasabi ning ettevõte maksab selle eest hagejale tasu. Seega on olemuselt tegemist VÕS § 401.1 järgi krediidivahenduselepinguga, millele kohalduvad VÕS § 658 lg 1 järgi ka maaklerlepingu sätted. Lepingu p 10.1 kohaselt jõustub leping alates hetkest, mil pooled on selle allkirjastanud. Kohtule koos hagiga koos esitatud lepingul, mis oli pdf. vormis, oli vaid üksnes kostja volitatud esindaja R S’i väidetav allkiri ning hageja allkirja sellel polnud. Sama lepingu p 12.4 sätestab, et lepingu sõlmimisel paberkandjal tuleb see mõlema lepingupoole poolt allkirjastada ja elektrooniliselt sõlmitud leping allkirjastatakse digitaalselt. Seega nähtub lepingu viidatud sätetest, et poolte kokkuleppe järgi peab leping olema kirjalikus vormis poolte poolt allkirjastatud ja leping jõustub alles poolte poolt allkirjastatuna. Lisaks on lepingus säte, mille kohaselt on paberkandjal lepingul kas poolte allkirjad või leping sõlmitakse elektrooniliselt ja see allkirjastatakse digitaalselt (p 12.4). Märgitu tähendab, et lepingu sõlmimiseks peavad pooled andma vastastikused tahteavalduses kokkulepitud vormis TsÜS § 77 lg 2, VÕS § 9 lg 1, VÕS § 11 lg 2 järgi, vastasel korral ei ole leping sõlmitud ja see ei jõustu. Käesoleval juhul ei ole lepingul kummagi lepingu poole digitaalallkirja, seega pole leping sõlmitud elektrooniliselt kirjalikus vormis VÕS § 77 lg 2, 80 lg 1-3 ja lepingu p 12.4 järgi. Seega pidi olema leping, mis sõlmiti paberkandjal, olema kohtu hinnangul mõlema poole poolt omakäeliselt käsitsi allkirjastatud TsÜS § 77 lg 2, § 78 lg 1, VÕS § 11 lg 2, § 9 lg 1 järgi. Asjaolu, et leping pidi olema allkirjastatud poolte poolt, nähtub ka hageja poolt kohtule esitatud hageja esindaja ja R N (kes vahendas lepingu sõlmimist, vaidlus puudus) vahelisest ekirjavahetusest 29.12.2021. Sellest nähtub, et hageja esindaja (kirjas „H“ puudus ka vaidlus) küsib allkirjastatud dokumente, et neid peab olema kaks eksemplari, kuid hageja ei leia neid. R. N vastas, et ta saatis H (kirjas „ sulle“ ) muudetud lepingu, kuid H (kirjas „xxxx“) ei vastanud täiendatud versioonile, 13 (18)

aga saab lasta neile kohe allkirja panna, kui H (kirjas „Sa“) on kontrollid üle ja saadan (kirjas „ saadad mulle“) need tagasi. Seepael vastas H, et (kirjas „ma“) saadab need kohe varsti ning et saatis need lepingud R N e-posti teel. Järgmisena vastas R N, et need on H (kirjas „sinu“) e-postis. Järgnevas kirjavahetusest ei nähtu muud, kui et kas on veel midagi vaja ja hageja (H) vastas, et kõik tundub hästi. Kirjavahetusest ei nähtu mingit viidet, kas hageja on kirjutanud lepingutele alla, veel vähem millal ja mil viisil ta need alla kirjutas ja kas üldse ja millal ja kellele ta saatis allkirjastatud dokumendi. Eelnevast ekirjavahetusest nähtub, et hageja pidi saama kaks kostja allkirjastatud lepingu eksemplari. Märgitu viitab kohtu hinnangul otseselt lepingu p 12.4 ja TsÜS § 78 lg 1, VÕS § 11 lg 2 tulenevale nõudele – kirjutada poole poolt leping omakäeliselt alla. Kostja eitab lepingute allakirjutamist kostja poolt omakäeliselt ja seda et leping oleks 21.12.2021 alla kirjutatud hageja poolt. Kostja ei ole nõus ka sellega, et lepingul võiks olla tema poolt nn tehnilise vahendiga kirjutatud allkiri, sest tegemist on vaid ühe lepinguga ja tegemist pole mingi tavakäibega lepingute allakirjutamisega. Hageja esitas hagiga koos lepingu pdf. vormis dokumendi, millel polnud hageja allkirja. Hageja esitas allkirjastatud dokumendi alles menetluse käigus (dtl 115). Dokumendilt nähtuvalt oleks see nagu omakäeliselt allkirjastatud kostja poolt. Kostja taotlusel määras kohus ekspertiisi (dtl 498). Ekspertiisiaktist nähtub, et „Ühisrahastamise internetiplatvormi kasutamise koostöölepingul“ ja selle lisadel olevate hageja esindaja nimelt käsitsi kirjutatud allkirjade kirjutamise aega ei ole võimalik määrata. Lisaks nähtub, et dokumentidele „Ühisrahastamise internetiplatvormi kasutamise koostööleping“ koos lisadega ja „Loan contract“ koos lisadega (Annex 1, 2, 3) on allkirjad hageja esindaja nimelt kirjutatud käsitsi, allkirjad kostja esindaja nimelt on tehtud tehnilise vahendiga. Kohus leiab, et kostja on tõendanud viidatud ekspertiisiaktiga, et vaidlusalune leping pole kostja poolt omakäeliselt alla kirjutatud, see kostja allkiri on tehtud tehnilise vahendiga: mehaanilisel teel jäljendamisega. Samas ei ole mingeid tõendeid, mis viitaks pooltevahelisele pidevale suhtlusele tavakäibes, kus pooled, sh kostja kasutaks dokumentidel mehaanilisel teel allkirja jäljendamist TsÜS § 77 lg 2 järgi. Seega nõustub kohus kostjaga, et lepingus ei ole järgitud ps 12.4, TsÜS § 77 lg 1, § 78 lg 2 kokkulepitud vorminõuet ja seetõttu ei ole pooled vahetanud ka kokkulepitud vormis VÕS § 9 lg 1 järgi tahteavaldusi lepingu sõlmimiseks ja VÕS § 11 lg 2 kohaselt ei ole leping sõlmitud ja jõustunud. Veelgi enam. Alles menetluse käigus tekkis leping, millel oli hageja allkiri ning kohtu arvates võimaldab see järeldada, et hageja seda tegelikult 21.12.2021 alla ei kirjutanud. Hageja väide, et kostja käitub pahauskselt, et kirjutas lepingule alla allkirja, saatis selle hagejale nn skaneeritud dokumendiga ja nüüd taganeb sellest allkirjastamise väitest, pole päris õige. Nimelt ei esitanud ka hageja kohtule koos hagiga hageja enda allkirjastatud dokumenti ja allkirjastatud variant tekkis menetluse ajal. Teiseks. Nagu kohus ülalpool hageja ja R. N kirjavahetust vaatles, pidas hageja ise ka vajalikuks kahe allkirjastatud eksemplari saamist, kuid kirjavahetusest ei nähtu, kes, millal ja millisel viisil kostja dokumendid allkirjastas, ja kas ning millal kirjutas hageja neile alla ja kas need saadeti tagasi kostjale või R. N, kes hageja väidetel lepingu sõlmimist vahendas. VÕS § 6 lg 1 tulenevast hea usu põhimõttest pidi hageja ka ise olema 14 (18)

veendunud, et tema poolt oleks leping allkirjastatud ning et see oleks kostjale saadetud, kinnitamaks seda, et ka hageja on lepingu sõlminud ehk et pooled on tõepoolest VÕS § 9 lg 1 järgi vastastikused tahteavaldused vahetanud, et olla õiguslikult teineteisega ülalviidatud lepingu tingimustega seotud. Lepingu 5.3 sätestab, et juhul kui rahastamiskampaaniaga ei õnnestu koguda objekti rahastamiseks vajalikus ulatuses raha või jäävad laenulepingud sõlmimata (mh kui laenulepingutest taganetakse) muul hagejast olenematul põhjusel, maksab kostja hagejale vähendatud struktureerimistasu, mida arvestatakse protsendina rahastamiskampaania eesmärgiks kokkulepitud laenusummadest, kuid mis ei jää allapoole eritingimustes sätestatud minimaalset määra. Kuna kostja keeldus finantseerimislepingu sõlmimisest, on hagejal lepingust tulenevalt õigus tasule rahastamiskampaania korraldamise eest. Hageja märkis, et teenustasu nõue 8000 eurot tuleneb lepingu punktidest 1.6.2 ja 5.3 summas, mis vastab 2 protsendile rahastamiskampaania eesmärgiks olevast summast ehk summas (2% x 400 000) 8000 eurot. Lepingu p 5.7 sätestab, et juhul, kui ettevõtja tegevus või tegevusetus toob Crowdestate’ile kaasa vajaduse teha täiendavat tööd (mh valmistada ette laenulepingute muutmist või refinantseerimist) või kulutusi (nt osta sisse juriidilisi teenuseid), siis hüvitab ettevõtja Crowdestate’ile sellega seonduvad kulud vastavalt eritingimustes sätestatule tuginedes nõuda ka kulude (õigusabikulude hüvitamist). Kuna pooltevaheline leping ei ole sõlmitud, ei tekkinud sellest pooltele VÕS § 8 lg 1-2 alusel õigusi ja kohustusi ning kostja ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud VÕS § 100 mõttes. Hageja ei saa nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1, § 401.1, § 658 lg 1, § 664 lg 2 järgi lepingu täitmist lepingu p 5.3 järgi vastavalt tasu 8000 eurot maksmist 22.02.2022 arve nr 2068 järgi (tasumise tähtaeg 27.02.2022) ega lepingu p 5.7 järgi väidetavate õigusabikulude tasumist 1264,80 EUR (arve nr 0988/22E). Samal põhjusel ei saa nõuda ka viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 3 järgi lepingu p 9.4 0,15% päevas 3888,61 eurot ning edaspidiselt viivist TsMS § 367 järgi 0,15% päevas kuni võla tasumiseni. Hageja ei saa seetõttu nõuda ka sissenõudmiskulusid 40 eurot VÕS § 113.1 lg 1 järgi. Hageja põhivõla ja viivise nõue primaarsel alusel koos sissenõudmiskuludega jääb rahuldamata. Kohus ei hinda seetõttu poolte väited tasu ja kulude sissenõutavusest, viivise suurusest, lepingu tingimuste p 5.3, 7.7 tühisusest, võimalikust leppetrahvist, leppetrahvi sissenõutavusest ega sellest, kas tuleb jätta mõni lepingu säte hea usu põhimõttest tulenevalt kohaldamata. Samuti ei hinda kohus õigusabikulude suurtust, tõendatust, põhjendatust ja selle kohta esitatud tõendeid (dtl 264, ekirjavahetus ja Teams ́i vestluse viide, dtl 152-167) ega ka väiteid, kas kostja keeldus laenu võtmisest, tagatislepingu sõlmimisest, kas kostja ütles või võis lepingu üles öelda. Samuti ei hinda väiteid sellest, kas hageja saatis tasu ja õigusabikulude kohta kostja kostjale arved (dtl 31-32, 357) ja millal kostja nendest teada sai.

Käsundita asjaajamine VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või 15 (18)

kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 2020 lg 1 kohaselt peab enne asjaajamisele asumist käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata, lg 2 sätestab, et asjaajamisele asumise korral sellest soodustatule eelnevalt teatamata peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisest esimesel võimalusel teatama. Kui see on võimalik ja käsundita asjaajajalt mõistlikult oodatav, peab käsundita asjaajaja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta. Kostja vaidles ka sellele vastu, et ta peaks tasu ja kulusid hüvitama käsundita asjaajamise sätete järgi. Kostja väitis, et ta vajas rahalisi vahendeid xxxx aktsiate ostutehingu jaoks, nagu on märgitud lepingu lisas 1 „esialgsed laenutingimused“ (koostöölepingu lisa 1, lk 21, dtl 26). Kohtule kostja esitatud laenulepingu projekti tingimustes p-s 1.2.8 märgiti laenuvõtja ehk kostja pakkumise aktsepteerimise tähtajaks 20.01.2022 (dtl 94-95). Kostja väitis, et teda pole teavitatud asjaajamisel asumisest, ta tasus ise oma vahendite arvelt vajamineva laenu. Kohus tuvastas, et pooled ei sõlminud omavahel ühisrahastamise lepingut ja see ei jõustunud ning mingit hageja allkirjaga lepingut kostjale ei saadetud. Seega saab järeldada, et kostja ei saanud eeldada, et hageja asus otsima tegelikult kostja jaoks rahastust. Lisaks ei nähtu mitte kuskilt, et kostja oleks keeldunud mingil põhjusel seda rahastust vastu võtmast või keeldunud laenulepinguid sõlmimast või vastupidi, oleks kiitnud rahastuse otsimise heaks ja/või hiljem sellest loobunud. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et hageja oleks kostjat teavitanud asjaajamisele asumisest VÕS § 2020 lg 1, 2 järgi. TsÜS § 118 lg 1, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kostja väitis, et R. N pole tema esindaja ning mitte kuskilt ei nähtu ka nn talumisvolitust TsÜS § 118 lg 1 järgi. Nimelt. Hageja esitas e-kirjavahetuse enda (kirjavahatuses H ja R. N vahel 2022.a. veebruarist, tõlge dtl 262), kuid selle sisust ei selgu, kelle asju hageja ajab. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, kus ja mis moodi talus kostja R. N tegevust suheldes hagejaga rahastuse leidmiseks kostjale (olukorras kus lepingut ei sõlmitud), millest tulenevalt sai hageja eeldada, et R. N tegutseb TsÜS § 118 lg 1 tähenduses kostja esindajana rahastuse leidmisel ja suheldes hagejaga. Teisisõnu ei nähtu e-kirjavahetusest hageja ja R. N vahel seda, et kostja teaks sellisest hageja ja R. N vahelisest asjaajamisest (e-kirjad, dtl 352 tõlge hageja väidete sees ja kirjavahetus inglise keeles dtl 150), et saaks rääkida, et kostja talus R. N käitumist enda nimel suheldes hagejaga TsÜS § 118 lg 1 järgi. Nii ei 16 (18)

saa rääkida sellest, et rahastuse otsimine ja leidmine vastaks siis kostja tahtele ja et kostja on siis hageja tegutsemise heaks kiitnud. Siinkohal on oluline, et hageja ja kostja vaheline leping jäi sõlmimata, kusjuures pidas hageja ise 29.12.2021 e-kirjavahetuses vajalikuks saada kaks kostja allkirjastatud lepingu eksemplari. Nii pidi hageja teadma, et asjaajamisele asumisele eelduseks pidi olema pooltevaheline leping mitte muu asjaolu, kuid leping kui selline jäi sõlmimata. Seejuures oli lepingu p-s 1.3 kostja volitatud esindajaks R S mitte aga R N. Eeltoodu alusel ei vasta hageja rahastuse otsimisele asumine VÕS § 1018 lg 1 p -des 1, 2 ja § 2020 lg 1, 2 sätestatule ja tal ei ole õigus nõuda ka kostjalt VÕS § 2023 lg 1, 2 1. lause, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi asjaajamise eest mõistlikku tasu 8000 eurot ja kulude (hageja nõutud õigusabikulud) hüvitamist 1264,80 eurot. Kohus ei hinda ka siinkohal tasu ja õigusabikulude suuruse põhjendatust, nende sissenõutavust, vastavaid poolte väiteid, tõendeid ja arveid (dtl 264, ekirjavahetus ja Teams ́i vestluse viide, dtl 152-167, dtl 31-32, 357). Kuna hageja põhinõue 9264,80 eurot (8000 + 1264,80) jääb alternatiivsel alusel rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka hageja nõue viivise saamiseks 3888,61 eurot ja edaspidise viivise saamiseks 0,15 % päevas alates 10.12.2022 põhivõlalt VÕS § 101 lg 1 p 1, § 113 lg 1, TsMS § 367 järgi ja samuti nõue sissenõudmisekulude saamiseks 40 eurot VÕS § 113.1 järgi. Siinkohal ei kontrolli kohus ka viivise arvestuse aluseks olevat viivise määra.

Rahastus Kohtu hinnangul on hageja siiski tõendanud, et viis läbi rahastamiskampaania ja sai raha 353 100 euro ulatuses, mida tõendavad 860 rahastaja kohta peetud andmed ja kohtule esitatud vastavaid andmeid kajastav Excel tabel (dtl 140). Kohtul puudub alus kahelda selle tõendi õigsuses, kuivõrd nimetud tõendist nähtuvad rahastajad (tulp A), lepingu sõlmimise kuupäevad (tulp B), rahastajate/investorite nimed (tulp D), vastavad koodid, andmed (tulbad E, I), summad (tulbad AD), kõik kokku 353 100 eurot. Märgitud asjaolul ja tõendil ei ole aga vaidluses tähtsust, sest hagejal ei ole õigus nõuda tasu ega kulusid.

Kokkuvõte Kohus jätab rahuldamata Crowdestate OÜ hagi Mehdi Kuqi Group Oy vastu põhivõla 9264,80 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja viivise 3888,61 euro saamiseks ja edaspidise viivise saamiseks 0,15% päevas põhivõlalt alates 10.12.2022 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1806,59 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab kulude suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2 järgi.

17 (18)

(digitaalne allkiri) Kohtunik

18 (18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.