Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Gelag OÜ (edaspidi hageja) esitas 22.08.2022 kohtule hagi OÜ Multimill (edaspidi kostja) vastu lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Alukon ja kostja 2019. a detsembri alguses suulise töövõtulepingu ekskavaatori ICB-220 noole remondiks. OÜ Alukon, mille esindajaks oli üldvolikirja alusel X, andis kostjale remontimiseks üle ekskavaatori ICB-220 noole. Kostja remonditööd ei vastanud kokkulepitud kvaliteedile ning kostja soovis ekskavaatori ICB-220 noole töökojast ära viia, kuid kostja ei andnud seda ekskavaatori ICB-220 noolt tagasi. OÜ Alukon esitas 20.03. 2020 kuriteokaebuse, mille järgi omastas kostja ekskavaatori ICB-220 noole maksumusega 10 000 eurot. Kriminaalasi nr xxxxxxxx lõpetati 24.07.2020 kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Hageja leiab, et kriminaalasja xxxxxxxx materjalidega on tõendatud, et kostja tegutses pahauskselt ega täitnud remontimise kohustust. Samuti on kriminaalasja materjalidega tõendatud, et kostja omandas ekskavaatori noolt pahauskselt. Kostja on nõudnud remondi eest raha, kuid ei ole seda põhjendanud. Kostja ei ole esitanud ka arvet ega nõuet OÜ Alukon vastu. Kostja pidi aru saama, et kui ekskavaatori ICB-220 noolt ei tagastata, tekib sellega kahju. OÜ Alukon oli sunnitud rentima oma töövajadusteks ekskavaatori ICB-220 alates 2020.a maikuust OÜ-lt Aleon Tehnika, mille eest on esitatud arveid 2020.a. maist kuni septembrini 15 120,00 euro eest. OÜ Alukon ja hageja sõlmisid 05.11.2020.a nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas OÜ Alukon hagejale töövõtulepingust tuleneva nõude, ekskavaatori noole omandiõiguse ja asja väljanõudmise õiguse, mille väärtuseks on 15 350 eurot ning kahju hüvitamise nõude summas 15 120 eurot. OÜ Alukon ja hageja teatasid nõude loovutusest kostjale 06.11.2020 tähitud kirjaga ning 12.11.2021 suuliselt X poolt kostja töötajale Ble. Hageja esitas kostjale 31.12.2020.a hagihoiatuse ja andnud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt ei ole OÜ Alukon ja kostja vahel mitte kunagi olnud sõlmitud töövõtulepingut. Kostja poole pöördus 2019.a. lõpus X eraisikuna ning soovis, et kostja remondiks hr X poolt kostja töökotta viidud ekskavaatori noole. Mitte kordagi ei viidanud hr X justkui oleks ta kostja poole pöördunud mistahes äriühingu esindajana või nimel. Seetõttu ei saa pidada lepingut sõlmituks OÜ Alukon ja kosja vahel. Hagejal lasub tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Ebaõige on hageja väide justkui oleks kostjat nõudeõiguse omandamisest teatanud. Samuti on tõendamata väide justkui oleks kostja poolt teostatud tööd osutunud praaktööks. Kostja poole pöördus ekskavaatori noole ja noole lisakomponentide remondiks hr X, pooled kooskõlastasid eelarve ning kostja teostas nõuetekohaselt hr X poolt tellitud tööd, mille eest viimane keeldus tasumast. Siinkohal juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et kui hagiavalduses räägib hageja ekskavaatorist ICB-220, siis hagiavalduse lisas 5 on käsitletud ekskavaatoriga JCB seonduvat ehk tegemist ei ole üleüldse sama ekskavaatori ega noolega. Samuti jääb arusaamatuks hageja poolt esitatud foto esitamise eesmärk. Fotolt nähtuvat ekskavaatori noolt ei ole kostjale kunagi üle antud ning fotolt nähtuval noolel puudub igasugune puutumus käesoleva vaidlusega st tegemist ei ole noolega, mis hr X kostjale üle andis. Kriminaalasja nr xxxxxxxx lõpetamise määrusest ei saa teha järeldusi kostja pahauskse tegevuse kohta. Hageja väited väidetava OÜ Alukon tööseisaku kohta ja sellega kaasnenud väidetava kahju

kohta on täielikult tõendamata. Olukorras, kus kostja ja hageja vahel lepingulised suhted puudusid mh 2020.a. märtsi seisuga, ei saanud kostja hageja tööprotsesse isegi mitte teoreetiliselt mõjutada. Seda enam, et ka Hageja enda poolt esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud hr X ja kostja vahel kokkulepet justkui tuleks nool ja selle komponendid remontida justnimelt 2020.a. märtsiks. Hageja väited tööprotsesside hoogustumisest/jätkumisest alates 2020.a. märtsist ei ole eluliselt ka usutavad arvestades, et 12.03.2020.a. kehtestati Eestis eriolukord seoses koroonaviiruse pandeemiaga. Kostja lisab, et hiljemalt alates 2020.a. ei ole OÜ Alukon (kustutatud) mis tahes makse maksnud, seega ei ole usutav ka kahju tekkimine. Hageja väidab, et kostja valduses oli OÜ-le Alukon kuulunud nool mitte ekskavaator – isegi, kui hageja nõude muud õiguslikud eeldused oleksid täidetud, ei oleks kostja pidanud ette nägema, et hageja rendib ekskavaatori, mitte üksnes ekskavaatori noole. Hageja enda väitel oli noole maksumus väiksem kui ekskavaatori rendikulu. Kostja ei saanud ette näha noole remondi võimaliku viibimisega kaasneda võivaid tagajärgi äriühingutele, mille olemasolust kostja noole remontimise perioodil isegi teadlik ei olnud. OÜ Alukon esitas viimase, 2015.a. majandusaasta aruande 2017. aastal, millest nähtuvalt puudus OÜ-l Alukon tegevus juba 2015.a. 27.11.2022 esitas kostja oma täiendavad seisukohad. Isegi, kui OÜ Alukon ja kostja vahel oleks olnud sõlmitud töövõtuleping, oleks kostjal olnud õigus keelduda ekskavaatori noole tagastamisest, sest ekskavaatori noole remondi eest ei ole tasutud. Ekskavaatori noole remondi maksumusena lepiti kokku 1700 eurot. Kostjal on õigus keelduda oma kohustuste täitmisest kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu. Töövõtu tasu on kostja hinnangul muutunud sissenõutavaks. Kostja remontis hr X poolt remondiks üle antud ekskavaatori noole, mille eest hr X keeldus tasumast. Isegi, kui hageja oleks hr Xlt nõudeõiguse ekskavaatori noole väljanõudmiseks omandanud, välistaks hagiavalduse rahuldamise asjaolu, et kostjale ei ole kohaselt teostatud remonditööde eest tasutud. Kuigi hageja ei ole indikatsiooninõuet esitanud, välistab eeltoodu ka kahju hüvitamise nõude rahuldamise, kuna kahju tekkis asja tagastamata jätmisest. Menetluse käik Kohus pidas asjas 05.12.2022 korraldava istungi ja selgitas hagejale tema tõendamiskoormust ja hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamise vajadust. Kohus pidas asjas 14.03.2023 kohtuistungi. Kohtuistungil jättis kohus rahuldamata tunnistaja taotluse. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud lepingu rikkumine, kahju õigusvastane tekitamine, kahju olemasolu ja suurus ning põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, tuginedes nõude loovutamise lepingule. VÕS § 164 lg 1 järgi on nõude loovutamine lubatud ilma võlgniku nõusolekuta. Nõude loovutamine ei ole lubatud, kui see on seadusega keelatud või kui nõuet ei saa täita muule, kui esialgsele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 järgi asub nõude loovutamisel uus võlausaldaja endise asemele. VÕS § 170 lg 1 järgi tuleb nõude loovutamisest võlgniku teavitada. Nõude loovutus ei muuda esialge võlasuhte kohta käivad nõude maksmapanemise eelduse kontrolli, tõendamiskoormust ega vastuväidete esitamise võimalusi. Lepingulise kahju hüvitamise nõude eelduseks on lepingu rikkumine võlgniku poolt (VÕS § 100, § 115 lg 1), kahju olemasolu sh tõendatud kahju suurus (VÕS § 128 lg 3), põhjusliku seose olemasolu lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 3 ja lg 4). Eeldatakse, et lepingu rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103). Kohustuse täitmiseks peab võlausaldaja andma

võlgnikule tähtaja ja täiendava tähtaja (VÕS § 82 lg 1 ja § 114 lg 1). Lepinguvälise kahjunõude maksmapanemise eelduseks on õigusvastane tegevus (VÕS § 1045 l 1 p 1-8), kahju olemasolu (VÕS § 128 lg 3) ning põhjuslik seos kahjutekitava tegevuse ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Kõik seaduses nimetatud eeldused peavad olema täidetud ja tõendatud hageja poolt. Ühe elemendi puudumisel ei kuulu nõue rahuldamisele. Kostjal on omakorda võimalus tõendada, et lepingu rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103) või ta ei ole süüdi õigusvastases tegevuses (VÕS § 1050 lg 1). Hageja ei ole, vaatamata kohtu poolt antud võimalusele, selgitanud, kas tema nõue rajaneb lepingule või õigusvastasele tegevusele. Hoolimata sellest, et hageja ei ole oma nõude alust kohtule selgelt väljendanud, järeldab kohus hageja esitatud tõenditest ja asjaoludest, et hageja rajab oma nõude väitele, et OÜ Alukon ja kosja sõlmisid töövõtulepingu VÕS § 637 mõttes ekskavaatori noole remondiks ning kostja ei ole lepingut täitnud, vaid lepingu täitmise käigus ekskavaatori noole kasutuskõlbmatuks rikkunud ning sellega on hagejal tekkinud lepinguline kahju. Alternatiivselt rajab hageja oma nõude asjaolule, et kostja ei ole tema valdusesse antud ekskavaatori noolt omanikule tagastanud ning sellest tulenevalt on hagejal tekkinud lepinguväline kahju. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune ekskavaatori JCB-220 asub kostja valduses. Hageja on erinevates kohtule esitatud dokumentides märkinud ekskavaatori margiks JBC asemel ICB, kuid kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et konkreetne vaidlusalune ekskavaatori nool on kostja valduses, siis on kohtu hinnangul sama ekskavaatori noolega. Asjaolu, et erinevates menetlusdokumentides on seda nimetatud erinevalt, on lihtsalt näpuviga. Hagejale ei saa ette heita õigekirjavigu, mis ei muuda asja sisu. Lepingu rikkumine ja põhjuslik seos Hageja väitel kuulus ekskavaatori nool OÜ-le Alukon ning töövõtulepingu kostjaga sõlmis OÜ Alukon volitatud esindaja X. Kostja leiab, et töövõtulepingu sõlmisid kostja ja X ning tõi välja, et hageja ei ole tõendanud OÜ Alukon omandiõigust ekskavaatori noolele. Kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses esitatud tunnistajate ja kannatanute selgitusi saab käsitleda küll kui dokumentaalset tõendit, kuid mitte tunnistaja ütlusena. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tõendab tõsikindlalt üksnes fakti, et kriminaalmenetlus on lõpetatud, kuid määruses on muuhulgas viidatud ka asjaolule, et juba kriminaalmenetluse käigus esitas OÜ Alukon väite, et X on OÜ Alukon esindaja. Kohus peab vajalikuks märkida, et määruses on nimetatud Xt seaduslikuks esindajaks. See ei vasta äriregistris olevatele andmetele. Määrus kajastab üksnes menetluse käigus kannatanud ja tunnistajate poolt esitatud väiteid ning lepingu sõlmimist saab kohus ikkagi hinnata esitatud tõendite alusel. VÕS § 9 lg 1 järgi on leping sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Töövõtulepingut eseme remondiks saab VÕS § 637 järgi sõlmida ka asja suhtes, mis ei ole lepingu poole omandis. Seega ei oma asjas tähtsust kostja väide, et OÜ Alukoni omandiõigust ekskavaatori noolele ei ole menetluse tõendatud. Pooled ei vaidle, et ekskavaatori noole tõi kostja juurde X ning leppis kokku ka töötasu suuruse ning remondivajaduse. Kohtule on esitatud volikiri, millest nähtub, et X oli OÜ Alukon esindaja. Seega saab järeldada, et leping sõlmiti OÜ Alukon ja kostja vahel. Pooled ei vaidle selle üle, et OÜ Alukon keeldus remonditööde eest tasumast. Hageja väidab, et tööd olid teostatud ebakvaliteetselt ning kostja väidab, et tööd olid teostatud vastavalt kokkuleppele ning kostja teostab VÕS 645 lg 1 järgi töövõtja pandiõigust. Hageja tugineb asjaolule, et kostja rikkus töö käigus ekskavaatori noole ning seade on seetõttu kõlbmatu. Hageja ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Kohus selgitas hagejale tõendite esitamise kohustust. Kuna kohus ei tuvastanud kostja poolt asja rikkumist, ei ole ka põhjuslikku seost lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Kohus

peab vajalikuks märkida, et lepingu rikkumisel ei saa arvata, et kostja oleks pidanud ette nägema, et vajalik on rentida ekskavaator, mitte ekskavaatori nool. Õigusvastane tegevus ja põhjuslik seos Alternatiivselt tugineb hageja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel väitele, et kostja on õigusvastaselt rikkunud ekskavaatori noole ning rikub sellega hageja omandit ning sellest tulenevalt pidi OÜ Alukon töö tegemiseks rentima ekskavaatori. Hageja ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Kohus selgitas hagejale tõendite esitamise kohustust. Kuna kohus ei tuvastanud kostja poolt asja rikkumist, ei ole ka põhjuslikku seost kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka kahju õigusvastasel tekitamisel peab arvestama sellega, et kostja oleks pidanud ette nägema, et tema tegevuse tagajärjeks on ekskavaatori rentimine, mitte ekskavaatori noole rentimine. Kahju olemasolu ja suurus Nii lepingulise kui ka lepinguvälise kahjunõude puhul tugineb hageja väitel, et kostja hoidis õigusvastaselt/ lepingut rikkudes ekskavaatori noolt enda valduses ning seetõttu ole hageja sunnitud oma majandustegevuse läbiviimiseks rentima ekskavaatorit OÜ-lt Aleon Tehnika. Kohtule on esitatud Aleon Tehnika OÜ poolt koostatud arved ning Yi ja X poolt allkirjastatud sularaha üleandmise tõendid selle kohta, et OÜ Alukon on tasunud 15120 eurot ekskavaatori rendiks. Kohtu hinnangul on kahju olemasolu ja selle suurus usaldusväärselt tõendamata. Kohus on juhtinud menetluses hageja tähelepanu sellele, et arve ei tõenda usaldusväärselt kahju olemasolu. Kostja valduses oli ekskavaatori nool, mitte ekskavaator. Seega ei ole põhjendatud ekskavaatori rendi seostamine ekskavaatori noole enda käes hoidmisega. Kostja esitatud OÜ Alukon registrikaardi väljavõttest nähtub, et OÜ-l Alukon alates 2016. aastast on majandusaasta aruanded esitamata. Äriühingu tegevusalaks 2017-2020 on olnud kinnisvara üürile andmine. Alates 2020.aastast ei ole OÜ Alukon tasunud riigimakse ega ole seal ka töötajaid. Kohus järeldab sellest, et OÜ-l Alukon puudus majandustegevus alates 2016.aastast ning seega ei ole usutav, et äriühingul oli vajadus rentida ekskavaator, see tegevus ei ole seotud äriühingu põhitegevusega. OÜ Alukon juhatuse liikmed on olnud nii Y kui ka X. Kohtule esitatud sularaha vastuvõtmise tõenditele on alla kirjutanud mõlemad nimetatud isikud ja märkinud ennast vastavalt OÜ Alukon juhatuse liikmeks ja volitatud isikuks. Registriandmete kohaselt oli 2020. aastal OÜ Aleon juhatuse liikmeks W, mitte Y. Tõend on pealkirjastatud Aleon Tehnika OÜ sularaha kassasse vastuvõtmise tõendina, kuid Aleon Tehnika OÜ poolt ei ole see allkirjastatud. Kohtu hinnangul ei ole seega usutavalt ja usaldusväärselt tõendatud, et rendisuhe ekskavaatori rentimiseks üldse eksisteeris ning selle eest on ka tegelikult tasutud. Nõude loovutus Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ja OÜ Alukon on sõlminud 05.11.2020 nõude loovutamise lepingu. Kohtule esitatud 05.11.2020 nõude loovutamise lepingus on hagejale loovutatud OÜ Alukon ja kostja vahel 2019. a detsembris sõlmitud töövõtulepingust tulenev nõue (hagi lisa 1) ja omandiõiguse loovutmise leping, millega loovutas OÜ Alukon hagejale ekskavaatori JCB-220 noole ja noole detailid väärtusega 15 350 eurot. Nõude loovutamisest teavitamine ja kohustuse täitmise tähtaeg Kohtule esitatud 05.11.2020 nõude loovutamise teatest nähtub, et OÜ Alukon on hagejale loovutanud 1) OÜ Alukon ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva nõude; 2) omandiõiguse ekskavaatori JCB-220 noolele, väärtusega 10 000 eurot, koos nõudeõigusega nool välja nõuda isikult, kes noolt alusetult valdab, kasutab või käsutab; 3) omandiõiguse reale ekskavaatori JCB-220 noole detailidele, väärtusega 15 350 eurot, koos nõudeõigusega detailid välja nõuda isikult, kes detaile alusetult valdab, kasutab või käsutab ja 4) OÜ-le Alukon tekkinud lepinguvälise kahju nõude summas 15120 eurot, mis tuleneb asjaolust, et hageja oli sunnitud rentima viieks kuuks ekskavaatori. Teates on antud kostjale tähtaeg kahju hüvitise maksmiseks.

Hageja esitas kohtule teate kättetoimetamise kohta postikviitungi. Kostja juhtis tähelepanu, et postikviitung on loetamatu. Kohtule esitatud postikviitungist (tl 9) ei nähtub, et teade on saadetud kostjale, sest postikviitung on loetamatu. Kohus andis hagejale võimaluse esitada lisatõendeid, kuid hageja seda ei teinud. Hageja on esitanud kohtule ka hagihoiatuse (tl 23-24), milles on antus kostjal veelkord täiendav tähtaeg ning väidetavalt on hagihoiatus kostjale kätte toimetatud, kuid kostja keeldus allkirja andmast. Sellekohane märge on vene keeles kirjutatud hagi hoiatusele. Kostja on juhtinud tähelepanu, et käsikirjaline märge on võõrkeeles. Kohtu hinnangul ei ole võimalik märkega usaldusväärselt tõendada, et hagihoiatus kostjale ka tegelikult teatavaks tehti, sest nagu hageja väidab, on käsikirjalise märke teinud hageja juhatuse liige. Hageja enda juhatuse liikme kinnitus selle kohta, et teade on edastatud, ei saa olla usaldusväärne olukorras, kus kostja asjaolu eitab. Hagejal lasub seega tõendamiskoormus oma tõendi usaldusvääruse kinnitamiseks Kohus on seda hagejale selgitanud, kuid hageja täiendavaid tõendeid esitanud ei ole. Kohus järeldab sellest, et hagihoiatuseset ja kohustuse täitmisest ei ole kostjat teavitatud. Kohus järeldab eelnevast, et hageja ei ole kostjat teavitanud nõude loovutusest ega andnud ka tähtaega ei lepingulise ega ka lepinguvälise kahju hüvitamise nõude täitmiseks. Kostja sai kohustuse olemasolust teada hagi kättetoimetamisega. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 järgi nõude rahaline suurus ehk 15120 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud poole, kelle kahjuks kohtulahend tehti. TsMS § 173 lg 1 järgi määrab kohus kohtulahendis ära menetluskulude jaotuse ning TsMS § 174 lg 1 järgi ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb menetluskuludelt tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 133 lg 1 sätestatud määras. Kohus jätab hagi rahuldamata, järelikult tuleb menetluskulud tasuda hagejal. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjale osutatud õigusabiteenust 3383 euro eest, kogumahus 19,9 tundi hinnaga 170 eurot tunni eest. Kostja palus välja mõista ka esindaja tasu 14.03.2023. kohtuistungil viibitud aja eest hinnaga 170 eurot tunni eest. Kohtuistung kestis 18 minutit, mis teeb tasu suuruseks 51 (170/60*18) eurot. Kohtu hinnangul on kostjale osutatud õigusabi teenus mõistlikus mahus, arvestades asja keerukust ja vaidluse laadi. Kostja esitatud menetlusdokumendid on olnud sisult asjakohased ning tõendid asjasse puutuvad. Kostja ei ole menetlust koormanud liigsete menetlustoimingute ega seisukohatuga. Seega on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud välja mõista õigusabiteenuse eest 3434 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.