Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. aprill 2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-142041
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K. T. vastu võla nõudes 45 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post [email protected]) Kostja: K. T. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.12.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt oli K. T. (kostja) sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja 23.04.2021. Sõidukit pargiti 23.04.2021 Tammsaare Ärikeskuse parkimisalale, s.o Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) opereeritavale parkimisalale. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Sh ei olnud registreeritud sõidukit parkimiskioskis tasuta parkimiseks. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude summas 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kohtueelselt saatis hageja tähitud kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Xxxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse (15 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri tähitult Omniva vahendusel võlgnevuse kohta Sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale.
Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 30 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik on tõesti kostja, kuid antud kuupäeval väljastatud leppetrahvi ei ole kunagi kostja näinud, ega kätte saanud. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik kostjal olla teadlik olemasolevast leppetrahvist, kuni nõudekirja saabumiseni. Sõidukit ei kasutanud leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Kostja on küll märgitud Sõiduki omanikuks, kuid ta ei ole Sõiduki otsene valdaja juba mitu aastat olnud. Ekslikult on hagiavalduses tehtud oletus, et Sõiduki otsene valdaja antud situatsioonis oli kostja. Kuna kostja ei olnud Sõiduki otsene valdaja leppetrahvinõude esitamise ajal, siis ei olnud tal võimalik VÕS § 20 lg 1 sätestatud nõustumust (aktsept) anda pakkumusele (ofert), et sõlmida hagejaga lepingut. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka kostjale leppetrahvinõuet esitada, kuna kostja ei ole lepingulises suhtes hagejaga. Järelikult on leping tühine ja sellel ei olnud algusest peale õiguslikke tagajärgi. Lisaks on Europarki Tammsaare Ärikeskuse tsoonis (EP26, 1437) parkimislepingu tingimuste punkt 4 lõpus märgitud, et “Juhul, kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavala kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida.” Tõendites on näha, et Sõiduki valdaja intsidendi hetkel oli paigutanud armatuurlauale parkimiskella ning seal oli märgitud parkimise algusajaks 14:00. Leppetrahv on määratud umbes kell 14:22 ja antud parkimisalal on võimalik tasuta parkida 2 tundi. Kuigi on tõesti märgitud erinevates kohtades, et tasuta parkimine tuleb parkimiskioskis registreerida, siis parkimislepingu tingimuste alusel on siiski võimalik antud parklas parkimiskellaga fikseerida parkimise algusaega. Kohtu põhjendused
luba sõiduki parkimiseks sõiduki armatuurlaualt ei nähtu. Parkimisalale sisenedes ega parkimistingimustes ei ole aga kuskil viidatud sellele, et parkimiskellaga on õigus antud parkimisalal parkida tasuta kaks tundi. Vastupidiselt on hageja märgistanud parkimisala teavitussiltidega, millel peal punases kirjas, et parkimiskell antud alal ei kehti (dtl 59).
Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõivu summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2 tunni ja 45 minuti eest. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et lepingulise esindaja kulu 2 tunni ja 45 minuti eest ehk 2,75 tundi on põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja eluliselt usutav hagiavalduse esitamisega seotud ajakulu 2 tunni ulatuses ning kostja vastusega tutvumine ning sellele seisukoha koostamine 30 minuti ulatuses. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada kostja 03.03.2023 esitatud vastusega tutvumist ja analüüsimist. Kohus arvestab ka esitatud materjalide sisu ja mahuga. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka esindaja tunnitasu suurus 100 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2,75 tundi, s.o 275 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 395 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 395 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.