Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Liis Arrak
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.04.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-2752
Kohtuasi
Projekt363 OÜ hagi OÜ NORDKAPITAL 5046 euro ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.09.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ NORDKAPITAL apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
8795,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Projekt363 OÜ (registrikood 12692115), seaduslik esindaja Reimo Ilp, lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Keba
vastu
Kostja: OÜ NORDKAPITAL (registrikood 10819149), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Aava Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ NORDKAPITAL apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 14.09.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OÜ NORDKAPITAL kanda.
3.Määrata kindlaks Projekt363 OÜ apellatsiooniastme menetluskulude rahaline suurus 490 eurot ning mõista see OÜ-lt NORDKAPITAL Projekt363 OÜ kasuks välja. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-2752 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Projekt363 OÜ (hageja) esitas 21.02.2021 Harju OÜ NORKAPITAL (kostja) vastu 5046 euro ja viivise nõudes.
Maakohtule
hagiavalduse
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.12.2018 töövõtulepingu nr 170607, mille alusel kohustus hageja tegema korruselamu Paepargi tn 50, Tallinn projekteerimistööd. Kostja pidi tasuma hagejale tööde eest kokku 45 660 eurot (km-ga). Hageja on tööd teostanud ning andis need üle aktiga 170607/A3, mis edastati kostjale 04.12.2019 e-kirjaga (hagiavalduses ekslikult 05.12.2019).
3.Kostja tellis teostatud töödele ekspertiisi 2019. a augustis ning kordusekspertiisi 2019. a oktoobris. 07.04.2020 allkirjastatud ekspertiisis on leitud, et põhiprojektid vastavad nõuetele ning vead puuduvad. 04.09.2020 väljastati hoonele kasutusluba. Harju Maakohtu 19.10.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-6295 leidis kohus, et hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. See otsus on jõustunud.
4.Kostja on tasunud hagejale töövõtulepingu alusel 40 614 eurot, kuid jätnud tasumata lepingu p 5.4 kohase viimase makse, mille kohta esitas hageja arve 23.11.2020. Lepingu p 5.4 järgi tuli viimane makse 10 % tasuda peale projekti ekspertiisi ja kooskõlastamist trassi valdajatega (kui selline nõue on esitatud) ja peale vastavate paranduste sisseviimist. Kostja vastas 24.11.2020 ekirjas, et arve tasumiseks puuduvad eeldused, kuna tööde üleandmis-vastuvõtuakt ei ole allkirjastatud ning projektidel puuduvad hageja vastutavate spetsialistide allkirjad. Hageja saatis kostjale mitmeid kirju, kus selgitas, et kõik lepingust tulenevad kohustused on täidetud, sest kõik projektid on digiallkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt. Samuti on projekti alusel väljastatud hoonele kasutusluba. Kostja ei ole võlgnevust sellest hoolimata tasunud. Hageja tugines ka lepingu p-le 7.1, kus on sätestatud viivise tasumise kohustus (0,1 % tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest).
5.Samaaegselt tugines hageja sellele, et tal oli õigus 2020. a juulis keelduda projektide allkirjastamisest. Nimelt tekkis tal alates aprillist 2020 (kui kordusekspertiis, milles vigu ei leitud, sai 07.04.2020 allkirjastatud), õigus viimase makse eest tasu saamiseks. Hageja tugines lepingu p-le 5.4.
6.Hageja leidis, et kostja võttis projektile kolmandate isikute allkirjad hagejaga kooskõlastamata. Hageja hinnangul on tõendamata väide, et projektide allkirjastamata jätmine on tekitanud kostjale kahju. Kostja esitatud 600 euro suurusest arvest ei nähtu, mis oli konkreetse töö sisu.
7.Vastuseks kostja vastuväidetele ja hinna alandamise avaldusele leidis hageja, et hinna alandamiseks puudub õiguslik alus, sest kostja ei ole viidanud mitte ühelegi sisulisele puudusele projektides. Kostja keeldus tööde vastuvõtmisest paljasõnaliste väidetega ega kirjeldanud
2-21-2752 puudusi, st lepingutingimustele mittevastavust, piisava täpsusega. Vigade puudumist projektis kinnitab ka maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-20-6295. Samuti ei esitanud kostja pretensioone mõistliku aja jooksul, vaid esmakordselt alles seitse kuud hiljem, 21.07.2020 e-kirjas (VÕS § 643, 644). Hinna alandamise avaldus on esitatud 07.04.2021, kuigi lepingulised tööd andis hageja kostjale üle 04.12.2019 ehk 16 kuud varem. Hageja leidis, et hinna alandamise avalduse esitamiseks puudub kostjal õiguslik alus, sest tööde vastuvõtmisel kostja allkirjade puudumisest kui puudusest töös mõistliku aja jooksul ei teatanud (VÕS § 645 lg 3).
8.Hageja palus mõista kostjalt välja võlgnevuse 5046 eurot ning sellelt summalt viivise 0,1% päevas alates 01.12.2020 kuni 13.12.2021 kokku 1907,39 eurot ning alates 14.12.2021 edasiulatuva viivise 0,1% päevas.
9.Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu.
11.Kostja ei ole hageja vastuvõtmiseks pakutud projekti heaks kiitnud, mistõttu ei ole muutunud hageja nõue tema vastu sissenõutavaks (lepingu p 5.3). Ehitusseadustiku (EhS) § 13 lg 2 näeb ette, et ehitusprojekti kohaselt peab olema võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 7 lg 9 sätestab, et ehitusprojekti tiitelleht peab olema allkirjastatud peaprojekteerija või konkreetse ehitusprojekti koostamise eest vastutava isiku poolt. Ehitusprojekti dokument peab olema allkirjastatud selle koostaja ja konkreetse ehitusprojekti või selle osa eest vastutava isiku poolt. Käesoleval juhul ei olnud projektide eriosade eest vastutavad projekteerijad neid allkirjastanud ning projektdokumentatsiooni ei saanud kasutada kasutusloa menetluses. Tööd ei vastanud VÕS § 641 lg-s 1 ega lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatule.
12.Kostja tugines väljavõttele kasutusloa taotluse 2011371/1164 menetlusest, milles on 07.07.2020 kajastatud, et kõik esitatud projektid olid pädevate vastutavate projekteerijate poolt allkirjastamata. Kostja pöördus 21.07.2020 e-kirjaga puuduse kõrvaldamiseks hageja poole, kuid hageja keeldus puudusi kõrvaldamast, sidudes enda kohustused poolelioleva tsiviilasja nr 2-20-6295 lahendamisega. Kasutusloa saamiseks tuli kostjal pöörduda kolmandate isikute poole, kes projekti eriosad üle vaatasid ning kooskõlastasid. Seega, võttes arvesse töös esinenud puudusi, mis takistasid selle kasutamist, ning et arve tasumine pidi toimuma pärast töö vastuvõtmist, ei olnud hageja nõue sissenõutavaks muutunud.
13.Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et hagi aluseks olevad tööd tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, alandas kostja projekteerimistööde hinda (VÕS § 112 lg-d 1 ja 3). Kostja on pöördunud kahe projekteerija poole (Sirkel & Mall OÜ ning Conarte OÜ), kes on avaldanud, et allkirjadeta joonistel projektiline väärtus puudub. Projektile pädevate isikute allkirjade saamiseks tuleks teha projektile täiendav ekspertiis, mis maksaks u 14 000 eurot (km-ta). Seega alandab kostja töö hinda 10 000 euro võrra, mis tähendab seda, et kostjal hageja ees võlgnevus puudub ning hagejal tuleks kostjale tagastada VÕS § 189 lg 1 alusel juba tasutust täiendavalt 5000 eurot.
14.Juhul, kui kohus ei nõustu kostja seisukohaga, palub kostja kohtul endal väärtusi kaaluda (VÕS § 112 lg 1). Kostja palub, et kohus hindaks, kas hageja töö vastas 100% õigusaktides ja lepingus kokkulepitule ning kas kostjal oli võimalik kasutada tööd eesmärgipäraselt.
2-21-2752
15.Kostja leidis, et hinna alandamist kohtumenetluse ajal tuleb käesoleval juhul pidada tasaarvestuse avalduseks (Riigikohtu 10.05.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-04, p 13), mis välistab igal juhul hagi rahuldamise.
16.Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
17.Harju Maakohtu 14.09.2022 otsusega rahuldati hagi tervikuna ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lepingust tulenev võlgnevus 5046 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 13.12.2021 seisuga 1907,39 eurot ning alates 14.12.2021 kuni nõude täitmiseni viivis määras 0,1 % päevas põhivõlgnevuselt 5046 eurot, kuid mitte üle põhinõude summa.
18.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on hageja tööd kostjale akti 170607/A3 alusel 04.12.2019 e-kirjaga üle andnud. Kostja on sellele vastanud, et ta ei saa akti aktsepteerida, kuna näiteks VK tööd vajavad parandamist (tl 14). Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 5.4 tasutakse viimane makse 10% pärast projekti ekspertiisi ja kooskõlastamist trasside valdajatega (kui selline nõue on esitatud) ja peale vastavate paranduste sisseviimist. Kohtule esitatud korterelamute Paepargi 50/1 ja 50/2 Tallinn ehitusprojektide kordusekspertiisi aruande kokkuvõtte kohaselt vastavad ekspertiisiks esitatud põhiprojektid tellija lähteülesandele, põhiprojektidele esitatud nõuetele ja neis puuduvad sisulised vead. Ekspertiisi aruande märkused on pigem tehnilist laadi ja vastuolud saab lahendada tööjoonistega ja teostusjoonistega. Põhiprojektide järgi saab ohutu ja nõuetele vastava hoone ja insenerikommunikatsioonid valmis ehitada (tl 24-34). Seega on kohtulikul asja arutamisel leidnud tõendamist, et tehtud töös puudusi ei esinenud ning selle järgi on kostjal olnud võimalik nõuetele vastav hoone ehitada. Puudub vaidlus, et hoone on valmis ehitatud ning sellele on väljastatud kasutusluba (t1 65).
19.23.11.2020 esitas hageja kostjale tehtud töö eest arve nr 20125 summas 5046 eurot ja maksetähtajaga 30.11.2020. Kostja ei ole seda tasunud (tl-d 16, 19). Kostja väidab, et ei ole projekti heaks kiitnud ning on alternatiivselt esitanud vastuses hagile hinna alandamise avalduse.
20.VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Vastavalt VÕS § 644 lg 3, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
21.Antud juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et hageja koostatud projektis esinesid sellised puudused, mis annaksid kostjale aluse väita, et nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Vastupidi, kohtule esitatud tõenditega on kostja väide ümber lükatud. Kohus leiab, et ainuüksi üldsõnaline selgitus, et kostja ei ole hageja pakutud projekti heaks kiitnud, ei ole aluseks lepinguliste kohustuste täitmata jätmiseks.
22.Kostja on viidanud, et projektide eriosad olid eriosade vastavate projekteerijate poolt allkirjatamata. Lepingu p-s 4 on pooled kokku leppinud töö väljundi (tl 5 pöördel). Kohus
2-21-2752 märgib, et kostja etteheide ei ole selline, mis annaks aluse arve nr 20125 tasumata jätmiseks lepingu p 5.4 alusel. Küll aga nähtub 05.11.2020 e-kirjavahetusest, et eriosade projektid on allkirjastatud eriosade projekteerija (hageja) juhatuse liikme poolt (tl 44).
23.Isegi, kui kostja pidas eriosade projekteerijate poolt allkirjastamata jätmist puuduseks, ei nähtu kohtule, et kostja oleks andnud hagejale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (tl 14). Etteheited on esitatud seoses kasutusloa menetlusega ning hageja on 22.07.2020 pakkunud kostjale välja kompromissi ning kahepäevase tähtaja allkirjastamiseks pärast raha laekumist (tl 46). Samuti on hageja palunud esitada kõik pretensioonid kirjalikult hiljemalt 04.12.2020 (tl 18). Lisaks on hageja saatnud 09.12.2020 korduva päringu pretensioonide kohta ning palunud arve tasuda (tl 18). Hageja on 10.12.2020 ning 04.01.2021 e-kirjadega uurinud, et kui hageja allkirjastab projektid, kas sel juhul kostja garanteerib arve tasumise (tl 17). Kostja sellele vastanud ei ole. Sellest saab järeldada, et kostja eesmärk ei olnud allkirjade saamine, vaid ettekäände leidmine arve tasumata jätmiseks.
24.Seega asub kohus seisukohale, et hagejalt kostjale 04.12.2019 üle antud töö tuleb lugeda vastuvõetuks ning sellest tulenevalt on ka hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
25.Kostja on esitanud alternatiivse taotluse hinna alandamiseks 10 000 euro võrra. Hageja on seisukohal, et hinna alandamise avalduse esitamiseks puudub kostjal õiguslik alus, sest see ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Ka ei ole kostja tõendanud hinnavahe aluseks olevaid asjaolusid.
26.VÕS § 112 lg 1 järgi, kui lepingu pool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
27.Kuigi hageja on tuginenud kostja avalduse tõendamatusele juba 13.12.2021 (tl 64 pöördel), ei ole kostja tõendeid kohtule esitanud. Kostja on kohtule esitanud 23.07.2020 arve nr 2028 summas 600 eurot. Arvele on selgituseks märgitud „Projekti kooskõlastamine, projekti nr 170607_PP_EAT, Paepargi 50 tuleohutusautomaatika“ (tl 47). Esmalt märgib kohus, et kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et kostja oleks selle arve tasunud. Lisaks ei sisaldanud pooltevaheline leping tehniliste tingimuste, kooskõlastuste ja ehituslubadega seotud makse ja lõive (tl 5 pöördel). Seega ei vastuta hageja selle eest, kui tehniliste kooskõlastustega seoses on kostja kandnud täiendavaid kulusid. Seega puudub kostjal alus esitatud arve alusel hinda alandada.
28.Kuivõrd kostja ei ole põhistanud, mis asjaoludel soovib ta hinda 10 000 euro võrra alandada, siis jääb kostja avaldus rahuldamata. Ainüksi kostja paljasõnalised väited võimaliku hinnavahe kohta ei anna alust kokkulepitud tasu alandada. Kostjal oli võimalik vältida väidetavaid kulusid hagejale arve tasumisega.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise põhinõudelt vastavalt lepingu p-le 7.1 alates 01.12.2020 (tl 20). Lepingu p-s 7.1 on pooled leppinud kokku viivise 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest (tl 5 pöördel). Kostja hageja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti ei taotle kostja viivise vähendamist. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on viivitanud hageja arve tasumisega, siis on hageja viivisenõue põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 0,1 % tähtaegselt tasumata summalt (5046 eurot) iga viivitatud päeva eest alates 01.12.2020 kuni 13.12.2021 kokku 1907,39 eurot (tl 68).
30.Samuti taotleb hageja viivise väljamõistmist alates 14.12.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni (tl 64 pöördel). Kooskõlas TsMS § 367 kuulub hageja edasiulatuva viivise nõue
2-21-2752 rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 0,1 % päevas 5046 eurolt alates 14.12.2021 kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
32.Menetluskulud jäävad kostja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 162 lg 1). Kohus peab hageja nõutud esindajakulu 14,50 tunni ulatuses, tunnitasu määraga 140 eurot (kmta), mõistlikuks ja vajalikuks, samuti kuulub kostja poolt hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 475 eurot. Kostja peab hagejale hüvitama menetluskulu kokku 2505 eurot, millest riigilõiv on 475 eurot ja esindajakulu 2030 eurot. Apellatsioonkaebus
33.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
34.Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kostja esitas maakohtus hagile kaks alternatiivset vastuväidet: (i) kostja hinnangul esinesid töös puudused, mis takistasid töö osalist vastuvõtmist ja seeläbi hageja nõude sissenõutavaks muutumist; (ii) kostja soovis alandada puudustega töö vastuvõetuks lugemisel selle töö hinda.
35.Kostja hinnangul on maakohus kaevatavas kohtuotsuses ebaõigesti kohaldanud VÕS § 637 lg-t 3, lugedes vaidlusalused tööd valminuks ja vastuvõetuks ning jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 641 lg 2 p-d 1-3 ja VÕS § 112 lg-s 1 sätestatud hinnaalandamise regulatsiooni. Lisaks on maakohtu otsus vastuolus TsMS § 436 lg-s 4 sätestatuga, sest kohus ei ole hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid. Sisuliselt ei ole maakohus hinnanud enamikku kostja esitatud tõenditest. Samuti on maakohus jätnud hindamata vaidlusaluste tööde vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
36.Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 § 7 lg 9 sätestab, et ehitusprojekti dokument peab olema allkirjastatud selle koostaja ja konkreetse ehitusprojekti või selle osa eest vastutava isiku poolt. Kostja leiab, et selliseks isikuks ei saa olla projekteerimisühingu juhatuse liige, sest juhatuse liige ei ole projekti koostaja. Asjaolu, et juhatuse liikme allkiri ei ole puuduse kõrvaldamiseks ammendav, nähtub ka kostja 07.04.2021 esitatud lisast 2, s.o Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kasutuslubade spetsialisti MJ e-kirjast. Maakohus on jätnud otsuses välja selgitamata, missugustele nõuetele peab ehitusprojekt vastama, mistõttu ei ole kohus kontrollinud tööde vastavust määrusele. Selle tulemusena on maakohus ebaõigesti järeldanud, et hagejalt kostjale vastuvõtmiseks pakutud tööd olid tehtud nõuetekohaselt ja et kostjale vastuvõtmiseks pakutud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks.
37.Hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev projekteerimisühing, mistõttu pidi olema hagejale selge, et lisaks hoone ehitamisele tuleb ehitusprojekt koostada selliselt, et seda saaks kasutada hoonele kasutusloa taotlemisel. On ilmne, et hageja ei ole talle üle andnud projekti, mis vastaks kõigile õigusaktist tulenevatele nõuetele. Seetõttu ei saanud kostja seda kasutada kasutusloa menetluses. Eeltoodust tulenevalt on täidetud VÕS § 641 lg 2 p-s 2 sätestatud eeldus, et töö ei vasta lepingutingimustele siis, kui see ei ole kasutatav otstarbel, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma.
38.Kostja esitas maakohtus nii töö mittevastavuse kui ka hinna alandamise kohta erinevaid dokumentaalseid tõendeid (vt apellatsioonkaebuse p 1.6 loetelu), mille maakohus on suures ulatuses jätnud analüüsimata. Kostja vastuväidete ja tõendite kohta on maakohus kohtuotsuse
2-21-2752 p-s 34 leidnud, et need ei oma hagiavalduse läbivaatamisel tähtsust. Tõendite hindamata jätmine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.
39.Kostja esitas avalduse hinna alandamiseks VÕS § 112 alusel 07.04.2021 vastuse p-s 3 ning täpsustas seda 07.05.2021 menetlusdokumendi p-s 3 ja 13.12.2021 menetlusdokumendi p-s 4. Maakohus on jätnud kostja väited ja tõendid analüüsimata. Mis puudutab hinna alandamise ulatust, siis allkirjastamata projektile pädevate isikute allkirjade saamine tähendaks kogu projektile ekspertiisi koostamist, mille maksumus oleks Sirkel & Mall OÜ-s u 14 000 eurot (käibemaksuta). Kostja on esile toonud, et kohase ja mittekohase täitmise väärtusi on korrektselt vormistatud ehitusprojekti ja korrektselt vormistamata ehitusprojekti võrdlemise teel äärmiselt raske kindlaks teha. Kostja on esitanud selle kohta OÜ Sirkel & Mall e-kirja, samuti kostja müügidirektori AN e-kirja. Projekteerijad on avaldanud, et allkirjastamata joonistel projektiline väärtus puudub.
40.Seega oleks maakohus pidanud kostja hinna alandamise avalduse oma otsuses sisuliselt lahendama. Nimelt, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus (VÕS § 112 lg 1).
41.Menetluskulud palub kostja jätta täies ulatuses hageja kanda. Vastustaja seisukoht
42.Hageja kostja apellatsioonkaebusele kohtule tähtaegselt vastust ei esitanud. 15.03.2023 esitatud vastuses vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, korrates oma hagiavalduses ja teistes maakohtu menetluses esitatud menetlusdokumentides kajastatut.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hagi rahuldamiseks, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 21). Ringkonnakohus jaotab ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 174 lg 3) ning määrab need rahaliselt kindlaks.
44.Kuna hageja vaidlustas maakohtu 14.09.2022 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
45.Maakohus on tuvastanud ja pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud järgmisi asjaolusid (TsMS § 652 lg 1 p 1). - 06.12.2018 allkirjastasid pooled lepingu nr 170607 (leping), mille objektiks oli korruselamu (Paepargi tn 50, Tallinn) projekteerimistööde tegemine (tl 5-6). - 04.12.2019 edastas hageja kostjale e-kirjaga tööde üleandmise akti 170607/A3 (tl 14). - 05.12.2019 vastas kostja hageja e-kirjale, et ei saa akti aktsepteerida, märkides, et „Näiteks VK tööd vajavad parandamist“ (tl 14). - Ösel Consulting OÜ koostas korterelamute Paepargi tn 50/1 ja 50/2 Tallinn ehitusprojektide ekspertiisi 26.08.2019 ja kordusekspertiisi 31.10.2019 ning korrigeeris viimast 31.03.2020 (allkirjastatud 07.04.2020) (tl 24-34).
2-21-2752 -
-
21.07.2020 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et edastatud projektdokumentatsioon ei ole allkirjastatud pädevate isikute poolt. E-kirjas paluti kontrollida, et projektide digikonteinerid oleksid allkirjastatud pädeva isiku poolt (tl 45). 22.07.2020 e-kirjaga vastas hageja kostjale, et „Ennem ei saa aidata, kui viimane akt on kinnitatud ja tasutud“ (tl 45). 04.09.2020 sai vaidlusalune hoone (Paepargi tn 50 Tallinn) kasutusloa nr 2012371/15431 (tl 1 pöördel). 23.11.2020 esitas hageja kostjale arve nr 20125. Maksmisele kuulus 5046 eurot (koos kmga) maksetähtajaga 30.11.2020 (tl 16). Kostja ei ole hageja 23.11.2020 arvet tasunud.
46.Poolte vahel on eelkõige vaidlus selle üle, kas kostja on võtnud talle 04.12.2019 e-kirjaga saadetud tööde üleandmise akti vastu. Hageja leiab, et tööd on vastu võetud, kostja vaidleb sellele vastu. Samuti on vaidlus selles, et kui lugeda, et kostja võttis tööd vastu, siis kas ta võttis vastu puudustega töö ja teatas hagejale puudustest mõistliku aja jooksul. Ainult siis, kui kostja ei ole töid puuduste tõttu vastu võtnud või võttis vastu puudustega töö ja teavitas puudustest mõistliku aja jooksul, saab kostja tugineda hinna alandamisele. Alles siis, kui on tuvastatud, et kostjal on alust hinda alandada, saab hinnata, kas kohase ja mittekohase täitmise väärtused on tõendatud või kas on alust tugineda VÕS § 112 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
47.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas hagi õigesti, kuid ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega ja muudab neid. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja töös ei olnud puudusi. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohus on selles osas materiaalõigust valesti kohaldanud (VÕS § 641 lg 2 p-d 2 ja 3, EhS § 13, majandus- ja taristuministri määruse nr 97 § 7 lg 9). Ka rikkus maakohus menetlusõiguse norme, jättes hageja tõendid hindamata, kuna need ei omanud kohtu arvates tähtsust. Ringkonnakohus saab kõiki tõendeid hinnates maakohtu menetlusliku minetuse ise parandada. Kuna ringkonnakohus nõustub aga maakohtuga selles, et kostja võttis töö vastu, ning leiab, et kostja oli puudustest seitse kuud hiljem teatamise ajaks kaotanud õiguse puudustele tugineda, siis on ringkonnakohus seisukohal, et kostja ei saanud enam hinda alandada ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ega hagi rahuldamata jätmiseks alust ei ole.
48.Ringkonnakohus selgitab järgnevalt, miks ta leiab, et kostja on puudustega töö vastu võtnud ja kaotanud õiguse hinda alandada. Osas, milles ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega, ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6).
49.Maakohus on õigesti leidnud, et pooled olid sõlminud töövõtulepingu, millele kohalduvad VÕS töölepingut reguleerivad sätted. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele. VÕS § 641 lg 2 p 3 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma.
50.Käesoleval juhul oli tööks korruselamu projekteerimine. Lepingu p-s 1 on loetletud, millised projektiosad pidi hageja koostama. EhS § 13 lg 1 kohaselt peab ehitusprojekt olema selline, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust. EhS § 13 lg 2 järgi peab ehitusprojekti kohaselt olema
2-21-2752 võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida. Sama sätte kolmanda lõike alusel on majandus- ja taristuminister kehtestanud ehitusprojektile esitatavad nõuded. 17.07.2015 majandus- ja taristuministri määruse nr 97 § 7 lg 9 kohaselt peab ehitusprojekti tiitelleht olema allkirjastatud peaprojekteerija või konkreetse ehitusprojekti koostamise eest vastutava isiku poolt. Ehitusprojekti dokument peab olema allkirjastatud selle koostaja ja konkreetse ehitusprojekti või selle osa eest vastutava isiku poolt.
51.Ringkonnakohtu hinnangul saab nõustuda kostjaga, et hageja koostatud ehitusprojekt pidi selleks, et see vastaks lepingutingimustele, vastama ka õigusaktide nõuetele, kuna vastasel juhul ei olnud seda võimalik kasutada otstarbeks, milleks see vajalik oli. Seega, isegi kui lepingus ei ole sõnaselgelt kirjas, et projekti eriosade koostajad peavad olema selle allkirjastanud, siis on töö iseloomust selge, et tellijal ei ole midagi peale hakata projektiga, mida ei saa kasutada kasutusloa menetluses, kuna see ei vasta õigusakti nõuetele (VÕS § 641 lg 2 pd 2 ja 3).
52.Käesoleval juhul ei ole hageja vaidlustanud kostja väidet, et kostjale üle antud tööl ei olnud eriosade projekteerijate allkirju, vaid üksnes hageja juhatuse liikme allkiri (nt tl 14, 18). Samuti on kostja tõendanud, et 07.07.2020 seisuga on vaidlusaluse hoone kasutusloa menetluses Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kasutuslubade spetsialist MJ teinud märkuse „palun kontrollida, et kõik esitatud projektid on pädevate vastutavate projekteerijate poolt allkirjastatud“ (tl 43) ning et asjaomased allkirjad on saadud kolmandatelt isikutelt, mitte projekti koostajatelt (tl 48). Kuna ka hageja ise on menetluses märkinud, et kostja on ilma temaga kooskõlastamata võtnud projektidele kolmandate isikute allkirjad, kes tegelikult projektide koostamisega seotud ei olnud, siis on hageja sellega möönnud, et tema spetsialistid projekti eriosasid ei allkirjastanud (nt tl 65 pöördel, vt ka apellatsioonkaebuse vastuse p 3.13 ja 3.16, tl 110). Seega loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et kui hageja andis kostjale tööd 04.12.2019 aktiga üle, siis oli vaidlusaluse projekti allkirjastanud üksnes hageja juhatuse liige, mitte projekti eriosade spetsialistidest koostajad.
53.Eeltoodust lähtudes nõustub ringkonnakohus kostjaga, et kostjale üle antud projekt ei vastanud õigusaktide nõuetele, kuna seda ei saanud ilma nõutud allkirjadeta kasutada kasutusloa saamiseks. Kostja on hageja koostatud projekti eriosadele pidanud võtma kolmandate isikute allkirjad, et seda projekti oleks võimalik kasutada kasutusloa saamiseks. Asjaolu, et projekt on kostjale kui kinnisvaraarendajast tellijale vajalik ka kasutusloa menetluseks, pidi hagejale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsejale (projekteerimisteenuse osutaja) olema projekteerimistööde teostamise lepingut sõlmides selge. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu järeldust ja asub seisukohale, et tööde 04.12.2019 üleandmisel olid töös puudused, mis seisnesid selles, et projekti eriosadel ei olnud vastutavate spetsialistide allkirju (VÕS § 641 lg 2 p-d 2 ja 3).
54.Eeltoodu ei too siiski kaasa hagi rahuldamata jätmist. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 643 kohaselt juhul, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui
2-21-2752 tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
55.Käesolevas asjas on kõne all 04.12.2019 aktiga tööde kostjale üleandmine. Lepingu p 5.3 kohaselt esitatakse arve pärast tööde üleandmis-vastuvõtuakti heakskiitmist tellija poolt ning üleandmis-vastuvõtmisakti menetlemine peab tellija poolt toimuma 5 tööpäeva jooksul. Tasu tuleb maksta 7 päeva jooksul pärast arve esitamist. Lepingu p 5.3 viitab lepingu p-des 5.1 ja 5.2 sätestatud tasu maksmisele, viimane makse on eraldi reguleeritud lepingu p-s 5.4. Lepingu p 5.4 järgi tasutakse viimane makse 10% peale projekti ekspertiisi ja kooskõlastamist trasside valdajatega (kui selline nõue on esitatud) ja peale vastavate paranduste sisseviimist (tl 5 pöördel). Pooled ei ole menetluses väitnud, et lepingu p-s 5.3 sätestatud kord ei kohalduks lepingu p-le 5.4, st et viimase makse tasumine toimuks mingi muu korra järgi.
56.Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et käesolevas menetluses vaidluse all olev tööde üleandmise akt saadeti talle 04.12.2019 e-kirjaga (tl 14). Kostja on hageja 04.12.2019 e-kirjale 05.12.2019 vastanud üksnes, et „ei saa akti aktsepteerida Näiteks VK tööd vajavad parandamist“ (tl 14). Kostja ei teavitanud hagejat sellest, et puuduseks on ka eraldi projektiosadel nende koostajate allkirjade puudumine, kuigi selline puudus pidi olema hõlpsasti märgatav.
57.Kostja on lasknud teostada projektile kordusekspertiisi, mida korrigeeriti 31.03.2020 (tl 2433 pöördel). Korrigeeritud aruanne allkirjastati 07.04.2020 (tl 34). Sisulisi puudusi selles tuvastatud ei ole ning käesoleva vaidluse seisukohast on oluline, et allkirjade puudumist ekspertiis ei käsitle.
58.Kostja on esitanud kohtule 21.07.2020 hagejale saadetud e-kirja, milles on viide sellele, et projektdokumentatsioon ei ole allkirjastatud pädevate isikute poolt (tl 45). Kuna hageja ei ole vaidlustanud, et jutt on 04.12.2019 edastatud projektdokumentatsioonist (hageja seob allkirjade andmise viimase akti kinnitamisega ja tasumisega, tl 45), loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et 21.-22.07.2020 e-kirjades räägitakse vaidlusalusest 04.12.2019 aktist. Arvestades eelviidatud VÕS § 643 ja § 644 sätteid, tuleb nõustuda hagejaga, et majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ning peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kuna käesoleval juhul esitas kostja 04.12.2019 akti saamisel märkused vaid „VK tööde parandamise“ vajaduse kohta ega ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks projekti eriosadel allkirjade puudumisele viidanud varem kui 2020. a juulis, siis leiab ringkonnakohus, et selleks ajaks – seitsme kuuga – oli kostja kaotanud õiguse tugineda varem välja toomata puudustele.
59.Seejuures tuleb võtta arvesse, et allkirjade puudumine on koheselt ja lihtsalt tuvastatav puudus. Ehitusvaldkonnas tegutsev äriühing peab teadma õigusaktide nõudeid dokumentatsiooni vormistamise kohta ning allkirjade olemasolu või puudumist on lihtne kontrollida. Ka õiguskirjanduses on rõhutatud, et töö ülevaatamise kohustus toob kaasa selle, et alates ajahetkest, mil töö ülevaatamine pidanuks toimuma, loetakse töö ülevaatamiseks kohustatud tellija vähemalt teadma pidanuks sellistest tööl esinevatest puudustest, mille ta pidanuks nõuetekohaselt avastama ehk eelkõige puudutab see äratuntavaid puudusi. Sisuliselt hakkab selliste puuduste osas alates ajahetkest, mil töö ülevaatamine pidanuks toimuma, kulgema VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud puudustest teatamise tähtaeg. Töö üle vaatamata jätnud
2-21-2752 või selle hooletult üle vaadanud tellija riskib seega eelkõige sellega, et ta ei saa § 644 lg-s 3 sätestatu tõttu enam hiljem töövõtja vastu nõudeid esitades tugineda sellistele puudustele, mis tulnuks avastada töö ülevaatamise käigus, ning millest ei ole töövõtjale seetõttu õigeaegselt (s.o §-s 644 sätestatud tähtaja jooksul) teatatud (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, § 644, p 3.4). Riigikohus on leidnud, et kui näiteks ehitusprojektil on sellised puudused, mida tellija oleks pidanud avastama projekti ülevaatamisel tavalist hoolsust rakendades, kuid need jäävad tellija hooletuse tõttu avastamata ja nendest seetõttu töövõtjale mõistliku aja jooksul ei teatata, ei saa tellija enam nendele ehitusprojekti puudustele tugineda (Riigikohtu 27.03.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-3860, p 17; 25.03.2020 otsus tsiviilasjas nr 216-14644, p 18).
60.Õigeaegselt puudusest teavitamata jätmise korral tuleb arvestada ka § 645 lg-t 1, mille kohaselt ei saa töövõtja puudusest hilinemisega teatamise korral tugineda vastutusest vabanemisele § 644 lg 3 alusel, kui lepingutingimustele mittevastavus oli tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui töövõtja teadis või pidi teadma töö lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ega avaldanud seda tellijale. Riigikohtu seisukoha järgi kohaldatakse VÕS § 645 lg-t 1 aga ainult juhul, kui pooled on selle sätte kohaldamist taotlenud või tuginenud asjaoludele, mis annavad VÕS § 645 lg 1 kohaldamiseks aluse (Riigikohtu 23.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 16). Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja VÕS § 645 lg-le 1 tuginenud ega selle eelduseks olevaid asjaolusid välja toonud.
61.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei puutu asjasse see, et sama projektiga seoses esitas kostja hageja vastu kahju hüvitamise hagi, mida menetleti tsiviilasjas nr 2-20-6295. Kostja hagiavaldus puudutas üksnes veevarustuse ja kanalisatsiooni siseosa põhiprojekti väidetavat nõuetele mittevastavust. Harju Maakohtu 19.10.2020 otsusega jäeti hagi rahuldamata. See otsus jõustus 19.11.2020. Kuigi hageja esitas käesoleva menetluse esemeks oleva arve nr 20125 pärast eelnimetatud kohtuotsuse jõustumist (arve esitati 23.11.2020), siis kuna tsiviilasja nr 2-20-6295 menetlus ei puudutanud allkirjadega seotud puudusi, ei saanud kostja tugineda neile puudustele enam pärast arve esitamist detsembris 2020 ja jaanuaris 2021. Ringkonnakohus loeb, et kostja oli sellele puudusele tuginemise õiguse (käesoleva otsuse pd 56-60 põhjendustel) kaotanud juba juulis 2020, kui ta allkirjade puudumisele esmakordselt viitas. Isegi kui võtta arvesse, et kordusekspertiisi korrigeeritud aruanne, milles sisulisi puudusi ei tuvastatud, allkirjastati 07.04.2020, teatas kostja hagejale ka selle kuupäevaga võrreldes allkirjade puudumisest alles u 3,5 kuud hiljem, mida ei saa majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija puhul pidada mõistlikuks ajaks. Seetõttu, kuigi ringkonnakohus hindab ka kostja 07.04.2021 vastuse lisana esitatud dokumente (tl 43-46 ja 48), ei anna need alust maakohtu otsuse muutmiseks.
62.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga siiski selles, et käesolevas asjas omaks tähtsust see, kas hageja on pakkunud kostjale projektide allkirjastamist detsembris 2020 ja jaanuaris 2021. Selleks ajaks oli kostja juba saanud projektile kolmandate isikute allkirjad ning projekti alusel oli väljastatud hoonele kasutusluba. Seega ei oleks hageja sel ajahetkel saanud enam puudusi kõrvaldada. Kuna aga kostja jättis asjaomasest puudusest mõistliku aja jooksul teatamata, ei muuda see käesoleva asja lõpplahendust.
63.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et 04.12.2019 kostjale üle antud töö tuleb lugeda vastu võetuks, ilma et kostja oleks allkirjade puudumisest kui puudusest töös hagejale mõistliku aja jooksul teatanud, ning sellest tulenevalt on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
2-21-2752
64.Kuna ringkonnakohus on otsuse p-des 58–63 asunud seisukohale, et kostja ei teatanud puudustest õigeaegselt, ning kostja ei ole ise välja toonud mingeid asjaolusid, mille tõttu võiks puudustest teatamata jätmine olla mõistlikult vabandatav, ei ole kostjal enam hageja vastu hinna alandamise nõuet. Õiguskirjanduses on selgitatud, et sisuliselt toob VÕS § 644 lg 3 kaasa töövõtja vastutusest vabanemise § 642 lg 1 mõistes lepingutingimustele mittevastavuste osas, mille suhtes teatamiskohustust rikuti. Vastavas ulatuses ei saa tellija seega töövõtja vastu lepingurikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada (V. Varul jt, Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, § 644 lg 3, p 3.3; vt ka ülal p-s 59 viidatud Riigikohtu lahendid).
65.Seega puudub käesoleval juhul kostjal alus temalt nõutud tasu (arve nr 20125, 5046 eurot) alandamiseks. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus kostja hinna alandamise nõudega seoses küsimust, kas töö kohase ja mittekohase täitmise väärtused on tõendatud või kas on alust tugineda VÕS § 112 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt võib erandjuhul väärtuste suuruse asjaolusid arvestades otsustada kohus. Samal põhjusel ei hinda ringkonnakohus ka kostja hinna alandamise põhjendatuse tõendamiseks esitatud tõendeid (eelkõige tl 47, 49, 54 ja pöördel) ega seonduvaid apellatsioonkaebuse etteheiteid maakohtu otsusele.
66.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
67.Kuna hagi rahuldati, jättis maakohus kõik menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Ringkonnakohus ei muutnud maakohtu otsuse lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta, seega puudub alus menetluskulude teisiti jagamiseks.
68.Maakohus määras hageja menetluskulud ka kindlaks (2505 eurot) ning mõistis need kostjalt välja. Kuna kostja ei ole kindlaks määratud menetluskulude suurust eraldi vaidlustanud ja ringkonnakohtu hinnangul on need mõistlikud ja vajalikud, siis ei muuda ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hageja maakohtus kantud menetluskulude rahalist suurust.
69.Samuti jäävad kostja kanda ringkonnakohtus apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 171 lg 1).
kantud
menetluskulud,
kuna
70.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 910 eurot (käibemaksuta) 6 tunni ja 30 minuti eest. Hagejale osutatud õigusabi sisaldab nõupidamist kliendiga 1 tund ning vastuse koostamist apellatsioonkaebusele 5 tundi ja 30 minutit. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja palub menetluskulud kindlaks määrata käibemaksuta.
71.TsMS § 175 lg 1 järgi on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17). Kuigi kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud, peab kohus menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust hindama, kuna kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes (TsMS § 174 lg 8, § 5 lg 3 esimene lause, § 477 lg 7).
2-21-2752
72.Kolleegium leiab, et hageja esitatud ajakulu on osaliselt üle paisutatud. Arvestades seda, et hageja apellatsioonivastuse sisuline osa on napilt 2,5 leheküljel ning selles omakorda korratakse maakohtule esitatud dokumentides kajastatut, ei saa 5 tundi ja 30 minutit pidada vastuse koostamiseks vajalikuks ega põhjendatuks. Ringkonnakohus peab selle dokumendi koostamiseks põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohus arvestab ka vajadust pidada kliendiga nõu (1 tund), seega loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks apellatsioonimenetluses kokku 3 tundi ja 30 minutit. Tunnitasu määr 140 eurot (millele lisandub käibemaks) ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
73.Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 490 eurot (=3,5 tundi * 140 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.