HAGEJA OK Incure OÜ, rk 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, lepinguline esindaja kuni 31.12.2022 A.-L.V. KOSTJA M. E., ik xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus Hagi hind 4682,43 eurot
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M. E. hageja OK Incure OÜ kasuks Xxxx (endine Xxxx) ja M. E. vahel sõlmitud lepingust tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 2857,10 eurot, tasumata intressid summas 105,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1336,89 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 5 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ intressinõue summas 327,99 eurot ning võla sissenõudmiskulude nõue summas 50 eurot.
4.Jätta menetluskulud 92% ulatuses kostja M. E. kanda ja 8% ulatuses hageja OK Incure OÜ kanda ning välja mõista kostjalt M. E. hageja OK Incure OÜ kasuks riigilõivu katteks 515,20 eurot.
5.Välja mõista kostjalt M. E. hageja OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (515,20 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
1.OK Incure OÜ esitas 04.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 07.07.2022 hagi M. E. vastu võla nõudes. 13.09.2022 määrusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja puuduseid ei kõrvaldanud. 11.11.2022 kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 20.02.2023 kohtumäärusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses. 08.03.2023 esitas hageja hagiavalduse uue tervikteksti koos lisadega.
2.Hagiavalduse ja täienduse kohaselt on Xxxx (praegune Xxxx) ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti maksimaalses määras 5000 eurot. Ettevõte on registreeritud Malta äriühingute registris registreerimisnumbri xxxx all ja litsentseeritud Malta Finantsteenuste Ameti poolt ning järelevalveasutuseks on Malta Financial Services Authority. Krediidilepingu suhtes kohaldatakse Malta õigust. Klientide suhtes kehtivad Eesti õiguse kohustuslikud sätted (tarbijakrediidilepingu suhtes). Laenulimiidi leping sõlmitakse Xxxx iseteeninduskeskkonnas. Kostja on avaldanud soovi avada konto vastavasisulise taotluse esitamisega 27.02.2021. Samal kuupäeval on edastatud läbi iseteeninduse keskkonna kostjale e-posti tervituskiri ning lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Kostja on kasutanud laenuandja Xxxx poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 2995 eurot. Leping on sõlmitud määramata ajaks ning tasumisele kuulub 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummakse. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 48,11% aastas, krediidikulukuse määr 60,27% aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 48,11 % aastas (Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3). Kostja on kasutusele võtnud 2995 eurot, tagasi maksnud aga üksnes 149,75 eurot, millest 137,90 eurot on läinud põhiosa katteks ja 11,85 eurot intressi katteks. Kohustuse täitmise korraldamiseks on kostjale edastatud igakuised arved, kus on esile toodud info limiidi jäägi ja kohustusliku osamakse suuruse kohta. 30.04.2021 ja 07.05.2021 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri võlgnevusest. Hoolimata vastavasisulistest teadetest kostja omapoolset kohustust ei täitnud ning jättis osamaksed tasumata. 26.06.2021 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui laenulimiidi minimaalset tagasimakset ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppeski leping 11.07.2021 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Ühtlasi teavitas krediidiandja, et ülaltoodud täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja üles öeldud krediidilepingust tulenevad kõik nõuded OK Incure OÜ-le. Kostjale on saadetud teade nõude loovutamisest 18.03.2022.
Lepingu lõppemisel oli põhivõla jääk 2857,10 eurot (2995 - 137,90). Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid on kostja põhivõlgnevus hageja ees 2857,10 eurot, mis tuleneb kasutatud tagastamata limiidist ning mille hageja palub kostjalt välja mõista. Vastavalt laenuandja üldtingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on hagejal õigus arvestada intressi 48,11% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Esitatud raamatupidamisväljavõttest nähtuvalt oli 13.06.2021 seisuga tasumata intressi jääk summas 327,99 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks tasumata intress põhinõudelt 2857,10 eurolt 14.06.2021 kuni lepingu lõpetamiseni 11.07.2021 28 päeva eest summas 105,45 eurot, kokku 433,44 eurot. Hageja palub välja mõista VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel põhinõudelt 2857,10 eurolt arvestatud viivis võrdses määras intressiga, 48,11% aastas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 12.07.2021 kuni 01.07.2022 355 päeva eest summas 1336,89 eurot. Hageja viitab viivisenõude esitamisel Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr. 2-20-103014 ja Riigikohtu lahendi 3-2-1-120-08 (p 12). VÕS § 1132 lg 1 ütleb, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade tasu summas 5 eurot. Kostjale saadeti meeldetuletusi 30.04.2021 ja 07.05.2021. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lõikele 2 võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, näiteks võlgnikule helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks jms. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Seega võlausaldaja soovib need kulutused omakorda võlgnikult sisse nõuda. Kostjale on edastatud 30.09.2021 nõudekiri, 26.10.2021 pretensioon ja 19.11.2021 hagihoiatus. Lisaks on üritatud kostjaga ühendust saada telefoni teel, kuid kostja kõnedele vastanud ei ole. Kuivõrd hageja on korduvalt teinud pingutusi, et kostjaga ühendust saada, edastanud temale meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja täitnud muid ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks kuid edutult, siis on eeltoodud summa väljamõistmine põhjendatud. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 27.11.2022 TsMS § 317 lg 1, lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega 11.11.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. 20.02.2023 määrus hagi lahendamiseks kirjalikus menetluses on TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kostjale kätte toimetatud 08.03.2023, avaldamisega 20.02.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt
määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
5.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.
6.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja on Xxxx (praegune Xxxx) iseteeninduskeskkonnas esitanud 27.02.2021 väljamaksutaotluse 2995 euro väljamaksmiseks. Lisatud laenulepingu eritingimuste kohaselt on kokkulepitud intressimääraks 48,107 % aastas, krediidi kulukus määraga 60,27% aastas.
7.Xxxx. on loovutanud 18.03.2022 kõik lepingust tulenevad nõuded hagejale ning seetõttu on hagejal kostja vastu rahaline nõue. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostjale on nõude loovutamisest teatatud (dtl 83).
8.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.Hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud krediiti kokku 2995 eurot, mida on tagastanud summas 149,75 eurot, millest 137,90 eurot on läinud põhiosa katteks. Seega on tagastamata laenu põhiosa jäägiks 2857,10 eurot (2995 – 137,90), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
10.VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on kokku lepitud krediidi intressimääras 48,11% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi jääk 13.06.2021 seisuga summas 327,99 eurot ning lisanduv intress perioodil 14.06.2021 -11.07.2021 summas 105,45 eurot, kokku 433,44 eurot. Kohus leiab, et hageja intressi nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on 13.09.2022 kohtumääruses hagejale osundanud, et kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on kujunenud 13.06.2021 seisuga tasumata intress summas 327,99 eurot (milliselt summalt, millise perioodi eest on intress arvestatud), andes hagejale võimaluse oma nõude täpsustamiseks – arvutuskäigu esitamiseks. Hageja ei ole 08.03.2023 esitatud hagi täienduses jätkuvalt eelnimetatud intressi arvestust esitanud ehk ebaselgust kõrvaldanud. Ka asja materjalidest (nt. kostjale esitatud arvetest – dtl 93-95) ei nähtu, millise arvutuskäiguga on hageja intressinõue summas 327,99 eurot kujunenud. Kohtul on võimalik kontrollida üksnes 14.06.2021 -11.07.2021 arvestatud intressi 105,45 euro kujunemist, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude summas 327,99 eurot.
11.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 12.07.2021 kuni 01.07.2022 lepingus kokkulepitud intressimääraga võrdses määras 48,11% aastas summas 1336,89 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega ning hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele.
13.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest summas 5 eurot ning peale lepingu lõpetamist summas 50 eurot, kokku 55 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue osaliselt. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavalduse kohaselt on kostjale saadetud meeldetuletuskirjad 30.04.2021 (tasuta kiri) ja 07.05.2021 (tasuline kiri). Kuivõrd tasulisele kirjale eelneb tasuta kiri, peab kohus põhjendatuks hageja nõuet lepingu kehtivuse ajal tehtud sissenõudmiskulude hüvitamiseks kostja poolt summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Meeldetuletuskirjade saatmine on VÕS § 1132 lg 2 alusel nõude esitamisel eelduseks. Hageja nimetab hagis, et kostjale on saadetud peale lepingu lõppemist 30.09.2021 nõudekiri, 26.10.2021 pretensioon ja 19.11.2021 hagihoiatus. Hagile ei ole ühtegi eelnimetatud meeldetuletuskirja lisatud ehk hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kohus on seisukohal, et lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 50 eurot.
14.Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
16.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 4682,43 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 377,99 eurot ehk ümmarguselt 8% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 92% ulatuses kostja ja 8% ulatuses hageja kanda.
17.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 92% ulatuses ehk summas 515,20 eurot.
18.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
20.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.