3.Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja A. A. kanda ja välja mõista A. A.lt hageja Omega Invest OÜ kasuks menetluskulud summas 615 (kuussada viisteist) eurot, sh riigilõiv summas 315 eurot ja õigusabikulud 300 eurot.
4.Välja mõista kostjalt A. A.lt hageja Omega Invest OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (615 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses on Omega Invest OÜ hagi A. A. vastu võlgnevuse 1 567,77 euro nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Omaraha ja kostja portaalihalduri vahendusel 06.11.2021 laenulepingu nr XXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu summas 650 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 30% aastas, perioodiks lepiti kokku 2 aastat. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu ütles laenuandja laenulepingu üles ning loovutas olemasolev nõude 18.08.2022 kostja vastu hagejale Omega Invest OÜ-le. Lepingu nr XXXXXXXXX kehtivuse ajal tasus kostja maksegraafiku alusel põhinõude katteks kokku 105,90 eurot. Kostja viimane tagasimakse laenusumma katteks oli 10.04.2022 summas 22,25 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja poolt ei olnud ühtegi tagasimakset põhivõla katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevust summas 544,11 eurot (650,00 – 105,90). 11.02.2022 sõlmisid OÜ Omaraha ja kostja portaalihalduri vahendusel laenulepingu nr XXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu summas 800 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 26% aastas, perioodiks lepiti kokku 3 aastat. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu ütles laenuandja laenulepingu üles ning loovutas olemasolev nõude 20.07.2022 kostja vastu hagejale Omega Invest OÜ-le. Lepingu nr XXXXXXXXX kehtivuse ajal tasus kostja maksegraafiku alusel põhinõude katteks kokku 15,21 eurot. Kostja viimane tagasimakse laenusumma katteks oli 11.04.2022 summas 15,21 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja poolt ei olnud ühtegi tagasimakset põhivõla katteks.
Lähtudes eeltoodud selgitustest võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevust summas 784,79 eurot (800,00 – 15,21). Tulenevalt eeltoodust moodustab kostja põhivõlgnevus kokku 1 328,90 eurot (544,11+784,79). Lepingus nr XXXXXXXXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 30% aastas; lepingus nr XXXXXXXXX 26% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole. Kostjal on intressivõlgnevus kogusummas 113,29 eurot (51,54+61,75). Lepingu nr XXXXXXXXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 544,11 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates s.o 19.08.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.10.2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras 0,0821% päevas, so summas 30,82 eurot. Lepingu nr XXXXXXXXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 784,79 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates s.o 21.07.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.10.2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras 0,0712% päevas, so summas 54,76 eurot. Kokku moodustab viivise võlgnevus 85,58 eurot (30,82+54,76). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse kogusummas 1 567,77 eurot, sh põhivõlgnevus kogusummas 1 328,90 eurot, intress kogusummas 113,29 eurot, viivis kogusummas 85,58 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot; välja mõista kostjalt menetluskulud kogusummas 615 eurot, sh riigilõiv summas 315 eurot ja hageja õigusabikulud 300 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
2.27.10.2022.a kohtumäärusega anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so täiendava riigilõivu summas 250 eurot tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks; nõude aluseks olevate, allkirjastatud laenulepingute esitamiseks ning andmete täpsustamiseks.
3.Hageja kõrvaldas puudused 27.10.2022 ja 28.10.2022.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja esitas 27.11.2022 vastuse, milles ei nõustunud hageja nõudega. Kostja märkis, et: „Hageja poolt esitatud tingimused annavad laenuettevõttele õiguse kasutada vajalikku summat kehtestatud limiidi (800 EUR) piires. Hageja poolt esitatud dokumentidest jääb ebaselgeks, kui palju raha klient lõppkokkuvõttes sai. Mingeid raha väljamaksmist kinnitavaid dokumente hageja ei esitanud.“ Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
5.27. jaanuaril 2023 teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 14.02.2023, vastuväidete esitamiseks kuni 20.02.2023. Kohus tegi pooltele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust. Kohus palus kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss hiljemalt 14.02.2023; kompromissi mittesõlmimise korral esitada hagejal kohtule seisukoht kostja 27.11.2022 vastuse suhtes. Kohus teatas, et kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja teatab kohus kompromissi mittesõlmimise korral pärast seisukohtade saabumist.
6.Hageja esindaja esitas 14.02.2023 nii kohtule seisukoha, milles teatas, et kompromiss jäi sõlmimata põhjusel, et kostja hageja kompromissi ettepanekule ei vastanud. Kostja vastuses hagile kirjutab, et „hageja poolt esitatud tingimused annavad laenuettevõttele õiguse kasutada vajalikku summat kehtestatud limiidi (800 €) piires.“ Hagejale jäi eelpool mainitud väide arusaamatuks. Hagiavalduses polnud sõnagi limiidi kohta. Hageja selgitas, et laenulepingu nr XXXXXXXXX järgi sai kostja laenu summas 650 eurot ning laenulepingu nr XXXXXXXXX sai kostja laenu summas 800 eurot. Järelikult sai kostja 2 lepingu alusel laenu kokku 1 450 eurot. Kuivõrd kostja enam sisulisi vastuväiteid ei esitanud, kuid hageja hinnangul hagi on õiguslikult põhjendatud ning hagi ese on selge, siis palub hageja rahuldada hagi ning jätta menetluskulud kostja kanda.
7.15.02.2023.a kohtunõudega palus kohus hagejal esitada andmed selle kohta, mida on hageja lepingu(te) sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse hindamiseks teinud. Hagejal tuleb nende asjaolude tõendamiseks esitada ka tõendid. Kohus märkis, et: „Kõrgem kohus on asunud seisukohale, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel ning selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2022 kohtuotsus nr 2-22-118076, punktid 10, 11).“
8.Hageja esindaja esitas 27.02.2023 vastuse kohtunõudele, milles märkis, et laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja kontrollis põhjalikumalt kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Isik esitas laenutaotluse summale 650 eurot. Laenutaotluse esitamisel, s.o 06.11.2021 märkis kostja, et tema netosissetulek on 1 290 eurot, igakuised finantskohustused on 390 eurot ning majapidamiskulud on 400 eurot. Laenuandja kontrollis, et kostjal ei olnud ühtegi kehtivat maksehäiret. Laenu andmisel on arvestatud arvesse võetud sissetulekuid ja arvesse võetud kohustusi. Nende vahe sisse peab mahtuma uue laenu osamakse. Keskmine sissetulek on saadud kõigi laenude puhul pensioniregistri päringust, mille andmete kohaselt kostja palk oli 1 553 eurot. Kohustusteks on võetud kas kliendi poolt öeldu või kui kliendi poolt öeldu on väiksem, kui olemasolevate Omaraha laenude osamaksed + elatusmiinimum, siis on võetud kohustusteks olemasolevate Omaraha laenude osamaksed + elatusmiinimum. Kui laenaja öeldud sissetulek on pensioniregistri päringust suurem, siis võetaks arvesse laenaja poolt öeldu, aga ainult kuni 20% suurem, kui on sissetulek pensioniregistri päringus. Analoogilised toimingud olid läbi viidud ka teise laenutaotluse puhul, mida kostja on esitanud 11.02.2022. Andmete kogumis krediidivõimelisuse hindamise tulemusel tekkis laenuandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita laenulepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.
9.24.03.2023 teatas kohus menetlusosalistele, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.04.2023 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Kohus tegi veelkord pooltele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust. Kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss hiljemalt 31.03.2023. Kompromissi kohtule ei esitatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi hagihinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja otsuse kirjeldavast osast hageja nõude põhjendused ja kostja vastuväited nõudele.
11.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus kasutab TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega,
analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (vt ka RKTKo 3-2-1-23-16 p 16). Põhinõue
12.Omaraha OÜ ja kostja vahel on portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 06.11.2021 sõlmitud laenuleping nr XXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu summas 650 eurot. Lepingu kohaselt on intressimääraks 30%, lepingu perioodiks 2 aastat. Laenulepingu lisaks olev Laenusaaja laenutingimused XXXXXXXXX on kostja A. A. poolt allkirjastatud 06.11.2021 kell 11:35 digitaalselt. Omaraha OÜ ja kostja vahel on portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 11.02.2022 sõlmitud laenuleping nr XXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu summas 800 eurot. Lepingu kohaselt on intressimääraks 26%, lepingu perioodiks 3 aastat. Laenulepingu lisaks olev Laenusaaja laenutingimused XXXXXXXXX on kostja A. A. poolt allkirjastatud 11.02.2022 kell 10:44 digitaalselt. Kostja arveid tähtaegselt ei tasunud, tasudes need osaliselt. Omaraha OÜ loovutas nõude 20.07.2022 ja 18.08.2022 hagejale, so Omega Invest OÜ-le.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1, 2 alusel, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
14.Eeltooduga on tuvastatud, et Omaraha OÜ ja kostja sõlmisid 06.11.2021 laenulepingu nr XXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu summas 650 eurot ning 11.02.2022 sõlmisid laenulepingu nr XXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu summas 800 eurot. 06.11.2021 laenulepingust tuleneva kohustuse katteks on kostja tasunud 105,90 eurot; 11.02.2022 laenulepingust tuleneva kohustuse katteks on kostja tasunud 15,21 eurot.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
16.Kostja 27.11.2022 vastuses hagiga ei nõustunud, märkides, et hageja poolt esitatud tingimused annavad võimaluse kasutada vajalikku summat kehtestatud limiidi (800 eurot) ulatuses, hageja poolt esitatud dokumentidest jääb ebaselgeks, kui palju raha klient lõppkokkuvõttes sai, mingeid raha väljamaksmist kinnitavaid dokumente hageja ei esitanud.
17.Hageja esitas oma väidete tõenduseks alljärgnevad dokumentaalsed tõendid:
• • • • • • •
06.11.2021.a laenuleping nr XXXXXXXXX koos maksegraafikuga ning Laenusaaja laenutingimused XXXXXXXXX, mis on kostja A. A. poolt allkirjastatud 06.11.2021 kell 11:35 digitaalselt. 11.02.2022.a laenuleping nr XXXXXXXXX koos maksegraafikuga ning Laenusaaja laenutingimused XXXXXXXXX, mis on kostja A. A. poolt allkirjastatud 11.02.2022 kell 10:44 digitaalselt; e-teenuste keskkonna OÜ Omaraha laenutingimused; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed; 20.07.2022.a ja 18.08.2022.a laenulepingute ülesütlemisavaldused ja loovutamise teatised; 03.08.2022.a, 10.08.2022.a ja 22.08.2022.a nõudekirjad; 24.08.2022.a hoiatuskiri; 07.09.2022.a pretensioon; Omaraha OÜ 06.11.2021.a ja 11.02.2022.a maksekorraldused raha ülekandmise kohta A. A. arvelduskontole summades 617 ja 755,50 eurot; A. A. 06.11.2021.a ja 11.02.2022.a krediiditaotlused ja menetlusandmed; kostja poolt teostatud kontaktandmete muudatused.
18.Kostja 27.11.2022.a vastuses hagi ei tunnistanud, märkides, et hageja ei ole raha ülekandmist tõendanud. Muid sisulisi vastuväiteid, samuti tõendeid oma vastuväidete kinnitamiseks kostja ei esitanud. Hageja poolt kohtule esitatud lepingutest nähtub, et lepingud on allkirjastatud kostja poolt digitaalselt. Kostja ei ole vastupidist tõendanud, kostja ei ole väitnud, et need on allkirjastatud kolmanda isiku poolt. Hageja kompromissettepanekule ei ole kostja vastust/vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kostja esitanud vastuväidet hageja 27.02.2023 vastusele seonduvalt tema krediidivõimelisuse hindamisega. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid nõuete täitmise ja/või kohustuste puudumise kohta. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud raha ülekandmist, samas ei ole kostja esitanud seisukohta hageja poolt esitatud maksekorralduste osas. Kostja, sõlmides OÜga Omaraha lepingud, pidi olema teadlik nõuete tasumise kohustusest, samuti nõuete mittetasumisega kaasnevatest tagajärgedest. Kostja ei ole sisuliselt temale esitatud nõudeid vaidlustanud. Omaraha OÜ on laenude väljastamisel hinnanud kostja krediidivõimelisust.
19.Ülaltooduga on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 06.11.2021.a laenulepingust nr XXXXXXXXX ning 11.02.2022.a laenulepingust nr XXXXXXXXX tulenev põhivõlgnevus kogusummas 1 328,89 eurot (544,10+784,79) ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (hageja on võlgnevuse arvestamisel eksinud 0,1 sendiga – 650-105,90=544,10 eurot, mitte 544,11 eurot). Intress
20.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et esmane võlausaldaja OÜ Omaraha on võimaldanud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. 06.11.2021.a laenulepingu nr XXXXXXXXX kohaselt moodustas krediidikulukuse määr 42,6% aastas, intressimäär 30% aastas; 11.02.2022.a laenulepingu nr XXXXXXXXX kohaselt moodustas krediidikulukuse määr 34,5% aastas, intressimäär 26% aastas. Kostja on lepinguid sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Sisulisi vastuväiteid kostja kohtule ei esitanud. Tegemist on laenulepingutega, lepingud sõlmiti tähtajaliselt ja kestsid kuni lepingute lõppemiseni ja/või ülesütlemiseni. Hageja on 06.11.2021.a laenulepingult
nr XXXXXXXXX arvestanud intressi alates 10.05.2022 kuni 18.08.2022, so lepingu ülesütlemiseni, summas 51,54 eurot; 11.02.2022.a laenulepingult nr XXXXXXXXX on hageja arvestanud intressi alates 11.04.2022 kuni 11.07.2022, so lepingu ülesütlemiseni, summas 61,75 eurot, kokku summas 113,04 eurot.
21.Kuna kostja on jätnud osamaksete tagastamise kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress kogusummas 113,04 eurot. Viivis
22.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Omaraha OÜ poolt esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele arvestatakse maksetega viivitamisel viivist lepingujärgses intressimääras, kuid mitte vähem kui seadusjärgse tarbijakrediidi viivise määras.
23.Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingutele, so 06.11.2021.a laenulepingult nr XXXXXXXXX alates 19.08.2022 kuni hagi esitamiseni 26.10.2022 summas 30,80 eurot (s.o 0,0821% päevas võlgnevuselt 544,11 eurot 69 päeva eest; võlgnevuselt 544,10 eurot viivise määr ei muutu); ning 11.02.2022.a laenulepingult nr XXXXXXXXX alates 21.07.2022 kuni hagi esitamiseni 26.10.2022 summas 54,76 eurot (s.o 0,0712% päevas võlgnevuselt 784,79 eurot 98 päeva eest); kokku summas 85,58 eurot.
24.Tartu Ringkonnakohus on 03.02.2023 kohtuotsuse nr. 2-21-17951 p. 8 märkinud, et: „Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 (p 12) märkinud, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Sellest seisukohast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd pooltevahelistes lepingutes on lepingujärgne intressimäär suurem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäär, kohaldub VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja viivist tuleb arvestada lepingutes ette nähtud intressimääras, s.o vastavalt hageja nõudele 36,02% aastas (hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist määraga 36,02% aastas, s.o mõlema lepingu alusel tekkinud põhivõlalt laenulepingus kokku lepitud intressimääras, mis on väiksem kui krediidikonto lepingus kokku lepitud intressimäär 39,98% aastas, alates nõuete hagejale loovutamisest 27.08.2019). Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevalt on tarbijakrediidileping tervikuna tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr (VÕS § 406 lg 1) aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hagiavaldusest ega hagile lisatud lepingute tingimustest ei nähtu, et kostja sõlmitud lepingud oleksid VÕS § 4062 lg 1 alusel tühised. Kostja sõlmis 25.01.2018 krediidikonto lepingu krediidikulukuse aastamääraga 49% ja laenulepingu nr TL3239815 krediidikulukuse määraga 56,39%. Enne lepingute sõlmimist oli Eesti Pank viimati avaldanud tarbimislaenude keskmise kulukuse määra 30.11.2017, mis oli panga teate järgi 18,81%. Kostja sõlmitud lepingutest nähtuvad kulukuse aastamäärad ei ületa viidatud keskmist kulukuse määra enam kui kolm korda (18,81 × 3 = 56,43%).“
25.Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kogusummas 85,58 eurot. Sissenõudmiskulud
26.VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõutavad võla sissenõudekulud jäävad eeltoodud piiridesse. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale korduvad meeldetuletused, hoiatuse, ja pretensiooni. Tegemist on mõistlike kuludega võla sissenõudmisega seotud nõude esitamiseks. hageja on saatnud nõudeid nii kostja poolt antud aadressile kui ka e-posti aadressile, samuti üritanud võtta kostjaga ühendust telefoni teel.
27.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud
28.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
30.Hageja esindaja esitas hagis taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 615 eurot, sh riigilõiv summas 315 eurot ja õigusabi kulud 300 eurot (3,0 tundi, maksumusega 100 eurot tund, ilma käibemaksuta). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 615 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (615 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
32.TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
33.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 438, § 442, § 453 sätete kohaselt
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.