Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K. T. vastu võla nõudes 45 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post [email protected]) Kostja: K. T. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista K. T.elt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 30 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot.
3.Menetluskulud jätta K. T.e kanda.
4.Välja mõista K. T.elt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud kokku 395 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 275 eurot.
5.Välja mõista K. T.elt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.12.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt oli K. T. (kostja) sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja 23.04.2021. Sõidukit pargiti 23.04.2021 Tammsaare Ärikeskuse parkimisalale, s.o Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) opereeritavale parkimisalale. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Sh ei olnud registreeritud sõidukit parkimiskioskis tasuta parkimiseks. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude summas 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kohtueelselt saatis hageja tähitud kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Xxxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse (15 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri tähitult Omniva vahendusel võlgnevuse kohta Sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale.
Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 30 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik on tõesti kostja, kuid antud kuupäeval väljastatud leppetrahvi ei ole kunagi kostja näinud, ega kätte saanud. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik kostjal olla teadlik olemasolevast leppetrahvist, kuni nõudekirja saabumiseni. Sõidukit ei kasutanud leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Kostja on küll märgitud Sõiduki omanikuks, kuid ta ei ole Sõiduki otsene valdaja juba mitu aastat olnud. Ekslikult on hagiavalduses tehtud oletus, et Sõiduki otsene valdaja antud situatsioonis oli kostja. Kuna kostja ei olnud Sõiduki otsene valdaja leppetrahvinõude esitamise ajal, siis ei olnud tal võimalik VÕS § 20 lg 1 sätestatud nõustumust (aktsept) anda pakkumusele (ofert), et sõlmida hagejaga lepingut. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka kostjale leppetrahvinõuet esitada, kuna kostja ei ole lepingulises suhtes hagejaga. Järelikult on leping tühine ja sellel ei olnud algusest peale õiguslikke tagajärgi. Lisaks on Europarki Tammsaare Ärikeskuse tsoonis (EP26, 1437) parkimislepingu tingimuste punkt 4 lõpus märgitud, et “Juhul, kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavala kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida.” Tõendites on näha, et Sõiduki valdaja intsidendi hetkel oli paigutanud armatuurlauale parkimiskella ning seal oli märgitud parkimise algusajaks 14:00. Leppetrahv on määratud umbes kell 14:22 ja antud parkimisalal on võimalik tasuta parkida 2 tundi. Kuigi on tõesti märgitud erinevates kohtades, et tasuta parkimine tuleb parkimiskioskis registreerida, siis parkimislepingu tingimuste alusel on siiski võimalik antud parklas parkimiskellaga fikseerida parkimise algusaega. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 09.02.2023 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja oli 23.04.2021 sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja (dtl 61). Nimetatud sõiduk pargiti 23.04.2021 kell 14.21 hageja opereeritavale parkimisalale (dtl 36-44). Nimetatule ei ole ka kostja vastuväiteid esitanud.
6.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-75-10, p 14). Seega parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus seega parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 23.04.2021 Tammsaare Ärikeskuse (EP26, 1437) parklasse parkimisel. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik. Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
7.Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 50 eurot. Hageja on määranud kostjale leppetrahvi summas 30 eurot. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hagile lisatud piltidest nähtub, et leppetrahvinõue on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 38, 39). Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Hageja esitas kostjale vaidlusaluse leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, millal saatis hageja kostjale nõudekirja. Iseenesest nähtub, et sõiduki armatuurlauale oli asetatud parkimiskell (dtl 39). Samas on hageja esitatud fotodega tõendanud, et parklasse sissesõidul on kostjat teavitatud sellest, et 2 tundi tasuta parkimist kehtib juhul, kui sõiduk registreeritakse täiendavalt parkimiskioskis (dtl 45, 46, 49, 51-60). Alternatiivselt oli võimalik tasuda parkimise eest mobiilselt või parkimisautomaadis. Nimelt oli leppetrahvi väljastamise ajal kehtinud parkimistingimuste p 4 kohaselt sõiduki kasutaja kohustatud Parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast ning sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritavalt parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida. Peale parkimiskella ühtegi muud
luba sõiduki parkimiseks sõiduki armatuurlaualt ei nähtu. Parkimisalale sisenedes ega parkimistingimustes ei ole aga kuskil viidatud sellele, et parkimiskellaga on õigus antud parkimisalal parkida tasuta kaks tundi. Vastupidiselt on hageja märgistanud parkimisala teavitussiltidega, millel peal punases kirjas, et parkimiskell antud alal ei kehti (dtl 59).
8.Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 30 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvi eest 30 eurot.
9.Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulud 15 eurot. Hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale nõudekirja kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile (dtl 62). VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning hageja on teinud päringuid Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue summas 15 eurot põhjendatud.
10.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 30 eurot ja sissenõudekulud summas 15 eurot. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõivu summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2 tunni ja 45 minuti eest. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et lepingulise esindaja kulu 2 tunni ja 45 minuti eest ehk 2,75 tundi on põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja eluliselt usutav hagiavalduse esitamisega seotud ajakulu 2 tunni ulatuses ning kostja vastusega tutvumine ning sellele seisukoha koostamine 30 minuti ulatuses. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada kostja 03.03.2023 esitatud vastusega tutvumist ja analüüsimist. Kohus arvestab ka esitatud materjalide sisu ja mahuga. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka esindaja tunnitasu suurus 100 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2,75 tundi, s.o 275 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 395 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 395 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (395 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.