TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi A. F. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
13 427,51 eurot
Asja läbivaatamise viis
Hageja: TF Bank AB (publ.) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kolmas isik hageja poolel: Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697) Kostja: A. F. (isikukood XXX) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine põhivõla nõudest 2836,15 euro ulatuses, intressi 611,49 eurot nõudest, haldustasu 23,60 eurot nõudest, sissenõutavaks muutunud viivise 4754,98 eurot nõudest ja edasiulatuva viivise nõudest osas, mis ületab seadusjärgsele viivisemäära alusel arvestatud viivist.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 10.06.2019 sõlmitud lepingu nr XXX alusel uuesti määratud, kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 999,03 eurot, viivis põhiosamaksetelt perioodi 11.06.2024 – 25.11.2025 eest 102,71 eurot ning viivis 999,03 eurolt alates 26.11.2025 kuni 999,03 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos välja mõistetud viivisega 102,71 eurot mitte rohkem kui 999,03 eurot.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja 10.06.2019 sõlmitud lepingu nr XXX alusel uuesti määratud tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed järgmiselt: 10.12.2025 41,32 eurot 10.01.2026 41,32 eurot 10.02.2026 41,32 eurot 10.03.2026 41,32 eurot 10.04.2026 41,32 eurot 10.05.2026 41,32 eurot 10.06.2026 41,32 eurot 10.07.2026 41,32 eurot 10.08.2026 41,32 eurot
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 toodud osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulu hüvitise nõue 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 443,44 eurot.
2
7.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 25.08.2023 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 6148,92 eurot, intress 611,49 eurot, haldustasu 23,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4754,98 eurot ja viivis alates 26.08.2023 kuni põhinõude summas 6148,92 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 29,9% aastas.
2.03.04.2025 teatas hageja, et loobub ümberarvestuse korral täiendava laenu summast 1242,22 eurost ning palub kostjalt välja mõista põhiosa jääk 3312,77 eurot ja viivis lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast so 11.06.2024 kuni kohase täitmiseni lepingujärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ning et hageja ei nõua VÕS § 94 järgset intressi, vaid ainult põhiosa, so tagastamata laenu. 23.09.2025 esitas hageja alternatiivse nõude, mille kohus menetlusse võttis lisaks eeltoodud nõudele. Alternatiivses nõudes palub hageja - mõista kostjalt hageja kasuks välja 10.06.2019 sõlmitud ja 15.07.2020 muudetud lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 2396,38 eurot, vastavalt 23.09.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksetele, - mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 10.06.2019 sõlmitud ja 15.07.2020 muudetud lepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised väited.
3.1.Hageja ja kostja sõlmisid 10.06.2019 lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 4958,22 eurot. 6.04.2020 sõlmisid pooled lepingu muudatuse, mille sõlmimise hetkeks oli laenujääk 5673,82 eurot, millest täiendav laenusumma oli 1242,36 eurot. 15.07.2020 sõlmisid pooled lepingu muutmise kokkuleppe, mille järgi uueks laenusummaks oli 6166,03 eurot. Kostja arvelduskontole ei ole refinantseerimislepingute alusel raha kantud. 10.06.2019 leping nr XXX on sõlmitud kirjalikus vormis, kostja poolt digiallkirjastatud. Lepingutes on olemas kõik VÕS § 404 sätestatud andmed. Kui laenu väljastamiseks lõppotsus on positiivne ja ollakse valmis lepingusse minema, siis edastatakse laenusaaja e-postile link allkirjastamiseks. Peale allkirjastamist saab laenusaaja igal ajal iseteenindusse sisse logida (ID3
kaardiga käib tuvastamine) ja sealt võtta nii graafik, makseteatised kui ka lepingudokumendid. 10.06.2019 lepingu alusel sai kostja krediiti 4 958,22 eurot. Lepingu refinantseerimisel 16.04.2020 anti kostjale täiendav krediit 1242,36 eurot ning laenujääk 5673,82 eurot hõlmas ka 10.06.2019 järgset laenujääki. 15.07.2020 sõlmisid pooled lepingu muutmise kokkuleppe, mille järgi oli laenude krediidijääk sõlmimisel 6166,03 eurot. Muudatusega pikendati tagasimaksete tähtaega. 16.04.2020 muudatuse lepingu aluseks olid järelmaksulepingud, mille osas kohus eeldatavalt leiab samuti, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuna järelmaksu müügilepingute puhul kontoväljavõtteid ei nõutud. Seega ümberarvestuses hageja ei esita täiendava krediidi osas 1242,36 ümberarvestust, vaid lähtub vaid algsest lepingust, so 10.06.2019 antud lepingust, millega väljastati krediiti 4958,22 eurot.
3.2.Kostja on kokku on tasunud 1645,45 eurot, seega arvestades kõik maksed põhiosa katteks on põhiosa jääk 3312,77 eurot. Hageja ei nõua VÕS § 94 järgset intressi, vaid ainult põhiosa, so tagastamata laenu. Kuna hageja loobub ümberarvestuse korral täiendava laenu summast 1242,22 eurost, siis hageja leiab, et ümberarvestuse korral tuleb lähtuda algsest, so 10.06.2019, lepingu tagasimakse graafikust, kuna täiendavalt laenu hageja ei arvestata juurde (seega laenusumma ei suurene ja lepingu tingimused ei muutu) ning tagastamisele kuuluks vaid algse lepingu alusel väljastatud laen. Algse lepingu alusel tuli tagastada krediit hiljemalt 10.06.2024. Seega on lepingu lõpptähtpäev saabunud.
3.3.13.09.2024 on toimunud nõuete loovutamine, millega TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas oma nõuded sh nõude A. F. vastu Rediem Capital AB-le. Nõude loovutamisest on teavitatud ka kostjat.
3.4.Vastuseks kostja viivise vähendamise taotlusele leiab hageja, et kostja väited raske majandusliku seisukorra kohta ei ole tõendatud. Ei ole eluliselt usutav, et kostja on maksevõimetu. Füüsilise isiku majandusliku seisundi hindamisel tuleb eelkõige arvesse võtta igakuiseid sissetulekuid. Seega peaks kohus kostja majandusliku seisundi hindamiseks kohustama kostjat esitama pangakonto väljavõtted, kus kajastuvad andmed kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta.
3.5.Vastuseks kostja tasaarvestuse avaldusele märgib hagejale, et arusaamatuks jäävad kostja viited käenduslepingule. Nõude aluseks ei ole käendusleping.
4.Kostja on esitanud 29.02.2024 ja 02.04.2025 vastused hagile. Kostja vaidleb hagile vastu järgmiste põhjendustega.
4.1.Kostja on seisukohal, et temaga 10.06.2019, 15.04.2020 ja 15.07.2020 sõlmitud laenulepingud võivad olla tühised vastutustundetu laenamise põhimõtete rikkumise tõttu. Nende lepingute näol on tegu tarbijakrediidilepingutega – seejuures on 10.06.2019, 15.04.2020 lepingud täielikult refinantseerimislepingud. Krediidiandja ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepinguid sõlmida, kuna kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostjal olid suured kohustused teiste võlausaldajate ees ja polnud piisavat sissetulekut nende täitmiseks. Hageja pidi kostjalt küsima konto väljavõtet ning põhjalikult kontrollima, kas on kostja võimeline tasuma lepingu maksed arvestades kostja kohustusi ja sissetuleku. Kostja arvates ei ole krediidiandja midagi teinud selleks, et kuidagi kostja maksevõimelisust kontrollida, kostja ei olnud võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt, mille tulemusel tekkisid tal arvukad maksehäired. Kui krediidiandja oleks enne lepingute sõlmimist kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet, mida krediidiandja ei teinud, oleks olnud selge, et kostja on maksevõimetu ja laenukõlbmatu klient ning krediidiandja ei oleks tohtinud kostjaga lepingut sõlmida.
4.2.Lepingud on tühised ja tarbijakrediidilepingu sätteid ei ole järgitud. Hagi materjalidest ei nähtu, et kostja oleks laenulepingu sõlmimiseks esitanud tahteavalduse. Hageja ei ole selgitanud, kunas ja mis asjaoludel on kostja sellise tahteavalduse esitanud. Hageja poolt 4
esitatud tõenditest s.o. lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabeleht ei tõenda lepingu sõlmimist on võimalik järeldada, et lepingus puuduvad kohustuslikud andmed VÕS § 404 sätestatust. Hageja esitatud Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabelehes toodud krediidi kulukuse määr on avaldatud numbrina, selle kujunemine ei ole kuidagi jälgitav ega kontrollitav. Laenuandja ei ole esitanud tõendi selle kohta, et teabeleht oli kostjale saadetud enne lepingu sõlmimist, seega kostja asub seisukohale, et laenuandja on rikkunud oma lepingueelset kohustust kostja kui tarbija lepingueelse teavitamise osas.
4.3.Kostja taotleb viivise vähendamist. Ka seaduslikus määras arvestatud viivise maksmine käib kostjale üle jõu. Kostja palub kohtul vähendada viivist ülesütlemise eelse ja ülesütlemise järgse perioodi eest. on korduvalt pöördunud J OÜ (hageja esindaja) poole palvega esitada võlg kohtusse (Lisa 2), kostja palve sõlmida kokkulepet kohtu kaudu oli tingitud sellest, et J OÜ poolt esitatud võla jääk oli liiga suur ning kostjale arusaamatu. Seega on kostja seisukohal, et hageja on tahtlikult venitanud asja lahendamisega ning sellega tekitanud kostjale kahju viiviste suuruse näol. Kostjal on mitmeid kohustused teiste võlausaldajate ees. Viivise nõudmine kostjalt lepingujärgses määras asetab kostja raskesse majanduslikku olukorda. Juhul kui kohus otsustab hagi rahuldada ja kostjalt viivise välja mõista, palub kostja kohtul viivist vähendada võimalikult suures ulatuses ja lisaks piirata viivist selliselt, et kõrvalnõuded kokku ei ületaks väljamõistetud põhivõlga.
4.4.Kui võlausaldaja ei teavita käendajat käenduslepingu sõlmimisel olulistest asjaoludest ja talle tekib teatamiskohustuse rikkumise tõttu kahju, siis on tal õigus esitada võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue, mida ta saab kasutada võlausaldaja nõude tasaarvestamiseks VÕS § 197 järgi. Käesolevaga kostja tasaarveldab oma laenulepingutest tekkinud kohustused ja muud laenuga kaasnenud kohustused hageja nõudega kostja vastu. Kostjal on tekkinud kahju (ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, menetluskulude jms näol) mida ta soovib tasaarveldada hageja nõudega.
4.5.Hageja ei ole kostja võlausaldaja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Menetlusosalised on avaldanud, et on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras seega asja läbivaatamise viisiks kirjaliku menetluse. Peale hageja poolt esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmist oli kostjal vastavalt menetlusse võtmise määrusele õigus esitada kohtule kirjalik vastus täiendatud hagiavaldusele 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse kostjale kättetoimetamisest. Eraldi tähtaeg oli antud ka menetluskulude nimekirja esitamiseks ning teise poole menetluskuludele vastuväidete esitamiseks. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, vastuväited hageja menetluskuludele, 25.09.2025 menetlusse võetud alternatiivsele nõudele kostja täiendavat vastust ei esitanud. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. TsMS § 429 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus võtab loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise korral ei saa sama nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Hageja on esitanud nõudest osalise loobumise. Kohus võtab osalise loobumise vastu. Kuivõrd hageja loobus osaliselt nõudest, nõudes võlga VÕS § 403 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt, ei hinda kohus vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist.
5
6.Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud
6.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
6.2.Hageja on kohtule esitanud refinantseerimislaenulepingu (dtl 384), mille kostja on digiallkirjastanud 10.06.2019. Digiallkirjastatud konteineris on lepingueelne teave, refinantseerimislaenulepingu eritingimused, laenulepingu üldtingimused, maksegraafik ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Lepingudokumendid olid hageja väitel kostjale kättesaadavad hageja iseteeninduskeskkonnas. Nimetatud lepingudokumentides on välja toodud laenusumma (4 958,22 eurot), intress 19,90 % aastas, 0,055 % päevas, viivisemäär 19,90 % aastas, 0,055 % päevas, krediidi kulukuse määr 23,09%, lepingutasu 0 eurot, laenuhaldustasu 2,90 eurot kuus, tagasimaksete periood, kuupäevad ja summad, lepingust taganemise tingimused ja järelevalveasutuse andmed. Kostja väitel ei sisalda leping kõiki seadusega nõutud andmeid, samas ei ole kostja välja toonud, mis andmed siis puudu on. Kohus ei tuvastanud, et lepingust puuduks VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Laenu väljamaksmise kohta on lepingus märgitud, et hageja tasub laenusumma otse kreeditoridele (loetletud 4 krediidiandjat, kellest ükski ei olnud hageja, ja 9 lepingu summad). Lepingu kohaselt kostja isiklikule arveldusarvele lepingu alusel midagi makstud. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, et laenu välja ei makstud. Hagis tugines hageja ka kahele lepingu muutmise kokkuleppele, ent hiljem loobus sellest. Kohus siiski märgib, et lepingu esimene muudatus, 16.04.2020 oli kolme hageja enda poolt varasemalt antud laenu refinantseerimine (seeläbi laenusumma suurendamine, st teise muudatuse kohaselt kostjale raha välja ei makstud, st laenu juurde ei antud). Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimiseks, leping on nõutud vormis, leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen on (kostja varasematele krediidiandjatele) välja makstud. Krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra.
7.Hageja nõuded
7.1.Kostja on nõudele esitanud vastuväite, et hageja ei ole võlausaldaja ja et talle jääb ebaselgeks hageja ja Rediem Capital AB juriidiline seos. Hageja väitel toimus 13.09.2024 nõuete loovutamine, millega TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas oma nõuded sh nõude A. F. vastu Rediem Capital AB-le ning nõude loovutamisest on teavitatud ka kostjat. Kohus on 05.12.2024 kohtumääruses (dtl 189) kaasanud Rediem Capital AB menetlusse kolmanda isikuna iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolele kuna krediidiandja õigusjärglasel Rediem Capital AB-l on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse õiguseelneja kasuks. Kohus selgitas, et tulenevalt võlaõigusseaduse § 164 lõikest 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku 6
nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning seega pole loovutamise puhul kostja nõusolek vajalik, samuti ei oma tähtsust, kas nõue loovutatakse Eestis või välisriigis registreeritud äriühingule. TsMS § 210 lg 2 ja 3 sätestavad, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta asja menetlust. Kuivõrd aga kostja ei andnud nõusolekut selleks, et nõude omandanud Rediem Capital AB astuks hagejana TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali asemele, jättis kohus Rediem Capital AB sellekohase taotluse rahuldamata ning kaasas Rediem Capital AB menetlusse kolmanda isikuna. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust hagi rahuldamata jätmiseks, sest kohus on tuvastanud, et hageja oli krediidiandja, loovutas lepingust tuleneva nõude kolmandale isikule, kes on menetlusse kaasatud hageja poolel ning jõustunud kohtuotsus kehtib ka isiku kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks.
7.2.Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Kostja varasemate krediidilepingute katteks maksis hageja lepingu alusel välja 4958,22 eurot. Hageja väitel on kostja tagasimakseid kokku teinud 1645,45 eurot. Hageja ei nõua VÕS § 94 järgset intressi ja arvestab kõik tasutu laenusumma katteks. Kostjal on seega saadud laenust tagastamata 3312,77 eurot. Kostja vastas, et ta pole nõus põhivõla jäägi ja seadusjärgse viivise väljamõistmisega. 10.06.2019. a sõlmitud lepingu järgi tuli laen tagastada 10.06.2024. Selles lepingus endas ei ole lepingu numbrit (hageja väitel kannab leping numbrit XXX), kuid kostja poolt digiallkirjastatud faili pealkirjas on „Signed_PN_XXX“ (dtl 384). Number XXX on märgitud 15.04.2020 lepingusse (dtl 20, kostja on lepingu digiallkirjastanud). Hageja selgitas (dtl 415), et lepingu number oli XXX ning hagiavalduses toodud lepingu nr XXX on hageja süsteemi viitenumber, milles sisaldub lepingu number. 15.04.2020 leping oli refinantseerimisleping ning sellega refinantseeriti kolm hageja enda antud varasemat laenu, kokku 1242,36 eurot. Lepingusse on aga märgitud ka laenujääk 5673,82 eurot ning lepingu osaks olev maksegraafik on koostatud sellele laenujäägile (maksegraafiku kohaselt tuli tasuda 84 osamakset, 10.05.2020-10.04.2027). Kohus saab hagejast aru nii, et 15.04.2020 leping sisaldas seega ka 10.06.2019 lepingu laenujääki ning seega muudeti 15.04.2020 lepinguga ka 10.06.2019 lepingust tuleneva laenu tagastamise tähtaega. 15.07.2020 sõlmiti kolmas leping (dtl 32, kostja poolt digiallkirjastatud). Hageja selgituste kohaselt lepinguga laenu juurde ei antud, muudeti laenu tagastamise tähtaega. Lepingus on kirjas, et lepinguga muudetakse laenulepingut nr XXX, et kliendi kontole rahalist lisasummat ei kanta, osamaksete arv on 120 ning maksegraafiku kohaselt tuli osamaksed tasuda 10.08.2020 kuni 10.07.3030. Kuivõrd hageja nõuab 10.06.2019 antud laenu põhivõlga, siis järelikult ei olnud 15.07.2020 lepingu sõlmimise ajaks 10.06.2019 laen tasutud. Seega pikendati kolmanda lepinguga ka 10.06.2019 laenu tagastamise tähtaega. Kohus selgitas hagejale, et hageja ei saa laenu tagastamise tähtaja osas tugineda valikuliselt üksnes algsele lepingule, kui lepingut selles osas on muudetud. Eeltoodust tulenevalt tegi kohus hagejale ettepaneku määrata tagasimaksed uuesti, sest tuleks 10.06.2019. a sõlmitud lepingu alusel antud laen tuleks eeltoodu kohaselt tagastada osamaksetega kuni 10.07.3030.
7.3.Hageja esitas nõutud ümberarvestuse ja määras tagasimaksed uuesti. Hageja väitel sai kostja krediiti 4958,22 eurot ning on teinud tagasimakseid kokku 1645,45 eurot ning arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 23.01.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Hageja esitas alternatiivse nõude mõista edasiulatuvalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, mille kohus 13.10.2025 menetlusse võttis. Hageja on uuesti määranud 120 võrdse suurusega tagasimakset, perioodile 10.08.202010.07.2030, summas 4958,22 eurot. 7
Arvestades kostja poolt tasutu uuesti määratud osamaksete katteks, on kostjal täielikult tasutud osamaksed kuni 10.10.2023 ning osaliselt, 33,97 euro ulatuses, ka 10.11.2023 osamakse. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud osamaksed: 10.11.2023 osamakse 7,35 euro ulatuses ning 10.12.2023 kuni 10.11.2025 igakuised osamaksed 41,32 eurot kuus, kokku 999,03 eurot. Kohus rahuldab hageja algse nõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud uuesti määratud tagasimaksed kokku 999,03 eurot VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja 4034 lg 7 alusel.
7.4.Hageja nõuab hagis viivist alates 11.06.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus arvestas selle nõude alusel viivise kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhiosamaksetelt järgmiselt: sissenõutavaks muutumise kuupäev 11.06.2024 11.07.2024 11.08.2024 11.09.2024 11.10.2024 11.11.2024 11.12.2024 11.01.2025 11.02.2025 11.03.2025 11.04.2025 11.05.2025 11.06.2025 11.07.2025 11.08.2025 11.09.2025 11.10.2025 11.11.2025
summa 296,59 41,32 41,32 41,32 41,32 41,32 41,32 41,32 41,32 41,32 41,32 41,32 41,32 41,32 41,32 41,32 41,32 41,32 kokku
Kostja taotleb viivise vähendamist, selgitades, et ka seadusjärgses määras arvestatud viivise maksmine käib kostjale üle jõu. Kostja palub kohtul vähendada viivist ülesütlemise eelse ja ülesütlemise järgse perioodi eest ja lisaks piirata viivist selliselt, et kõrvalnõuded kokku ei ületaks väljamõistetud põhivõlga. VÕS § 162 lõike 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seaduse kohaselt tuleb viivise vähendamise taotluse puhul arvestada eelkõige võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuivõrd kohus tuvastas, et nõude ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostjal üles ütlemise ajal võlga, ei saagi sellele kuupäevale eelnevalt viivist välja mõista. Seega saab viivise vähendamise taotlus puudutada üksnes seda viivist, mida hageja nõuab alates 11.06.2024. Kohustuse täitmise ulatus – nõude ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud ca 1/3. Kostja põhjendab, et tal on raske varaline olukord ning mitmed kohustused teiste võlausaldajate ees; viivise nõudmine kostjalt lepingujärgses määras asetab kostja raskesse majanduslikku 8
olukorda. Kostja ei ole välja toonud, kelle ees ja kui suured võlad kostjal on. Kostja on vastusele lisanud vastuse koostamise aja seisuga taust.ee väljavõtte (dtl 130), millest nähtub Ü OÜ võlgnevus 62,38 eurot, mis on märgitud 10.09.2021 seisuga lahendatuks, J OÜ eest 1218,71 eurot, mis on märgitud 08.02.2024 seisuga lahendatuks ning kaks kehtivad maksehäiret – H AS ees 510,63 eurot ning J OÜ eest 13 005,99 eurot. Viimane on kohtu arusaamise järgi sama nõue, mis käesolevas menetluses. Seega kostja esitatust nähtub lisaks hageja nõudele veel üks nõue summas 510,63 eurot. Kostja ei ole esitanud mingeid täiendavaid andmeid ega tõendeid enda praeguse majandusliku olukorra kohta. Teise lepingupoole ehk hageja õigustatud huvi – hageja on esitanud vastuväited kostja viivise vähendamise taotlusele, tuginedes sellele, et kostja väited raske majandusliku seisukorra kohta on tõendamata ja sisustamata. Oma õigustatud huvidest VÕS § 162 lg 1 mõttes hageja vastanud ei ole. VÕS § 113 kohase, seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja hüvitamisele kuuluva kahju suuruse arvestamist. Viivis väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral alati nõuda, sõltumata tegelikust kahjust. Sellest tulenevalt on viivisel lisaks kompensatsioonilisele iseloomule ka teatud sanktsiooniline iseloom. Samas on Riigikohus leidnud, et reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi kui kahju sissenõudmise lihtsustamine. Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-6605, (p 18) on Riigikohus selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Muu kui rahalise kohustuse rikkumise juhuks kokku lepitud leppetrahvi puhul võib võlausaldaja tõendada ka muu täitmishuvi olemasolu. Rahalise kohustuse puhul peaks see olema kohustuse olemusest tulenevalt reeglina välistatud. Hageja ei ole tõendanud (ega ka esile toonud), et tema kahju oleks suurem põhivõlast ja kohus leiab, et hageja viivisenõuet saab kindlasti piirata põhivõla summaga. Kohus arvestas kohtuotsuse tegemise aja seisuga välja sissenõutavaks muutunud põhivõlalt viivise, mis on 102,71 eurot. Kohtu hinnangul ei ole viivis sellises summas ebamõistlikult suur. VÕS § 162 lõige 1 ei piira, et kohus võiks viivise vähendamise taotluse lahendamisel arvesse võtta ka muid kaalutlusi (sellele viitab sõna „eelkõige“ VÕS § 162 lõikes 1). Kohus arvestab, et hageja nõuab vähem, kui seadus võimaldaks, hageja on loobunud VÕS § 403 4 lg 7 kohasest seadusjärgse intressi nõudest. Seetõttu leiab kohus, et ebamõistlikult suur ei ole ka edasiulatuvalt välja mõistetav viivis, mida kostjal tuleks tasuda juhul, kui ta viivitab otsusega välja mõistetud võla tasumisega. Edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad igakuised osamaksed on aga sedavõrd väikesed (41 eurot kuus) ning kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund ka sellist summat kuus tasuda ei võimaldaks. Seetõttu ei leia kohus, et peaks edasiulatuvalt välja mõistetavate kuumaksete osas piirama viivisenõuet. Kohtu hinnangul ei oleks õiglane ka piirduda üksnes juba sissenõutavaks muutuvate viivistega, sest sellisel juhul kaoks kostjal motivatsioon üldse võlga tasuda. Kohus rahuldab VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel kostja algse viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja viivise seadusjärgse määra alusel. Kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud uuesti määratud tagasimaksetelt alates 11.06.2024 kuni 25.11.2025 kokku 102,71 eurot. Edasiulatuvalt alates 26.11.2025 mõistab kohus välja viivise 999,03 eurolt seadusjärgse viivisemäära alusel kuni 999,03 euro tasumiseni, kuid kokku koos välja mõistetud viivisega 102,71 eurot, mitte rohkem kui 999,03 eurot.
7.5.Kuivõrd kostja ei ole pika aja jooksul tagasimakseid teinud, on kohtu hinnangul põhjendatud hageja kartus, et kostja ei pruugi tasuda ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid 9
uuesti määratud tagasimakseid. Vältimaks uut kohtuasja, millega seonduksid uuesti menetluskulud, mõistab kohus seega kostjalt edasiulatuvalt välja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja igakuised osamaksed 10.12.2025 kuni 10.06.2030, 41,32 eurot kuus, ja viimase makse 41,14 eurot, tasumise tähtajaga 10.07.2030. Alternatiivses nõudes nõuab hageja ka edasiulatuvalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, kui kostja ei tasu edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt. Kohus rahuldab hageja alternatiivse viivisenõude ja mõistab kostjalt välja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras VÕS § § 101 lg 1 punkti 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 369 alusel.
7.6.Hageja ei ole sõnaselgelt välja toonud, et ta loobuks ka võla sissenõudmiskulude nõudest. Hageja selgitab, et õigus nõuda võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist tuleneb lepingu tingimuste punktist 3.7. ning VÕS § 1132 lõikest 2. Hageja väitel tekkisid võla sissenõudmiskulud järgmiselt: 26.08.2021. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2.08.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 17.08.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot. Eeltoodud ümberarvestuse kohaselt on kostja viivituses osamaksete tasumisega alates 11.11.2023, st eeltoodud sissenõudmiskulude tekkimise ajal ei olnud kostja ümberarvestuse kohaselt viivituses, leping ei ole lõppenud ning seega ei ole võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldused täidetud. Seega jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldatama.
8.Kostja tasaarvestuse nõue Kostja on vastuses hagile esitanud tasaarvestamise avalduse, soovides tasaarveldada oma laenulepingutest tekkinud kohustused ja muud laenuga kaasnenud kohustused hageja nõudega kostja vastu kahjuga, mis tal on tekkinud ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, menetluskulude jms näol. Kostja viitab seejuures käenduslepingule, kuid ei ole esile toonud, millises käenduslepingust käib jutt. Hageja märkis vastuses kostja seisukohale, et hagejale jääb arusaamatuks kostja viide käenduslepingule. Nõude aluseks ei ole käendusleping. Kostja sellega seoses hiljem midagi täiendavalt ei selgitanud. Kuivõrd hageja nõude aluseks on tarbijakrediidileping, millega laenu anti kostjale, siis ei ole ka kohtu hinnangul kostja abstraktne viide käenduslepingule asjakohane. Samuti ei ole kostja selgitanud, milles seisneb talle tekkinud kahju olukorras, kus hageja on nõude ümberarvestanud ning loobunud ka seadusjärgse intressi nõudest, nõudes üksnes laenuks antud summa tagastamist ja viivist seadusjärgses määras. Kohus on seisukohal, et VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ümber arvestatud nõue, eriti veel olukorras, kus hageja ei nõua ka seadusjärgset intressi, ei kujuta endast ülemäärast nõuet. Seetõttu ei rahulda kohus kostja tasaarvestusnõuet.
9.Menetluskulud Kohus rahuldas hagi osaliselt. Enne hagist osaliselt loobumist oli hagi hind 13 427,51 eurot; algses hagis põhivõla nõue oli 6148,92 eurot, intress 611,49 eurot, haldustasu 23,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4754,98 eurot (ajavahemiku 24.01.2021-25.08.2023 eest) ja viivis alates 26.08.2023 kuni põhinõude summas 6148,92 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 29,9% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 1838,52 eurot. Peale hagist osaliselt loobumist nõudis hageja põhiosa 3312,77 eurot ja viivist alates 11.06.2024 kuni kohase täitmiseni lepingujärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alternatiivses nõudes nõuab hageja 3312,77 eurot osaliselt sissenõutavaks muutunud võlana ning osaliselt edasiulatuvate maksetena ning viivist edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvatelt 10
osamaksetelt. Kohus mõistis välja 3312,77 eurot põhinõude, seega rahuldas kohus täielikult peale hagist osaliselt loobumist menetlusse jäänud põhinõude. Sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldas kohus osaliselt, mõistes sissenõutavaks muutunud viivise välja mitte 3312,77 eurolt, vaid 999,03 eurolt. Viivis 3312,77 eurolt alates 11.06.2024 kuni otsuse tegemiseni oleks olnud 546,15 eurot. Kohus mõistis välja 102,71 eurot. Seega jätab kohus rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 443,44 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 167 lg 2 esimese lause kohaselt, kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-23-126294 30.09.2024 tehtud otsuses märkinud, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada seda, hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tallinna Ringkonnakohus tühistas selles lahendis maakohtu poolt menetluskulude jaotuse (kohus jaotas vastavalt hagi rahuldamise ulatusele) ja määras, et vastutustundliku laenamise kohtuse rikkumise tõttu jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Täpsemalt märkis ringkonnakohus: „Kuigi maakohtu otsuse tegemise aja (01.03.2024) seisuga oli sissenõutavaks muutunud võlg 1089 eurot ning maakohus otsustas rahuldada suuremas osas ka hageja hiljem alternatiivselt esitatud põhinõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks, olid poolte menetluskulud suures osas tingitud sellest, et hageja oli rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvestades nii seda, et suur osa kuludest tekkis seetõttu, et hageja ei olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja öelnud nõuetekohaselt laenulepingut üles, aga ka seda, et nende rikkumiste tõttu ei olnud avalduse/hagi esitamise ajal ega ka maakohtu otsuse tegemise ajal hageja nõue suuremas osas sissenõutavaks muutunud, ei ole siinses asja õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Sellises olukorras on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.“ Käesolevas asjas on asjaolud eeltoodud olukorraga samasugused. Kohus tegi 14.03.2025 varasemalt esitatu pinnalt hagejale ettepaneku esitada nõude ümberarvestus refinantseerimislepingu alusel ning selgitada ka kolme refinantseeritud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise asjaolud ja neid ka tõendada. Kui nende laenude andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, tuleb nõude ümberarvestamisel arvestada mitte refinantseerimislepingu alusel nende lepingute katteks arvestatud laenusummaga, vaid kolme laenulepingu alusel tegelikult välja makstud laenusumma ja kõigi tehtud tagasimaksetega nende kolme lepingu katteks. Kuivõrd hageja seejärel esitas nõude ümberarvestuse VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt ning loobus algsest nõudest, ei käsitlenud kohus nõude rahuldamise eeldusena vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist. Esitatust siiski nähtub, et hageja ja kostja vahel 10.06.2019 sõlmitud lepinguga refinantseeriti kokku 9 laenu ning väljamaksed tehti 4-le erinevale krediidiandjale. Hageja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud selgitustest nähtub, et hageja tuvastas kostjal lisaks refinantseeritud laenudele veel järgmised kostjal olemas olnud finantskohustused: L 12,50 eurot kuus + K/H 3tk ca 100 eurot kuus. Vähem kui aasta hiljem, 16.04.2020 sõlmitud lepingu muudatusega refinantseeriti 3 hageja enda antud laenu (mille viitenumbrid on erinevad 10.06.2019 sõlmitud lepingu viitenumbrist). Kostja esitatust (dtl 196) võib aru saada, et need laenud andis hageja talle peale 10.06.2019. Hageja esitatud konto 11
väljavõttest (dtl 89) nähtub, et kostja tasus võlga veel ka ühele eraisikule. Arvestades, kui palju laene oli kostja võtnud, et refinantseerimislaenuga tasuti vaid osad võetud laenudest ning et seejärel hakkas hageja kostjale lisaks uusi laene andma, on selge, et hageja ei hinnanud adekvaatselt end juba laenuorjusesse viinud inimese riske uude laenuorjusesse sattumiseks. Hageja ei selgitanud välja ka kostja ja tema ülalpeetavate tegelikke majandamiskulusid ning arvestas suure pere toetuse kostja sissetuleku hulka kui arvestas laenumaksete suhet kostja sissetulekusse. Seejuures oli kostja tegelik palgalaekumine oluliselt väiksem, kui hageja arvesse võttis – kõige suurem laekumine oli 661 eurot kuus, kõige väiksem 451 eurot kuus. Kokkuvõttes on selge, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.