Võlaõigus › Töövõtulepingud

korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesolev otsus on tehtud kirjeldava ja põhjendava osaga. Hagiavaldus ja hageja nõue Kohtule 28.06.2022 esitatud hagiavaldusest ja 09.08.2022 hagi täpsustusest nähtub, et K.A. (hageja) renoveeris 2020 aasta sügisel xxxx asuvas eramus omaniku O.K. (kostja) sauna leiliruumi. Hageja on 10 aastat tegutsenud ehitajana ja võttis selle töö ette seoses omaniku poolse kurtmisega, et saun oleks vaja parandada. Ühtlasi kiitis kostja renoveerimise heaks olles vaikivalt renoveerimisega nõus ja väljendas sellega oma tegelikku tahet (tegelik, mitte vaid eeldatav tahe). Kui kostja oleks teatanud, et ei soovi seda, siis ei oleks ka hageja sauna renoveerinud. Sauna renoveerimine oli selgelt kostja huvides, sest kostja sai maja omanikuna sellest ka kasu. Puudus seadusest või lepingust tulenev õigus või kohustus, mis võinuks olla tööde teostamise aluseks. Ühtlasi puudub ka kokkulepe, et omanik ei pea kulusid hüvitama ning eeldatavalt tuleb tasuda nii ehitaja kulud kui ka tasu tehtud töö eest. Seejuures ei ole võimalik, et juba kasutatud ehitusmaterjali saunast eemaldada nii, et materjalil oleks selle esialgne väärtus. Samuti ei ole ehitaja kohustatud ehituseks ostetud materjali tagasi võtma. Tööde kuludega oli kostja kursis ja avaldas ka valmidust need hüvitada. Ehituskulud olid järgmised: puitmaterjal ja selle transport 260.00 + 25.00 eurot, soojustusmaterjal 76.85 eurot, keris (veevärgiga) 450.00 eurot, torumaterjal ja keermestaja rent 50.00 + 30.00 eurot, kruvid, teip ja silikoon 50.00 + 15.00 + 10.00 eurot, lamp 16.00 eurot, s.o kulud kokku summas 982.85 eurot. Tehtud tööde tasu on summas 1 470.00 eurot (aluseks on võetud keskmise ehitustöö tunnihind 10.00 eurot ja ehitusele kulunud aeg 147 tundi). Eeltoodud asjaoludel on kostjal kohustus kulud hüvitada ja ehituse eest tasuda, kusjuures poolte vaheliseks õigussuhteks on hageja poolt käsundita asjaajamine ja kostja poolt alusetu rikastumine. Põhjusel, et vahepeal on xxxx kinnistu omanikuks saanud L.O., kes on samuti kinnisasja parendamisest kasusaaja, esitas 10.05.2022 hageja koos oma elukaaslase J.P. lepingulise esindaja kaudu kostjale ja L.O.le solidaarse hüvitisnõude 2 452.85 euro tasumiseks, tähtajaga 30.05.2022, hoiatades, et vastasel juhul pöördutakse kohtusse. Nimetatud isikud vastuväiteid ei esitanud, kuid nende esindaja saatis 18.05.2022 vastuskirja, milles kinnitas hüvitisnõude kättesaamist, kuid ei vastanud sellele sisuliselt. Kostja hoiab kõrvale kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise kohustuse täitmisest ning on seoses viivitamisega kohustatud tasuma hagejale viivist seadusjärgses määras alates 31.05.2022. Hageja palub seega kostjalt välja mõista kokku 2 467.42 eurot (s.o põhinõue 2 452.85 eurot ja viivised seisuga 27.06.2022 summas 14.57 eurot) ning viivised alates 28.06.2022 põhinõudelt kuni kohtulahendi tegemiseni seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui summas 32.58 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostjal on kolm tütart, s.o J.P. (hageja elukaaslane), N.K. ja L.O.. N.K. ning L.O. koos oma elukaaslase M.E. elavad koos kostja ja tema elukaaslase A.Š. kõik ühisel aadressil xxxx. Hageja koos oma elukaaslase J.P. elavad kortermajas, aadressil xxxx. Elukohad on 6-7 minuti jalutuskäigu kaugusel, vahemik oleneb teevalikust, s.o 500 - 550 m. Kuni 09.01.2022 olid kõik mainitud isikud lähedased ja käisid väga tihti üksteisega läbi. Hageja koos elukaaslasega oli nii kutsutud, kui kutsuma külaline pea igapäevaselt. Eelkõige korteri elanikuna kasutas ta tihti xxxx hoovi grillimiseks (sh koos oma sõpradega) või käis saunas ning tegi seda tihtipeale koos oma sõpradega. Hageja pidas kostjat oma ämmaks, kostja omakorda hagejat väimeheks. 2/8

2020 hilissügisel otsustasid kostja tütred, et ema (s.o kostja) juubeliks tehtav kingitus on sauna leiliruumi renoveerimine. Seda enam, et emal oli diagnoositud leukeemina ja pesemistingimused olid kehva võitu. Kuigi ema esmalt ei soovinud üldse rasketel aegadel mingit kingitust, oli ta siiski sellega lõpuks päri, sest siis saab kogu pere saunas käia. Leiliruumi renoveerimise töid viisid läbi M.E., V.Š. ning hageja. Tõsi, esimesed kaks oma põhitööga hõivatuse tõttu ajaliselt vähem. Samas on hageja ilmselgelt esitatud tööde mahtu tundides ja hinnas üle paisutanud, s.o 147 töötundi (pea ühe kalendrikuu töötundide arv) võib tuleneda üksnes juhul, kui liita kõigi kolme töötegija tunnid ning veel lisada hageja „töökoosolekud saunas“ oma sõprade ning õllega. Juhul, kui kostja oleks soovinud sellist tööd tellida/ osta, poleks ta eales soostunud pakkumusega, mille tingimused on analoogsed hagiavalduses tooduga. Ka tehtud kulutuste osas on hageja väited paljasõnalised. Veelgi enam, kostja ise andis hagejale (raskel ajal keset Covid kriisi) sularahas 400.00 eurot kerise ostuks, samuti on renoveerimiseks rahalisi kulutusi ehitusmaterjali tarbeks teinud ka teised. Läbivalt on leiliruumi renoveerimisel pidanud kõik osalised seda kinkeks, nii tööd, kui rahalist panust ehitusmaterjali ostuks. Ka peale leiliruumi renoveerimist on hageja ise pidevalt sauna kasutanud, tehes seda nii üksi, kui koos oma sõpradega. Viru Maakohus mõistis hageja oma lähedaste vastu kuritegude toimepanemise (09.01.2022 ja sellele järgnevatel päevadel) eest süüdi. Kuni lähedaste vastu kuritegude toimepanemiseni pole hageja leiliruumi renoveerimise eest kunagi ega midagi nõudnud. Esimesed hageja poolsed „nõude moodi asjad“ sisaldusid alles 09.01.2022 õhtupoolikul, kuid seda hoopis L.O. „Messengeri“ kontole ähvarduste näol. Sealhulgas on hageja korduvalt ähvardanud terve elukoha xxxx maha põletada, mis oli ka üks alus kostja kriminaalasjas kannatanuks tunnistamisel. Hageja enda süüteoteade saabus 11.01.2022 Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonda. Süüteoteates on hageja kinnitanud, et ehitas vabast tahtest ja heategevusest ajendatud motiividest elukaaslase emale sauna. Lõpuks tõdes, et raha hetkel ei ole ja just sauna raha on puudu. PPA Rakvere politseijaoskonna uurija otsustas 18.01.2022 kriminaalmenetlust mitte algatada, edastades sellekohase teate kostjale. Seega on hageja ise kinnitanud faktilist asjaolu, et leiliruumi renoveerimisel tegutses oma vabast tahtest tulenevalt ning tegevuse ajendiks oli heategevus. Kirjeldatud viisil tegutsemist ei saa kuidagi muul viisil kirjeldada, kui kinke sooristust, sh kink, millest ta hilisemalt ka ise kasu sai. Kostja leidis 22.03.2023 täiendavalt, et seda, et vaidlusaluse sauna renoveerimisega oli tegemist kingitusega, on kinnitanud ka 10.01.2023 toiminud kohtuistungil tunnistaja M.E.. Tõsi on ka see, et hageja ei ole kostjale kingitust teinud, vaid üks kingituse tegijatest oli hageja elukaaslane. Kaudselt tõendab kingituse tegemist ka asjaolu, et poolte vahel puudus mistahes leping, kostja ei ole kunagi ega kelleltki sauna renoveerimist tellinud ning temale pole sellekohast pakkumist keegi kunagi teinud. Samuti pole kostja kunagi andnud kellelegi sellekohast käsundit ning tema kinnistul pole kostjale teadaolevalt keegi iseseisvalt toimetanud (käsundita asja ajanud). Kuna kingituse tegijateks olid kostja tütred, siis on kostja hinnangul hageja esitanud hagiavalduse vale isiku vastu. Kostja ei ole rikastunud, ega ole ka tema vara (kinnisasja näol) väärtus suurenenud. Kostja oli kantud kinnistusraamatusse kinnistu Xxxx omanikuna 09.03.2018 pärimistunnistuse alusel. 01.02.2022 kinkis kostja kinnistu tütrele L.O., omades ise koos teise tütre N.K.iga isiklikku tasuta ning tähtajatut kasutusõigust elamule. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et hageja alustas nõuete esitamisega just peale kinkelepingust teadasaamist. Kostja kinnitab täiendavalt, et ta ei oleks ise selliseid kulutusi (sauna renoveerimine) teinud ning seda eelkõige põhjusel, et ei pidanud neid otseselt vajalikuks ega majanduslikult 3/8

põhjendatuks. Lisaks leukeemiat põdeva inimesena ei omanud ta selliseid materiaalseid võimalusi ega olnud füüsiliselt võimeline ise asju ajama. Hageja täiendavad seisukohad Hageja ei pea asjakohaseks asjaolu, et teatud asjaoludel vägivaldseks muutunud hagejat on süüdi mõistetud ja karistatud. See ei puutu asjasse muul viisil, kui et tüli asjaoluks oli kostja keeldumine hüvitada sauna renoveerimine ning see mõjutab kostja ja tema lähedaste suhtumist hagejasse ja hagi esemesse. Hageja ei tunnista kostja vastuse väidet, et „2020 hilissügisel otsustasid õed J., N. ja L., et ema (kostja) juubeliks tehtav kingitus on leiliruumi renoveerimine“ ja et „kuigi ema esmalt ei soovinud üldse rasketel aegadel mingit kingitust, oli ta siiski sellega lõpuks päri, sest siis saab kogu pere saunas käia“. Hageja nõustub vaid sellega, et kostja soovis sauna renoveerimist. „Päri olemine“ viitab vastastikku kasulikule tehingule, mitte kingitusele. Hageja ei nõustu ka kostja väitega M.E. ja V.Š.i olulisest panusest sauna renoveerimisel, pidades nende tööd (abiks olemine põranda valamisel ja kerise torude keermestamisel) ebaoluliseks, kuivõrd see ei muuda hageja töö mahtu ning kulusid. See, et kostja andis hagejale raha kerise ostuks, ei ole õige, kusjuures sellest ei järeldu ka, et renoveerimine oli kingitus. Tõsi on vaid see, et M.E. ostis kerise kivid. Hageja renoveeris sauna küll heast tahtest, kuid tegi seda arvestusega, et saab sauna ise kasutada. Kingitusega tegemist ei olnud ning sellena ei ole ka hageja renoveerimist käsitlenud. Kostja esitatu kinnitab vaid sauna kasutamiskõlbmatust enne selle renoveerimist ning lisaks asjaolule, et kostja sai sellest kasu, muuhulgas ka kostja soovi, et hageja tema sauna renoveeriks ehk hagejale esitatud tellimust. 13.10.2022 esitas hageja sauna renoveerimistööde kohta asjatundja arvamuse töö mahu hindamise kohta, lisaks hageja kirja koos fotodega, mille alusel on arvamus esitatud. Asjatundja arvamusest nähtub, et ehitajast hageja täpsustatud hinnang 123 tundi tööd on õige. Seoses eeltooduga kuulub korrigeerimisele hagiavalduses märgitud ehituse ajaks märgitud 147 töötundi, mistõttu vähendab hageja hagi nõudes töö hüvitist 24 tunni võrra ning korrigeerib nii põhi kui ka viivise nõuet. Hageja palub seega kostjalt välja mõista 2 225.99 eurot (sh põhinõue 2 212.85 eurot ja viivised 13.14 eurot) ning viivised põhinõudelt (2 212.85 eurot) alates 28.06.2022 kuni kohtulahendi tegemiseni seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui summas 32.58 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ning kuulanud pooled ära, leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Toimiku materjalidest nähtub ning puudub vaidlus, kostja O.K. oli kinnistu asukohaga Xxxx linn omanik kuni 01.02.2022 (tlk 146). Puudub vaidlus ka, et hageja renoveeris 2020 aasta sügisel 4/8

Xxxx linn eramus sauna leiliruumi. Iseenesest puudub vaidlus ka, et hagejat on sauna renoveerimisel abistanud ka kostja tütre L.O. elukaaslane M.E. ja kostja enda elukaaslane V.Š. ning et leiliruumi renoveerimistöö sai valmis. Hageja leiab, et kostjal on kohustus hageja poolt saunale tehtud kulutused (ehitusmaterjalid, transport jne) hüvitada ning ehitustööde eest tasuda. Hageja on esitanud nii kulude- kui ka töötundide arvestuse. Hageja palub seega kostjalt välja mõista tehtud tööde ning kantud kulutuste eest kokku 2 225.99 eurot (sh põhinõue 2 212.85 eurot ja viivised 13.14 eurot) ning viivised põhinõudelt (2 212.85 eurot) alates 28.06.2022 kuni kohtulahendi tegemiseni seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui summas 32.58 eurot. Kostja leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Seoses hageja nõude alusega kohus selgitas, et raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Puudub vaidlus, et pooled oleksid sauna leiliruumi renoveerimiseks töövõtulepingut sõlminud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus nõustub, et poolte esitatust ei tulene, et hageja ja kostja oleksid omavahel läbi rääkinud ja kokku leppinud konkreetse töö tegemises, üksnes kostja nõustumist või soostumist hageja poolt tööde teostama asumisega ei saa lugeda töövõtuleping sõlmituks. Hageja esindaja kinnitusel puudub poolte vahel mistahes leping, samuti ei ole kinketehingut, kohaldamisele kuuluvad käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätted. Kostja vastuse põhjal toimus leiliruumi renoveerimine kostja tütarde ning nende ja kostja enda elukaaslaste initsiatiivil, sooviga kinkida see kostjale juubeliks. Kostja 10.01.2023 kohtuistungil ja 23.03.2023 lõplikes seisukohtades antud selgituste põhjal olid kinkijateks siiski vaid kostja tütred, kuigi töid teostasid tütarde ja kostja elukaaslased. Seega ei tugine kumbki pool sellele, et hageja (s.h ühe võimaliku kaaskinkijana) ja kostja vahel oli kinkelepingust tulenev õigussuhe. TsMS § 436 lg 4 2. lause kohaselt kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Viimane tähendab, et ulatuses, milles pooled ei ole asjaoludele tuginenud (antud juhul seega pooltevahelise kinkelepingu olemasolule), ei saa seda teha ka kohus. Pooled on jäänud ka pärast kohtu selgitusi seoses võimaliku kinkelepinguga varasemate seisukohtade juurde. Eeltoodust tulenevalt kohus ei hinda hagejal võimalikust kinkelepingust tuleneva nõude olemasolu ja suurust. Hageja on nõudealusena tuginenud käsundita asjaajamisele VÕS § 1018 lg 1 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt on õigustatud käsundita asjaajamisega tegemist järgmiste eelduste olemasolu korral: 1) üks isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, s.t ajab tema asja; 2) asjaajaja tegutseb tahtlikult teise isiku kasuks, st ta tahab teist isikut soodustada; 3) asjaajamiseks puudub tehingust või seadusest tulenev alus; 4) esineb vähemalt üks lg 1 p-des 1-3 loetletud asjaoludest, s.h soodustatu kiidab asjaajamise heaks (p 1) või asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele (p 2). Seejuures viidatud § 1018 lg 1 p 1 järgi kiidetakse heaks üksnes asjaajamise ülevõtmine, kuid mitte selle tulemus ja muud tagajärjed ega tunnustata asjaajaja nõudeid.

5/8

Puudub vaidlus, et hageja on peale kostja tütarde poolt välja pakutud plaani kostja sauna leiliruumi renoveerimiseks asunud koheselt tegutsema, s.o sauna leiliruumi renoveerima. Hageja on asunud tegutsema kostja (soodustatu) kasuks. Kohus on tuvastanud, et asjaajamiseks puudus hagejal tehingust (ja ka seadusest) tulenev alus. Iseenesest puudub vaidlus, et kostja (soodustatu) on asjaajamise heaks kiitnud (kostja on kohtule teatanud, et lõpuks oli ta töödega päri, sest siis saab kogu pere saunas käia) ning et asjaajamine vastab soodustatu (kostja) huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele (paremad pesemistingimused). Käesoleval juhtumil esinevad seega kõik VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldused ning hagejat võib pidada käsundita asjaajajaks. Puudub vaidlus, et hagejal oli tahe tegutseda kostja kasuks (VÕS § 1018 lg 2), hageja on sellest ka oma 11.01.2022 süüteoteates avaldanud (tlk 47). Kohus selgitab, et õigustatud käsundita asjaajamise eelduste esinemisel korral on välistatud sama juhtumiga seoses alusetust rikastumisest tulenevad nõuded. Kohus selgitab ka, et VÕS § 1023 lg 1 järgi võib (õigustatud) käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Tulenevalt VÕS § 1023 lg 1 ja 2 on hageja kohustatud tõendama kulutuste ja mõistliku tasu suurust. Riigikohus (vt RKTKo 05.06.2013 3-2-1-63-13, p 11) on selgitanud, et mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt saab asjaajaja küll lähtuda nõude esitamisel enda kantud kulutustest, kuid soodustatu vastuväite korral võib kohus hüvitisnõuet vähendada kuni mõistliku suuruseni. Hea usu põhimõttest tulenevalt tuleks lg 1 kohaldamisel arvestada ka seda, kas asjaajaja ajas mingis osas ka oma asja, ning vastavas ulatuses hüvitist vähendada.1 Kohtu ette toodud asjaolusid arvestades saab seega hagejal olla kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise nõue, kuna kostja on iseenesest asjaajamise heaks kiitnud, asjaajamine on vastanud kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kohus selgitab, et kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Hagiavaldusest nähtub, et hageja poolt tehtud kulutused leiliruumi renoveerimisel on olnud järgmised: puitmaterjal ja selle transport 260.00 + 25.00 eurot, soojustusmaterjal 76.85 eurot, keris (veevärgiga) 450.00 eurot, torumaterjal ja keermestaja rent 50.00 + 30.00 eurot, kruvid, teip ja silikoon 50.00 + 15.00 + 10.00 eurot, lamp 16.00 eurot, s.o kokku summas 982.85 eurot. Kostja leiab, et hageja kulutused ei ole põhjendatud, lisaks on kostja ise finantseerinud sauna kerise ostu. Iseenesest puudub vaidlus ning kohtuistungil antud tunnistaja ütlustega on tõendatud, et pea kogu sauna renoveerimiseks vajaliku ehitusmaterjali on toonud hageja. Hageja selgitas 21.03.2023 kohtule, et sauna kerise marki ja maksumust ta ei mäleta, kuid maksumust tõendavad kaupluste veebilehtedel olevad sarnaste (koos veesärgi ja -paagiga) keriste hinnad on keskmise hinnaga 673.50 eurot (tlk 131-132), samas hagiavalduses on keris otsese tõendi puudumisel hinnatud oluliselt madalamalt. Kohtu hinnangul ei ole hageja väide kerise finantseerimise kohta eluliselt usutav (hageja oleks saanud oma väite tõendamiseks esitada nt panga maksekorralduse vms), lisaks on ka tunnistaja ütlustestega tõendatud, et hageja on enne tööde algust perekonnale teada andnud, et „on olemas keris isa juures, mille ta tõi kuskilt“ (tlk 107 pöördel). Kohus ei pea seega hageja väidetavat kulu seoses sauna kerise ostuga põhjendatuks. Seoses hageja väidetava kuluga puitmaterjalile (s.o 260.00 + 25.00 eurot) märgib kohus järgmist. Hageja on esitanud tõenditena K.A. maksekorralduse, millest nähtub, et viimane on internetipanga kaudu 30.05.2020 tasunud sauna laudade eest 260.00 eurot (tlk 129). Kohtule on teadmata K.A. isik (tõenäoliselt on tegemist hageja sugulasega) ning lisaks on nimetatud kulu kantud ca 4-5 kuud enne sauna renoveerimise plaani pidamist ning üleüldse ehituse algust 2020

Samas, § 1023 komm., p 4.1.

6/8

sügisel. Seega ei ole ka nimetatud hageja väidetav kulu eluliselt usutav ega põhjendatud. Eluliselt usutav on pigem, et hageja sai kusagilt järele jäänud ehitusmaterjali ning asus sellega kostja sauna renoveerima. Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et pärast sauna renoveerimist järelejäänud materjal (laudis, prussid), umbes pool, anti hagejale tagasi (tlk 108). Kohtu hinnangul, ei saa ka usaldusväärseks pidada hageja tõenditena esitatud K.A. kontoväljavõtet, millest nähtub, et 19.10.2020 on „Bauhof“ kaupluses tasutud 76.85 eurot (tlk 130). Hageja selgitas, et nimetatud makse summas 76.85 eurot on tehtud soojustusmaterjali eest tasumisel. Kohtul ei ole võimalik tuvastada, kas nimetatud makse on tehtud tõepoolest hageja heaks ning kas sellega tasuti just sauna jaoks vajamineva soojustusmaterjali eest, muid usaldusväärseid tõendeid selle kohta aga esitatud ei ole. Kohus peab siiski eluliselt usutavaks, et mingid kulud hagejal seoses kostja sauna renoveerimisega siiski tekkisid, kuid nende tegelik suurus on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Arvestades, et hageja on jätnud kogu tema väidetavast kulust (982.85 eurot) vähemalt sauna kerise, laudise ja soojustusmaterjali kulu (kokku 811.85 eurot) tõendamata ning kuna tunnistaja ütlustega on tõendatud (ning millele hageja vastuväiteid ei esitanud), et kostja andis hagejale pärast sauna renoveerimist kokku ca 400.00 eurot (tlk 107, pöördel), ei ole hagejal õigust kostjalt mistahes kulutuste hüvitamist nõuda. Seoses hageja töötasu nõudega märgib kohus järgmist. Tulenevalt VÕS § 1023 lg 2 1. lause sätestatust on käsundita asjaajajal õigus nõuda soodustatud isikult asjaajamise eest mõistlikku tasu vaid juhul, kui asjaajamine toimus asjaajaja majandus- või kutsetegevuse käigus. Hageja on esitanud tõendina väljavõtte Maksu- ja Tolliameti lehelt, millest nähtub, et ta on töötanud lühikest aega erinevates firmades (viimati 18.10.2021-03.01.2022 remondi abitöölisena, tlk 133). Kohus iseenesest ei kahtle, et hagejal on vajalikud ehitamisoskused olemas, kuid esitatud tõend siiski ei tõenda, et hageja poolt sauna renoveerimistööde tegemine toimus tema majandus- või kutsetegevuse raames, nt FIE-na. Seoses poolte väljatooduga nõude esitamise aja kohta (hageja on asunud kulutusi ja tasu nõudma alles siis, kui perekonnas tekkis konflikt ning ta ei saanud enam ise vaidlusalust sauna kasutada) kohus osutab täiendavalt ka, et VÕS § 1023 lg 3 kohaselt, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi. Hagejal ei ole seega eelnevast tulenevalt õigust kostjalt ka tehtud tööde eest tasu nõuda. Kohus on juba eelnevalt selgitanud, et õigustatud käsundita asjaajamise eelduste esinemisel korral on välistatud sama juhtumiga seoses alusetust rikastumisest tulenevad nõuded, mistõttu kohus nimetatud sätete alusel hageja nõudeõigust ei hinda. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et hageja kulutuste ja töötasu nõue ei ole põhjendatud, kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab eelnevast tulenevalt menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 7/8

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

8/8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.