Pipefy OÜ (endise ärinimega Cuubi Invest OÜ) hagi Jaana Otsuse vastu kahju hüvitamiseks Apellatsioonkaebuse hind 23 777,08 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 26 450,72 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. augusti 2022 otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste liigid
Pipefy OÜ apellatsioonkaebus Jaana Otsuse vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14. veebruar 2023
Menetlusosalised ja nende
Apellant / vastuapellatsioonkaebuses vastustaja (hageja): Pipefy OÜ (registrikood 12931790), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja / vastuapellant (kostja): Jaana Otsus (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Allar Laugesaar
Tsiviilasja hind
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 30. augusti 2022 otsus tühistada, välja arvatud osas, milles maakohus võttis vastu hagi osalise tagasivõtmise ja jättis hagi läbi vaatamata 7925 euro suuruse põhinõude ning 2633, 01 euro suuruse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude (resolutsiooni p 1) ja osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata põgenemismängude korraldamisest saadud tulu 2805 euro (nõue VIII), Võru riidepoe pidamisega tekitatud kahju 4826, 07 euro (nõue IX), perioodil 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2019 pangakontolt välja võetud 4115 euro (nõue VIIa) ja nendelt nõuetelt arvestatava viivise väljamõistmiseks.
2.Osas, milles ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt ehitusmaterjalide ja muude tarvikute ostmisega tekitatud kahju 5029, 35 euro (nõue I), enamtasutud laenu tagasimakse 5799 euro (nõue V), sularaha kassa 6482, 30 euro üleandmise (nõue VI) ja kassast väljavõetud 14 571, 35 euro (nõue VII), kokku 31 936 euro ja nendelt nõuetelt arvestatava viivise väljamõistmises, saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.
3.Osas, milles ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt sõiduauto Volkswagen Passat remontimisega tekitatud kahju 1496, 86 euro (nõue II), sülearvuti parandamise, printeri ja majapidamistarvete soetamisega tekitatud kahju 1684, 32 euro (nõue III), kütusekulu 74, 52 euro (nõue IV) ja lapse telefonikõnede 154, 26 euro (nõue X), kokku 3409, 96 euro ja nendelt nõuetelt arvestatava viivise väljamõistmises, teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
4.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu hagi osalise tagasivõtmise ja jättis hagi läbi vaatamata 7925 euro suuruse põhinõude ning 2633, 01 euro suuruse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas (resolutsiooni p 1), samuti osas, milles maakohus jättis Jaana Otsuselt välja mõistmata Pipefy OÜ kasuks perioodil 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2019 pangakontolt välja võetud 4115 eurot (nõue VIIa) ja viivise nimetatud nõudelt.
5.Pipefy OÜ apellatsioonkaebus ja Jaana Otsuse vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Pipefy OÜ (endise ärinimega Cuubi Invest OÜ; hageja) esitas 2. detsembril 2020 Tartu Maakohtule hagi Jaana Otsuse (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Vastavalt hagi täpsustusele
on hageja põhinõue 47 093, 33 eurot. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli kostja perioodil 19. oktoober 2015 – 27. juuni 2019 hageja juhatuse liige. Alates 27. oktoobrist 2017 on äriühingu ainuosanik Janar Otsus. Alates 27. juunist 2019 on Janar Otsus hageja juhatuse ainus liige. Kostja rikkus juhatuse liikmeks olemise ajal juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohtust ning tekitas sellega hagejale kahju (äriseadustik (ÄS) § 187 lg 2). Kostja korraldas hageja arvete väljastamist, kontrollis laekumisi, sõlmis või lõpetas lepinguid, korraldas raamatupidamist ja finantsarvestust ning otsustas juhtimisega seotud küsimusi, võttis vastu põgenemistoa tellimusi jms. Ka Võrus asunud riidepoe endised müüjad kinnitavad, et kassa ja raamatupidamisega tegeles kostja. Janar Otsus tegi igapäevaselt erinevatel objektidel kanalisatsiooni remondi- ja parandustöid. 2017. a, 2018. a ja 2019. a raamatupidamisdokumentatsiooni kontrollimisel selgus, et kostja on kasutanud hageja vara ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemiseks ning tekitanud hagejale kahju kokku 47 093,33 eurot. Kostja on ostnud hageja pangakaardiga ehitusmaterjale 5029,35 eurot, remontinud oma sõiduautot Volkswagen Passat 1496,86 euro eest, soetanud kaupu isiklikuks tarbeks ja tasunud isikliku sülearvuti parandamiseks kokku 1684,32 eurot. Samuti on kostja tasunud tanklas hageja pangakaardiga kütuse eest 74,92 eurot ajal, mil kostja ei olnud enam hageja juhatuse liige. Kostja on andnud hagejale laenu 4886 eurot. Kirjalikku laenulepingut ega intressikokkulepet ei ole, kuid kostja on kandnud hageja pangakontolt endale 10 685 eurot. Seega on hagejale tekkinud kahju 5799 eurot (10 685-4886). Kostja ei andnud juhatuse liikme lepingu lõppemisel hageja uuele juhatuse liikmele üle sularaha kassat, mis 12. juuni 2019 seisuga oli 6482,30 eurot. Põgenemismängude korraldamisest saadud tulu ei kajastu raamatupidamisdokumentides, kuigi sotsiaalmeediast nähtuvate piltide järgi toimus teenuse osutamine vähemalt 51 korral. Põgenemismängu hinnaks oli hageja hinnakirja kohaselt 55-60 eurot. Seega on kostja omastanud mängude eest laekunud raha 2805 eurot (51 × 55). Kostja jättis tasumata riidepoe üüri ja kommunaalmaksed summas 5478 eurot hagejale ruume üürinud üürileandjale. Üürileandja esitas nõude inkassoettevõttele, kes nõudis hagejalt 7204,97 euro tasumist. Ka sulges üürileandja poe uksed, mistõttu jäi hageja ilma kaupluse sisustusest väärtusega 2500 eurot ja lepingu sõlmimisel makstud tagatisrahast 600 eurot. Kostja on tekitanud hagejale kahju üüri- ja kommunaalmaksete tasumiselt arvestatud viivisena 740, 93 eurot ja võla sissenõudmiskuludena 986, 04 eurot. Kokku on kostja tekitanud hagejale Võru riidepoega seoses kahju 4826, 07 eurot. Kassaraamatu kohaselt on kostja hageja kassast välja võtnud kokku 14 571,35 eurot. Kõigi maksete selgitus on „Aruandev isik JAANA OTSUS“. Raha on hagejale tagastamata. Kostja võttis hageja pangakontolt pangaautomaatidest ilma igasuguse aluseta välja kokku 12 040 eurot. Hageja vähendas 26. aprilli 2021 menetlusdokumendis pangakontodelt välja võetud summat 4115 euroni. Kostja andis 2018. a augustis enda lapse kasutusse varem kostja kasutuses olnud mobiilinumbri XXXXXXX, kuid jätkas selle eest tasumist hageja kaudu. Hageja uus juhatuse liige katkestas
sellekohase teenuse sellest teada saamisel septembris 2019. a, kuid numbri XXXXXXX kasutamise eest oli selleks hetkeks makstud 154,26 eurot. Ettevõtte huvidest lähtuv juhatuse liige ei tee ettevõtlusega mitteseotud kulutusi ja ei kasuta äriühingu raha eratarbeks ostude tegemiseks ja teenuste eest tasumiseks. Hageja nõuab kostjalt eeltoodud kahju ja kahjult seadusjärgses määras arvestatud viivise hüvitamist. Hageja on iga kahju tekitava teo puhul arvestanud viivist alates kahju tekitamisest (iga ülekanne, arve tasumine jms eraldi).
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Janar Otsusel oli kostja juhatuse liikmeks oleku ajal kogu aeg ligipääs hageja arvelduskontole ja seega ei kõla eluliselt usutavalt hageja väited selle kohta, nagu kostja oleks võtnud hagejalt raha. Ka kassaraha oli Janar Otsuse valduses. Mitmed pangakaardiga tehtud tehingud on tehtud ajal, mil kostja viibis haiglas, oli kodus haige või oli kodus haige lapsega. Seda, et raha kasutamist kontrollis Janar Otsus, kinnitab asjaolu, et tema soovis pangakaardi limiidi suurendamist. Janar Otsus juhtis reaalselt hageja tegevust ka perioodil, mil kostja oli hageja juhatuse liikmeks, seda kinnitab tunnistaja. Janar Otsus mujal ei töötanud, kuna kogu tema aeg kulus hageja tegevusele. Kostja samal ajal töötas mitme tööandja juures ega saanud seetõttu teha neid toiminguid, mida hageja kostjale omistab. Kostja ei saa vastutada nende tehingute eest, mis on tehtud hageja praeguse juhataja Janar Otsuse poolt. Hagiavaldusest ei selgu, mida konkreetselt hageja kostjale ette heidab, st mida on kostja juhatuse liikmena valesti teinud, kuidas oleks pidanud käituma ning kuidas jaguneb vastutus kostja ja faktilise ühingujuhi vahel. Kõik nõuded kostja vastu on esitatud kättemaksuks pärast Janar Otsuse ja kostja abielu lahutamist. Janar Otsus oli hageja osanik nii selle asutamise ajal, mil osaühingu osa kuulus ühisvarasse kui ka uuesti aastast 2017, mil osa sai Janar Otsuse lahusvaraks. Kogu selle pika perioodi jooksul ei ole tal olnud kostjale seoses äriühingu juhtimisega mingeid etteheiteid. Ühe hagi on kohus jätnud juba rahuldamata. Väited, et hageja raha arvelt on parendatud kostjale kuuluvat kinnisasja, ei vasta tõele. Kostjale kuuluv kinnisasi asukohaga XXXXXXXXXXXXXXX vald, Tartumaa oli hageja tegevuskohaks hageja asutamisest kuni 26. maini 2020. Kinnistul asus nii hageja kontor kui ka ladu. Kostja ei pea hagejale tasuta tegevuskohta pakkuma. Ka on paljud hagis märgitud kulud tehtud otseselt hageja põhitegevuse (sanitaartehnilised tööd) jaoks või kaupluse sisustamiseks. Kostja kinkis hageja osa, mis moodustab 100% osakapitalist, Janar Otsusele. Ka on üle antud kogu dokumentatsioon ja varad. Janar Otsus on kõik hageja seadmed ja laojäägid ära viinud, selle kohta on olemas fotod ja videosalvestised. Viide kostja isiklikule sõidukile tehtud kuludele on vale. Sõiduauto, millele hageja viitab, kuulus Janar Otsusele. Kulud arvutile, printerile jms on samuti ettevõtluskulud, mille on tegelikult teinud ühingu faktiline juht. Kostja ostis kütust Janar Otsuse soovitusel ja nõusolekul. Janar Otsus pidi tasuma kostjale oma eluaseme kulud, kuid ta soovis, et kostja ostaks selle kohustuse arvelt hoopis kütust. Ka vaidluse riidepoe ruumide üürileandjaga pidas Janar Otsus, kes leidis, et kuna kasumit pole, ei maksa üürnik ka üüri. Mingeid sissenõudmiskulusid tasumata üüriga hageja kandnud ei ole. Kassast võetud raha kasutamise kohta on kõik andmed hagejal olemas. Janar Otsuse poolt sularahas tehtud tehingud on äriühingu huvides ja väljamaksed on tehtud aruannete alusel. Kõik aruanded on hagejale üle antud.
Hageja viidatud pangaautomaatidest välja võetud summad on sularahas kassasse pandud. Kui raha viiakse pangakontolt kassasse, siis väheneb raha pangakontol ning vastavalt suureneb raha hulk kassas. Sellest tuleneb, et pangast kassasse viidud rahasummad kajastuvad kassa jäägis. Antud juhul on nimetatud summa 4115 eurot kassa sissetulekuna korrektselt kajastatud ja seega sisaldub see kassa lõppjäägis. Hageja on 4115 eurot oma nõudesse kahekordselt sisse kirjutanud. Tegemist on sama rahasumma ühest kohast (pangast) teise (kassasse) viimisega. Ka lapse telefoninumbri ümbervormistamise äriühingu nimele otsustas ja korraldas Janar Otsus, kelle nimel number varasemalt oli ja kes selle ümbervormistamiseks Telia Eesti AS-le volituse andis. Laenusumma on kostja tagastanud. Tundub, et hageja kassaraamatut on selles osas hiljem muudetud Kui ka leida, et kostja on hagejale kahju tekitanud, siis tuleb silmas pidada järgmist. Hageja seaduslik esindaja ja kostja olid ajal, mil kostja oli hageja juhatuse liige, abielus ning alates abielust tekkis abikaasade ühisvararežiim. 13. mail 2016 sõlmiti abieluvaraleping hageja osa suhtes, muus osas jäi kehtima ühisvararežiim. Seega ei tohiks võimalikku kahju ainult ühelt kasu saanud abikaasalt (kostjalt) välja nõuda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus võttis vastu haginõude osalise tagasivõtmise ja jättis hagi läbi vaatamata 7925 euro osas põhinõudes ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise (2633,01 eurot) nõudes. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 23 252,36 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2. detsembri 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1338,17 eurot ja viivise alates 3. veebruarist 2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus määras, et väljamõistetud viivis ei või ületada kokku 23 252,36 eurot. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata (põhinõudes 23 840,97 eurot ning viivisenõudes 3154,61 eurot). Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus märkis, et pooled vaidlevad selle üle, kes oli vaidlusalusel ajal hageja faktiline juht, sh korraldas hageja majandustegevust ja kontrollis hageja raha, kas kostja on hageja juhatuse liikmena rikkunud oma kohustusi, kas kohustuste rikkumise tagajärjel on tekitatud hagejale kahju ning kas kahju suurus on tõendatud. Maakohus selgitas, et hageja (osaühing) on esitanud oma endise juhatuse liikme vastu (kostja) kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude (ÄS § 187 lg 2 esimene lause). Kohustuste rikkumisel kohaldub tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriühingu juhatuse liikme üldised hoolsus- ja lojaalsuskohustuse nõuded tulenevad peale ÄS § 187 lg 2 ka VÕS § 620 ning tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 35. Maakohus viitas, et kostja üks seadusest tulenevaid kohustusi oli tagada, et kõik hageja majandustehingud oleksid dokumenteeritud (ÄS § 306 lg 4 ja raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p-d 2 ja 5, § 6 lg 1). Kui juhatuse liige jätab nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata, siis rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Hagi esitati algselt põhinõudes 54 964,33 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõudes 7125,82 eurot. 26. aprillil 2021 vähendas hageja nii
põhi- kui viivisenõuet ning taotleb põhinõudena 47 093,33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 4492,81 eurot. Hageja täpsustas, et tegemist on haginõude osalise tagasivõtmisega. Maakohus võttis hagi osalise tagasivõtmise vastu ja jättis selles osas hagi läbi vaatamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2). Hageja leidis, et kostja on rikkunud oma kohustusi juhatuse liikmena. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et äriühingut juhtis faktiliselt Janar Otsus ning äriühingul oli kaks juhti. Maakohus tuvastas, et Janar Otsus tegi ettevõttes erinevaid kanalisatsiooni remonditöid (IV kd, tl 41-44, kostja ja Janar Otsuse ütlused kohtuistungil). Tõenditest ei nähtu, et Janar Otsus oleks tegelikkuses äriühingut juhtinud ning teinud kõiki või osaliselt hageja poolt kostjale etteheidetavaid tehinguid ja toiminguid. Sh ei ole määravaks asjaolu, et Janar Otsus ei töötanud mujal kui hageja ettevõttes. Samuti asjaolu, et kostja töötas samal ajal mitme tööandja juures. Ka ei ole oluline, et Janar Otsusel ei olnud enne abielu lahutamist 2019. aastal pretensioone kostjale seoses äriühingu juhtimisega. Asjakohased ei ole kostja vastuväited, mille kohaselt oli Janar Otsus hageja osanik nii selle asutamise ajal kui alates aastast 2017. Tunnistaja R.R. on andnud ütlusi, mille kohaselt riidepoe ning põgenemistoaga seonduvat otsustasid tunnistaja ning Janar Otsus. See ei muuda asjaolu, et lepingud allkirjastas vaidlusalusel ajal kostja. Tunnistajate ütlustest ei saa järeldada, et Janar Otsus tegeles faktiliselt osaühingu juhtimisega, sh majandustegevuse korraldamisega. Maakohtul on uuritu põhjal alust järeldada, et osaühingu juhtimisotsused võttis vastu kostja, sh allkirjastas ta hageja lepingud ning korraldas raamatupidamist. Seda tõendab hageja esitatud e-kirjavahetus (IV kd, tl 41-62), millest nähtuvalt kostja tegeles lepingute sõlmimise, muutmise, klientidega suhtluse ja neile arvete väljastamisega ning võttis vastu põgenemistoa teenuse tellimusi. Samuti järeldas maakohus sõnumitest ja kirjavahetusest, et kostja käis riidepoest raha välja võtmas, tegeles ettevõtte kassaga ning oli teadlik kogu riidepoe, põgenemistoa ja kanalisatsioonitöid puudutavast tegevusest (millal teenust osutati, kaupa müüdi/osteti, kes tööd tellis, kaubad ostis, kellele väljastati arved, kellel tekkisid võlgnevused). Pärast kanalisatsioonitööde osutamist kandis kostja tööd raamatupidamisse ning sularahaga tasumise puhul võttis raha kassasse. Esitatud sõnumitest ja e-kirjadest järeldab kohus, et Janar Otsus andis kostjale teada, millised tööd ta on erinevatel objektidel valmis saanud ja kostja korraldas arvete väljastamise, kontrollis laekumisi ja korraldas raamatupidamist. Kostja on hageja esindajana mh sõlminud 29. mail 2016 Ülo Luhametsa ning hageja vahel äriruumi rendilepingu (Tartu mnt 23, Võru). Ka on kostja esindanud hagejat 29. mail 2016 ostumüügilepingu sõlmimisel CM Invest OÜ ning hageja vahel, millega hageja ostis kaupluse inventari. Lisaks kinnitavad kostja tegelikku äriühingu juhtimist tunnistaja H.K. ütlused. Maakohus järeldas tunnistaja ütlustest, et kostja esitas raamatupidajale raamatupidamise algdokumendid. Ka on kostja andnud ütlusi, mille kohaselt ta sõlmis nii auto müügilepingu kui kütusekaardi lepingu. Maakohus ei pidanud kostja seletust, et Janar Otsus keelas ja käskis kostjal erinevaid tehinguid teha, piisavalt veenvaks tõendiks. Asjakohased ei ole ka kostja viited sellele, et kostja ja Janar Otsus on endised abikaasad, kelle suhted lõppesid tüli ja lähisuhtevägivallaga kostja suhtes. Maakohtul puudub alus uskuda, et hagi esitamise põhjuseks on Janar Otsuse soov kostjat kättemaksuks kiusata. Kostja vastuväited ei muuda mingil viisil äriühingu juhatuse liikme kohustusi ja vastutust. Kostja vastuväidete ja tõendite alusel pole võimalik tuvastada, et kostja oleks mingisuguseid tehinguid või toiminguid teinud Janar Otsuse vägivalla või ähvarduste tõttu. Ka juhul, kui Janar Otsus oleks olnud faktiline äriühingu juht, ei muudaks ega välistaks selline asjaolu kostja vastutust. ÄS § 1671 lg 2 kohaselt vastutab lg-s 1 sätestatud juhul oma kohustusi
rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus tuvastas, et hagejal oli vaidlusalusel ajavahemikul kaks pangakaarti. Janar Otsus on andnud vande all seletuse, mille kohaselt kasutas ta hageja pangakaarti torutöödeks vajalike ostude tegemiseks, kuid seda siis, kui kostja talle iga kord eelnevalt kaardi andis (V kd, tl 24 pöördel). Ka juhul, kui üks pangakaartidest oli kostja juhatuse liikmeks olemise aja Janar Otsuse või mõne teise isiku kasutuses, ei muuda ega välista see juhatuse liikme vastutust hageja vara kasutamise eest äriühingu huvides. Kostja on ka avaldanud, et ta ei saanud kõiki hageja väidetud oste teha, sest oli kas haige lapsega kodus, ise haiglas või haigena kodus või tööl. Maakohus ei veendunud esitatud tõendite põhjal, et kostjal polnud väidetud aegadel võimalik viidatud tehinguid teha. Haiguslehel olek või tööl viibimine ei välista maakohtu arvates pangakaardiga ostude tegemist. Maakohus võttis järgmisena seisukoha kostjale etteheidetavate rikkumiste osas hageja juhatuse liikmena. Hageja on esitanud arved ajavahemiku 10. juuli 2017-23. mai 2019 kohta. Arvetelt nähtuvalt on hageja ostnud nii pangakaardiga kui sularaha eest erinevatest kauplustest ehitusmaterjale, ventilatsiooniseadmeid, torusüsteemi osasid, kaableid, elektriandureid, põrandakütte torustikku, seinakontakte ja lüliteid. Hageja väitis, et saadud kaubad ei ole hageja laos ega ole kasutatud hageja majandustegevuses, vaid on paigaldatud kostja omandis olevasse elamusse. Kostja ei vaidle, et viidatud ostud on hageja raha eest tehtud. Kostja leidis, et tegemist on ettevõtlusega seotud kuludega, sh sanitaartehniliste tööde teostamiseks, kanalisatsiooni ehituseks, erinevate muude tööde teostamiseks, samuti Võru riidekauplusega seotud ehitus- ja remondikuludega. Ka tuleneb kostja väidetest, et vähemalt osaliselt on nimetatud kulusid tehtud hageja klientide objektide tarbeks. Kostja lisas, et hageja valduses on dokumentatsioon, milliste konkreetsete tööde teostamiseks need kulud tehtud on, samuti, kes on need hageja kliendid, kelle tellimuste täitmiseks kulumaterjale on ostetud. Hageja majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusalaks oli alates 19. oktoobrist 201531. detsembrini 2018 muu puhastustegevus. Tegevusaladena on märgitud ka hoonehalduse abitegevused ja muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused (I kd, tl 19-21). 2018. aasta majandusaasta aruande kohaselt on hageja peamine tegevusala ummistuste likvideerimine ning torutöö tegevuse pakkumine üle Eesti. Lisategevusalana on müügipinna rendi ja jaemüügiga tegelev kauplus Riidekapp ja põgenemistuba „Vanamoori maja“ Võru linnas (V kd, tl 13). Asja materjalide kohaselt tegutses hageja kostjale etteheidetavate tegude ajal järgmistel tegevusaladel - põgenemistoa ürituste korraldamine Tartus ja Võrus, riidepoe pidamine Võru linnas, erinevate sanitaartehniliste tööde tegemine. Eelnevast järeldas maakohus, et hageja võis oma majandustegevuses kasutada erinevaid vahendeid ja materjale, mis on vajalikud sanitaartehniliste tööde jaoks. Registrikaardi kohaselt on hageja aadressiks alates asutamisest 19. oktooberi 2015 kuni 20. mai 2020 XXXX vald, Tartu maakond (registriosa nr XXXXXXXX). Vaidlust pole, et kinnistu omanik on ja oli vaidlusalusel ajavahemikul kostja (I kd, tl 22). Tõenditest ei nähtu, et hagejale oleks kuulunud kinnisvara. Ka pole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks sõlminud lepinguid XXXXXXXX kinnistu kasutamiseks, parendamiseks vmt. Hageja väitel oli tegemist üksnes hageja postiaadressiga, kuid kinnistul ei ole asunud hageja kontorit. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Maakohus leidis, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Kui ostetud kaupa on kasutatud hageja ettevõtlusega seonduvalt, sh mingis osas kasutatud hageja klientide objektidel, tulnuks sellised tõendid kohtule esitada. Olukorras, kus raamatupidamisdokumentatsioon on hagejale
üle antud, oli kostjal võimalik taotleda, et kohus nõuaks asjakohased dokumendid hagejalt välja. Seda ei ole tehtud, võimalik, et selliseid dokumente tegelikult ei ole. Ka sellisel juhul on kostja rikkunud juhatuse liikme kohustusi, jättes nõutavad raamatupidamisdokumendid vormistamata. Suur osa tõenditena esitatud arvetelt nähtuvatest kulutustest ei seondu sanitaartehniliste töödega. Sellisteks ostetud esemeteks on nt betoonihark, krohvivõrk, klambrid, katusekruvid, katuse ehitusmaterjalid, elektritööde vahendid, sipelgate tõrjevahend, varikatuse ehitamise materjalid, ventilatsiooniseadmed, kasvuhoone ehitamiseks kasutatavad materjalid. Kui mingit osa hageja arvel ostetud kaupadest kasutati kostja omandis oleva kinnistuga seonduvateks töödeks, tulnuks kostjal selgitada, millisel alusel selliseid kulutusi tehti ning kas on tegemist hageja huvides tehtud kuludega. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, millest võiks järeldada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe kinnistu kasutamiseks. Kostja väidab, et Janar Otsus on kõik hageja seadmed ja laojäägid ära viinud. Esitatud on fotod (IV kd, tl 29-30), mis siiski ei tõenda kohtu jaoks, kes, millisest asukohast, millal ning kellele kuuluvaid materjale ära viis. Maakohus leidis, et hageja on piisavalt tõendanud, et hageja rahaga tehti hageja ettevõtlusega mitteseonduvaid kulutusi. Seega on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kahjuks tuleb lugeda hageja raha vähenemist, mis on kostjale etteheidetavate tehingute otsene tagajärg. Hageja on esitanud erinevaid summasid ettevõtlusega mitteseonduvate kulutuste osas kostja kinnistu parendustöödeks. Hagi p 1.4 on esitatud summa 5029,35 eurot (sama summa hagi p 1.19 ning viivisearvestuse tabelis). Hagi p 2.2.5 on toodud vastava nõudena 5020,55 eurot. Maakohus luges õigeks viivisearvestuse tabelis arvutatud summa 5029,35 eurot ning mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja on esitanud tõendina arved kokku 1496,86 eurot ajavahemiku 15. juuni 2018-26. juuni 2019 kohta. Hageja väitel remonditi selle raha eest kostja omandis olevat sõiduautot Volkswagen Passat. Samas on hageja ka väitnud, et sõiduk oli Janar Otsuse ja kostja ühisvaras ning kostja käsutuses. Kostja ei tõendanud, et Volkswagen Passatit kasutati täielikult või osaliselt hageja ettevõtluses, sh lähetusaruanded, sõidupäevik jmt. Tõendatud on hageja arvelt sõiduki remontimine. Kostja ei ole tõendanud, et kulutusi tehti hageja huvides. Seega on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kahjuks on hageja raha vähenemine, mis on kostjale etteheidetavate tehingute otsene tagajärg. Maakohus mõistis 1496,86 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja on esitanud tõendina arved kokku 1684,32 eurot, mille kohaselt on hagejale ostetud sülearvuti parandusteenust, printeritarvikuid, majapidamisvahendeid. Hageja väitel on kostja teinud nimetatud kulutusi hageja vara arvelt isiklikuks otstarbeks. Kostja ei eita, et kulutusi on hageja arvelt tehtud. Selliseid kokkuleppeid vmt dokumente, millest nähtuks, et kostja vara kasutati hageja ettevõtluses, kostja kohtule esitanud ei ole. Maakohus leidis, et nt majapidamisgaas, kohvimasina tarvikud, laste koolitarbed, pesupulber, seep viitavad koduses majapidamises kasutatavatele esemetele, mitte hageja majandustegevusega seonduvale. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1684,32 eurot. Hageja väitel on kostja ostnud 30. juulil 2019 kütust Circle K teenindusjaamast, st ajal, kui kostja ei olnud enam hageja juhatuse liige. Tõendina on hageja esitanud osaühingu pangakaardi väljavõtte (I kd, tl 123-124), millest nähtub mh hageja viidatud ost 74,92 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et kulutus tehti Janar Otsuse soovitusel ja nõusolekul. Seega on tegemist äriühingule tekitatud kahjuga. Maakohus luges kahjuks 74,92 eurot ning mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja väitis, et kostja andis hagejale laenu 4886 eurot ning kandis hageja pangakontolt endale tagasi laenu tagastamisena 10 685 eurot, st 5799 eurot rohkem kui laenu põhisumma. Laenu
intressi kohta kokkulepe puudub. Hageja konto väljavõttelt ajavahemikus 1. jaanuar 201631. detsember 2019 kohta nähtub, et kostja on andnud hagejale laenu kokku 4866 eurot ning kostjale on laenu makstud tagasi kokku summas 10 685 eurot (I kd, tl 125-126). Kostja kinnitas laenu andmist hagejale ning tagasimaksete tegemist. Kostja vastuväite kohaselt tegi kostja hageja pangakontole makseid summas 6286 euro ning kassasse 4399 eurot. Kostja ei ole esitanud ühtegi arusaadavat viidet, konkreetseid kuupäevi ega tõendeid, millele tema vastuväited tuginevad. Seonduvalt väidetava osakapitali väljavõtmisega kostja poolt nõustus maakohus hagejaga, et osakapitali sissemakset ei saa käsitada laenusuhtena osaniku ning äriühingu vahel. Kostja väide, et hageja kassaraamatut on sularahas antud laenude kannete osas muudetud, on paljasõnaline. Maakohtul järeldas, et kostja on kandnud hageja pangakontolt enda pangakontole 5799 eurot, mille osas puudub usutav selgitus ning tõendid. Maakohus mõistis viidatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Hageja väitel ei andnud kostja juhatuse liikme ametisuhte lõppemisel uuele juhatusele üle hageja sularaha kassat. 12. juuni 2019 seisuga oli kassajääk 6482,30 eurot. Tõendina on esitatud hageja kassaraamatu väljatrükk perioodil 1. oktoober 2015 - 27. juuni 2019 (I kd, tl 127-133), mille on digitaalselt allkirjastanud Galina Lepik (hageja raamatupidaja alates 2019. aasta suvest) ning millelt nähtub, et nimetatud perioodi lõpukuupäeva seisuga oli kassajäägi lõppsaldo 6482,30 eurot. Kostja väide, et kassa oli algusest peale Janar Otsuse valduses, ei ole tõendatud. Samuti on juhatuse liikmel kohustus anda kassajääk üle uuele juhatuse liikmele. Kostja ei ole vaielnud vastu, et hageja raamatupidamise andmetel oli kassajääk kassaraamatust nähtuv summa. Maakohus leidis, et kostja tekitas kassajääki üleandmata jättes hagejale kahju kassas olema pidanud raha, s.o 6482,30 euro ulatuses ning mõistis selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Hageja väitel on kostja ajavahemikul 30. november 2016 - 31. mai 2019 võtnud kassast välja sularaha kokku summas 14 571,35 eurot ning pole teada, mis kostja on selle rahaga teinud. Tõendina on hageja esitanud kassaraamatu väljatrüki (I kd, tl 127-133). Ka väidab hageja, et kostja võttis ajavahemikul 4. november 2016 - 4. juuni 2019 hageja pangaarvelt välja sularaha pangakaardiga 4115 eurot. Hageja on esitanud tõendina hageja konto väljavõtte Swedbankis (IV kd, tl 69), kust nähtub, et arvelt on ajavahemikul 1. jaanuar 2018 - 31. detsember 2019 võetud välja kokku 4115 eurot. Kostja väidab, et kassast on väljamaksed tehtud aruannete alusel ning Janar Otsus pidi seda ise täpselt teadma, millised ostud on sularahas tehtud. Ka leidis kostja, et dokumendid sularaha kasutamise kohta on hagejal endal olemas. Maakohus leidis, et äriühingu kassast ja pangakontolt välja võetud raha kasutamist äriühingu huvides peab tõendama juhatuse liige (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16). Esitatud kassaraamatu ning pangakonto väljavõtte alusel tuvastas maakohus, et kassast on ajavahemikul 30. november 2016 - 31. mai 2019 tehtud sularaha väljamakseid 14 571 eurot ning ajavahemikul 4. november 2016 - 4. juuni 2019 on hageja pangaarvele tehtud sularaha sissemakseid 12 040 eurot. Samuti on ajavahemikul 17. jaanuar 2018 - 28. mai 2019 võetud hageja pangakontolt pangaautomaatidest sularahas välja kokku 4115 eurot. Kassaraamatust nähtuvalt on sama summa makstud sisse hageja kassasse. Väljamaksete ja sissemaksete vahe on 2531,35 eurot, mille osas ei ole kostja esitanud veenvaid selgitusi ega tõendeid, et seda raha kasutati hageja huvides. Puuduvad asjakohased kuludokumendid, sh kuluaruanded. Kostja ei ole tõendanud, et Janar Otsus on hageja kassadokumente võltsinud või neist osa eemaldanud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2531,35 eurot, millises ulatuses ei ole kostja tõendanud, et ta kasutas rahalisi vahendeid hageja huvides. Maakohus jättis hageja nõude seoses kassast ja pangast välja võetud sularahaga rahuldamata 16 209 euro ulatuses.
Hageja väitel korraldati kokku vähemalt 51 põgenemismängu (23 mängu Tartus, 28 Võrus), mille eest laekumisi hageja kassasse või kontole ei toimunud. Hageja arvestuste kohaselt pidi mängude eest laekuma 2805 eurot (ühe mängu maksumus 55-60 eurot), mille kostja on omastanud. Tõenditena on esitatud suhtlusportaali Facebook fotod (I kd, tl 134-159). Iga foto juures on märgitud põgenemistoa asukoht (Tartu või Võru) ning kuupäev. Ka on esitatud hinnakirja väljatrükk, millest nähtub mängude hind 55 ja 60 eurot olenevalt nädalapäevast (I kd, tl 160-161). Vaidlust pole, et põgenemistubade mängud vähemalt mingil hulgal toimusid. Selle kohta on mh andnud ütlusi tunnistaja R.R.. Tunnistaja ütluste kohaselt maksis üks põgenemistoa mäng 35-40 eurot. Kuus võis toimuda umbes 10 mängu. Tehti tasuta loosimisi, testmänge jms. Maakohtul pole alust arvata, et kõik sellised mängud toimusid osalejatele tasuta. Kostja ei ole näidanud, et oleks mängude toimumise tulusid või kulusid dokumenteerinud. Kuigi on tõendatud vähemalt osa hageja väidetud põgenemistubade mängude toimumine, ei ole tõendatud, mitu tasulist mängu tegelikkuses toimus. Maakohus ei pidanud põhjendatuks sellises olukorras lugeda hüpoteetilist summat 2805 eurot (51 mängu × 55 eurot) hagejale tekkinud kahjuks. Maakohus jättis viidatud summas hagi rahuldamata. Hageja väitel jättis kostja tasumata hageja poolt sõlmitud üürilepingu (Võrus asuv riidepood aadressil Tartu 12) järgsed üüri- ja kommunaalmaksed 5478 eurot üürileandjale Ülo Luhametsale. Vastav nõue esitati Julianus Inkasso võlanõudena summas 7204,87 eurot (koos viivise ja sissenõudekuludega). Riidepoe kinnistu omanik sulges võla tõttu ruumide uksed ja ei võimaldanud üürnikule (s.o hagejale) enam sissepääsu. Selle tulemusel jäi hageja ilma kaupluse sisustusest väärtuses 2500 eurot ning lepingu sõlmimisel makstud tagatisrahast summas 600 eurot. Hageja on esitanud järgmised tõendid: Julianus Inkasso OÜ 1. oktoobri 2019 võlanõude, mis on esitatud 29. mail 2016 sõlmitud äriruumi üürilepingust tuleneva võla eest ajavahemikul 1. august 2019-22. veebruar 2019 (I kd, tl 162). Ka on esitatud 29. mai 2016 äriruumi rendileping. Lepingu p 7.1 on fikseeritud üürniku kohustus tasuda tagatisraha 600 eurot. Riidepoe sisustuse osas on esitatud 29. mai 2016 sõlmitud ostu-müügileping CM Invest OÜ ning hageja vahel, mille kohaselt ostis hageja kaupluse inventari kogusummas 2500 eurot (I kd, tl 163). Kostja on esitanud Julianus Inkasso OÜ kirja, mille kohaselt ei ole hageja poolt tasumisi toimunud, sh sissenõudmise kulusid. Nõue loovutati Ülo Luhametsale täies ulatuses tagasi (IV kd, tl 32). Maakohus leidis, et eeltooduga pole tõendatud, kas ja millises suuruses oli tegelikult 29. mai 2016 üürilepingust tulenev hageja võlgnevus üürileandjale. Ka pole tõendatud, et võimalik võlgnevus tekkis kostja kohustuste rikkumise tagajärjel ning et hageja oleks selle võla tasunud. Seonduvalt riidepoe sisustusega märkis maakohus, et 29. mai 2016 ostu-müügilepingu p 4 kohaselt kohustus hageja tasuma kauba eest osamaksetena, millest lepingu sõlmimisel oli müüja saanud kätte sularahas I osamakse summas 1000 eurot. Ülejäänud maksete tasumise osas pole hageja tõendeid esitanud. Riidepoe täpset sulgemise aega tõenditest ei nähtu. Janar Otsus on andnud ütlusi, mille kohaselt pani tema poe kinni (V kd, tl 23). Seega pidi see juhtuma ajal, mil Janar Otsus sai hageja juhatuse liikmeks, s.o ca juunis 2019. Seega oli poe inventar kasutuses umbes 3 aasta jooksul. On eeldatav, et inventar amortiseerus sel ajal teatud ulatuses ning selle väärtus kaupluse töö lõppemisel ei olnud enam lepingus toodud summa. Vaidlust pole, et mingi vara jäi kaupluse sulgemisel poodi. Maakohtu arvates ei ole inventari väärtus piisavalt tõendatud. Hageja ei ole tõendanud üürilepingu sõlmimisel tagatise 600 eurot tasumist. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud riidepoega seonduvat kostja rikkumist ega hagejale tekkinud kahju 4826,97 eurot (1726,97 + 2500 + 600 eurot). Maakohus jättis hagi selles osas rahuldamata. Hageja väitel andis kostja 2018. aasta augustis enda lapse kasutusse varem kostja kasutuses olnud mobiilinumbri XXXXXXX, kuid jätkas selle eest tasumist hageja kaudu. Hageja uus
juhatuse liige katkestas teenuse sellest teadasaamisel septembris 2019. Tõendina on hageja esitanud Elisa Eesti AS-i arved, mille kohaselt on viidatud numbri kasutamise eest ajavahemikul august 2018-september 2019 esitatud hagejale arveid kokku summas 154,26 eurot (III kd, tl 89-128). Maakohus tuvastas tõendite alusel, et telefoninumber XXXXXXX oli Janar Otsuse kasutuses kuni augustini 2018. Pärast 2018. aasta augustit tasus numbri kasutamise eest hageja. Kostja ei ole vaidlustanud, et tema laps, st eelduslikult ettevõtlusega mitteseotud isik, kasutas seda telefoninumbrit alates augustist 2018, ega ka hageja tasutud arvete summat. Maakohus leidis seega, et telefoninumbriga seotud kulu ei ole seotud hageja ettevõtlusega ning selle tasumisega on tekitatud hagejale kahju. Kostja viited sellele, et telefoni ümbervormistamist korraldas Janar Otsus (IV kd, tl 34-35), ei ole asjakohased. Maakohus mõistis kostjalt välja alusetult tehtud maksete eest 154,26 eurot. Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele 47,67% ulatuses jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhinõue 19 671,97 (kassast alusetult välja võetud raha 12 040 eurot + omastatud põgenemistoa tasud 2805 eurot + Võru riidepoega seonduv kahju 4826, 97 eurot) eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2531,35 eurot ja jooksev viivis põhinõudelt 19 671,97 eurot. Samuti vaidlustab hageja maakohtu otsust osas, millega jäeti hageja menetluskulud hageja enda kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 19 671,97 eurot, 2. detsembri 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2531,35 eurot ja viivise alates 2. detsembrist 2020 põhinõudelt 19 671,97 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja nõustus maakohtu otsusega osas, milles hagi rahuldati. Hageja on tõendanud, et kostja võttis perioodil 30. november 2016 - 31. mai 2019 hageja kassast välja sularaha kokku summas 14 571,35 eurot ja seda ei kasutatud äriühingu huvides. Kostja ei vaielnud kassast sularaha väljavõtmisele vastu. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kassast väljavõetud sularaha kanti 12 040 euro ulatuses hageja pangakontole. Juhul kui kassast võetud raha oleks tegelikkuses tasutud hageja kontole, oleks kassaraamatus vastav selgitus (kanne kontole, sissemakse kuupäev ja kellaaeg). Lisaks ei ole kostja väljavõetud summad kattuvad kontole sissemakstud summadega ega ole ajaliselt loogilises järjestuses. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi kuludokumenti, mis kinnitaks kassast välja võetud raha kasutamist hageja huvides ega ole esitanud ka mitte ühtegi tõendit, et kontole sissemakstud 12 040 eurot pärineb äriühingu kassast. Seda ei ole võimalik eeldada, vaid seda tuli kostjal tõendada. Kostja ei ole seda teinud. Hageja kontole sissemakstud 12 040 eurot on laekunud hageja klientidelt sularahas, mis on omakorda kontole sissemakstud. Toimunud põgenemistoa mängude kohta puudusid 2017 - 2018 osaliselt sissekanded raamatupidamises ja laekumised hageja arvelduskontole või kassasse. Maakohus jättis hagi selles osas rahuldamata tuginedes tunnistaja R.R. ütlustele, et tehti tasuta loosimisi ja testmänge. Selline maakohtu seisukoht on põhistamata. Kostjal oli võimalik mängude toimumist tõendada. Tunnistaja R.R. ütlused tasuta mängude ja testmängude tegemise kohta on ebamäärased ega kinnita, et kohtule esitatud fotodel kajastusid tasuta mängud või nn testmängud. Põgenemistubade mänge korraldati ettevõtlustegevusega seoses, mistõttu ei ole kohtu järeldused tasuta tegevuses osas põhjendatud ega tõenditega seostatud.
Samuti on põhjendamata maakohtu seisukoht Võru riidepeoga tekitatud kahju osas. Kostja ei ole ümber lükanud fakte, et Võru riidepoe üürivõlg oli olemas, lepingu sõlmimisel tasuti tagatisraha, inventar oli poes olemas ning tagatisraha ja inventari hageja tagasi ei saanud. Hagile lisatud riidepoe müüjate Kaidi Redi ja Ene Ermeli kirjalikest kinnitustest (hagi lisa 111) nähtub, et riidepoel oli igapäevaselt sissetulek olemas. Kostja jättis olulise osa arvetest raamatupidamisse kandmata ning kõrvaldas arved. Nõude tagasiloovutamine Ülo Luhametsale ei tähenda, et võlg puuduks. Äriühingu rahaliste kohustuste täitmise (üüri tasumise) otsustab juhatuse liige. Kui kostja oleks korrektselt kajastanud riidepoe müügist laekunud summasid, oleks ettevõttel olnud piisavalt raha üüri tasumiseks. Põhinõude ebaõige rahuldamata jätmise tõttu jäi ebaõigesti rahuldamata ka sellelt arvestatud viivisenõue.
5.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohtu otsus on põhjendatud osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus on hageja kassast ja pangast väljavõetud raha välja mõistmata jäetud osas lõppjäreldustes õige. Maakohtu põhjendused on ebaselged. Segamini on aetud kassast aruandvatele isikutele väljamakstud summad ja panka makstud summad. Maakohus oleks pidanud jätma hagi kassast ja pangast väljavõetud sularaha nõudmise osas täies ulatuses rahuldamata. Hageja käsitlus kassas oleva raha kasutamise kohta on ebaõige. Hageja ei tee vahet kassast väljamakstud kuludel ja panka viidud summadel. Kõik kassa väljamaksed on tehtud aruannete alusel. Hageja endine raamatupidaja H.K. selgitas tunnistajana ütlusi andes, et kassast raha väljavõtmine toimus väljamineku orderi alusel. Sularaha maksti raamatupidaja ütluste kohaselt kassast välja kuludokumentide alusel Jaana ja Janar Otsusele. Kassaraamatus on sellised kanded selgitusega „Aruandev isik JAANA OTSUS“ või „OTSUS JANAR (sularaha arvete sissemaks)“. Raamatupidamise ja raamatupidaja tunnistuse kohaselt on väljamaksed tehtud aruannete alusel. Janar Otsus ise teostas enamuse hageja tegevustest ja sularahaga tehingutest. Kostjale teadaolevalt on Janar Otsuse poolt sularahaga tehtud tehingud teostatud äriühingu huvides. Kostja ei ole hageja kassast raha alusetult välja võtnud. Dokumendid sularaha kasutamise kohta summas 14 571,35 eurot on hagejal olemas. Hageja juhatuse liige kinnitas vande all ütlusi andes, et hageja dokumendid on talle üle antud. Apellatsioonkaebuses viidatud pangakontole sissemakstud summade käsitlus koos aruandvatele isikutele tehtud väljamaksetega on eksitav. Hageja on kõrvutanud täiesti erinevaid kandeid. Hageja ei tee vahet kassast väljamakstud kuludel ja panka viidud summadel. Hageja enda esitatud kassaraamatus (hagi lisa nr 103) on kõik apellatsioonkaebuses märgitud sularaha sissemaksed kajastatud. Vastavate kannete selgituses on pangakaardi number ja sissemakse aeg (nt „KXXXXXXXXXXXXXXXXX HAN00629 05.05.18 19:04 (241397)“). Kostja hinnangul on lubamatu käsitleda panga ja kassa liikumisi automaatselt kahju või kuluna. Kahju ei saa tekkida sellest, kui raha võetakse pangast välja ja pannakse kassasse. Hageja nõuab kostjalt jätkuvalt samu summasid topelt. Hageja väitis, et kostja on võtnud hageja arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX pangaautomaatide kaudu sularahas välja kokku 4115 eurot. 4115 eurot on samas kassa sissetulekuna korrektselt kajastatud ja seega sisaldub see kassa lõppjäägis. Põgenemistubade mängude osas on maakohtu otsus põhjendatud ja õige. Apellatsioonkaebuse väide, et mängude eest mingit raha ei saadud, on vale. Tunnistaja R. R. selgitas, et „Raha maksti sellele, kes parasjagu mängu läbi viis ehk keegi meist neljast“ ning renti maksti „sularahas ja kes iganes see otsustas üürileandjale ära anda, kui tähtaeg käes oli“. Teisisõnu tasuti saadud rahast põgenemistubadega seotud kulud.
Võru riidepoega seotud nõuete rahuldamata jätmine maakohtu poolt on õige. Maakohus on hagi rahuldamata jätmist piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud. Lisaks viitas kostja selles osas tunnistaja H.K. ütlustele.
6.Kostja (vastuapellant) esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Maakohus on jaganud tõendamiskoormise ebaõigesti. Maakohus on teinud eksliku järelduse, et kui hageja väidab üldsõnaliselt ja ebamääraselt, et üks või teine äriühingu kulu on ebaõige, tuleb juhatuse liikmel oma tegevust õigustada. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Hageja ei ole eelnimetatud võrdlust teinud ega seda väidetava kahju juures arvestanud. Kostja on korduvalt selgitanud, et ettevõtlusega seotud kulud ei ole automaatselt käsitletavad kahjuna. On selge, et vajalike tööriistade, materjalide ja ka transpordivahendi remontimise kuludeta ei saa äriühing tegutseda. Maakohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud, milleks on ettevõttes kasutatud nt betooniharki, krohvivõrku, klambreid, katusekruve, katuse ehitusmaterjale, elektritööde vahendeid, sipelgate tõrjevahendit, varikatuse ehitamise materjale, ventilatsiooniseadmeid või kasvuhoone ehitamiseks kasutatavat materjali, on põhjendamatu. On ilmselge, et nii sanitaartehnilised tööd kui ka kaupluste sisustuse ja eriti põgenemisetoa ehitamine nõuavad ehitusmaterjale ja tööriistu. Ettevõtja ei pea tegutsema ainult tegevusaladena märgitud valdkondades. Maakohus ei ole selgitanud, milliseid tõendeid uurides ta leidis, et Janar Otsus ei juhtinud tegelikkuses äriühingut. Janar Otsus mujal ei töötanud, kuna kogu tema aeg kulus hageja tegevusele. Kostja töötas mitme tööandja juures ega saanud seetõttu teha neid toiminguid, mida hageja kostjale omistada püüab. Faktiline ühingujuht vastutab oma tegevuse eest sarnaselt juhatuse liikmega. Hageja endine raamatupidaja kirjeldas tunnistajana ütlusi andes hageja esindaja ja kostja ühist tegutsemist. Ka nähtub tunnistaja R.R. ütlustest, et Janar Otsus ja tunnistaja otsustasid põgenemistoa rentimise küsimuse. Janar Otsus saatis kostjale korraldused pangakaardi limiidi muutmiseks (vt kostja 16. septembri 2021 seisukoha lisa nr 5). Samast sõnumivahetusest nähtub, et Janar Otsus on pangakaardi limiidi pangas ise juba suurendanud. Ka hageja endine raamatupidaja kinnitas tunnistajana ütlusi andes, et hageja pangakaarte kasutasid Janar Otsus ja kostja ning et pangakaardi numbri järgi oli teada, kes mingi kulu tegi. Maakohtu seisukoht, et ka juhul, kui Janar Otsus oleks olnud faktiline äriühingu juht, ei muudaks ega välistaks selline asjaolu kostja vastutust, on vastuolus Riigikohtu seisukohaga. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-129-15 lahendi p-s 15 selgitanud, et kui juhatuses on mitu liiget, siis tuleb juhatuse iga liikme tegevust ja tegevusetust eraldi hinnata. Antud juhul tulnuks seega eraldi hinnata kostja ja faktilise ühingujuhi tegevust. Samuti tuleb arvestada, et ÄS § 168 lg 2 kohaselt võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes ning sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Kostja ei nõustu maakohtuga, et asjakohane ei ole see, et kostja ja Janar Otsus olid abielus ajal, mil kostja oli hageja juhatuse liige. Isegi kui asuda seisukohale, et hagejale on mingi kahju tekkinud, ei tohiks seda kahju ainult ühelt kasu saanud abikaasalt (kostjalt) välja nõuda. Hageja seaduslik esindaja, kes on samas ka hageja osanik, ei saa teha otsust, et ta vabastab iseennast vastutusest. Raha ja saadud kasu on ühisvara ja sellele vastav kohustus kasu välja anda kuulub seega samuti ühisvarasse. Abikaasad vastutavad võimaliku kahju eest solidaarselt. Ehitusmaterjalide, vahendite ja tarvikute ostmise on otsustanud Janar Otsus ise ning suurema osa neist ka ise ostnud. See on tõendatud hageja endise raamatupidaja ütlustega. Kinnistul
XXXXXXXX asus nii hageja kontor kui ladu. Janar Otsus on kõik hageja seadmed ja laojäägid ära viinud. Hageja pangakonto väljavõtetest selgub, et hageja on esitanud oma nõude lisana arveid, mis peaksid hageja väitel olema tasutud pangakontolt, kuid pangakonto väljavõttel tasumised ei kajastu. Näiteks 10. juulil 2017 on hageja tasunud AS Decora arve 21279846 165,03 eurot (hagiavalduse lisa 3) ja 2. augustil 2017 AS Decora arve nr 21353078 summas 113,13 eurot (hagiavalduse lisa nr 4). Kuna mõlemale arvele on märgitud, et nende eest on tasutud pangakontolt („Tasumine – KAART“), peaks arvete tasumine kajastuma pangakonto väljavõttel. Tegelikkuses kumbki näitena esitatud makse pangakontol ei kajastu. Kostja hinnangul on võimalik, et tegemist on võltsitud arvetega. Võimalik, et hageja esindaja on nõude aluseks lisanud suvalisi arveid, mis käivad asjade kohta, mida pole kunagi hagejale ostetud. Ehitusmaterjalide, vahendite ja tarvikute nõude alusena esitatud arvetel pole väidetava kahjuga mingit seost. Maakohus on leidnud lihtsalt, et arvete hulgas on arveid, mis pole ettevõtluseks vajalikud. Maakohtu seisukoht, et sõiduautot Volkswagen Passat ei kasutatud hageja ettevõtluses, on kummaline, sest antud küsimuses polnud vaidlust. Eluvõõras on maakohtu seisukoht, et ettevõtluseks ei ole vaja nt sülearvuti parandusteenust või printeri tarvikuid. Maakohtu tegi järelduse, et kui mõni arve võib olla vaieldav, siis järelikult on kõik kulud põhjendamatud. Kui mingeid isiklikke asju kasutatakse ettevõtluseks, siis on sellega seonduvad vastavad kulud ettevõtlusega seotud kulud. Ebaõige on järeldus, et hagejale on laenu tagasimaksmise näol kahju tekkinud. Laenulepingu olemuslikuks osaks on laenu tagasimaksmine. Ettevõtluse kulu ei tähenda automaatselt kahju. Kostja on teinud hageja pangakontole makseid kokku summas 6286 eurot. Hageja on jätnud arvestamata sularahas tehtud laenu sissemaksed summas 1200 eurot ja sissemakse summas 200 eurot, mille selgitus on „osakapitali sissemakse“, aga mis on tegelikkuses laen osaühingule. Lisaks sellele on jäetud arvestamata kassasse antud laenusummad kokku 4399 eurot. Need laenud andis hagejale kostja ning kinnitas seda ka vande all. Hageja pangakontole ja kassasse on seega kokku antud laenu 10 685 eurot (6286 + 4399) ehk täpselt sama summa nagu on kostjale tagastatud. Kostja on kogu menetluse kestel selgitanud, et hageja kassaraamatut on sularahas antud laenude kannete osas muudetud. Hagiavalduse lisas 103 esitatud kassaraamatule on alla kirjutanud Galina Lepik. Samas ei ole vaidlust, et aastatel 2016 kuni 2019 oli hageja raamatupidajaks H.K.. Vaidlusalused kanded on hageja esitatud kassaraamatus selgitusega „Janar Otsus laen ettevõttele“, mis on vastuolus Janar Otsuse vande all antud seletusega, kus ta kinnitab, et tema ettevõtte loomisse ei panustanud. Ka laenu andmise suhtes ei olnud Janar Otsus kindel. Kassaraamat oli Janar Otsuse valduses. Janar Otsus kinnitas vande all ütlusi andes, et „ostutšekkidelt vaadates leiab ka sularahaarveid, sooduskaarti on kasutatud minu isikukoodiga. Järelikult sularahas olen mina maksnud.“ Seega tunnistas Janar Otsus, et tal oli juurdepääs kassale ning ta kasutas kassas olevat raha ostude tegemiseks. Hageja kassat kasutati hageja ettevõtlusega seotud kuludeks. Kostja on kokkuvõttes seisukohal, et ta ei ole juhatuse liikmena äriühingule kahju tekitanud. Kostja ei ole ettevõtlusega mitteseotud kulutusi teinud ega sularaha alusetult välja võtnud. Kostja on tegutsenud vajaliku hoolsusega.
7.Hageja (vastuapellatsioonkaebuses vastustaja) palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata.
Hageja on hagiavalduses tuvastanud hageja olukorra halvenemise VÕS § 127 lg 1 tähenduses. Kostja heidab maakohtule ette rikkumist, mille väidetavalt tegi hageja. Kostja ei väida, et maakohus oleks eksinud materiaal- või menetlusõiguse vastu, vaid kordab ja kopeerib enda varasemaid väiteid. Maakohus ei ole eksinud tõendamiskoormise jaotuses. Kui juhatuse liige teeb äriühingu raha arvelt kulutusi, on tegemist kahjuga, v.a juhul, kui need kulud seonduvad ettevõtlusega. Kostja arvab seevastu, et ta ei pidanudki tõendama, et tema tehtud kulud seondusid ettevõtlusega, vaid et seda oleks pidanud eeldama. Kehtiv õigus sellist eeldust ette ei näe. Kostja oleks pidanud maakohtus esmalt väitma ja seejärel tõendama, et ehitusmaterjalid, mis ilmselgelt ei seondunud sanitaartehniliste töödega (katuse ehitusmaterjalid, ventilatsiooniseadmed, kasvuhoone materjalid jne), seondusid kuidagi ettevõtlusega. Kostja ei ole seda väitnud ega tõendanud. Ebaõige on kostja väide, et Janar Otsus oli hageja faktiline juht. Janar Otsus tegeles vaid torutöödega. Raamatupidaja H. K. kinnitas vande all, et tema Janar Otsusega ei suhelnud ning kõik lepingud sõlmis ja kõik ülekanded tegi kostja. See, et Janar Otsus palus sanitaartööde tegemiseks vajalike torukaupade ostmiseks pangakaardi limiiti muuta, kinnitab üheselt, et ta ei saanud teha seda ise. Kostja jätab tähelepanuta, et isegi, kui väide Janar Otsuse kui hageja faktilise juhi kohta vastaks tõele, ei välistaks see kuidagi kostja vastutust (ÄS § 1671 lg 2). Riigikohus ei ole öelnud, et kui juhatuses on mitu liiget, siis tuleb juhatuse iga liikme tegevust ja tegevusetust eraldi hinnata. Kohaldub solidaarvastutus. Samuti ei ole kostja toonud esile, mida Janar Otsus faktilise ühingujuhina tegi. Ka jääb kostja viide ÄS § 168 lg-le 2 arusaamatuks. Kostja ei ole väitnud ega täpsustanud, milliseid juhatuse otsuseid Janar Otsus kui osanik vastu võttis. Kostja väide, et Janar Otsus, kes on samas ka hageja osanik, ei saa teha otsust, et ta vabastab iseennast vastutusest. Tegemist on ebaselge ja hilinenult esitatud väitega, mille kostja esitas esmakordselt alles kohtuvaidluse teesides ning mis tuleb TsMS § 329 lg 1 ja § 331 lg 1 alusel jätta tähelepanuta. Samas on see väide ka asjakohatu, sest ei oma puutumust käesoleva vaidlusega. Kostja jätab tähelepanuta, et hageja on esitanud kahju hüvitamise, mitte alusetu rikastumise nõude. Seetõttu ei saa ka hinnata ega olegi põhjust seda teha, kas kostja rikastus hageja arvel ning kas selline rikastumine võib kuuluda kostja ja Janar Otsuse ühisvarasse. Samas rõhutab kostja ka ise, et abikaasad vastutavad võimaliku kahju eest solidaarselt. See ei välista hageja nõuet. Maakohtu otsus on ehitusmaterjalide osa põhjendatud. Kostja ei ole vastuses hagile ega üheski teises menetlusdokumendis selgitanud, millisteks ettevõtlusega seotud vajadusteks ta need kulud tegi. Jääb arusaamatuks, miks kostja väidab, et AS Decora arved on võltsitud. Kostja ei ole seda tõendanud. Maakohus on tõendite pinnalt jõudnud põhjendatud järeldusele, et kostja kinnistu tarbeks ehitusmaterjalide ost ei ole ettevõtlusega seotud kulu. Janar Otsus ei ole kinnitanud, et Volkswagen Passatit kasutati ettevõtluseks. Isiklikele asjadele kulutuste tegemine ei tähenda automaatselt seda, et tegemist oleks ettevõtlusega seonduvate kuludega. Kostja on ekslikul seisukohal, et osakapitali sissemakse on laen ning osanik võib selle igal ajahetkel endale tagastada. Kostja ei ole sellises mahus laenu andnud. Seda kinnitavad kostja vande all antud ütlused. On ebausutav, et kostjal oli vaja äriühingule sellist laenu anda, kuivõrd ta oleks saanud kasutada osaühingu sularahakassat. Janar Otsus ei ole tunnistanud, et ta kasutas kassas olevat raha ostude tegemiseks. Janar Otsus selgitas istungil, et ta maksis torutööde tarvikute eest vahel isikliku rahaga, mitte äriühingu kassast. Sularahakassa eest vastutab juhatuse liige ning ametisuhte lõppemisel on tal kohustus
anda see uuele juhatuse liikmele üle. Kostja ei teinud seda ning ei ole isegi väitnud, et ta oleks seda teinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja 3), välja arvatud osas, milles maakohus võttis vastu hagi osalise tagasivõtmise ja jättis hagi läbi vaatamata 7925 euro osas põhinõudes ning 2633, 01 euro osas hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõudes (resolutsiooni p 1), samuti osas milles maakohus jättis hagi rahuldamata põgenemismängude korraldamisest saadud tulu 2805 euro (nõue VIII), Võru riidepoe pidamisega tekitatud kahju 4826, 07 euro (nõue IX), perioodil 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2019 pangakontolt välja võetud 4115 euro (nõue VIIa) ja nendelt nõuetelt arvestatava viivise väljamõistmiseks. Osas, milles ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt ehitusmaterjalide ja muude tarvikute ostmisega tekitatud kahju 5029, 35 euro (nõue I), enamtasutud laenu tagasimakse 5799 euro (nõue V), sularaha kassa 6482, 30 euro üleandmise (nõue VI) ja kassast väljavõetud 14 571, 35 euro (nõue VII osaliselt), kokku 31 936 euro ja nendelt nõuetelt arvestatava viivise väljamõistmises, tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Osas, milles ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt sõiduauto Volkswagen Passat remontimisega tekitatud kahju 1496, 86 euro (nõue II), sülearvuti parandamise, printeri ja majapidamistarvete soetamisega tekitatud kahju 1684, 32 euro (nõue III), kütusekulu 74, 52 euro (nõue IV) ja lapse telefonikõnede 154, 26 euro (nõue X), kokku 3409, 96 euro ja nendelt nõuetelt arvestatava viivise väljamõistmises, teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu hagi osalise tagasivõtmise ja jättis hagi läbi vaatamata 7925 euro suuruse põhinõude osas ning 2633, 01 euro suuruse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas (resolutsiooni p 1), samuti osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata perioodil 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2019 pangakontolt välja võetud 4115 eurot (nõue VIIa) ja viivise nimetatud nõudelt. Hageja apellatsioonkaebus ja kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Hageja leiab, et kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud ja kasutanud hageja vara ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemiseks. Hageja nõuab kostjalt sellise tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja kahju hüvitamise nõue 47 093,33 eurot koosneb järgmistest osadest: -
Erinevate ehitusmaterjalide, vahendite ja tarvikute ost perioodil 10. juuli 2017 – 23. mai 2019 ja kulutuste tegemine kostja omandis olevale kinnistule XXXXXXXX, millega kostja tekitas hagejale kahju 5029, 35 euro ulatuses (I);
-
Kostja ja Janar Otsuse ühisvarasse kuulunud sõiduauto Volkswagen Passat remondikulud ajavahemikul 15. juuni 2018 – 26. juuni 2019, millega kostja tekitas hagejale kahju 1496, 86 euro ulatuses (II);
-
Sülearvuti parandusteenuse, printeritarvikute ja majapidamisvahendite ost, millega kostja tekitas hagejale kahju 1684, 32 euro ulatuses (III);
-
Kütuse ost pärast juhatuse liikme ametisuhte lõppu 30. juulil 2019, millega kostja tekitas hagejale kahju 74, 92 euro ulatuses (IV);
-
Hagejale antud laenu suurust ületav laenu tagasimakse, millega kostja tekitas hagejale kahju 5799 eurot (V);
-
Üleandmata kassajääk 6482, 30 eurot (VI);
-
Hageja kassast ja pangakontolt raha väljavõtmine, millega kostja tekitas hagejale kahju 18 740, 35 eurot (VII), sh pangakontolt välja võetud raha 4115 eurot (VIIa);
-
Vähemalt 51 põgenemistoa mängu korraldamise eest laekunud 2805 euro (ühe mängu maksumus 55-60 eurot) omastamine kostja poolt, millega kostja tekitas hagejale kahju 2805 eurot (VIII);
-
Võru riidepoe pidamisega hagejale tekitatud mittevajalikud kohustused, millega kostja tekitas hagejale kahju 4826, 97 euro ulatuses (IX);
-
Kostja ja Janar Otsuse ühise lapse telefoniarvete tasumine hageja arvel perioodil august 2018 – september 2019, millega kostja tekitas hagejale kahju 154, 26 eurot (X).
Maakohus rahuldas hageja nõuded I – VI ja X täielikult, nõude VII rahuldas maakohus osaliselt 2531, 35 euro ulatuses. Kokku rahuldas maakohus hagi põhinõudena 23 252, 36 euro ulatuses. Nõuete VIII ja IX osas jättis maakohus hagi täielikult ning nõude VII osas osaliselt rahuldamata. Kokku jäi hagi rahuldamata põhinõude 23 840, 97 euro ulatuses.
10.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Pooled väitsid ringkonnakohtu istungil, et apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebusega on nad vaidlustanud maakohtu otsuse täielikult. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 4115 euro (ajavahemikul 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2019 hageja pangakontolt välja võetud sularaha, nõue VIIa) ja sellelt nõudelt viivise välja mõistmiseks. Maakohus jättis otsuse resolutsiooni p-s 5 hagi rahuldamata põhinõude 23 840, 97 euro ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3154, 61 eurot nõudes. Kuigi hageja väidab apellatsioonkaebuses, et ta vaidlustab hagi osas, milles maakohus tema hagi ei rahuldanud, nähtub apellatsioonkaebuse p-st 2.1.1. (1) kaevatava nõude täpne arvestus, st et apellant vaidlustas maakohtu otsuse üksnes põhinõude 19 671, 97 euro ja nõudelt arvestatud viivise (sh sissenõutavaks muutunud viivise 2531, 35 eurot) ulatuses. Samuti puuduvad apellatsioonkaebuses põhjendused 4115 euro kui hageja pangakontolt välja võetud raha kostjalt välja mõistmata jätmise vaidlustamise kohta (vt apellatsioonkaebuse p 2.2.). Hageja väitest ringkonnakohtu istungil, et kaebuses on numbriliselt eksitud, ei piisa, et lugeda kaebusega hõlmatuks ka 4115 euro kostjalt välja mõistmata jätmine. Seega ei ole hageja apellatsiooni tähtaja jooksul (TsMS § 634 lg 1) maakohtu otsust 4115 euro ja sellelt nõudelt arvestatava viivise kostjalt välja mõistmata jätmise osas vaidlustanud ja maakohtu otsus on selles osas jõustunud (TsMS § 456 lg 4).
11.Hageja on esitanud ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude endise juhatuse liikme vastu. Hageja asutati 19. oktoobril 2015. Hageja tegutses kolmes valdkonnas: meelelahutusteenuse osutamine Tartu ja Võru põgenemistoas, riidepoe pidamine Võrus ja hoonehalduse abitegevused (kanalisatsiooni remonditööd). Kostja oli alates asutamisest kuni
27.oktoobrini 2017 hageja ainuosanik ja 27. juunini 2019 juhatuse ainuke liige. Alates
27.oktoobrist 2017 on hageja ainuosanik praegune juhatuse liige Janar Otsus, kes tegutses alates asutamisest hageja nimel kanalisatsiooni remonditööde teenuse osutamisel. Asja materjalide kohaselt olid hageja ainuosanik Janar Otsus ja kostja abielus. Nende abielu lahutati 12. juulil 2019. Janar Otsusel ja kostjal on ühine alaealine laps. Asjas ei ole vaidlust, et alates asutamisest oli hageja registrijärgne asukoht kostjale kuuluval kinnistul asukohaga
XXXXXXXXXXXXXXX alevik, X vald, mis oli samal ajal ka Janar Otsuse ja kostja ühine elukoht. Äriregistri andmetel muutus hageja asukoht 26. mail 2020. Ka ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et kuni märtsini 2020 oli hageja asukohaks XXXXXXXX kinnistu.
12.Maakohus põhjendas hagi osalist rahuldamist eelkõige asjaoluga, et hageja raha otstarbeka kasutamise eest vastutas kostja juhatuse liikmena, kes ei suutnud menetluses tõendada, et kulutused tehti hageja huvides. ÄS § 187 lg 1 järgi pidi kostja oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning TsÜS § 35 järgi olema hagejale lojaalne (vt juhatuse liikme kohustuste kohta ka nt Riigikohtu 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10 p-d 11, 18; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 27). Juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust, mille kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks (vt Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p-d 12, 13). Kui kostja rikkus oma kohustusi, vastutab ta ÄS § 187 lg 2 järgi hagejale tekitatud kahju eest, v.a kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nõude eelduste kohta ka nt Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 40-13, p 18; 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11). Kahju hüvitamise nõude sisulisel lahendamisel tuleb hinnata ka kahju hüvitamise üldiste eelduste täidetust, mh rikutud kohustuse eesmärki, kahju tekkimist hagejal, selle ettenähtavust ning põhjuslikku seost kohustuste rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127). Tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et hageja peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende rikkumiste tulemusena on äriühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud äriühingu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt Riigikohtu 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12; 2. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 12). Korraliku ettevõtja hoolsuse määra rakendamine oma kohustuste täitmisel on ühelt poolt juhatuse liikme kohustus ja teiselt poolt ka äriühingu juhatuse liikme vastutust välistav asjaolu (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Ärilise kaalutluse reeglid saab lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele lugeda mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides (vt RKTKo nr 3-2-1-129-15, p 13.3). Käesoleval juhul tuleb kostja kui juhatuse liikme vastu esitatud kahjunõude maksmapaneku hindamisel arvestada ka asjaoluga, et kostja juhtis pereettevõtet, mille ainuosanikuks oli tema abikaasa, kes ka ise tegutses samas ettevõttes ja mille tegevuskoht asus kostja omandisse kuuluval ja pere elukohaks oleval kinnistul. Maakohus ei ole osas, milles ta hagi rahuldas, võtnud seisukohta, millist juhatuse liikme kohustust on kostja rikkunud ega hinnanud ka kahju hüvitamise üldiste eelduste täidetust. Samuti on maakohus jätnud asja otsustamisel arvestamata kostja väidetega tema ja käesolevas menetluses hagejat esindava Janar Otsuse omavaheliste suhete kohta pereettevõttes tegutsemisel. Seega ei vasta maakohtu otsus ainuüksi seetõttu osas, milles hagi rahuldati, seadusliku ja põhjendatud kohtulahendi nõuetele (TsMS § 438 lg 1).
13.Kostja esitas hagile vastuväite, et faktilise ühingujuhina tegutses ajal, mil kostja oli hageja juhatuse liige, kostja abikaasa ja praegune hageja juhatuse liige Janar Otsus. Seetõttu leiab kostja, et ta ei saa vastutada tehingute eest, mis on tehtud Janar Otsuse poolt kaupu ostes või pangakaardiga makstes. Faktilise ühingujuhi õigussuhet ja tema vastutust ühingu ees on
Riigikohus käsitlenud tsiviilasja nr 3-2-1-181-15 13. aprilli 2016 otsuse p-des 35jj. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et Janar Otsust ei saa käsitleda hageja faktilise ühingujuhina. Kuivõrd kostja ei tuginenud vastuväidetes Janar Otsuse poolsele mõjutamisele ja ÄS § 1671 lg 2 rikkumisele, ei ole maakohtu viide nimetatud sättele asjakohane. Maakohus on küll jätnud vastamata kostja seisukohale, et ÄS § 168 lg 2 kohaselt võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes ning sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse liikmed, kuid nimetatud minetus ei ole toonud kaasa ebaõiget maakohtu otsustust. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja tugineks oma nõudes kostja vastu otsusele, mille on vastu võtnud hageja osanik juhatuse pädevusse kuuluvas küsimuses.
14.Sõltumata sellest, et Janar Otsust ei saa pidada faktiliseks ühingujuhiks, tuli vaidluse lahendamiseks (eelkõige I nõue) välja selgitada, millised olid Janar Otsuse õigused sularahaga tehingute tegemisel ja pangakaardiga maksmisel. Asjas ei ole vaidlust, et hageja nimele oli vormistatud kaks pangakaarti. Kostja väitel kasutas pangakaarti nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Janar Otsus (IV kd lk 162), kes ostis sellega hageja tegevuseks vajalikke kaupu. Nimetatud pangakaardiga tehtud ostusid ja väljamakseid sisaldab kostja vastu esitatud VII nõue. Hageja väitel kasutas mõlemat kaarti üksnes kostja ning Janar Otsus sai pangakaarti kasutada üksnes siis, kui kostja talle kaardi konkreetse ostu tegemiseks andis. Maakohus leidis, et sõltumata sellest, kes pangakaarti kasutas, ei välista see kostja kui juhatuse liikme vastutust hageja vara kasutamise eest äriühingu huvides. Samuti ei välistanud maakohus kostja võimalust kasutada pangakaarti ostude tegemiseks ka ajal, mil kostja viibis haiguslehel või tööl (maakohtu otsuse p-d 23 ja 24). Ringkonnakohus leiab, et maakohus tugines kostja väidete hindamisel pangakaardiga nr XXXXXXXXXXXXXXXXX tehingute tegemisel üksnes Janar Otsuse selgitustele, jättis kostja esitatud tõendid hindamata. Sellega rikkus maakohus tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust (TsMS § 232 lg 1). Kostja esitas tabeli kujul (IV kd lk 165-167) andmed põhjuste kohta, mis välistasid pangakaardi kasutamise kostja poolt, samuti tõendid haiglas viibimise ja töötamise kohta (IV kd lk 169171). Maakohus on jätnud need tõendid hindamata, mistõttu ei ole maakohtu otsusest ka arusaadav, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et näiteks haiglas viibimise ajal tegi kostja hageja pangakaardiga tehinguid.
15.Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid on asjas vajalik tuvastada, kus asus vaidlusalusel perioodil hageja tegevuskoht, sh kontor. Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse kohta (TsÜS § 29 lg 3). Tegevuskoha tuvastamise vajadus puudutab eelkõige nõudeid I ja III. Maakohus jõudis otsuse p-s 30 ebaõigele järeldusele, et hageja registrijärgne asukoht X alevikus XXXXXXXX oli üksnes hageja postiaadress, kuid kinnistul ei asunud hageja kontorit. Pooltel puudub sisuline vaidlus, et tegemist oli nii kostja kui ka Janar Otsuse ühise elukohaga, samuti pargiti kinnistul ka hagejale kuuluvat kaubikut. Kumbki pool ei ole menetluses esitanud muid väiteid hageja tegevuskoha osas vaidlusalusel perioodil. Tegevuskoht on tõendatud ka tunnistaja R.R. ütlustega (V kd lk 20p), samuti Janar Otsuse vande all antud ütlustega, et hagejal olid laoruumid kuuris (V kd lk 23p). Nimetatud tõenditega on kooskõlas kostja selgitused ringkonnakohtu istungil, et XXXXXXXX hoov oli hageja laopind (avariilised autod, erinevatelt objektidelt pärit esemed). Asja materjalide kohaselt lubas kostja talle kuuluvat kinnistut hagejal kasutada tegevuskohana tasuta. Hageja juhatuse liikmena oli kostja pädevuses ka otsustada, kus hageja kontorit pidada. Seega võis hageja kontor asuda ka kostja magamistoas, nagu kostja väidab. Kostja ei pidanud esitama faktilise olukorra tõendamiseks kirjalikku dokumenti pooltevahelise kokkuleppe kohta kinnistu kasutamiseks, vaid tegevuskoha saab
tuvastada ka muude tõendite alusel. Hageja ei ole menetluses väitnud, et hageja kontor ja ladu asusid kuni märtsini 2020 mujal kui Janar Otsuse ja kostja ühises elukohas. Seega tuvastab ringkonnakohus, et hageja tegevuskoht asus X, XXXXXXXX kuni ajani, mil Janar Otsus lahkus kostjale kuuluvalt kinnistult märtsis 2020.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagi tuleb jätta rahuldamata põgenemistoa mängudest laekunud raha ja Võru riidepoe nõuete osas (nõuded VIII ja IX). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid põhjendusi oma otsuses korrata.
16.1.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et olukorras, kus hageja ei ole tõendanud, mitu tasulist põgenemistoa mängu, millise hinnaga ja millisel perioodil toimus, ei ole võimalik hüpoteetilist 2805 eurot kostjalt kahjuna välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et fotod Facebookis ja mängude hinnakiri ei tõenda toimunud tasuliste mängude arvu, klientide poolt hagejale tasutud rahasumma suurust ega ka kostja poolt raha omastamist. Kostja on raha omastamist eitanud ja ka selgitanud, et põgenemistoa mängudest saadud rahast tasuti sularahas üüri üürileandjale ja kaeti muid kulutusi. Mängude toimumist ei pea tõendama käesolevas menetluses kostja, nagu hageja ekslikult väidab. Hageja pidi asjas tõendama, kui palju raha saadi mängude korraldamisest ja et kostja omastas selle raha. Kuivõrd hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud, ei saa hagi 2805 euro väljamõistmises rahuldada.
16.2.Hageja väitel rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust, kui jättis Ü. Luhametsale tasumata Võru riidepoe üürilepingu järgse üüri ja kommunaalmaksed 5478 eurot, mistõttu kinnistu omanik sulges võlgnevuse tõttu poe uksed ja ei võimaldanud hagejale enam sissepääsu. Hageja jäi seetõttu ilma kaupluse sisustusest väärtusega 2500 eurot ja tagatisrahast 600 eurot, samuti on hagejale tekitatud kahju üüri- ja kommunaalkulude tasumiselt arvestatud viivisena 740, 93 eurot ja võla sissenõudmiskuludena 986, 04 eurot, kokku 4826, 97 eurot (hagiavalduse p 1.11). Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu seisukohta, et puuduvad tõendid nii üürivõla suuruse kui ka selle tasumise kohta. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud asjaoludel võis üürileandja teostada kaupluse sisustuse osas üürileandja pandiõigust VÕS § 305 lg 1 alusel ja oma nõuded hageja vastu sel viisil ja ka tagatisraha arvel tasaarvestada. Maakohus on põhjendatult leidnud, et puuduvad tõendid sissenõudmiskulude ja viivise tasumise kohta, samuti tugines maakohus Julianus Inkasso OÜ 15. detsembri 2020 kirjale (IV kd lk 32), mille kohaselt sissenõudmiskulud puuduvad ja võlanõue loovutati Ü. Luhametsale täies ulatuses tagasi. Seega ei ole hageja esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et isegi kui kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ja jättis täitmata hageja kohustused üüri tasumisel, põhjustas kostja sellega hagejale kahju. Maksmata üür ei ole hageja kahju. Apellatsioonkaebuses esitatud väited, et kostja võis kõrvaldada riidepoest raha, ei puutu asjasse. Maakohus jättis põhjendatult kogu Võru riidepoega seotud nõude 4826, 97 eurot rahuldamata.
17.Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et hagi tuleb jätta rahuldamata ka sõiduauto Volkswagen Passat remondikulude 1496, 86 eurot (II nõue), kostja poolt 1684, 32 euro ulatuses kaupade ja teenuste ostmise (III nõue), kütusekulu 74, 92 eurot (IV nõue) ja lapse telefoniarvete 154, 26 eurot (X nõue) osas.
17.1.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja arvel tehtud remondikulutused autole on hagejale mittevajalikud juba seetõttu, et hageja ei olnud sõiduki omanik ega vastutav kasutaja. Hagejat kahjustavad ei saa olla mõistlikud remondikulutused sõidukile, mida hageja kasutas enda ettevõtluses. Sõiduki kasutamist ettevõtluse tarbeks on võimalik tõendada ka muude tõenditega kui sõidupäevik ja lähetusaruanded. Kostja on andnud vande all seletusi, et
ta kasutas sõidukit juhatuse liikme kohustuste täitmiseks, sh Võrus käimiseks, kus hageja pidas riidepoodi ja põgenemistuba. Hageja väited, et torutööde tegemiseks kasutas Janar Otsus hagejale kuulunud kaubikut Ford Transit ei tõenda vastupidist. Hageja ettevõtlus ei hõlmanud üksnes torutööde tegemist. Kuivõrd hagejale kuulunud kaubikut kasutas Janar Otsus, võis juhatuse liige kasutada oma kohustuste täitmiseks isiklikku sõidukit. Kumbki pooltest ei tugine sellele, et hageja maksis kostjale või Janar Otsusele nende ühisvara hageja huvides kasutamise eest tasu. Hageja ei tugine asjaolule, et sõiduki remondikulud olid sõiduki kasutamise korral hageja huvides mittevajalikud või ebamõistlikud. Seega oli tasuta hageja kasutuses oleva sõiduki hooldamine hageja huvides, sõiduki mõistlik remondikulu ei tekitanud hagejale kahju ning hagi tuleb remondikulude 1496, 86 eurot kostjalt väljamõistmise osas jätta rahuldamata.
17.2.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt 1684, 32 euro ulatuses kaupade ja teenuste ostmisega hageja arvel hagejale kahju tekitamist (III nõue). Hageja nõue põhineb üksnes kauba- ja teenuse arvetel (I kd lk 97-122), mis ei tõenda hagejal kahju tekkimist. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et kui ettevõtluses kasutatakse kolmandatele isikutele kuuluvaid asju, siis võivad asja kasutamisega seotud kulud olla ettevõtlusega seotud kulud. Asjas ei ole vaidlust selles, et hagejale arvutit ega printerit ei kuulunud. Kostja väitel kasutati hageja huvides kostja ja Janar Otsuse ühisvarasse kuuluvaid arvuteid ja kostja tööandjale kuuluvat printerit. Printida oli mh vaja reklaame, kleebiseid jms, milleks kostja ostis mh toonerit. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagejale arvutit ega printerit ei kuulunud, ei saanud hageja huvides kasutatava arvuti remont ja printeritarvikute soetamine tekitada hagejale kahju. Ringkonnakohus leiab, et ilma nende tehniliste vahenditeta ei olnud hageja tegevus mõistlikult võimalik. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hageja käsitlust, et kõik muud hagiavalduse p-s 1.7 nimetatud arvete alusel soetatud kaubad (va arvuti parandusteenus ja printeritarvikud) saab koondada ühisnimetaja „majapidamisvahendite soetamine“ alla (vt ka loetelu IV kd lk 38 p 2.5.2.). Hageja on esitanud kohtule tõendina arved näiteks tungraua, kütuse, patareide, puidukruvide, vedelseebi, kohvimasina hooldustarvikute, töökinnaste, kaabli jms ostmise kohta. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist ei ole hageja ettevõtluses vajalike kuludega või et kostja oleks need asjad ostnud isiklikuks tarbimiseks. Seega tuleb hageja III nõue jätta tervikuna rahuldamata, kuna hagejal kahju tekkimine on esitatud asjaoludele tuginedes tõendamata.
17.3.Hageja nõuab kostjalt kütusekulu 74, 92 euro hüvitamist (IV nõue). Kuivõrd kütuse tankimine toimus pärast kostja juhatuse liikme ametisuhte lõppu, vastutaks kostja üksnes lepinguvälisel alusel (VÕS § 1043 jj). Kostja ei vaidlusta kütuse tankimist 30. juulil 2019, kuid väidab, et kulu on tehtud Janar Otsuse soovitusel ja nõusolekul Janar Otsuse eluasemekulude katteks kostja kinnistul. Hageja pangakonto väljavõttest Swedbankis (I kd lk 124) nähtub, et kütuse eest on tasutud hageja pangakaardiga. Janar Otsus andis vande all seletusi, et ta võttis kostjalt pärast tema juhatusest tagasi kutsumist ära kõik ligipääsud, samas ei suutnud ta meenutada, millal ta kostjalt pangakaardi kätte sai või selle kinni pani (V kd lk 23). Ringkonnakohus eeldab, et hoolsa juhatuse liikmena tegi Janar Otsus seda esimesel võimalusel. Puuduvad tõendid, et hageja nõudis kostjalt pangakaartide, jm ligipääsude üleandmist, kuid kostja keeldus. Pangakonto väljavõtte kohaselt ei ole hageja kontol pärast 4. juunit 2019 tehinguid tehtud, välja arvatud vaidlusalune kütuse ost 31. juulil 2019. Seega pidi hageja tõendama, et kostja kasutas pangakaarti sel päeval ilma hageja nõusolekuta. Asjas on tuvastatud, et Janar Otsus kasutas ka pärast abielu lahutamist kostjale kuuluvat kinnistut nii enda elukoha kui ka hageja tegevuskohana kuni märtsini 2020 selle eest kostjale tasumata. Kostja on põhjendanud Janar
Otsuse luba kütust tankida just eluasemekulude katmisega. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostjal ei olnud 31. juulil 2019 kütuse tankimiseks Janar Otsuse luba, ei vastuta kostja hageja ees. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on selles osas hinnanud tõendeid ebaõigesti ning maakohtu otsus tuleb kostjalt 74, 92 euro väljamõistmises tühistada ja jätta hagi selles osas rahuldamata.
17.4.Hageja nõuab kostjalt ka hageja arvel tasutud lapse telefonikõnede 154, 60 eurot hüvitamist (X nõue). Maakohus rahuldas selle nõude. Hageja väite kohaselt andis kostja 2018. aastal lapse kasutusse varem kostja kasutuses olnud mobiiltelefoni numbri XXXXXXX, kuid jätkas selle eest tasumist hageja arvel. Hageja tasus lapse telefoni eest ajavahemikul august 2018 – september 2019 ja hageja väitel katkestas teenuse Janar Otsus sellest teadasaamisel. Kostja lapse telefoni eest tasumist hageja arvel ei eita, kuid väidab, et telefon numbriga XXXXXXX oli varasemalt Janar Otsuse kasutuses, kes soovis selle andmist poolte ühise lapse kasutusse ja numbri ümber vormistamist hageja nimele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele, et asjas on tuvastatud, et telefoninumber XXXXXXX oli enne ümber vormistamist Janar Otsuse kasutuses. Küll aga jättis maakohus tuvastamata, et laps, kelle telefoni kasutamise eest hageja tasus oli Janar Otsuse ja kostja ühine laps. Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et kuigi telefoni eest tasuti hageja arvel ka pärast 27. juunit 2019, ei ole see etteheidetav kostjale, sest alates 27. juunist 2019 on hageja juhatuse liige lapse teine vanem Janar Otsus. Asjas puuduvad tõendid, et kostja sai ka pärast juhatuse liikme ametist vabastamist otsustada hageja vara kasutamise üle. Asja materjalide kohaselt teostasid kostja ja Janar Otsus oma lapse suhtes hooldusõigust ühiselt. PKS § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asjas ei oma tähtsust lapse isa ja hageja ainuosaniku Janar Otsuse roll telefoni numbri ümbervormistamisel. Lapsevanem ja hageja ainuosanik Janar Otsus pidi telefoninumbri ümbervormistamiseks hageja nimele nõusoleku andmisel aru saama, et kuigi tegemist ei ole ettevõtlusega seotud kuluga, hakkab lapse telefoniarveid tasuma hageja. Tegemist on vastuolulise käitumisega, mis on VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja, keda esindab käesolevas menetluses telefoni kasutanud lapse üks vanem, Janar Otsus, heidab teisele lapsevanemale, kostjale, ette käitumist, mida ta ise oleks saanud nii hageja ainuosaniku kui ka ühist hooldusõigust omava lapsevanemana ära hoida. Ringkonnakohus leiab, et lapse telefoniarvete tasumine hageja kui äriühingu arvel toimus vanemate kokkuleppel. Hageja jätkas lapse kasutuses oleva telefoni kasutamise eest tasumist ka pärast kostja juhatuse liikme ametist vabastamist. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Ringkonnakohus leiab, et nõude X rahuldamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ja see tuleb jätta rahuldamata.
18.Ringkonnakohus leiab, et nõuete I, V, VI, VII (kassast võetud raha 14 625, 35 euro ulatuses) osas tuleb maakohtu otsus tühistada ning asi saata viidatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus ei ole täitnud nimetatud nõuete osas otsuse tegemisel põhjendamiskohustust, on jätnud kostja vastuväited (sh dokumendi võltsituse vastuväide) tähelepanuta ja hinnanud tõendeid poolikult, ei vasta maakohtu otsus seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse nõuetele (TsMS § 438 lg 1). Arvestades maakohtu poolset menetlusnormi rikkumise ulatust, samuti asjaolu, et hageja ei ole tõendina esitatud üksikuid raamatupidamisdokumente kostja vastu esitatud kahjunõudega selgelt seostanud (eelkõige nõude I osas), ei saa ringkonnakohus ise asjas uut otsust teha, vaid
asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumisse. Hageja nõue kassast väljavõetud raha tagasisaamiseks (VII nõue) tuleb saata maakohtusse uueks läbi vaatamiseks põhinõudena 14 625, 35 euro ulatuses, sh osas, milles maakohus nõude rahuldas (põhinõudena 2531, 35 eurot). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus arvestama järgmist.
18.1.Nõudes I tugineb hageja 59-le arvele (vt hagiavalduse p 1.4), mille kohaselt on hageja soetanud erinevaid kaupu (ehitusmaterjale, ventilatsiooniseadmeid, torusüsteemi osasid, kaableid, elektriandureid), mis ei ole hageja väitel ei hageja laos ega kasutatud hageja majandustegevuses, vaid on paigaldatud kostja omandis olevasse elamusse või kasutatud kostja kinnistu parendustöödes. Lisaks ehitusmaterjalidele on kostja ostnud hagis nimetatud arvete alusel ka tööriistu, mille üleandmisest on kostja hageja väitel keeldunud. Hagis ei ole tööriistu, mille üleandmisest on kostja keeldunud, nimetatud ja nende väljaandmist hageja kostjalt ei nõua. Kostja väitel on nõudes I nimetatud materjale kasutatud hageja tegevuskoha välja ehitamiseks ja hooldamiseks. Mitmed märgitud kulud on tehtud otseselt hageja põhitegevuse (sanitaartehnilised tööd) jaoks. Hageja raamatupidamisdokumentides peab olema informatsioon, milliste konkreetsete tööde tegemiseks kulud tehtud on. Ringkonnakohus leiab, et üksnes ostuarvetega ei saa tõendada, et ostetud kaubad ei ole vajalikud hageja ettevõtluseks ja on kasutatud ära kostja huvides, sh kostja kinnistu parendamiseks. Maakohus on jätnud kostja vastuväited tähelepanuta ja tõendamiskoormise jaotuse osas selgituskohustuse täitmata ning ei ole ka pooltega hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid igakülgselt arutanud (TsMS § 392 lg 1, § 400 lg 5, § 401 lg 1 rikkumine). Nõude I ebapiisavat tõendatust iseloomustab ilmekalt see, et hagi punktis 1.4 tugineb hageja ka OÜ Proplastik 26. aprilli 2019 sularaha arvele 101, 34 eurot (hagi lisa 53, I kd lk 75). Kauba vastu võtnud isikut ei ole arvele märgitud. Arve kohaselt on ostetud kasvuhoone materjali, mille kasutamist isiklikuks otstarbeks kostja eitab. Ringkonnakohtu istungil avaldas Janar Otsus, et kasvuhoone võib asuda tema venna suvekodus. Seega puuduvad tõendid, et OÜ-lt Proplastik ostetud kauba eest on tasunud hageja ja et kostja on hageja arvel ostetud materjali paigaldanud oma kinnistule. Kui hageja jääb asja uuel läbivaatamisel nõude I juurde, tuleb tal iga ostuarve ja arvepositsiooni osas tõendada nii seda, et ostetud kaup ei olnud vajalik hageja ettevõtluseks (sh hageja tegevuskoha väljaehituseks ja hooldamiseks), kui ka seda, et kostja kasutas konkreetset kaupa isiklikus majapidamises. Kui hageja neid asjaolusid tõendada ei suuda, ei ole tõendatud ka hageja poolt juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine ega ka muud kahjunõude elemendid ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohtul tuleb käsitleda ka kostja vastuväited ja esitatud tõendeid selle kohta, et kulutusi pangakaardiga nr XXXXXXXXXXXXXXXXX tegi kostja väitel hageja osanik Janar Otsus (vt selles osas ka käesoleva otsuse p 14). Kui kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt ta ei saanud hageja pangakonto väljavõttes märgitud ajal pangakaardiga tehtud tehingut teha, peab hageja nõude maksma panekuks tõendama, et kostjal oli see siiski võimalik. Seejärel on kostjal võimalik tõendada, et tehtud tehingud olid hageja huvides. Kui asjas leiab tõendamist, et hageja pangakaarti nr XXXXXXXXXXXXXXXXX kasutas ainuosanik Janar Otsus ja kostja ei ole talle etteheidetavaid tehinguid teinud, tuleb kohtul hinnata, kas tehtud tehingud kahjustasid hageja huve ja kas kostja jättis juhatuse liikmena hoolsuskohustuse täitmata, kui ei kontrollinud Janar Otsuse poolt hageja pangakaardi kasutamist.
18.2.Asja materjalide kohaselt tugineb hageja nõuetes V, VI ja VII kassaraamatu andmetele (esitatud paberväljatrükk I kd lk 127 jj, kassajääk 6482, 30 eurot), mis on koostatud
19.oktoobril 2020 raamatupidaja G. Lepik poolt, kes ei töötanud hageja raamatupidajana ajal, mil kostja oli hageja juhatuse liige. Hageja tugineb kassaraamatu väljatrükile kui tõendile nii laenu suurust ületava laenu tagasimakse 5799 eurot, kassast ja pangast välja võetud raha 18 740, 35 eurot (vaidluse all jätkuvalt kassast võetud raha 14 571, 35 eurot) kui ka kassajäägi 6482, 30 eurot tagasimaksmise nõudes. Kostja esitas maakohtus väite, et kassaraamatu väljatrükki on võltsitud või osad dokumendid on kassast eemaldatud. Võltsimiskahtluse välistamiseks palus kostja hagejal kohtuistungil raamatupidamisprogrammi sisse logida ja näidata vaidlustatud kirjeid (st kannet muutnud isiku nime) ja avaldas, et kui kassaraamatu vaates erinevad kande muutja andmed hageja eelmise raamatupidaja andmetest, siis on kassaraamatut hiljem muudetud. Paberväljatrükil see muudatus ei kajastu (IV kd lk 162p). Hageja kostja taotlusega ei nõustunud. Maakohus märkis, et puuduvad kahtlused, et dokumente oleks võltsitud või osaliselt eemaldatud, kuid otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel maakohus selle seisukohani jõudis. Ringkonnakohus märgib, et kui dokumendi suhtes on esitatud võltsimise vastuväide, tuleb dokumendi esitajal tõendada dokumendi ehtsust, vastasel juhul tuleb kohtul tõend tähelepanuta jätta. Kohtul tuleb pooltele dokumendi võltsimise kahtluse korral anda võimalus dokumendi ehtsuse või võltsituse kohta tõendeid esitada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15, p 10). Maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise, mistõttu ei saanud maakohus asja lahendamisel võtta aluseks kohtule esitatud kassaraamatu andmeid, kuivõrd nende tõesust ei ole kohtumenetluses kontrollitud. Kuna kostja väidab, et kohtule esitatud kassaraamatu väljatrükk võib olla võltsitud, ei ole õige maakohtu seisukoht otsuse p-s 50, et kostja ei ole kassajäägi suurusele vastuväiteid esitanud. Olukorras, kus asjaolud, mis puudutavad kohtule esitatud kassaraamatu väljatrükki on välja selgitamata, ei saa ringkonnakohus hageja neid nõudeid, mis on esitatud kassaraamatu alusel, lahendada. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale tema tõendamiskoormist võltsituse vastuväite esitamisel ja anda mõlemale poolele võimalus esitada kassaraamatu ehtsuse või võltsituse kohta tõendeid. Kostja on vaidlustanud ka nõude I tõendamiseks hagilisadena 3 ja 4 esitatud ja väidetavalt hageja pangakaardiga tasutud Decora arved, samas hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu nimetatud arvete tasumist. Eelnimetatud tõendamiskoormise jaotus kohaldub kõikide hageja esitatud dokumentaalsete tõendite osas, mille ehtsuse kostja on vaidlustanud. Kui hageja esitab tõendid kassaraamatu ehtsuse kohta, tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, millisel õiguslikul alusel kostja hageja arvelduskontolt sularaha välja võttis ja millisel õiguslikul alusel kostja hageja arvelduskontole raha kandis. Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et kassaraamatu väljatrükk on ehtne, tuleb kostjal juhatuse liikmena tõendada, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, vastasel juhul on ta rikkunud ühingu vara hoidmise kohustust (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16 p 17-18). Kostja saab oma tõendamiskoormise täitmiseks nõuda tõendeid välja ka hagejalt.
18.3.Maakohtul tuleb arvestades poolte seisukohti uuesti läbi vaadata ka hageja VII nõue osas, mis puudutab sularaha 14 571, 35 euro välja võtmist hageja kassast.
19.Ringkonnakohus leiab, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada ka asjaoluga, et hageja oli pereäriühing ning kostja ja hageja praegune seaduslik esindaja Janar Otsus on
endised abikaasad, kes tegutsesid selles äriühingus kuni kostja juhatuse liikmest vabastamiseni koos. Maakohus ei ole pidanud sellega seotud asjaolude välja selgitamist ekslikult vajalikuks, keelates kostjal ka hagejale asjakohaste küsimuste esitamise kohtuistungitel. Kostja ei ole juhatuse liikme tasu saanud, kuid töötas lisaks pereäriühingus tegutsemisele ka mujal (kahel töökohal). Janar Otsus on menetluses väitnud, et tema tegi ise igapäevaselt torutöid ja teenis pereäriühingule raha, samas ei ole ta hagejalt töötasu saanud (va tähtajaline tööleping Võru kaupluse sisustustööde eest). Muid töökohti Janar Otsusel samal ajal ei olnud. Perefirma heaks töötasid ka mõned Ukraina töölised, samuti Janar Otsuse vend Siim Otsus ja neist kellelegi hageja ametlikult töötasu ei maksnud. Kostja selgituste kohaselt vormistas Janar Otsus end pärast riigiametist lahkumist töötuks, kuid tegi samal ajal hageja heaks tööd, üritades seda asjaolu varjata. Hageja esindajana ei soovinud Janar Otsus ringkonnakohtule Päästeametist lahkumise ja töötuks vormistamise aja osas selgitusi anda ning väitis, et ta ei mäleta, millal ta lahkus töölt Päästeametis. Janar Otsuse selgituste kohaselt sai ta ise hageja pangakaardiga oste sooritada üksnes neil juhtudel, kui kostja talle selleks kaardi andis, tal puudus ainuosanikuna juurdepääs hageja pangakontole, samuti tõene informatsioon hageja majandusliku olukorra kohta. Seega kui uskuda Janar Otsuse neid väiteid, siis puudus tal kuni kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumiseni ja abielu lahutamiseni iseseisev sissetulek. Janar Otsus hageja esindajana selgitas ringkonnakohtu istungil, et „pereettevõtte tegutsemise ajal läks käima aktiivne majaehitus kostjale kuuluval kinnistul, juurde ehitati üle 33 %. Minu palk nõunikuna oli 1500 eurot, meil oli raha vaid äraelamiseks, kuskilt tekkis raha, et ehitada maja ja maksta Ukraina töölistele. Kogu ehitus oli Jaana korraldada.“ Ringkonnakohus on käesoleva otsuse p-s 15 tuvastanud, et kostjale kuuluval kinnistul X, XXXXXXXX asus nii hageja tegevuskoht kui ka Janar Otsuse ja kostja ühise pere elukoht. Seega möönab hageja seaduslik esindaja kaudselt ka ise, et Janar Otsuse ja kostja ühise pere elutingimuste parandamisse panustati pereäriühingu arvelt. Kui maakohus asja uuel arutamisel leiab, et kostja on põhjustanud hagejale kahju seetõttu, et vähemalt osa kostja ja Janar Otsuse pereeluks vajalikke kulutusi (sh elukohana kasutatava kinnistuga seotud kulud) kaeti hageja vara arvel, tuleb maakohtul hinnata, kas kostjalt kogu tekitatud kahju (kõikide nõuete osas) väljamõistmine on hea usu põhimõttega kooskõlas. Eelduslikult on osaühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude maksmapanek osaühingu huvides. VÕS § 6 lg-t 2 saab kohaldada juhul, kui kohtuasjas kohalduvad sätted ei võimalda konkreetsel juhul lahendada vaidlust selliselt, et lahendus oleks kooskõlas hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole (vt RKTKo nr 3-2-1-169-15, p 11). Praeguse asja puhul on oluline see, et hageja seaduslik esindaja Janar Otsus oli ajal, mil kostja tekitas hagejale hagis väidetava kahju, hageja ainuosanikuks. Ainuosanikuna oli Janar Otsusel õigus ja ka kohustus oma ametikohustusi rikkunud juhatuse liige tagasi kutsuda (ÄS § 184 lg 1). Asja materjalide kohaselt pidi Janar Otsus kostja abikaasa ja hageja ainuosanikuna ka kostja juhatuse liikmeks oleku ajal olema kursis hageja rahakasutusega, sest ta oli valmis panustama
oma tööga pereühingu tegevusse olukorras, kus temaga ei olnud töölepingut töötasu saamiseks sõlmitud ning äriühing ei maksnud talle ka osanikuna dividende. Osanik ei saa tugineda sellele, et ta ei teadnud juhatuse liikme tegevusest, sest tal oli kohustus juhatuse liikme tegevust kontrollida. Ka juriidilise isiku osanikule kohaldub TsÜS § 32 alusel hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus mitte kahjustada ühingut ning arvestada suhetes juriidilise isiku juhtorgani liikmetega üksteise õigustatud huve. Kui äriühing tegutseb pereühinguna, siis ei pruugi ühingu formaalne struktuur minna kokku tegeliku asjade korraldusega, sest formaalset struktuuri mõjutavad ühinguga seotud isikute kui pereliimete omavahelised suhted ning kokkulepped. Juhul kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et hageja heidab kostjale endise juhatuse liikmena ette sellist käitumist, mida hageja saaks ette heita ka hagejat käesolevas kohtumenetluses esindavale Janar Otsusele kui hageja ainuosanikule, võib hageja käitumine kostja vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel olla vastuoluline ja osaliselt või täielikult vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
20.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.