Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
14. september 2022.a, Tallinnas
Tsiviilasi
Projekt363 OÜ hagi OSAÜHING NORDKAPITAL vastu 5046 euro ja viivise nõudes
Hagihind
8795,18 eurot
2-21-2752
nende Hageja: Projekt363 OÜ (registrikood 12692115) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Keba Kostja:
OSAÜHING
NORDKAPITAL
(registrikood 10819149) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Aava Kohtuistungi toimumise aeg 07.07.2022.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja R I Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Keba Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Aava
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OSAÜHINGULT NORDKAPITAL Projekt363 OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 5046 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 13.12.2021.a seisuga summas 1907,39 eurot.
3.Välja mõista OSAÜHINGULT NORDKAPITAL Projekt363 OÜ kasuks viivis määras 0,1 % päevas põhivõlgnevuselt summalt 5046 eurot alates 14.12.2021.a kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
Jätta kõik menetluskulud kostja OSAÜHING NORDKAPITAL kanda.
5.Välja mõista OSAÜHINGULT NORDKAPITAL Projekt363 OÜ kasuks menetluskulu summas 2505 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.12.2018.a projekteerimise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama korruselamu xxx projekteerimistööd. Kostja kohustus tasuma hagejale tööde eest kokku 45 660 eurot (kmga). Hageja teostas tööd ning need anti kostjale üle 05.12.2019.a aktiga 170607/A3. Kostja tellis teostatud töödele ekspertiisi 2019.a augustis ning kordusekspertiisi 2019.a oktoobris. 10.04.2020.a allkirjastatud ekspertiisis on leitud, et põhiprojektid vastasid nõuetele ning puudusid vead. Hoonele väljastati 04.09.2020.a kasutusluba. Harju Maakohtu 19.10.2020.a jõustunud otsuses tsiviilasjas nr 2-20-6295, leidis kohus, et hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja tasus hagejale 40 614 eurot, kuid jättis tasumata lepingu p 5.4 kohase viimase makse, mille kohta esitas hageja arve 23.11.2020.a. Kostja vastas 24.11.2020.a kirjas, et arve tasumiseks puuduvad eeldused, kuna puudub allkirjastatud tööde üleandmis-vastuvõtuakt ning projektidel puuduvad hageja vastutavate spetsialistide kinnitused. Hageja saatis kostjale mitmeid kirju, et kõik allkirjad kinnitustega on olemas. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hinna alandamiseks puudub õiguslik alus, sest kostja ei ole viidanud mitte ühelegi sisulisele puudusele projektides ning kostja ei esitanud pretensioone mõistliku aja jookusul, alles 7 kuud hiljem. Vigade puudumist projektis kinnitas ka varasem maakohtu otsus. Kostja tööde vastuvõtmisest keeldumise näol oli tegemist paljasõnalise väitega, puudust ei kirjeldatud piisava täpsusega. Tõendamata on väide, et projektide allkirjastamine on tekitanud kostjale kahju. Kostja esitatud 600 eurosest arvest ei nähtu, mis oli konkreetse töö sisu. Hageja palub kostjalt võlgnevus 5046 eurot välja mõista. Tasumata summast tuleneva võlgnevusega palub hageja kostjalt välja mõista ka viivise 0,1% päevas summas 1907,39 eurot ning lisaks ka edasiulatuva viivise 0,1% päevas alates 14.12.2021.a. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole hageja poolt vastuvõtmiseks pakutud projekti heaks kiitnud, mistõttu ei muutunud nõue kostja vastu sissenõutavaks. Projektide eriosad olid eriosade vastutavate projekteerijate poolt allkirjastamata ning projektdokumentatsiooni ei saanud kasutada kasutusloa menetluses. Kasutusloa saamiseks tuli kostjal pöörduda kolmandate isikute poole, kes projekti eriosad üle vaatasid ning kooskõlastasid. Tsiviilasjas nr 2-20-6295 oli vaidlusküsimuseks, kes vastutab projektis kasutatud ebaõigetest lähteandmetest tekkinud projekteerimisvea ning kahju eest. Kohus ei kontrollinud lepingu esemeks oleva töö vastavust lepingutingimustele ega ka õigusakti sätetele. Kostja pöördus puuduse kõrvaldamiseks e-kirja teel hageja poole 21.07.2020.a, hageja vastas keelduvalt. Alternatiivselt, puhuks kui kohus leiab, et hagi aluseks olevad tööd tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, alandab kostja projekteerimistööde hinda. Kostja on pöördunud kahe projekteerija poole, s.o xxx ning xxx, kes on avaldanud telefoni teel, et allkirjadeta joonistel projektiline väärtus puudub. Projektile pädevate isikute allkirjastamiseks tuleks teha projektile täiendav ekspertiis, mille maksumuseks kujuneks kokku ca 14 000,00 eurot km-ta. Seega alandab kostja töö hinda 10 000,00 euro võrra, mis tähendab seda, et kostjal hageja ees võlgnevus puudub ning hagejal tuleks kostjale tagastada VÕS § 189 lg 1 alusel juba tasutud arvetest täiendavalt 5 000,00 eurot. Juhul kui kohus ei nõustu kostja seisukohtadega, palub kostja kohtul väärtusi kaaluda, et tema poolt puudustega vastu võetud töö hind peaks olema madalam 10 000,00 euro võrra. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 17.03.2021.a kohtumääruses (t/l 35-36). Kohus on palunud 19.11.2021.a kohtumäärusega pooltel esitada kõik seisukohad (lõppseisukohad), tõendid ja taotlused, andes selleks vastava tähtaja (t/l 57).
5.Vaidlust pole, et pooled sõlmisid vastavalt 16.10.2017.a pakkumisele nr 170607-143 06.12.2018.a lepingu nr 170607, millise kohaselt oli lepingu objektiks korruselamu (kõrghoone) asukohaga xxx projekteerimistööde tegemine hageja poolt ning kostja kohustus tööde eest tasuma 45 660 eurot (t/l 5-13). Pooled ei vaidle, et kostja on hagejale tasunud lepingu alusel 40 614 eurot. Pooled on erimeelt selles, kas kostja peab hagejale tasuma hagetava 5046 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole projekteerimislepingut nõuetekohaselt täitnud. Hageja sellega ei nõustu.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
7.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
8.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
9.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
10.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on hageja tööd kostjale akti nr 170607/A3 alusel 04.12.2019.a e-kirjaga üle andnud, millisele kostja on vastanud et ei saa akti aktsepteerida, näiteks VK tööd vajavad parandamist (t/l 14).
11.Hageja on väljastanud 23.11.2020.a kostjale tehtud töö eest akti alusel arve nr 20125
maksetähtajaga 30.11.2020.a summas 5046 eurot, mida kostja tasunud ei ole (t/l 16, 19).
12.Vastavalt poolte vahelise lepingu punktile 5.4 viimane makse 10% tasutakse peale projekti ekspertiisi ja kooskõlastamist trasside valdajatega (kui selline nõue on esitatud) ja peale vastavate paranduste sisseviimist.
13.Kohtule esitatud Korterelamute xxx ja xxx Ehitusprojektide kordusekspertiisi aruande kokkuvõtte kohaselt vastavad ekspertiisiks esitatud põhiprojektid Tellija lähteülesandele, põhiprojektidele esitatud nõuetele, sisulised vead puuduvad. Märkused on pigem tehnilist laadi ja vastuolud lahendatakse tööjoonistega/teostusjoonistega. Põhiprojektide järgi saab ohutu ja nõuetele vastava hoone ja insenerikommunikatsioonid valmis ehitada (t/l 24-34). Seega on kohtulikul asja arutamisel leidnud tõendamist, et tehtud töös puuduseid ei esinenud ning selle järgi on kostjal olnud võimalik nõuetele vastav hoone ehitada.
14.Puudub vaidlus, et eelpool osundatud hoone on valmis ehitatud ning sellele on väljastatud kasutusluba (t/1 65).
15.Kostja on hagile esitanud kaks vastuväidet, milliste kohaselt ei ole ta projekti heaks kiitnud ning alternatiivselt on kostja esitanud vastuses hagile hinna alandamise avalduse.
16.VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Vastavalt VÕS § 644 lg 3 kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
17.Esmalt märgib kohus, et antud juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid ning ka tõendeid selle kohta, et hageja poolt teostatud projektis esinesid sellised puudused, mis annaksid kostjale aluse tugineda sellele, et nõue pole sissenõutavaks muutunud. Vastupidi, kohtule esitatud ning eelpool käsitletud tõenditega on kostja vastav väide ümberlükatud.
18.Kostja pole ka konkreetselt selgitanud, mis on need olulised puudused, millele tuginedes saaks vastavat väidet kontrollida. Ainuüksi üldsõnaline selgitus, et hageja poolt vastuvõtmiseks pakutud projekt pole kostja poolt heakskiidetud, ei ole aluseks lepinguliste kohustuste täitmata jätmiseks.
19.Kostja on viidanud, et pakutud projektide eriosad olid eriosade vastavate projekteerijate poolt allkirjatamata. Lepingu punktis 4 on pooled kokku leppinud töö väljundi (t/l 5 pöördel). Kohus märgib, et kostja vastav etteheide ei ole selline, mis annab talle aluse arve nr 20125 mittetasumiseks kooskõlas pooltevahelise lepingu punktiga 5.4. Küll aga nähtub kohtule esitatud 05.11.2020.a e-kirjavahetusest, et eriosade projektid on allkirjastatud eriosade projekteerija (hageja) juhatuse liikme poolt (t/l 44).
20.Isegi kui kostja pidas seda puuduseks, ei nähtu kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest, et kostja oleks andnud hagejale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (t/l 14). Etteheited on esitatud seoses kasutusloa menetlusega ning hageja on ise 22.07.2020.a pakkunud kostjale välja kompromissi ning kahe päevase tähtaja pärast raha laekumist (t/l 46). Samuti on hageja palunud esitada kõik pretensioonid kirjalikult hiljemalt 04.12.2020.a (t/l 18). Lisaks on hageja saatnud 09.12.2020.a korduva päringu pretensioonide kohta ning palunud arve tasuda (t/l 18).
21.Hageja on 10.12.2020.a e-kirjaga ning ka 04.01.2021.a e-kirjaga uurinud, et kui hageja allkirjastab projektid täiendavalt, kas sel juhul kostja garanteerib arve tasumise (t/l 17).
Kostja sellele vastanud ei ole ning on hageja vastavat pakkumist ignoreerinud. Sellest tulenevalt saab järeldada, et kostja eesmärgiks ei olnudki allkirjade saamine vaid üksnes leida ettekääne arve mittetasumiseks. Seega asub kohus eelpooltoodu alusel seisukohale, et hageja poolt tehtud ning kostjale 04.12.2019.a üle antud töö tuleb lugeda vastuvõetuks ning sellest tulenevalt on ka hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
22.Kostja on esitanud ka alternatiivse taotluse hinna alandamiseks 10 000 euro võrra. Hageja on seisukohal, et hinna alandamise avalduse esitamiseks puudub kostjal õiguslik alus, kuivõrd see pole esitatud mõistliku aja jooksul. Samuti ei ole kostja tõendanud hinnavahe aluseks olevaid asjaolusid.
23.VÕS § 112 lg 1 järgi kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
24.Kuigi hageja on tuginenud kostja avalduse tõendamatusele juba 13.12.2021.a. (t/l 64 pöördel), ei ole kostja vastavaid tõendeid kohtule esitanud.
25.Kostja poolt on kohtule esitatud 23.07.2020.a arve nr 2028 summas 600 eurot, millise kohaselt on teostatud projekti kooskõlastamine, projekti nr 170607_PP_EAT, xxx tuleohutusautomaatika (t/l 47). Esmalt märgib kohus, et kohtule pole esitatud andmeid selle kohta, et kostja oleks selle arve tasunud. Lisaks juhib kohus tähelepanu sellele, et pooltevahelise lepingu kohaselt ei sisaldanud lepingu maksumus tehniliste tingimuste, kooskõlastuste ja ehituslubadega seotud makse ja lõive (t/l 5 pöördel). Seega ei oma tähtsust ning hageja ei vastuta selle eest, kui tehniliste kooskõlastustega seoses on kostja kandnud täiendavaid kulusid. Seega puudub kostjal alus esitatud arve alusel hinda alandada.
26.Kuivõrd kostja ei ole põhistanud, mis asjaoludel soovib ta hinda antud juhtumil 10 000 euro võrra alandada, siis jääb kostja vastav avaldus rahuldamata. Ainüksi kostja paljasõnalised väited võimalikule hinnavahele ei ole aluseks kokkulepitud tasu alandamiseks. Lisaks oli kostjal võimalik vältida väidetavaid kulusid hagejale arve tasumisega. Hageja on kokkulepitud tööd teostanud ja kostjale üle andnud. Samuti on hageja palunud kostjal saata pretensioonid kirjalikult, otsinud kompromissi ning andnud ise tähtaegu, milledele kostja reageerinud ei ole. Sellest tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise põhinõudelt vastavalt lepingu punktiga 7.1 alates 01.12.2020 (t/l 20).
28.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
29.Lepingu punktis 7.1 on pooled leppinud kokku viivise määras 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest (t/l 5 pöördel).
30.Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist vastavalt lepingu punktile 7.1 põhivõlasummalt 5046 eurolt 0,1% päevas. Kostja hageja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti ei taotle kostja viivise vähendamist.
31.Kohus leiab, et kuivõrd kostja on viivitanud hageja poolt esitatud arve tasumisega, siis on hageja viivise nõue põhjendatud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis lepingu punktis 7.1 kokkulepitud määras s.o 0,1 % tähtaegselt tasumata
summalt (5046 eurot) iga viivitatud päeva eest alates 01.12.2020.a kuni 13.12.2021.a. summas 1907,39 eurot (t/l 68). Samuti taotleb hageja viivise väljamõistmist alates 14.12.2021.a kuni kohustuse kohase täitmiseni (t/l 64 pöördel).
32.Kooskõlas TsMS § 367 kuulub hageja edasiulatuva viivise nõue rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 0,1 % päevas võlgnevuselt (5046 eurot) alates 14.12.2021.a kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
33.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingust tulenev võlgnevus summas 5046 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 1907,39 eurot ning viivis 0,1 % päevas võlgnevuselt (5046 eurot) alates 14.12.2021.a kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
35.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 8795,18 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
37.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 475 eurot ja esindajakulud summas 2030 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot (km-ta). Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: hagi koostamine (5,30 tundi), hagiavalduse täiendamine ja kohtule esitamine (1,15 tundi), kostja vastusega tutvumine ja analüüs, nõupidamine kliendiga (1,30 tundi), seisukoha koostamine (2,45 tundi), 07.07.2022.a kohtuistungiks ettevalmistamine (1,5 tundi), 07.07.2022.a kohtuistungil osalemine (2 tundi). Kokku 14,50 tundi.
38.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 475 eurot.
39.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 1).
40.Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on 140 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on vandeadvokaatide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 120–160 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks (vt. Riigikohtu 26.04.2017.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-34-17 p 15).
41.Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 14,50 tundi. Kostja hageja esindaja ajakulu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja esindaja enda ajakulu on samas suurusjärgus (t/l 84). Kohus leiab, et ajakulu 14,50 tundi vastab hageja esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele.
42.Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2505 eurot, millest riigilõiv on 475 eurot ja esindajakulu 2030 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.