4.Mõista kostjalt ICE Finants OÜ-lt (registrikood 12748324) hageja OÜ HERMANOS (registrikood 10569474) kasuks välja 1 615,43 (üks tuhat kuussada viisteist eurot ja 43 senti) eurot.
5.Mõista kostjalt ICE Finants OÜ-lt (registrikood 12748324) hageja OÜ HERMANOS (registrikood 10569474) kasuks välja viivis kahju hüvitiselt 1 615,43 eurolt alates 10.08.2022 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt ICE Finants OÜ-lt (registrikood 12748324) hageja OÜ HERMANOS (registrikood 10569474) kasuks 2926 (kaks tuhat üheksasada kakskümmend kuus) eurot, millest 385 eurot on riigilõiv ja 2541 eurot on kulu õigusabile.
3.Mõista kostjalt ICE Finants OÜ-lt (registrikood 12748324) hageja OÜ HERMANOS (registrikood 10569474) kasuks välja viivis menetluskuludelt 2926 eurolt alates käesoleva
lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas kostja vastu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja esitas Harju Maakohtule 9.03.2022 hagiavalduse hageja vastu koos hagi tagamise avaldusega, milles palus arestida hageja arvelduskontod. Kostja tasus hagi tagamise taotluse esitamisega seoses kohtu deposiitkontole tagatise 5 184 eurot. Harju Maakohus otsustas 14.03.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-3513 hagi tagamise taotluse rahuldada ning arestis hagejale kuuluvad arvelduskontod SEB Pank AS-s summas 48 000 eurot.
2.21.03.2022 tegi Harju Maakohus uue kohtumääruse, millest nähtub, et kostja palus arestida ka hageja LHV Pank AS-s asunud arvelduskontod 33 058,32 euro ulatuses. Määrusega rahuldas kohus kostja hagi tagamise taotluse ning arestis hageja LHV Pank AS-s asuva arvelduskonto
058,32 euro ulatuses. Hageja esitas kohtumääruste tühistamiseks määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 30.06.2022 määrusega rahuldas. Tallinna Ringkonnakohus otsustas tühistada Harju Maakohtu 14.03.2022 määruse ja 21.03.2022 määruse täies ulatuses ja teha uue määruse, millega jäeti hagi tagamise taotlused rahuldamata. Antud määrus jõustus 30.06.2022.
3.Hageja esindaja sai Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 määruse kätte 07.07.2022 ning edastas määruse samal päeva kohtutäitur K Vile, kes tegeles Haru Maakohtu 14.03.2022 ja 21.03.2022 määruste täitmisega. Hageja palus korraldada viivitamatult tema arvelduskontode vabastamine aresti alt. Teatele vastas K V algselt, et kontode arestist vabastamine on tasuline teenus, mille eest peaks tasuma kostja, kuid kohtutäitur ei ole saanud kostjalt vastust. Järgnes pikk kirjavahetus, kus hageja teavitas, et maksab ise kohtutäituri tasu ära, et saada kontod aresti alt vabaks, kuid kohtutäitur venitas kontode aresti alt vabastamisega.
4.Alles 12.07.2022 edastas K V hageja esindajale hagi tagamise määruse tühistamise eest tasu välja mõistmise otsuse ning hageja tasus kohtutäituri tasu. 12.07.2022 vabastas AS LHV Pank ja 13.07.2022 vabastas AS SEB Pank hageja kontod aresti alt. Seega oli hagejal taas võimalik kasutada tema kontodel olnud rahasummasid alates 13.07.2022. 22.07.2022 teavitas K V, et tagastas hagejale ka tasu hagi tagamise tühistamise täitmise eest, kuna kostja tasus nimetatud summa ära. Selles osas hageja nõuet ei esita.
5.Hageja ei ole saanud alusetu hagi tagamise avalduse ja määruste tõttu kasutada oma arvelduskontodel olevaid rahalisi vahendeid ajavahemikus 14.03.2022 kuni 13.07.2022 ehk ca 4 kuu vältel. Kuivõrd hagi tagamise käigus alusetult arestitud arvelduskontol olev summa oli vägagi suur ning hagejal oli igapäevase majandustegevuse jätkamiseks vaja kasutada rahalisi vahendeid, oli hageja sunnitud võtma laenu. Selleks sõlmis hageja 17.03.2022 OÜ-ga E F laenulepingu, mille alusel võttis hageja laenu 25 000 eurot tähtajaga 17.03.2023 ja intressiga 20 % aastas. Hageja võttis laenu OÜ-st E F tulenevalt asjaolust, et laenu võtmisega oli äärmiselt kiire igapäevaste kohustuste täitmiseks. Intress on küllalt tavapärane intressimäär ilma tagatiseta antavalt laenult.
6.E F OÜ esitas hagejale intressiarve 31.03.2022 perioodi 17.03.2022 - 31.03.2022 eest summas 205,48 eurot ja ajavahemiku 01.04.2022 kuni 13.07.2022 eest summas 1 410,95 eurot, kokku summas 1 616,43 eurot. Alusetu hagi tagamise taotluse esitamine tõi kaasa selle, et kostja oli sunnitud võtma laenu ja kandma kulutusi intresside tasumiseks. Hageja esitas 17.03.2022 maksekorralduse, millest nähtub laenu saamine E F OÜ-lt ja 13.07.2022 maksekorralduse, millest nähtub laenu tagastamine E F OÜ-le.
7.Hageja kahjuks on ühtlasi menetluskulud, mida hageja pidi kandma seoses Haru Maakohtu 14.03.2022 ja 21.03.2022 määrustele määruskaebuse esitamisega. Menetluskuludeks oli riigilõivu tasumine 2 x 70 eurot ehk kokku 140 eurot ning õigusabikulud kohtutäituriga suhtlemise ja määruskaebuse koostamise eest 6 tunni ja 5 minuti töö eest arvestusega 140 eurot tunnis, kokku 851,67 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabi eest on hagejale esitatud arve nr 221089. Arve spetsifikatsioonis on tehtud kollaseks tööd, mis on seotud hagi tagamise määruse vaidlustamisega ja kohtutäituriga suhtlemisega. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid alusetu hagi tagamise määrustega tegelemise ja vaidlustamisega seoses 991,67 eurot. Kogumis on hagejale tekitatud alusetu hagi tagamisega kahju 2 608,81 eurot. Hageja palus kohtul välja mõista viivise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest 10.08.2022 kuni kahju nõude tasumiseni VÕS § 113 sätestatud määras.
8.Hageja viitas TsMS §-le 391. Kui hagi tagamise määrus, mis kuulub TsMS § 390 ja § 467 lg 5 järgi viivitamatule täitmisele, määruskaebuse esitamise tulemusena tühistatakse, on hagi tagamine vahepealsel perioodil olnud alusetu. Hagi tagamise alus võib § 377 lg 1 ja § 391 lg 1 p 2 tähenduses puududa sõltumata sellest, et hagi kuulus rahuldamisele. Sõltumata tagatava nõude olemasolust, ei või hageja nõuda hagi tagamist, kui puudub hagi tagamiseks alus ja vajadus hagi tagada (§ 377).
9.Kuna hagi tagamise määrused tühistati 30.06.2022, on hagiavaldus esitatud tähtaegselt ja puudub alus hagi tagamise tagatise tagastamiseks kostjale tsiviilasjas nr 2-22-3513. Hagejal on kostja vastu varalise kahju nõue VÕS § 127 ja § 128 mõistes. Hageja on tõendanud, et oli sunnitud võtma laenu tulenevalt asjaolust, et kostja alusetu hagi tagamise taotluse alusel arestiti hageja arvelduskontol rahalised vahendid väga suures summas. Samuti on kostja tõendanud intressi tasumise kohustust ning laenu tagastamist laenuandjale koheselt peale kontodelt alusetu aresti eemaldamisega. Lisaks oli hageja sunnitud kandma kulutusi õigusabile ja riigilõivule. Käesoleval juhul on jõustunud kohtumäärusega tuvastatud hagi tagamise alusetus.
10.Hagi täienduses selgitas hageja, et Tallinna Ringkonnakohus ei määranud kindlaks tsiviilasjas nr 222-3513 määruskaebuse lahendamise menetluskulusid. Samas nõustus hageja, et kõik tsiviilasja nr 222-3513 kulud määratakse kindlaks nimetatud menetluses ning sellest tulenevalt loobus hagiavalduses esitatud riigilõivu ja menetluskulude hüvitamise nõudest. Hageja ainsaks nõudeks jäi E F OÜ-le tasutud intressimaksete hüvitamise nõue summas 1 616,43 eurot, millele lisandub viivisenõue. Hageja palus viivise välja mõista alates hagi esitamisest 10.08.2022 kuni nõude tasumiseni seaduses sätestatud määras.
11.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Puudub alus jätta hagi läbi vaatamata. Hageja ei nõustunud, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest menetlus tsiviilasjas nr 2-22-3513 ei ole lõppenud. Hagi tagamise aluse puudumine võib selguda ka määruskaebuse rahuldamisel. Kui hagi tagamise määrus määruskaebuse esitamise tulemusena tühistatakse, on hagi tagamine vahepealsel perioodil
olnud alusetu. Hagi tagamise alus võib § 377 lg 1 ja § 391 lg 1 p 2 tähenduses puududa sõltumata sellest, et hagi kuulus rahuldamisele. Sõltumata tagatava nõude olemasolust ei või hageja nõuda hagi tagamist, kui puudub hagi tagamiseks alus ja vajadus hagi tagada (§ 377).
12.Asjaolu, et kostja ei ole küsinud tagasi hagi tagamise taotluselt tasutud kautsjoni, ei puutu asjasse. TsMS § 391 lg 2 sätestab, et hagi kahju hüvitamiseks seoses alusetu hagi tagamisega tekitatud kahjuga, tuleb esitada kahe kuu jooksul TsMS § 391 lg 1 nimetatud ajast alates. Seega esitas hageja hagi õigeaegselt. Kui hageja oleks esitanud nõude alles peale tsiviilasjas nr 2-22-3513 tehtava lahendi jõustumist, võinuks tekkida olukord, kus kostja oleks esitanud aegumise vastuväite asudes seisukohale, et hagi oleks pidanud esitama varem. Menetluse peatamise taotlusele vaidles hageja samuti vastu. Sõltumata tsiviilasjas 2-22-3513 tehtavast lahendist ei muutu hagi tagamine põhjendatuks. Kostja esitas tsiviilasja nr 2-22-3513 raames kohtule 31.08.2022 uue hagiavalduse tervikteksti koos uue hagi tagamise taotlusega, kus palus samuti arestida kõik hageja arvelduskontod, kuid kohus jättis taotluse 05.09.2022 määrusega rahuldamata ja hagi tagamata.
13.Hageja ei nõustunud, et tema nõue on kunstlikult tekitatud ja raha laenamise vajadus tõendamata. Hageja arvelduskontod arestiti 48 000 euro ulatuses ja hageja on tõendanud laenulepingu sõlmimise. Hageja majandustegevuseks on olnud aastaid tolliagentuuri teenuse pakkumine. Selleks, et äriühing saaks tegutseda tolliagentuurina, peab tal seadusest tulenevalt olema paigutatud raha Maksu- ja Tolliameti deposiitkontole või antud muu Maksu -ja Tolliameti poolt aktsepteeritav tagatis. Ilma vastava deposiidi/tagatiseta ei saa äriühing tolliagentuurina üldse tegutseda. Samuti on hädavajalik, et hageja arvelduskontol on kogu aeg rahaline puhver klientide tollimaksude varajasemaks tasumiseks Maksu- ja Tolliametile.
14.Tihti on juhtunud, et Maksu- ja Tolliametile antud tagatis saab täis (mis juhtus ka sellel korral) ning tolliagentuur peab töö jätkamiseks ning kaupade vabastamiseks tollimaksud, mille tasumise tähtajad ei ole veel saabunud, varem ära tasuma. Tihti on olukord, kus klientidel ei ole veel maksetähtajad saabunud, kuid hageja tasub omavahendite arvel nende tollimaksud juba ära. Kostja väide, et hageja nõue on kunstlikult tekitatud, on täiesti alusetu ja pahatahtlik. Puudub igasugune loogiline põhjendus, miks peaks hageja võtma kunstlikult laenu ja tasuma intressi üksnes eesmärgiga esitada kostja vastu nõue ja osaleda kohtuvaidluses. Hageja on tõendanud laenulepingu sõlmimist, laenu saamist ja laenu tagastamist. Asjaolu, et hageja ja E F OÜ vahelises laenulepingus olid ebatäpsused, ei oma antud juhul tähendust. Nimetatu näitab üksnes, et laenulepingu vormistamiseks võeti ilmselt mingi vana põhi, tehti sinna vajalikud muudatused ja seda juriste asjasse kaasamata.
15.Laenu võtmise vajadus oli kiireloomuline ning 20% laenu intress ilma tagatiseta laenu puhul on küllalt tavapärane. Tähendust ei oma asjaolu, et perioodil 17.03.2022 kuni 13.07.2022 olid maakohtu määrused jõus, sest kokkuvõttes d määrused tühistati, mis tähendab, et hagi tagamine oli algusest peale alusetu. Hageja on koheselt peale seda, kui alusetu hagi tagamisega arestitud summad vabastati, tasunud ära oma kohustuse E F OÜ ees.
16.Intresside tasumiseks on E F OÜ esitanud kaks arvet. Perioodi 17.03.- 31.03.2022 eest summas 205,48 eurot ja perioodi 01.04 -13.07.2022 eest summas 1410,95 eurot. Arvetel on märgitud, et intressiarve on esitatud 17.03.2022 laenulepinguga seonduvalt arvestusega 20 % aastas. Kui laenu summaks on 25 000 eurot ja intressi protsent on 20 % aastas, on intressi määr päevas 0,054795 % ning intressi summa päevas 13,69863 eurot. Esimese arve alusel oli intressi arvestus esitatud 15 päeva osas ning intressi summa oli 205,48 eurot (15 x 13,69863 eurot). Teine arve on esitatud perioodi 01.0413.07.2022 eest ning nimetatud perioodis on 103 päeva, mis teeb intressi summaks 1410,95 eurot (103 x 13,69863 eurot).
17.01.02.2023 seisukohaga koos esitas hageja oma väidete tõendamiseks EMTA väljatrüki deposiidi tasumise kohta summas 45 000 eurot. Tollitagatise summa oli limiidi saavutanud, mistõttu pidi hageja tasuma töö jätkamiseks enne tähtaega klientide eest Maksu -ja Tolliametile tollimakse. Hageja esitas
LHV Pank AS pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et 17.03.2022 tasus hageja E F OÜ antud laenu arvelt 13 906,59 eurot Maksu-ja Tolliameti kontole.
18.Pärast hagi tagamise määruste tegemist oli hagejal AS SEB Pank kontol 17.03.2022 seisuga 15008,10 eurot ja LHV Pank AS kontol 17.03.2022 seisuga 30,81 eurot. SEB Pank AS pangakonto oli hagi tagamise korras arestitud ja seda kasutada ei saanud. Seega on hageja tõendanud, et tal puudusid laenu võtmise seisuga 17.03.2022 aresti ületavad vabad vahendeid, mida majandustegevuses kasutada ning tal ei olnud täiendavaid arvelduskontosid peale SEB Pank AS ja LHV PANK AS.
19.Käesolevas menetluses ei saa arvestada kostja poolt tsiviilasjas nr 2-22-3513 kohtu deposiiti tasutud tagatisega, kuna hageja saab vaid realiseerida käesolevas menetluses tehtud otsuse alusel tagatist ja taotleda käesolevas menetluses tehtud otsuse alusel välja maksmist kohtu deposiidist.
20.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Alusetu on kostja väide, et hageja ei ole tõendanud tolliteenuste pakkumist. Hageja ei ole pidanud põhjendatuks esitada sellekohased tõendeid, kuna see asjaolu on avalikult kättesaadav ja kontrollitav Internetis. Lisaks esitas hageja tõendina Tolliagentide nimekirja, Tolliagentuuri tegevusloa TA/0237/EE1000EE ja EMTA väljavõtte. Selleks, et äriühing saaks tegutseda tolliagentuurina, peab tal seadusest tulenevalt olema paigutatud raha Maksu- ja Tolliameti deposiitkontole või antud muu Maksu -ja Tolliameti poolt aktsepteeritav tagatis. Ilma deposiidi või tagatiseta ei saa äriühing tolliagentuurina üldse tegutseda. Nimetatu tõenduseks esitas hageja EMTA väljatrüki deposiidi tasumise kohta summas 45 000 eurot.
21.Üldtagatise esitamiseks peab isik kõigepealt taotlema üldtagatise kasutamise luba (CGU luba, comprehensive guarantee). CGU luba antakse üksnes isikutele, kes vastavad Liidu tolliseadustiku (LTS) artikli 39 lõike 1 punktis a sätestatud kriteeriumidele ja kes kasutavad regulaarselt tolliprotseduure või on ajutise ladustamise koha pidajad või 3 kellel on läbiviidava tegevusega otseselt seotud praktilised pädevusstandardid või kutsekvalifikatsioon (LTS art 39 lõike 1 punkt d). Luba taotletakse tolliotsuste süsteemis. Loa taotlusel tuleb näidata kõik tolliprotseduurid, mida isik prognoosib tulevikus sooritada ja tollivõlalimiit, mille ulatuses vastavaid protseduure on kavas läbi viia. Tollivõlalimiidiks nimetatakse tasutavate maksude maksimumsummat (täpsemalt rakendusmääruse 2015/2447 art 155).
22.Tihti on juhtunud, et Maksu- ja Tolliametile antud tagatis saab täis ning tolliagentuur peab töö jätkamiseks ning kaupade vabastamiseks tasuma tollimaksud, mille tasumise tähtajad ei ole veel saabunud. Ka seekord oli tollitagatise summa limiidi saavutanud, mistõttu pidi hageja tasuma töö jätkamiseks ennetähtaegselt klientide eest Maksu -ja Tolliametile tollimakse. Hageja esitas nimetatu tõenduseks LHV Pank AS pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et 17.03.2022 E F OÜ antud laenust tasus hageja 13 906,59 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole.
23.Kostja on leidnud, et hageja tõendid ei tõenda laenu võtmise vajadust ning isegi kui tollimaksu maksmiseks tuli võtta laenu, ei olnud 11 093,41 euro ulatuses laen vajalik. Hageja selgitas, et tollimakse tuli ka pärast 17.03.2022 tasuda klientide eest jooksvalt. Sh tasuti 25.03.2022 4088,27 eurot ja 28.03.2023 8073,07 eurot. Seega on tõendatud, et hageja vajas laenu vähemalt 25 000 euro ulatuses. Kostja väited tõendite võltsituse kohta on paljasõnalised ja tõendamata.
24.Hageja on pangakonto väljavõtetega tõendanud, et tal puudusid laenu võtmise seisuga 17.03.2022 aresti ületavad vabad vahendeid, mida majandustegevuses kasutada ning tal ei olnud täiendavaid arvelduskontosid peale nende, mis olid SEB Pank AS-s ja LHV PANK AS-s. Arusaamatu on kostja väide, et pärast kontode aresti alt vabastamist 12.07.2022 ja 13.07.2022 suutis hageja ootamatult raha tagastada. Konto aresti alt vabastamisel vabanesid hageja kontol olevad rahasummad ja seega sai hageja kontol oleva raha (vabastatud summa) arvelt laenusumma tagastada.
25.Kostja on esitanud tõendina hoovi väljavõtte ja laen.ee ärilaenu tingimused. Kostja esitatud hoovi väljavõttest nähtub, et laenu antakse 1000-20000 eurot. Lehel nr 2 on näidistingimused. Laenusumma
5000-25000 eurot, intress alates 1% kuus (12% aastas), lepingutasu 193 eurot + 7,9% laenusummast ehk 25000 euro suuruse laenu puhul 1975 + 193 eurot = 2168 eurot on ainuüksi laenulepingu sõlmimise tasu. Lisandub haldustasu 7,95 eurot ja I, II, III või kõrgema järgu hüpoteek Eestis asuvale hoonele, korterile või maale. Laenu väljamakse toimub kahes osas: 1. osa samal päeval ja 2. osa pärast notariaalset tehingut. Seega lisanduvad veel notaritasud ja riigilõivud ning väljamakse toimub pärast notariaalset tehingut.
26.Järelikult ainuüksi laenulepingu sõlmimised kulud ületavad hageja küsitud intressimakset ning krediidikulukuse määr on 4 kuuse laenuperioodi juures ca 38 % aastas. Kostja tõendid tõendavad vastupidiselt, et hageja laen oli võetud turutingimusest odavamalt (krediidikulukuse määr /intress 1,66% kuus e 20% aastas). Kostja esile toodud laenu puhul on intress alates 12% aastas. 4 kuu eest on intressikulu 25 000 euro suuruse laenu eest 1010,96 eurot, millele lisanduvad lepingutasud 2168 eurot ja igakuine haldustasu 7,95 eurot x 4, kokku koos intressiga 3210,76 eurot. Sellele lisanduvad veel hüpoteegi seadmisega seotud notari tasu ja riigilõiv. Samas kinnisvara hagejal puudub, kuid aastane krediidikulukuse määr oleks selle laenu puhul hoopis 38% aastas, mitte 1% kuus (12% aastas) nagu kostja üritas väita.
27.Teise kostja toodud näite puhul oleks intress olnud alates 1,5% kuus (st 18% aastas) ja lepingutasu 1% laenusummast ehk 250 eurot. Kokku oleks laenu kulu alates 1516,44 (intress) + 250 (laenulepingu tasu) = 1766,44 eurot. Lisaks nõutakse täiendava tagatisena juhatuse liikme käendust. Seega nähtub kostja enda esitatud tõenditest, et alla 20% aasta intressiga tagatiseta laenu ei olegi võimalik saada. Esimesel juhul oleks kogukulu üle 38% aastas ning lisaks tuleb anda kinnisvara tagatis (hüpoteek) ja tasuda täiendavad kulud notari tasu ja riigilõivu näol. Teise näite puhul on kogukulu suurem kui hageja makstud intressimaksed ning lisaks nõutakse tagatisena eraisiku käendust. Kiire laenu tagastamisega hoidis hageja ära täiendava kahju tekkimise.
27.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulu õigusabile ja riigilõivu 385 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osutati kokku 118 h ja 09 min ning kulu on 2541 eurot. Hageja palus menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta summas 2541 eurot + 385 eurot = 2926 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited
28.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ainuüksi hagi tagamise määruse tühistamine ei tähenda, et kostjal puudus nõue, sest vaidlus on endiselt kohtu menetluses. Kostja ei ole taotlenud tagasi hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud kautsjoni. Hageja nõue on tõendamata, sealhulgas on tõendamata põhjusliku seose olemasolu. Tõendamata on, et tagamise meetmete rakendamine tekitas hagejal sellise olukorra, kus tema igapäevaste kohustuste täitmiseks oli vajalik võtta laen. Hageja ei ole laenuvajaduse tekkimist lahti selgitanud. Hageja on vaid viidanud, et selline vajadus tekkis.
29.Hageja väited teistes menetlustes on vastuolus sellega, mida hageja käesolevas asjas kirjutab. Hageja on esitanud Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 lahendi tsiviilasjas nr 2-22-3513, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu tagamise määrused, ja kus kohus muu hulgas põhjendas, et hagejal on käibevarana bilansi lõppsaldo kohaselt raha 170 624,54 eurot, seejuures bilansi perioodil, s.o ühe kuuga teenis kostja majandustegevuses kasumit 53 409,77 eurot. Samal ajal olid nõudesumma järgi arestitud arvelduskontod 14 941,68 euro + 33 058,32 euro ehk kokku 48 000 euro ulatuses. Ainuüksi hageja ühe kuu kasum oli mitu tuhat eurot suurem kui arestitud summa. Bilansi kohaselt oli hagejal raha ja vara mitu korda rohkem kui arestitud summad. Need tõendid kinnitavad, et tegelikult hagejal vajadust laenu järgi ei olnud.
30.Kostja leidis, et hageja nõue on kunstlikult tekitatud. Sellele mitmed veidrad eksimused laenulepingus ja sellesse lisatud tühised tingimused. Näiteks on mõlema ühingu asukoha aadress ebaõige, lisaks on kokku lepitud kohtualluvus Tallinna Linnakohtus, mida olemas ei ole. Samuti on
lisatud lepingusse laenusaaja kohustus alluda kohesele sundtäitmisele nõude rahuldamiseks, millest kirjalikus vormis sõlmituna praktiliselt abi ei ole. Hageja pahatahtlikkusele viitab algses hagis esitatud menetluskulude nõue, kuigi ta oli selle nõude juba esitanud teises menetluses. Hageja püüdis sama nõuet esitada kaks korda.
31.Mingit põhjuslikku seost hagi tagamise ja hageja väidetava kahju (intressi tasumise kohustus) vahel ei ole võimalik hagis esitatud asjaolude ja tõendit põhjal tuletada. Kui hagejal oli rahalisi vahendeid vaja oma majandustegevusega seotud kulude katteks või investeeringute tegemiseks, siis sellise tegevusega kaasneva intressikulu eest ei vastuta kostja. Kostja vaidlustas ka hageja nõude suuruse. Välja on toomata intressiarvestus ehk kahjunõude suuruse aluseks olev arvestus. Tõendamata on, et hageja üldse pidi reaalselt intresse tasuma, kuna intresside tasumise kohta tõendit ei ole esitatud. Lisaks kostja hinnangul on vajalik arvesse võtta, et perioodil 17.03.2022-31.03.2022 ja 01.04.202213.07.2022, mille eest kogunenud intressi hageja nõuab, olid jõus maakohtu määrused. Kohtutäituriga peetud kirjavahetust ja kohtutäituri tegevust ei ole põhjendatud ette heita kostjale ja võtta kostjat selle eest vastutusele. Kuna hageja põhinõue on alusetu, on alusetu ka viivisenõue.
32.23.02.2023 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et nõue on tõendamata. Kostja esitatud tõendite kohaselt oli tagamise abinõu rakendamise ajal ainuüksi hageja ühe kuu kasum oli mitu tuhat eurot suurem kui arestitud summad. Rääkimata sellest, et hagejal oli esitatud bilansi kohaselt kokku raha (bilansi kohaselt 170 624,54 eurot) ja vara mitu korda rohkem kui arestitud summad. Need tõendid kinnitavad, et tegelikult hagejal vajadust laenu järgi ei olnud.
33.Hageja väide, et ta osutab tolliagentuuri teenuseid, on tõendamata. Hageja esitatud tõend 45 000 euro suuruse ülekande kohta on asjakohatu, sest vaidlusalused sündmused toimusid kuus aastat hiljem. Hageja ei ole tõendanud, et pidi klientide eest tollimakse tasuma. Hageja ei ole tõendanud, miks ja mille eest oli tal vaja 17.03.2022 tasuda EMTA-le 13 906,59 eurot ja see ei nähtu tõendist. Hageja väited tollitagatisest ja sellise kohustuse olemasolust ning tollitagatise limiidi ületamisest on tõendamata. Kostja vaidleb nendele väidetele vastu. Esitatud arvelduskonto väljavõttel on ainult kirjas „maksude tasumine“, mis võib tähendada paljusid asju. Tõendamata on, et miks 13 906,59 eurot tuli EMTA-le üle kanda ja miks just 17.03.2022.
34.Isegi juhul, kui laen võeti selleks, et tasuda EMTA-le 13 906,59 eurot, ei olnud 11 093,41 euro ulatuses laen vajalik. Hageja selgitustest jääb arusaamatuks, miks oli laen üldse võetud aastaks ajaks, kui EMTA-le tehti ülekanne kohe 17.03.2022. Alternatiivselt tuleb nendel põhjendustel hageja kahjuhüvitist vähendada VÕS § 139 lg 1 või § 140 lg 1 alusel, sest kui hageja oleks võtnud laenu 13 906,59 eurot, oleks intress olnud oluliselt väiksem. Intressimäär üle 10% aastas ei ole mingil juhul põhjendatud. Vähendamisel tuleb arvestada kostja vastuväiteid seoses hageja intressiarvestuse aluseks oleva perioodiga.
35.Intressiarved on esitatud paberkandjal ja puuduvad tõendid selle kohta, kas või millal on hageja need saanud. Intresside tasumine ei ole tõendatud. Kuigi väidetav laen on antud ja tagastatud pangaülekannetega, on intressimakseid hageja tasunud sularahas. Seejuures oli ühe arve väidetav tasumise aeg laupäev, mis on eluliselt ebausutav. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktide 1.4.1 ja 1.4.2 kohaselt pidi intresside tasumine toimuma igakuiselt ja E F OÜ arvelduskontole või muul moel laenuandja teatatud viisil. Menetlusse ei ole esitatud tõendit, et laenuandja oleks teatanud, et intress tuleb tasuda sularahas. Tegelikult ei ole hageja intresse maksnud, vaid tegu on võltsitud dokumentidega. Tegelikkuses ei ole E F OÜ edastanud hagejale tasumiseks intressiarveid ja hageja ei ole intressiarveid E F OÜ-le tasunud.
36.Tõendamata on laenu võtmise vajadus, samuti selle kiireloomulisus. Kostja vaidleb vastu väitele, et intressimäär 20% on tagatiseta laenu puhul tavapärane. Laenu võtmine summas 25 000 eurot ei olnud mingil juhul vajalik. Laenu sai võtta soodsamalt. Näiteks finantstehnoloogia ettevõtte Hoovi pakub tagatiseta laenu summas kuni 20 000 eurot intressiga alates 1% kuus, laen.ee-st on võimalik saada tagatiseta laenu summas 25 000 eurot intressimääraga alates 1,5% kuus. Laenatargalt.ee
kodulehel on avaldatud kokkuvõte ärilaenude intresside osas ja tuuakse välja, et aastane intressimäär jääb tüüpiliselt 10-15% vahele. Eesti Panga avaldatu järgi on Eesti mittefinantsettevõtetele antud laenude intressimäärad oluliselt väiksemad kui 20%. Kostja on kokkuvõttes seisukohal, et mingil juhul ei ole võimalik pidada põhjendatuks intressimäära üle 10% aastas.
37.Lõplikes seisukohtades palus kostja jätta hageja 08.03.2023 tõendid vastu võtmata. Alternatiivselt tõendite vastuvõtmisel palus kostja nõuda hagejalt välja kõik dokumendid ja andmed selle kohta, millistele klientidele osutas hageja teenust ettemaksukonto väljavõtetelt 17.03.2022, 25.03.2022 ja 28.03.2022 Maksu- ja Tolliametile tehtud tasumiste alusel ja mis summas teenustasu hageja viidatud teenuse osutamise eest nendelt klientidelt sai, sh müügitulu andmed ja käibemaksudeklaratsioonid perioodi jaanuar 2022 kuni aprill 2022 kohta. Kostja palus nõuda OÜ-lt E F välja kõik OÜ E F ja hageja vahel 17.03.2022 sõlmitud laenulepingu nr 17.03.2022 alusel tasutud intresse kajastavad raamatupidamisdokumendid ja aruanded.
38.Hageja 08.03.2023 tõendid tuleb jätta kõrvale TsMS § 237 lg 1 alusel. Kohus andis hagejale aega tõendite esitamiseks kuni 23.02.2023. Hagejal oli võimalik tõendeid esitada varem. Tõendid on esitatud hilinemisega ja puudub mõistlik alus nende vastuvõtmiseks. Kõik andmed ei ole avalikult kättesaadavad. Hageja on esitanud ettemaksukonto detailvaated, mis ei ole avalikult kättesaadavad. Tõenditelt nähtub, et väljavõtte jaoks on N.W EMTA e-süsteemi sisse logitud. Kostja ega kohus ei saa N.W eest sisse logida ja samu andmeid vaadata. Hageja ei ole põhjendust, et kuidas kohus ja kostja samad tõendid oleks pidanud kätte saama.
39.Hageja 08.03.2023 menetlusdokumendis ei ole tegemist üksnes uute tõenditega, vaid täiesti uute asjaoludega. Hageja püüab õigustada laenu võtmist summas 25 000 eurot võtmist, mis oli vaidluse all menetluse algusest peale. Tõendid tuleb tagastada, sest vastasel juhul saab kahjustada poolte võrdsuse printsiip. Alternatiivselt juhul, kui kohus võtab vastu hageja tõendid, tuleb vastu võtta kostja tõendid ja rahuldada tõendite kogumise taotlused.
40.Kui jätta hagi tagamine kõrvale, siis esitatud tõendite kohaselt oli hageja AS SEB Pank kontol 17.03.2022 seisuga 15008,10 eurot ja AS LHV Pank kontol 17.03.2022 seisuga 30,81 eurot. Nendel hageja arvelduskontodel puudus sõltumata hagi tagamise meetme rakendamisest piisav rahasumma, kui hädavajalik oli saada 25 000 eurot. Igal juhul oli tagatise tasumise kohustus ja klientide eest maksete tasumise kohustus hagejale ettenähtav ega saanud tekkida ootamatult. Hageja ei ole tõendanud, kuidas ja millal need kohustused tekkisid ja miks tuli laen just summas 25 000 eurot nende täitmiseks võtta.
41.Hageja ei ole vastanud kostja väidetele, et tema enda esitatud tõendite kohaselt oli tal raha 170 624,54 eurot, mis oluliselt ületas arestitud summat. Kostja kohustus oli tõendada laenu saamist väiksema intressimääraga kui 20% ja seda kostja tõendas. Õige ei ole intressi hulka arvestada väidetavaid lepingutasusid jmt, mis hageja on 08.03.2023 seisukohas välja toonud. Hageja ei ole antud juhul kahju tekkimist ja põhjusliku seost suutnud usutavalt ja veenvalt ära tõendada.
42.Alternatiivselt tuleb hageja nõuet vähendada. Kui hageja oleks võtnud laenu vaid 13 906,59 eurot, oleks tasutav intress olnud väiksem. Arvestada tuleb, et tagamise periood oli küllaltki lühike, sealhulgas jääb sinna sisse ajakulu seoses asjaoludega, mida kostja ei saanud mõjutada – määruskaebuse koostamine, ringkonnakohtu poolt määruskaebuse lahendamine. Kostja tegutses tsiviilasjas nr 2-22-3513 oma parimate teadmiste järgi, heauskselt ja kasutades seaduses ette nähtud õigust taotleda hagi tagamist ning tugines kohtu lahendustele. Tegemist ei olnud olukorraga, kus kostja oleks pahatahtlikult soovinud põhjustada hagejal kahju. Hageja majandustegevus jätkus ja ta teenis tulu.
43.Kostja esitas tõendina väljavõtted hageja veebilehelt. Hageja kirjeldab, et ta pakub maksetähtaja pikendust impordimaksude tasumisel ning hageja teenuste hulka kuuluvad tolliprotseduurid, mille osaks on maksetähtaja pikenduse võimaldamine impordimaksude tasumisel. Kliendid maksavad
hagejale teenuste eest teenustasu. See omakorda tähendab, et hageja teenis nende teenuste pakkumise pealt tulu.
44.Kuna hageja on esitanud 08.03.2023 uued tõendid, soovib kostja nõuda hagejalt välja nende klientide andmed, kellele hageja osutas teenust nendelt samadele ettemaksukonto väljavõtetelt 17.03.2022, 25.03.2022 ja 28.03.2022 Maksu- ja Tolliametile tehtud tasumiste alusel ja mis summas teenustasu hageja teenuse osutamise eest nendelt klientidelt sai, sh müügitulu andmed ja käibemaksudeklaratsioonid jaanuarist 2022 kuni aprillini 2022 kohta. Müügitulu andmed ja käibemaksudeklaratsioonid perioodi jaanuar 2022 kuni aprill 2022 kohta on vajalikud, et kontrollida hageja esitatud andmete õigsust. Kuna kostjale ei ole teada, millal teenuselepingud sõlmiti ja teenustasud maksti, on kostja esitanud taotluse perioodi jaanuar 2022 kuni aprill 2022 eest.
45.Lisaks on kostja vaidlustanud asjaolu, et hageja reaalselt OÜ-le E F intressi tasus. Seetõttu taotleb kostja nõuda E F OÜ-lt välja kõik tema ja hageja vahel 17.03.2022 sõlmitud laenulepingu nr 17.03.2022-1 alusel hageja tasutud intresse kajastavad OÜ E F raamatupidamisdokumendid ja aruanded.
46.Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda või alternatiivselt tuleb menetluskulud jätta ikkagi hageja kanda § 163 lg 1 alusel või TsMS § 162 lg 4 alusel. Hageja on pöördunud kohtusse kahjunõudega, mis tal on tekkinud hagi tagamise taotluste lahendamisest, mille kostja oli teises tsiviilasjas nr 2-22-3513 esitanud. Hageja väited on menetlustes olnud vastuolulised.
47.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulu õigusabile summas 2392 eurot ilma käibemaksuta. Kostja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane. Lepingulise esindaja tunnihind on 130 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi on kokku osutatud 18 h 24 min. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise ning kohustada hagejat tasuma menetluskulud T.E & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr xxx.
48.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hageja avaldas ringkonnakohtule tehtud määruskaebuses, et tal on piisavalt vahendeid ja esitas tõendid selle kohta. Eeltoodu tulemusel tühistas ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-22-3513 hagi tagamise. Nüüd tugineb hageja väitele, et tal ei olnud piisavalt vahendeid ning ta oli sunnitud võtma laenu, mille intressikulu hüvitamist kahjuna nõuab.
49.Alternatiivselt tuleb hageja kulude suurust oluliselt vähendada, kuna hageja lepingulise esindaja kulude suurus kokku summas 2541 eurot on ebamõistlik ja ülepaisutatud. Kostja palus TsMS § 176 lg 6 alusel, et kohus kohustaks hagejat esitama tõendid ehk õigusbüroo arved ja maksekorraldused arvete tasumise kohta. Kohtuotsuse põhjendused
50.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
51.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja esitas Harju Maakohtule 09.03.2022 hagiavalduse hageja vastu koos hagi tagamise avaldusega, milles palus arestida hageja arvelduskontod; 2) Harju Maakohus rahuldas 14.03.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-3513 hagi tagamise taotluse ning arestis hagejale kuuluvad arvelduskontod SEB Pank AS-s summas 48 000 eurot; 3) Harju Maakohtu 21.03.2022 määrusega rahuldas kohus kostja uue taotluse ja arestis hageja arvelduskonto AS-s LHV Pank 33 058,32 euro ulatuses; 4) hageja esitas kohtumääruste tühistamiseks määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus
30.06.2022 määrusega rahuldas ja tühistas maakohtu hagi tagamise määrused; 5) Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 30.06.2022; 6) kohtutäitur vabastas hageja konto AS-s LHV Pank 12.07.2022 ja AS SEB Pank konto 13.07.2022.
52.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama alusetu hagi tagamisega tekitatud kahju ning kas hageja kandis hagi tagamisega seoses kahju, mis tulenes vajadusest võtta igapäevaseks majandustegevuseks laenu ning kanda sellega seotud intressikulu.
53.Kohus andis hagejale 13.01.2023 pöördumises aega tõendite esitamiseks kuni 03.02.2023 ning kostjale kuni 23.02.2023 ning luges selle tähtaja möödumisel eelmenetluse lõppenuks. Vaatamata kohtu antud tähtaegadele esitasid mõlemad pooled täiendavaid tõendeid ja tõendeid puudutavaid taotlusi pärast kohtu antud tähtaja möödumist.
54.Hageja esitas koos lõplike seisukohtadega 08.03.2023 täiendavaid tõendeid selle kohta, et ta on tolliteenust osutav ettevõte ning milliseid makseid ta tegi. Kostja esitas taotluse jätta tõendid vastu võtmata, sest need on esitatud hilinemisega. Lisaks asus kostja väitma, et hageja ei ole mitte ainult esitanud uusi tõendeid, vaid ka uusi asjaolusid. Alternatiivselt palus kostja nõuda hagejalt välja kõik dokumendid ja andmed selle kohta, millistele klientidele osutas hageja teenust ettemaksukonto väljavõtetelt 17.03.2022, 25.03.2022 ja 28.03.2022 Maksu- ja Tolliametile tehtud tasumiste alusel ja mis summas teenustasu hageja viidatud teenuse osutamise eest nendelt klientidelt sai, sh müügitulu andmed ja käibemaksudeklaratsioonid perioodi jaanuar 2022 kuni aprill 2022 kohta. Kostja palus nõuda ka OÜ-lt E F välja kõik OÜ E F ja hageja vahel 17.03.2022 sõlmitud laenulepingu nr 17.03.2022 alusel tasutud intresse kajastavad raamatupidamisdokumendid ja aruanded.
55.Kohus leiab, et kuigi hageja esitas 08.03.2023 täiendavaid tõendeid pärast kohtu antud tähtaja möödumist, puudub alus tõendite tagastamiseks. Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas hageja osutas tolliteenust ning kas tal oli vaja teha hagi tagamise määruste kehtivuse ajal oma kohustusi. Nende asjaolude tõendamiseks esitas hageja täiendavaid tõendeid ning seega oli tegu asjakohaste tõenditega.
56.TsMS § 330 lg 3 pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse TsMS §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
57.Kohus ei nõustu kostjaga, et uutest tõenditest oleksid selgunud uued asjaolud. Hageja on menetluses läbivalt väitnud, et ta osutas tolliteenuseid ning rahalisi vahendeid tuli tal laenata oma majandustegevuse teostamiseks. Ainuüksi tulenevalt sellest, et tõenditest nähtub mitmel korral maksude tasumine, ei saa teha järeldust, et tegu on uute asjaoludega. Tõendite hilinemisega esitamine ei põhjusta menetluse venimist, sest kostja on saanud tõenditega tutvuda ja nende osas oma seisukoha esitada. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja 24.03.2023 taotluse tõendite tagastamiseks.
58.Kostja on samuti ise esitanud hilinemisega uue tõendite kogumise taotluse, toomata esile hilinemiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Erinevalt hageja esitatud tõenditest tooks kostja taotluse rahuldamine kaasa menetluse venimise, sest kohus peaks küsima hageja seisukohta esitatud taotlusele ning seejärel lahendama määruse sisuliselt. Kuna taotlus toob kaasa menetluse venimise, puudub alus selle rahuldamiseks TsMS § 331 lg 1 alusel.
59.Sisuliselt ei ole kostja põhistanud, millised on need hageja nõude rahuldamist välistavad asjaolud, milliste tõendamiseks ta soovib täiendavate tõendite kogumist. Pigem soovib kostja koguda täiendavaid tõendeid selleks, et nendest täiendavaid asjaolusid otsida, mis ei ole hagimenetluses lubatav. Kohus leiab, et kogutavad tõendid ei ole asjakohased, sest sõltumata sellest, millistele
klientidele hageja teenust osutas ja kas või milliste teenustasu ta teenis, ei saanud ta hagi tagamise tõttu tavapärase majandustegevusega tegeleda, vaid pidi võtma laenu ja tasuma intressi, mida ta tavaolukorras ei oleks pidanud tegema. Sõltumata sellest, kas või millist teenustasu hageja kliendid maksid, oli igal juhul hageja täiendavaks kuluks laenuga seotud kulu. Laenu võtmise ja intressi tasumise tulemusena ei teeninud hageja täiendavat kulu, vaid jäi osast tulust ilma.
60.Sama moodi ei ole kostja põhistanud, millised on need täiendavad asjaolud, milliste tõendamiseks ta soovib nõuda välja raamatupidamisdokumendid ja aruanded. Sisuliselt soovib kostja täiendavatest tõenditest asuda uusi asjaolusid otsima, mis ei ole lubatav. Lisaks ei nähtu taotlusest, milliste konkreetsete tõendite väljanõudmist kostja soovib ning mis on need mitmed raamatupidamisdokumendid ja aruanded, mida OÜ-lt E F välja nõuda. Kohus leiab, et kui taotlus ka oleks konkretiseeritud, ei saa tõenditest tuleneda asjakohaseid asjaolusid, sest tehingu nõuetekohane raamatupidamise andmetes kajastamata jätmine ei tähenda automaatselt seda, et tehingut tehtud ei ole. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus kostja täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamata.
61.Vaidluse sisulises osas leidis hageja, et kuna ta ei saanud majandustegevuseks oma kontot kasutada, sõlmis ta OÜ-ga E F 17.03.2022 laenulepingu, mille alusel võttis laenu aastase intressiga 20%, mis on tavapärane intress tagatiseta laenu puhul. Kahe intressi arve alusel tasus hageja intressi 1 615,43 eurot, millelt hageja palus välja mõista ka viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 10.08.2022. Hageja pakub tolliagentuuri teenuseid ning raha oli vajalik, et tasuda klientide tollimakse. Saadud laenu arvelt tasus hageja 17.02.2022 Maksu- ja Tolliameti kontole 13 906,59 eurot ning tollimakse tuli ka tasuda 25.03.2022 ja 28.03.2022. Kostja väited selle kohta, et laenu oleks saanud soodsamalt, ei ole põhjendatud, sest kostja esitatud tõendite kohaselt oleks tulnud maksta vähem intressi, kuid oleks tulnud tasuda mitmeid laenuga seotud tasusid.
62.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja antud menetluses esitatud väited on vastuolus tsiviilasjas nr 2-22-3513 esitatud väidetega selle kohta, et hagejal on bilansi kohaselt raha 170 624,54 eurot ja ühe kuu kasum on 53 409,77 eurot. Lisaks leidis kostja, et ajal, mil hageja laenu võttis ja intressi tasus, olid hagi tagamise määrused jõus. Hageja ei ole tõendanud, et ta pidi klientide eest tollimakse tasuma. Alternatiivselt tuleb kahju hüvitist vähendada, sest kui hageja oleks võtnud laenu ainult 13 906,59 eurot, oleks tasumisele kuuluv intress olnud väiksem. Laenuleping on kuntslik, sest selles sisalduvad mitmed ebatavalised sätted ning laen on tagastatud sularahas. Lisaks oleks laenu saanud võtta soodsamalt.
63.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. TsMS § 391 lg 1 p 2 sätestab, et hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui muuhulgas ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise alus. Eeltoodust tuleneb sisuliselt see, et kui hagi tagamise määrus on tühistatud hagi tagamiseks vajaliku aluse puudumise tõttu, vastutab tagamist taotlenud pool teisele poolele tagamisega tekitatud kahju eest.
64.Harju Maakohtu 14.03.2022 määrusega rahuldati tsiviilasjas 2-22-3513 kostja hagi tagamise taotlus (toimiku lk 5-7) ja arestiti hageja arvelduskonto AS-s SEB Pank kuni 48 000 euro ulatuseni. 21.03.2022 määrusega samas asjas rahuldati kostja täiendav tagamise taotlus ja arestiti hageja konto AS LHV Pank kuni 33 058,32 euroni (toimiku lk 8-10). Tallinna Ringkonnakohus tühistas samas asjas 30.06.2022 tehtud määrusega varasemad hagi tagamise määrused (toimiku lk 11-14) hageja määruskaebuse alusel. Muuhulgas tugines kohus kostja väitele, et tal on käibevara bilansi kohaselt 170 624,54 eurot ja bilansi perioodil teenis ta kasumit 53 409,77 eurot.
65.Eeltoodust tuleneb siiski see, et hagi tagamist kohaldati hageja suhtes alusetult. Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 määruse kohaselt puudus tagamiseks alus ning sellest tulenevalt vastutab kostja hagejale tagamisega tekitatud kahju eest sõltumata sellest, et kuni Tallinna Ringkonnakohtu määruse tegemiseni maakohtu määrused kehtisid. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kahju ei kuulu hüvitamisele aja eest, mil formaalselt hagi tagamise määrus kehtis. Ühtlasi ei nõustu kohus kostja väitega, et kuna hageja esitatud andmete kohaselt oli tema käibevara bilansis 170 624,54 eurot, on hagi
tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue välistatud. Bilansis kajastatud käibevara ei ole automaatselt samastatav pangakontol olevate rahaliste vahenditega ning bilanss kajastab ettevõtte majanduslikku olukorda selle koostamise kuupäeval, mitte mõnel hilisemal ajahetkel. Seega ei saa ainuüksi seisuga 31.01.2022 koostatud bilansist (toimiku lk 44-48) teha järeldusi, et ettevõtte kõigi pangakontode arestimine mitu kuud hiljem ei takistanud tema igapäevast majandustegevust. Üldjuhul on ettevõtte pangakontode arestimine alati tema majandustegevust intensiivselt riivav meede, sest selline arest välistab igapäevaseks toimimiseks vajalike ülekannete tegemist.
66.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodud sätetest tuleneb, et isik, kelle alusetu taotluse alusel on ettevõtte pangakontod hagi tagamise korras arestitud, vastutab sellega tekitatud kahju eest.
67.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja sõlmis ajal, mil AS SEB Pank konto oli arestitud, OÜga E F 17.03.2022 laenulepingu (toimiku lk 22), mille alusel hageja laenas 25 000 eurot. Hageja pidi laenu koos intressidega tagasi maksma aasta hiljem 17.03.2023. Lepingu alusel pidi hageja tasuma intressi 20% aastas. Intresse tuli tasuda igakuiselt. Kostja heitis ette, et leping sisaldab mitmeid ebatavalisi tingimusi - poolte aadressid on ebaõiged ja kohtualluvus on antud Tallinna Linnakohtule, mida olemas ei ole. Samuti on lisatud lepingusse laenusaaja kohustus alluda kohesele sundtäitmisele nõude rahuldamiseks, millest kirjalikus vormis sõlmituna praktiliselt abi ei ole. Kohus leiab, et need ebakohasused lepingus ei võimalda kohtul tuvastada, et laenulepingut sõlmitud ei ole. Isegi juhul, kui mõni laenulepingu tingimus oleks tühine, ei too see kaasa laenulepingu kui terviku tühistamist. Ainuüksi kostja viidatud ebakohasused ei võimalda nõustuda kostja väitega, et laenuleping oleks kunstlikult sõlmitud ehk et hagejal ei olnud vajadust laenu võtta ning hageja ei ole laenu saanud.
68.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et E F OÜ kandis hagejale üle 25 000 eurot, viidates laenulepingule nr 17.03.2022 (toimiku lk 24). Kostja tagastas kogu laenu tagasi 13.07.2022 (toimiku lk 25). Seega on hageja tõendanud, et laenuleping on sõlmitud, laen on saadud ning ka tagasi makstud.
69.E F OÜ esitas hagejale 31.03.2022 arve nr 22009 intresside eest summas 205,48 eurot (toimiku lk 23) ja 13.07.2022 arve nr 22021 intresside eest summas 1410,95 eurot (toimiku lk 23 pöördel). Hageja esitas kaks orderit (toimiku lk 84-85), millest nähtub, et E F OÜ on hagejalt 14.04.2022 vastu võtnud 205,48 eurot ja 13.07.2022 1410,95 eurot. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et ainuüksi laenu intresside tasumine sularahas välistaks hageja nõude rahuldamise. Sularahas tasumise näol on tegemist seadusliku makseviisiga ning kohtul puudub alus kahelda intressi tasumises.
70.Kohus ei nõustu kostja väitega, et intressi arvestus oli ebaselge. Hageja selgitas, et perioodi 17.03.2022 - 31.03.2022 eest oli intressi arvestatud summas 205,48 eurot ja perioodi 01.04.2022 13.07.2022 eest summas 1410,95 eurot. Hageja selgitas, et kui laenu summaks on 25 000 eurot ja intressi protsent on 20 % aastas, on intressi määr päevas 0,054795 % ning intressi summa päevas 13,69863 eurot. Esimese arve alusel oli intressi arvestus esitatud 15 päeva osas ning intressi summa oli 205,48 eurot (15 x 13,69863 eurot). Teine arve on esitatud perioodi 01.04-13.07.2022 eest ning nimetatud perioodis on 103 päeva, mis teeb intressi summaks 1410,95 eurot (103 x 13,69863 eurot). Seega pidi kostjale olema arusaadav intressi arvestus.
71.Hageja äriregistri andmetest (toimiku lk 49-51) nähtub, et hageja tegevuseks on tolliagendi tegevus. Hageja esitas Maksu- ja Tolliameti kodulehe väljavõtte (toimiku lk 87), millest nähtub, et 06.10.2016 oli hageja kandnud üle 45 000 eurot ning tegu oli tagatisega. Hageja esitas tõendid (toimiku lk 102-106), milliste kohaselt oli hagejal tolliagentuuri tegevusluba, mis oli väljastatud 07.10.2016. Kostja esitas omakorda väljavõtted hageja kodulehelt (toimiku lk 121-122), milliste kohaselt osutas hageja tolliprotseduuride teenust. Järelikult on tõendatud, millise majandustegevusega hageja tegeles.
72.Hageja esitas kohtule väljavõtted Maksu-ja Tolliameti ettemaksukonto toimingutest (toimiku lk 107-110), millistest nähtub, et 17.03.2022 tasus hageja kokku tolli- ja käibemaksuna 13 906,59 eurot. 25.03.2022 tasus hageja veel käibemaksuna 4088,27 eurot ja 28.03.2022 tolli- ja käibemaksuna 8073,07 eurot. Kokku tasus hageja 25.03.2022 ja 28.03.2022 12 161,34 eurot. Kohtu hinnangul ei oma sisulist tähtsust see, milliseid makse hageja tasus või kas ta tegi seda oma klientide eest või mitte. Hagejal tuli majandustegevuses tegutseva ettevõttena tasuda ettevõtlusega seotud makse ning seda ei oleks ta saanud teha, kui tema kontol ei oleks rahalisi vahendeid olnud.
73.Hageja esitas kohtule oma AS LHV Pank konto väljavõtte (toimiku lk 83), millest nähtub, et E F kandis hagejale laenu üle 17.03.2022 summas 25 000 eurot ning samal päeval (ehk enne antud konto arestimist) on hageja tasunud Maksu- ja Tolliametile maksudena 13 906,59 eurot. Hageja esitas AS SEB Pank konto väljavõtte (toimiku lk 86), millest nähtub, et sellel kontol oli seisuga 17.03.2022 15 170,82 eurot. Alates14.03.2022 oli see konto arestitud ning järelikult ei saanud hageja kasutada kontol olevaid rahalisi vahendeid maksude tasumiseks. Vaatamata kostja üldsõnalistele etteheidetele ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et hagejal ei oleks olnud kohustust maksude tasumiseks selleks, et oma majandustegevust teostada. Eeltoodud tõenditega kogumis on kohtu hinnangul tõendatud, et kuna kostja taotluse alusel oli hageja konto AS-s SEB Pank arestitud, tuli hagejal võtta laenu, et täita oma maksukohustusi.
74.Kuna hageja pidi igapäevaste maksukohustuste täitmiseks võtma laenu, oli tema täiendavaks kuluks ehk kahjuks laenult tasutav intress. Kostja ei ole põhistanud, milliste asjaolude esinemise tõttu ei ole intressi näol tegemist hagejale tekkinud kahjuga. Kui ka hageja tavapärase majandustegevuse raames teenis tulu, ei pidanud ta eeldama, et selle tulu teenimiseks tuleb tal täiendavalt maksta laenuintresse. Intressi maksmine on põhjuslikus seoses kostjale etteheidetava teoga.
75.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et kahju hüvitis kuulub vähendamisele, sest hageja oleks saanud laenu võtta väiksema intressiga. Kostja esitas kohtule väljavõtte veebilehelt hoovi.ee (toimiku lk 9293), millest nähtub, et tagatiseta ettevõtte laenu puhul summas kuni 10 000 eurot on intress alates 1,25% kuus. Samas tuli tasuda ka lepingutasu 193 eurot, millele lisandub 7,9% laenusummast ning samuti tuli tasuda haldustasu 7,95 eurot. Veebilehe laen.ee väljavõtte järgi (toimiku lk 94) tuli kuni 35 000 euro suuruse laenu tasumisel maksta intressi alates 1,5% kuus, samuti tuli tasuda lepingutasu alates 1% laenusummast. Väljavõte veebilehelt laenatargalt.ee tõendab, et aastane intressimäär võis olla 10-15%. Eesti Panga andmetel on mittefinantsettevõtetele antud laenude intressimäärad (toimiku lk 96-97) märtsis 2022 kuni 250 000 euro suuruse laenu puhul pikaajalise lepingu korral 3,51% ja lühiajalise lepingu korral 3,59%. Samas tuleb arvestada, et hageja võetud laen oli tagatiseta laen.
76.Kohus leiab, et kostja on küll esitanud tõendid, et oleks saanud laenu soodsama intressiga, kuid kostja on jätnud tähelepanuta, et tagatiseta laenu puhul oleks hageja sellisel juhul pidanud tasuma lisaks intressile täiendavaid tasusid ja kulusid. Vaidluse sisu seisneb selles, kas hagejal oleks võimalik saada tagatiseta laenu oluliselt soodsamalt ehk palju väiksema kuluga, kuid kostja esitatud tõenditest otseselt sellist järeldust teha ei saa. Kuna kostja vastuväited on kogumis põhjendamatud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 615,43 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjal tuleb hageja kasuks välja mõista viivis kahju hüvitiselt 1 615,43 eurolt alates 10.08.2022 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
77.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
78.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulu õigusabile ja riigilõivu 385 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osutati kokku 18 h ja 09 min ning kulu on 2541 eurot. Hageja palus menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta summas 2926 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Kulude suurust pidas kostja ebamõistlikult ülepaisutatuks. Kostja nõudis, et kohus kohustaks hagejat esitama õigusbüroo arved ja maksekorraldused arvete tasumise kohta.
79.Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja õigusabikulude ülemäärasuse osas ei ole sisuliselt põhistatud. Kostja enda kulud õigusabile on olnud samas suurusjärgus. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on mõistlik ja kooskõlas kohtule esitatud dokumentide sisu ning mahuga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik. Kostja ei ole ka esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda, et hagejal on tekkinud kohustus õigusabi eest tasuda. Menetlusnormidest ka ei tulene, et õigusabikulude teiselt poolelt väljamõistmise eelduseks on kulude faktiline kandmine ehk nende täielik tasumine enne menetluskulude taotluse esitamist. Kohtul puudub alus kahelda selles, et hagejal on tekkinud kohustus tasuda oma esindajale osutatud õigusabi eest.
80.Eeltoodut kokku võttes tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2926 eurot, millest 385 eurot on riigilõiv ja 2541 eurot on kulu õigusabile. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 2926 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2024. a otsusega nr 2-22-11651
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.