OÜ Pipefy (endine ärinimi OÜ Cuubi Invest) hagi J. O. e vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Pipefy, registrikood 12931790
esindajad
Esindajad: juhatuse liige J. O. , vandeadvokaat T. L. Kostja: J. O. , isikukood XXX Lepinguline esindaja: advokaat A. L. Kohtuistung 09.06.2022
03.05.2021;
21.01.2022;
05.04.2022;
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu haginõude osaline tagasivõtmine ning jätta hagi läbi vaatamata 7925 euro osas põhinõudes ning 2633,01 euro osas hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõudes.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja 23 252,36 eurot.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis järgnevalt, kuid kogusummas mitte rohkem kui 23 252,36 eurot: 4.1 sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 02.12.2020 summas 1338,17 eurot; 4.2 viivis alates 03.02.2020 põhinõudelt 23 252,36 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
5.Jätta hagi rahuldamata põhinõude 23 840,97 euro ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3154,61 euro nõudes.
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). I
Hageja nõue
1.J. O. (kostja) oli perioodil 19.10.2015. a – 27.06.2019. a OÜ Cuubi Invest (hageja) juhatuse liige. Alates 27.10.2017. a on äriühingu ainuosanik J. O. . Alates 27.06.2019. a on J. O. hageja juhatuse liige. J. O. on hageja juhatuse liikmeks olemise ajal rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohtust ning see on põhjuslikus seoses kahjuga. J. O. korraldas OÜ Cuubi Invest poolt arvete väljastamist, kontrollis laekumisi, sõlmis või lõpetas lepinguid, korraldas raamatupidamist ja finantsarvestust ning otsustas juhtimisega seotud küsimusi, samuti võttis vastu põgenemistoa tellimusi jms. Ka XXX asunud riidepoe endised müüjad kinnitavad, et kassa ja raamatupidamisega tegeles J. O. . J. O. tegi igapäevaselt erinevatel objektidel erinevaid kanalisatsiooni remondi- ja parandustöid.
2.2017. a, 2018. a ja 2019. a raamatupidamisdokumentatsiooni kontrollimisel selgus, et J. O. on kasutanud OÜ Cuubi Invest vara ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemiseks alljärgnevalt. 2.1 OÜ Cuubi Invest pangakaardiga, mille kasutamise ainuõigus oli J. O. el, on tasutud J. O. e omandis oleva kinnisasja parendamistööde jaoks ostetud ehitusmaterjalide eest. Kaardi kasutamist ei välista see, kui oli J. O. oli haige või oli haige lapsega kodus. OÜ Cuubi Invest raha eest on tasutud ventilatsiooniseadmete, torusüsteemi, elektrikaupade ja tööriistade eest summas 5029,35 eurot, remonditud J. O. e sõiduautot 1496,86 euro eest, soetatud isiklikuks kasutamiseks seadmeid, majapidamiskaupu ja tasutud isikliku sülearvuti remonditeenuse eest kokku summas 1684,32 eurot. Osa kuludest on kantud poes, kus J. O. ise töötas. Puuduvad tõendid, et sõidukit oleks kasutatud kuidagi ettevõtluses või et antud kinnistul oleks asunud hageja kontor. Sõiduk oli J. O. e ja J. O. e ühisvara, mida kasutas J. O. . Hageja kinnisasi oli vaid hageja postiaadressiks. Soetatud esemed ei seondu kuidagi hageja põhitegevusalaga, milleks on kanalisatsiooni puhastus ja torutööd. 2.2 Kostja on tasunud Circle K tanklas 74,92 eurot hageja pangakaardiga ajal, mil kostja ei olnud enam hageja juhatuse liige ning tal puudus hageja pangakaardi kasutamiseks igasugune õigus. 2.3 Kostja on andnud hagejale laenu 4886 eurot. Intressi tasumise osas kokkulepet ei ole, samuti puudub kirjalik laenuleping. Hageja sai laenu andmisest teada
kontoväljavõtte kaudu, kust nähtuvalt on kostja kandnud enda pangakontole 10 685 eurot (selgitusega laenu põhisumma tagastamine). Kostja kandis endale 5799 eurot rohkem, kui oleks pidanud, mistõttu on hagejale tekkinud kahju 5799 eurot (10 685 – 4886). 2.4 Kostja ei andnud juhatuse liikme lepingu lõppemisel hageja uuele juhatuse liikmele üle sularaha kassat, mis 12.06.2019. a seisuga oli 6482,30 eurot. 2.5 Meelelahutusteenuse osutamisest saadud tulu ei kajastu raamatupidamisdokumentides, kuigi sotsiaalmeedias nähtuvate piltide järgi toimus teenuse osutamine vähemalt 51 korral. Meelelahutusteenuse (põgenemistoas põgenemismängu mängimine) hinnaks oli hageja hinnakirja kohaselt 55-60 eurot, seega on kostja omastanud mängude eest laekunud raha 2805 eurot (51 x 55). 2.6 Kostja jättis tasumata riidepoe üüri ja kommunaalmaksed summas 5478 eurot hagejale ruume üürinud üürileandjale. Üürileandja esitas nõude inkassoettevõttele, kes nõudis hagejalt 7204,97 euro tasumist. Ka sulges üürileandja poe uksed, mistõttu jäi hageja ilma kaupluse sisustusest väärtusega 2500 eurot ja lepingu sõlmimisel makstud tagatisrahast 600 eurot. Kuigi riidepoel oli müüjate sõnul sissetulek igapäevaselt olemas, nähtub raamatupidamisdokumentidest, et müügiarveid ei ole raamatupidamisse kantud. 2.7 Kassaraamatu kohaselt on kostja hageja kassast välja võtnud kokku 14 571,35 eurot. Kõigi maksete selgitus on „Aruandev isik J. O. “. See, mida kostja rahaga tegi, ei ole hagejale teada. Ka on raha tagastamata. 2.8 Kostja võttis hageja pangakontolt pangaautomaatidest ilma igasuguse aluseta välja kokku 12 040 eurot1. 2.9 Kostja andis 2018. a augustis enda lapse kasutusse varem kostja kasutuses olnud mobiilinumbri XXX , kuid jätkas selle eest tasumist hageja kaudu. Hageja uus juhatuse liige katkestas sellekohase teenuse sellest teada saamisel septembris 2019. a, kuid numbri XXX kasutamise eest oli selleks hetkeks makstud 154,26 eurot.
3.Eeltoodud tegevustega on kostja tekitanud hagejale kahju summas 47 093,33 eurot. Ettevõtte huvidest lähtuv juhatuse liige ei tee ettevõtlusega mitteseotud kulutusi ja ei kasuta äriühingu rahalisi vahendeid nagu isiklikke vahendeid eratarbeks ostude tegemiseks ja teenuste eest tasumiseks. Hageja nõuab kostjalt eeltoodud kahju ja kahjult seadusjärgses määras arvestatud viivise hüvitamist. Hageja on iga kahju tekitava teo puhul arvestanud viivist alates kahju tekitamisest (iga ülekanne, arve tasumine jms eraldi). Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 3302,21 eurot.
4.Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks. Hageja palus hagi tagamise korras seada kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtulik hüpoteek summas 54 964,33 eurot või käsutamise keelumärge hageja kasuks. Kohus rahuldas taotluse hagi tagamiseks ja seadis kostja omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga 2788004 kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks summas 54 964,33 eurot.
Hageja vähendas menetluses pangakontodelt välja võetud summat 4115 euroni 26.04.2021 menetlusdokumendis.
II Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ühelgi hagis kirjeldatud moel. J. O. el oli kostja juhatuse liikmeks oleku ajal kogu aeg ligipääs hageja arveldusarvele ja seega ei kõla eluliselt usutavalt hageja väited selle kohta, justkui oleks kostja võtnud hagejalt rahalisi vahendeid. Ka kassaraha oli J. O. e valduses. Mitmed pangakaardiga tehtud tehingud on tehtud ajal, mil kostja viibis haiglas või oli kodus kas ise haige või oli laps haige. Seda, et raha kasutamist kontrollis J. O. , kinnitab ka asjaolu, et tema soovis limiidi suurendamist. J. O. juhtis reaalselt hageja tegevust ka perioodil, mil kostja oli hageja juhatuse liikmeks, seda kinnitab ka tunnistaja. J. O. mujal ei töötanud, kuna kogu tema aeg kulus hageja tegevusele. Kostja samal ajal töötas mitme tööandja juures ega saanud seetõttu teha neid toiminguid, mida hageja kostjale omistab. Kostja ei saa vastutada nende tehingute eest, mis on teostatud hageja praeguse juhataja J. O. e poolt. Ka tuleks eraldi vaadata kostja ja faktilise ühingujuhi tegevust. Hagiavaldusest ei selgu, mida konkreetselt hageja kostjale ette heidab, mida on kostja hageja juhatuse liikmena valesti teinud, kuidas oleks pidanud juhatuse liige käituma ning kuidas jaguneb vastutus kostja ja ühingujuhi vahel.
6.Kõik nõuded, mis J. O. el on J. O. e vastu, on tekkinud kättemaksuks pärast J. O. e ja J. O. e abielu lahutamist. Seda kinnitab ka asjaolu, et J. O. oli hageja osanik nii selle asutamise ajal, mil osaühingu osa kuulus ühisvarasse, kui ka uuesti aastast 2017, mil osa sai J. O. e lahusvaraks, ning kogu selle pika perioodi jooksul ei ole tal enne praeguste hagide esitamist olnud kostjale seoses äriühingu juhtimisega mingeid etteheiteid. Ühe hagi on kohus jätnud juba rahuldamata.
7.Väited, et hageja rahaliste vahendite arvelt on parendatud kostjale kuuluvat kinnisasja, ei vasta tõele. Kostjale kuuluv kinnisasi asukohaga XXX oli hageja tegevuskohaks hageja asutamisest kuni 26.05.2020. a. Kinnistul asus nii hageja kontor kui ka ladu. Kostja ei pea hagejale tasuta tegevuskohta pakkuma. Ka on paljud hagis märgitud kulud tehtud otseselt hageja põhitegevuse (sanitaartehnilised tööd) jaoks või kaupluse sisustamiseks. Kostja kinkis hageja osa, mis moodustab 100% osakapitalist, J. O. ele. Ka on üle antud kogu dokumentatsioon ja varad. J. O. on kõik hageja seadmed ja laojäägid ära viinud, selle kohta on olemas ka fotomaterjal ja videosalvestised. Viide kostja isiklikule sõidukile tehtud kuludele on vale. Sõiduauto, millele hageja viitab, kuulus J. O. ele. Kulud arvutile, printerile jms on samuti ettevõtluskulud, mille on tegelikult teinud ühingu faktiline juht. Kütus, millele hageja hagis viitab, on ostetud J. O. e soovitusel ja nõusolekul. J. O. pidi tasuma kostjale oma eluaseme kulud, kuid ta soovis, et kostja ostaks selle kohustuse arvelt hoopis kütust. Kostja helistas hageja juhatuse liikmele vahetult enne kütuse tankimist ja küsis veelkordselt üle, kas J. O. soovib, et kostja ostaks hageja kulul kütust ning J. O. kinnitas, et see on tema kui hageja juhataja soov. Seega on antud kulu tehtud hageja juhataja soovitusel. Ka vaidluse riidepoe ruumide üürileandjaga pidas J. O. , kes leidis, et kuna kasumit pole, ei maksa üürnik ka üüri. Mingeid sissenõudmiskulusid tasumata üüriga hageja kandnud ei ole.
Kassast võetud raha kasutamise kohta on kõik andmed hagejal olemas. J. O. e poolt sularahas tehtud tehingud on teostatud äriühingu huvides ja väljamaksed on tehtud aruannete alusel. Kõik aruanded on hagejale üle antud. Hageja viidatud pangaautomaatidest välja võetud summad on sularahas kassasse pandud. Kui raha viiakse pangakontolt kassasse, siis väheneb raha pangakontol ning vastavalt suureneb raha hulk kassas. Sellest tuleneb, et pangast kassasse viidud rahasummad kajastuvad kassa jäägis. Antud juhul on nimetatud summa 4115 eurot kassa sissetulekuna korrektselt kajastatud ja seega sisaldub see kassa lõppjäägis. Seega on hageja antud summa oma nõudesse kahekordselt sisse kirjutanud. Kassa lõppjäägis kajastuv 4115 eurot ei saa hageja enda esitatud andmete põhjal kuidagi olla teistkordselt arvesse võetud, kuna tegemist on sama rahasumma ühest kohast (pangast) teise (kassasse) viimisega. Ka lapse telefoninumbri ümbervormistamise äriühingu nimele otsustas ja korraldas J. O. , kelle nimel number varasemalt oli ja kes selle ümbervormistamiseks Telia Eesti AS-le volituse andis. Laenusumma on kostja tagastanud. Tundub, et hageja kassaraamatut on selles osas hiljem muudetud.
8.Kui ka leida, et kostja on hagejale kahju tekitanud, siis tuleb silmas pidada järgmist. Hageja esindaja ja kostja olid ajal, mil kostja oli hageja juhatuse liige, abielus ning alates abielust tekkis abikaasade ühisvararežiim. 13.05.2016. a sõlmiti abieluvaraleping hageja osa suhtes, muus osas jäi kehtima ühisvararežiim. Seega ei tohiks võimalikku kahju ainult ühelt kasu saanud abikaasalt (kostjalt) välja nõuda. III Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Kohus on tuvastanud järgmised asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud: -
kostja oli perioodil 19.10.2015 – 27.06.2019 hageja juhatuse liige;
-
alates 27.10.2017 on hageja ainuosanik J. O. ;
-
alates 27.06.2019 on J. O. hageja juhatuse liige.
11.Vaidlus on: -
kes oli vaidlusalusel ajal hageja faktiline juht, sh korraldas hageja majandustegevust ja kontrollis hageja rahalisi vahendeid;
-
kas kostja on hageja juhatuse liikmena rikkunud oma kohustusi;
-
kas kohustuste rikkumise tagajärjel on tekitatud hagejale kahju;
-
Kas nõutav kahjuhüvitis on tõendatud.
12.Hagi on esitatud osaühingu poolt oma endise juhatuse liikme vastu kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Riigikohus on selgitanud (nt 2-1713855, p 10), et sellise nõude õiguslikuks aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Analoogne regulatsioon tuleneb TsÜS § 37 lg 1 esimesest lausest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
13.Tõendamiskoormis jaguneb riigikohtu praktika kohaselt selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on äriühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
14.Äriühingu juhatuse liikme üldised hoolsus- ja lojaalsuskohustuse nõuded tulenevad peale ÄS § 187 lg 2 ka VÕS § 620, mille kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (lg 1). Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (lg 2). Samuti sätestab TsÜS § 35, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kostjal tuleb seega tõendada, et ta ei ole talle etteheidetavaid tegusid toime pannud, või et kostja tehtud kulutused olid seotud hageja majandustegevusega ja hageja huvides.
15.Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja RPS § 4 p 5 kohaselt säilitama raamatupidamise dokumente. RPS § 6 lg 1 järgi on majandustehing muu hulgas raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. ÄS § 306 lg 4 järgi on nõuetekohase raamatupidamise korraldamise tagamine juhatuse ülesanne. Seega oli üks kostja seadusest tulenevaid kohustusi tagada, et kõik hageja majandustehingud oleksid dokumenteeritud. Kui juhatuse liige jätab nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata, siis rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust.
16.Hagi esitati algselt põhinõudes 54 964,33 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõudes 7125,82 eurot.
26.04.2021 vähendas hageja nii põhi- kui viivisenõuet ning taotleb põhinõudena 47 093,33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 4492,81 eurot. 03.11.2021 vastuses kohtule täpsustas hageja, et tegemist on haginõude osalise tagasivõtmisega. Tulenevalt TsMS § 423 lg 1 p 2; § 424 lg 1 ja 2 ning § 425 lg 1 võtab kohus osalise tagasivõtmise vastu ning jätab hagi tagasivõetud osas läbi vaatamata.
17.09.06.2022 kohtuistungil lahendas kohus kostja taotlused tõendite vastuvõtmiseks ning võttis asja juurde kostja 14.04.2022 esitatud J. O. e 17.04.2018 e-kirja; kirja hädaabi.ee domeeni kohta ning hageja 2018. aasta majandusaasta aruande. Kohus selgitas, et annab 17.04.2018 e-kirja lubatavuse osas hinnangu lahendis. 17.04.2018 kirjas otsas on vaidlus, kas tegemist on J. O. e isikliku kirjaga ning kas selle salvestamiseks pidi olema J. O. e luba. Kostja selgitusel oli kiri tema koduses arvutis, mida J. O. väidetavalt kasutas hageja kirjavahetuseks. Kohus leiab, et tegemist on isikliku kirjavahetusega J. O. e ning tema sõbra vahel ning asjaolu, et see on tehniliselt salvestatud kostja isiklikku arvutisse, ei anna kostjale õigust seda lugeda ega tõendina kasutada. TsMS § 238 lg 3 p 1 ning lg 5 kohaselt jätab kohus tõendi arvestamata. Kohus leiab, et ka juhul, kui tõend lugeda lubatavaks, puuduks sellel oluline tõenduslik väärtus. A Hageja tegevuse juhtimine ja kontroll rahaliste vahendite üle
18.Hageja tugineb juhatuse liikme vastutusele ning leiab, et kostja on rikkunud oma kohustusi juhatuse liikmena. Kostja üks peamistest vastuväidetest seisneb selles, nagu oleks äriühingut faktiliselt juhtinud J. O. ning on ka leidnud, et äriühingul oli faktiliselt kaks juhti. Uuritud tõendite alusel ei pea kohus vastuväidet tõendatuks.
19.Kohus tuvastas, et J. O. tegi hageja ettevõttes erinevaid kanalisatsiooni remonditöid (IV kd, tl 41-44, kostja ja J. O. e ütlused kohtuistungil). Uuritud tõenditest ei nähtu piisavalt usutavalt, et J. O. oleks tegelikkuses äriühingut juhtinud ning teinud kõiki või osaliselt hageja poolt kostjale etteheidetavaid tehinguid ja toiminguid. Sh ei ole määravaks asjaolu, et J. O. ei töötanud mujal kui hageja ettevõttes, samuti asjaolu, et kostja töötas samal ajal mitme tööandja juures. Ka ei ole oluline, et J. O. el ei olnud enne abielu lahutamist 2019. aastal pretensioone kostjale seoses äriühingu juhtimisega. Ka ei ole asjakohased kostja vastuväited, mille kohaselt oli J. O. hageja osanik nii selle asutamise ajal kui alates aastast 2017. Tunnistaja R. R. on andnud ütlusi, mille kohaselt riidepoe ning põgenemistoaga seonduvat otsustasid tunnistaja ning J. O. . See ei muuda asjaolu, et lepingud allkirjastas vaidlusalusel ajal juhatuse liige, s.o kostja. Tunnistajate ütlustest ei saa järeldada, et J. O. tegeles faktiliselt osaühingu juhtimisega, sh majandustegevuse korraldamisega. Ükski kostja vastuväidetest ega viidatud tõenditest ei eraldi ega kogumis ei anna kohtule alust järeldada, et hageja tegelik juht oli J. O. .
20.Kohtul on uuritu põhjal alust järeldada, et osaühingu juhtimisotsused võttis vastu kostja, sh allkirjastas ta hageja lepingud ning korraldas raamatupidamist. Seda tõendab hageja esitatud e-kirjavahetus (IV kd, tl 41-62), millest nähtuvalt kostja tegeles lepingute sõlmimise, muutmise, klientidega suhtluse ja neile arvete väljastamise, võttis vastu põgenemistoa teenuse tellimusi. Samuti järeldab kohus sõnumitest ja kirjavahetusest, et kostja käis kasutatud riiete poest raha välja võtmas, tegeles ettevõtte kassaga ning oli teadlik kogu riidepoe, põgenemistoa ja kanalisatsioonitöid puudutavast tegevusest (millal teenust osutati, kaupa müüdi/osteti, kes tööd tellis, kaubad ostis, kellele väljastati arved, kellel tekkisid võlgnevused). Pärast kanalisatsioonitööde osutamist kandis kostja
tööd raamatupidamisse ning sularahaga tasumise puhul võttis raha kassasse. Esitatud sõnumitest ja e-kirjadest järeldab kohus, et J. O. andis kostjale teada, millised tööd ta on erinevatel objektidel valmis saanud ja kostja korraldas arvete väljastamise, kontrollis laekumisi ja korraldas raamatupidamist. Kostja on hageja esindajana mh sõlminud 29.05.2016 Ü. L. a ning hageja vahel äriruumi rendilepingu XXX kasutamiseks. Ka on kostja esindanud hagejat 29.05.2016 sõlmitud ostu-müügilepingu sõlmimisel CM Invest OÜ ning hageja vahel, millega hageja ostis kaupluse inventari. Lisaks kinnitavad kostja tegelikku äriühingu juhtimist tunnistaja H. K. ́i ütlused 05.04.2022 kohtuistungil, millest kohus järeldab, et kostja esitas raamatupidajale raamatupidamise algdokumendid, milline tegevus kuulubki juhatuse liikme vastutusalasse. Ka on kostja 09.06.2022 kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt ta sõlmis nii auto müügilepingu kui kütusekaardi lepingu.
21.Kostja on järjekindlalt püüdnud käesolevat vaidlust taandada J. O. e ja kostja isiklikele suhetele, andes ka 09.06.2022 kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt andis kostjale käske erinevate tehingute tegemiseks J. O. . Kohus ei saa siiski lugeda kostja ütlusi seonduvalt J. O. e väidetava keelamise ja käskimisega piisavalt veenvateks tõenditeks. Selliseid väiteid ei kinnita piisavalt ka ükski muu tõend. Kohus ei pea asjakohaseks kostja viiteid ka sellele, et J. O. e ja J. O. e puhul on tegemist endiste abikaasadega, kelle suhted lõppesid tüli ja lähisuhtevägivallaga kostja vastu. Kostja arvates on tegelikuks hagi esitamiseks põhjuseks J. O. e soov kostjat abielu lahutamise kättemaksuks kiusata. Kohtule pole seda alust uskuda, ning tuleb nõustuda hagejaga, et see oleks J. O. ele ka endale äärmiselt ebasobiv ning etteteadmata tulemusega tegevus. Kostja vastuväited ei muuda mingil viisil äriühingu juhatuse liikme kohustusi ja vastutust. Kostja vastuväidete ja tõendite alusel pole võimalik tuvastada, et kostja oleks mingisuguseid tehinguid või toiminguid teinud J. O. e vägivalla või ähvarduste tõttu. Ka sellisel juhul oleks kostjal olnud võimalik tehinguid tühistada TsÜS § 90 lg 1 alusel. Midagi sellist uuritud tõenditest ei nähtu.
22.Ka juhul, kui J. O. oleks olnud faktiline äriühingu juht, ei muudaks ega välistaks selline asjaolu kostja vastutust. Tulenevalt ÄS § 1671 lg 2 käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 1671 lg 1 sätestab, et oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju. Kohus järeldab, et ka juhul, kui J. O. oleks tuvastatav hageja faktilise juhina, vastutab kostja juhatuse liikmena solidaarselt faktilise juhiga. Seega ei vabane kostja vastutusest juhatuse liikme kohustuste rikkumisel.
23.Kohus tuvastas, et hagejal oli vaidlusalusel ajavahemikul kaks pangakaarti. J. O. on andnud ütlusi, mille kohaselt kasutas ta hageja pangakaarti torutöödeks vajalike ostude tegemiseks, kuid seda siis, kui kostja talle iga kord eelnevalt kaardi andis (V kd, tl 24 pöördel).
Ka juhul, kui üks pangakaartidest oli kostja juhatuse liikmeks olemise aja J. O. e või mõne teise isiku kasutuses, ei muuda ega välista see juhatuse liikme vastutust hageja vara kasutamise eest äriühingu huvides.
24.Kostja on ka avaldanud, et ta ei saanud teha kõiki hageja väidetud oste teha, kuivõrd oli kas haige lapsega kodus, ise haiglas või haigena kodus või tööl. Kohus ei ole esitatud tõendite põhjal veendunud, et kostjal polnud väidetud aegadel võimalik viidatud tehinguid teha. Haiguslehel olek või tööl viibimine ei välista kohtu arvates pangakaardiga ostude tegemist. B Juhatuse liikme kohustuste rikkumine
25.Kohus vaatab järgnevalt läbi hageja esitatud kostja rikkumised hageja juhatuse liikmena ning võtab seisukoha, kas tegemist on kostja rikkumisega, mille eest ta vastutab; samuti kas hagejale on kostja tegevuse tulemusena tekkinud kahju ning kas nõutav kahjuhüvitis on tõendatud.
26.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (3-2-1-45-08, p 16). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline erinevus VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (3-2-1-20-14, p 13). VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt peab juhatuse liige hüvitama äriühingule kahju üksnes juhul, kui äriühingu kahju tekkis juhatuse liikme rikkumise tõttu, st rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Seega pidid kohtud hagi rahuldamiseks hindama, kas kostja sõlmitud lepingu tagajärjel vähenes hageja vara väärtus. Erinevad ehitusmaterjalide, vahendite ja tarvikute ostud
27.Hageja on esitanud rea arveid ajavahemiku 10.07.2017-23.05.2019 kohta. Arvetelt nähtuvalt on hageja ostnud nii pangakaardiga kui sularaha eest erinevatest kauplustest ehitusmaterjale, ventilatsiooniseadmeid, torusüsteemi osasid, kaableid, elektriandureid, põrandakütte torustikku, seinakontakte ja lüliteid. Hageja väidab, et saadud kaubad ei ole hageja laos ega ole kasutatud hageja majandustegevuses, vaid on paigaldatud kostja omandis olevasse elamusse.
28.Kostja ei vaidle vastu sellele, et viidatud oste on hageja arvelt tehtud. Kostja leiab, et tegemist on ettevõtlusega seotud kuludega, sh sanitaartehniliste tööde teostamiseks, kanalisatsiooni ehituseks, erinevate muude tööde teostamiseks, samuti Võru riidekauplusega seotud ehitus- ja remondikuludega. Ka tuleneb kostja väidetest, et vähemalt osaliselt on nimetatud kulusid tehtud hageja klientide objektide tarbeks. Kostja väidab, et hageja valduses on dokumentatsioon, milliste konkreetsete tööde teostamiseks need kulud tehtud on, samuti, kes on need hageja kliendid, kelle tellimuste täitmiseks kulumaterjale on ostetud.
29.Uuritud tõenditest nähtuvalt oli hageja majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusalaks alates 19.10.2015-31.12.2018 muu puhastustegevus, tegevusaladena on märgitud ka hoonehalduse abitegevused ja muud mujal liigitamata äritegevust
abistavad tegevused (I kd, tl 19-21). 2018. aasta majandusaasta aruande kohaselt on hageja peamine tegevusala ummistuste likvideerimine ning torutöö tegevuse pakkumine üle Eesti. Lisategevusalana on müügipinna rendi ja jaemüügiga tegelev kauplus Riidekapp ja põgenemistuba „Vanamoori maja“ XXX linnas (V kd, tl 13). Asja materjalide kohaselt tegutses hageja kostjale etteheidetavate tegude ajal järgmistel tegevusaladel - põgenemistoa ürituste korraldamine XXX, riidepoe pidamine XXX linnas, erinevate sanitaartehniliste tööde tegemine. Ülaltoodust järeldab kohus, et hageja võis oma majandustegevuses kasutada erinevaid vahendeid ja materjale, mis on vajalikud seonduvalt sanitaartehniliste tööde teostamisega.
30.Registrikaardi kohaselt on hageja aadressiks alates asutamisest 19.10.2015 kuni 20.05.2020 olnud Vana-Nõo tn 5, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond (registriosa nr 2788004). Vaidlust pole, et kinnistu omanik on ja oli vaidlusalusel ajavahemikul kostja (I kd, tl 22). Uuritud tõenditest ei nähtu, et hagejale oleks kuulunud kinnisvara. Ka pole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks sõlminud lepinguid Vana-Nõo tn 5 kinnistu kasutamiseks, parendamiseks vmt. Hageja väitel oli tegemist üksnes hageja postiaadressiga, kuid kinnistul ei ole asunud hageja kontorit. Vastupidist ei ole kostja tõendanud.
31.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole oma vastuväiteid usutavalt tõendanud. Ei piisa üksnes kostja paljasõnaliselt vastuväitest, et hageja väljatoodud kulud seostuvad hageja ettevõtlusega. Kui ostetud kaupa on kasutatud hageja ettevõtlusega seonduvalt, sh mingis osas kasutatud hageja klientide objektidel, tulnuks sellised tõendid kohtule esitada. Olukorras, kus raamatupidamisdokumentatsioon on hagejale üle antud, oli kostjal võimalik taotleda, et kohus nõuaks asjakohased dokumendid hagejalt välja. Seda ei ole tehtud, võimalik, et põhjusel, et selliseid dokumente tegelikult ei ole. Ka sellisel juhul on kostja rikkunud juhatuse liikme kohustusi, jättes nõutavad raamatupidamisdokumendid vormistamata.
32.Kohus märgib, et suur osa hageja esitatud arvetest nähtuvatest kulutustest ei seondu sanitaartehniliste töödega. Sellisteks ostetud esemeteks on nt betoonihark, krohvivõrk, klambrid, katusekruvid, katuse ehitusmaterjalid, elektritööde vahendid, sipelgate tõrjevahend, varikatuse ehitamise materjalid, ventilatsiooniseadmed, kasvuhoone ehitamiseks kasutatavad materjalid.
33.Kui mingit osa hageja arvel ostetud kaupadest kasutati kostja omandis oleva kinnistuga seonduvateks töödeks, tulnuks kostjal asjakohaselt selgitada, millisel alusel selliseid kulutusi tehti ning kas on tegemist hageja huvides tehtud kuludega. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole kostja esitanud ühtegi dokumenti, millest võiks järeldada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe kinnistu kasutamiseks.
34.Kostja on esitatud ka vastuväite, mille kohaselt on J. O. kõik hageja seadmed ja laojäägid ära viinud. Esitatud on fotod (IV kd, tl 29-30), mis siiski ei tõenda kohtu jaoks, kes, millisest asukohast, millal ning kellele kuuluvaid materjale ära viis.
35.Kohus leiab, et hageja on piisavalt tõendanud, et hageja rahalistest vahenditest tehti hageja ettevõtlusega mitteseonduvaid kulutusi. Kostja ei ole suutnud tõendada, et kulutused olid hageja huvides. Seega on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kahjuks tuleb
lugeda hageja rahaliste vahendite vähenemist, mis on kostjale etteheidetavate tehingute otsene tagajärg.
36.Hageja on esitanud erinevaid summasid ettevõtlusega mitteseonduvate kulutuste osas kostja kinnistu parendustöödeks. Hagi p 1.4 on esitatud summa 5029,35 eurot (sama summa hagi p 1.19 ning viivisearvestuse tabelis). Hagi p 2.2.5 on toodud vastava nõudena 5020,55 eurot. Kohus loeb õigeks viivisearvestuse tabelis arvutatud summa 5029,35 eurot ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Auto remondikulud
37.Hageja on esitanud hagejale esitatud arved summas 1496,86 eurot ajavahemiku 15.06.2018-26.06.2019 kohta, mille eest hageja väitel on remonditud kostja omandis olevat sõiduautot Volkswagen Passat. Samas on hageja ka väitnud, et viidatud sõiduk oli J. O. e ja J. O. e ühisvaras ning kostja isiklikus käsutuses. Kostja on esitanud kohtule Maanteeameti 29.12.2020 tõendi, mille kohaselt ei ole liiklusregistri andmeil kostja olnud kantud ühegi Volkswagen Passat sõiduki omanikuks perioodil 01.01.2018-26.06.2019 (IV kd, tl 31).
38.Janar Otsas andis vande all ülekuulamisel 09.06.2022 kohtus ütlusi, mille kohaselt oli käigus üks sõiduauto, alguses Volkswagen Passat, hiljem Audi A4. Kostja kasutas VW Passatit isiklikult. Torutööde jaoks kasutas J. O. ettevõtte kaubikut Ford Transit.
39.Kohus leiab, et hageja majandustegevuses kindlasti kasutati sõidukit või sõidukeid, kuivõrd sanitaartehniliste tööde jaoks oli vaja kliendi juurde toimetada tööriistad ja materjalid. Kostja ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit, millest kohus saaks järeldada, et hageja viidatud Volkswagen Passatit kasutati täielikult või osaliselt hageja ettevõtluses, sh lähetusaruanded, sõidupäevik jmt. Ka ei ole esitatud vastavate dokumentide väljanõudmiseks taotlusi. Samas on tõendatud, et hageja arvelt tehti auto remondiks kulutusi.
40.Kostja ei ole suutnud tõendada, et kulutused sõiduki remondiks olid hageja huvides. Seega on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kahjuks tuleb lugeda hageja rahaliste vahendite vähenemist, mis on kostjale etteheidetavate tehingute otsene tagajärg. Kohus loeb hageja kahjuks seoses auto remondikuludega hageja esitatud arvete alusel kokku 1496,86 eurot ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
Muud erinevad ostud
41.Hageja on esitanud arved summas 1684,32 eurot, mille kohaselt on hagejale ostetud sülearvuti parandusteenust, printeritarvikuid, majapidamisvahendeid. Hageja väitel on kostja teinud nimetatud kulutusi hageja vara arvelt isiklikuks otstarbeks.
42.Kostja leiab, et ettevõtluses võib kasutada ka nt isiklikku arvutit ja printerit ning ei eita, et hageja väljatoodud kulutusi on hageja arvelt tehtud. Kohus nõustub iseenesest kostjaga, et äriühingu majandustegevuses on võimalik ja lubatud kasutada ka juhatuse liikme või muu isiku isiklikke esemeid ning teha ka kulutusi asjakohasteks parandustöödeks ja vahenditeks. Küll tuleb sellisel juhul fikseerida vastavad
kokkulepped äriühingu ja isiku vahel. Selliseid kokkuleppeid vmt dokumente, millest nähtuks, et kostja vara kasutati hageja ettevõtluses, kostja kohtule esitanud ei ole.
43.Hageja on ka leidnud, et esitatud arvetel märgitud esemed ei seondu kuidagi ettevõtlustegevusega. Kohus nõustub, et nt majapidamisgaas, kohvimasina tarvikud, laste koolitarbed, pesupulber, seep viitavad pigem koduses majapidamises kasutatavatele esemetele, mitte hageja majandustegevusega seonduvale.
44.Ka siin ei ole kostja suutnud tõendada, et tehtud kulutused olid hageja huvides. Seega on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kahjuks tuleb lugeda hageja rahaliste vahendite vähenemist, mis on kostjale etteheidetavate tehingute otsene tagajärg. Kohus loeb hageja kahjuks hageja esitatud arvete alusel kokku 1684,32 eurot ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Kütuse ost
45.Hageja väitel on kostja ostnud 30.07.2019 kütust Circle K teenindusjaamast 30.07.2019, mil ta ei olnud enam hageja juhatuse liige. Tõendina on hageja esitanud osaühingu pangakaardi väljavõtte (I kd, tl 123-124), millest nähtuvad tasumised hageja viidatud kaupade ja teenuste eest ajavahemikul 19.12.2018-31.07.2019, sh hageja viidatud ost summas 74,92 eurot.
46.Kostja vastuväide on, et kulutus tehti J. O. e soovitusel ja nõusolekul. Ühtegi tõendit selle kohta esitatud pole. Seega pole tõendanud, et kostja kasutas hageja rahalisi vahendeid hageja huvides ning tegemist on äriühingule tekitatud kahjuga. Kohus loeb kahjuks 74,92 eurot ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Laen
47.Hageja väidab, et kostja andis hagejale laenu 4886 eurot ning kandis hageja pangakontolt endale tagasi laenu tagastamisena 10 685 eurot, st 5799 eurot rohkem kui laenu põhisumma. Laenu intressi kohta kokkulepe puudub. Tõendina on esitatud hageja konto väljavõte ajavahemiku 01.01.2016-31.12.2019 kohta, kust nähtub, et kostja on andnud hagejale laenu kokku 4866 eurot ning kostjale on laenu makstud tagasi kokku summas 10 685 eurot (I kd, tl 125-126).
48.Kostja kinnitab laenu andmist hagejale ning tagasimaksete tegemist. Kostja vastuväite kohaselt tegi kostja hageja pangakontole makseid summas 6286 euro ning kassasse 4399 eurot. Kostja ei ole siiski esitanud ühtegi arusaadavat viidet, konkreetseid kuupäevi ega tõendeid, millel tema vastuväited tuginevad. Seonduvalt väidetava osakapitali väljavõtmisega kostja poolt nõustub kohus hagejaga, et osakapitali sissemakset ei saa käsitada laenusuhtena osaniku ning äriühingu vahel. Hageja väide, et hageja kassaraamatut on sularahas antud laenude kannete osas muudetud, on paljasõnaline. Ainuüksi kostja vastuväidete alusel ei tekkinud kohtul kahtlust, et kassaraamat võiks olla võltsitud. Võltsimise vastuväide ei olnud kohtu hinnangul põhistatud ning kohus ei pidanud võimalikuks asuda võltsituse kohta kostja taotluse alusel tõendeid koguma.
49.Kohtul tuleb järeldada, et kostja on kandnud hageja pangakontolt enda pangakontole 5799 eurot, mille osas puudub usutav selgitus ning tõendid. Pole alust arvata, et kostjal
olnuks õigus hageja arvelt endale sellises summas makseid teha. Kuivõrd hageja on jäänud ilma rahalistest vahenditest ilma õigusliku aluseta, on tegemist hagejale tekkinud kahjuga ning kohus mõistab 5799 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Kassajääk
50.Hageja väitel ei andnud kostja juhatuse liikme lepingu lõppemisel uuele juhatusele üle hageja sularaha kassat. Seisuga 12.06.2019 oli kassajääk 6482,30 eurot. Tõendina on esitatud hageja kassaraamatu väljatrükk perioodil 01.10.2015-27.06.2019 (I kd, tl 127-133), mille on digitaalselt allkirjastanud G. L. (hageja raamatupidaja alates 2019. aasta suvest) ning millelt nähtub, et nimetatud perioodi lõpukuupäeva seisuga oli kassajäägi lõppsaldo 6482,30 eurot.
51.Kostja vastuväide on, et kassa oli algusest peale J. O. e valduses. See ei ole kohtu arvates asjakohane vastus. Esmalt on selline vastuväide tõendamata ning teiseks on juhatuse liikme kohustus kassajääk üle anda uuele juhatuse liikmele. Kostja ei ole vaielnud vastu, et hageja raamatupidamise andmetel oli kassajääk kassaraamatust nähtuv summa.
52.Kohus leiab, et kostja tekitas kassajääki üleandmata jättes hagejale kahju kassas olema pidanud raha, s.o 6482,30 euro ulatuses ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Hageja kassast ja pangakontolt raha väljavõtmine
53.Hageja väitel on kostja ajavahemikul 30.11.2016-31.05.2019 võtnud kassast välja sularaha kokku summas 14 571,35 eurot ning pole teada, mis kostja on selle rahaga teinud. Tõendina on hageja esitanud kassaraamatu väljatrüki (I kd, tl 127-133). Ka väidab hageja, et kostja on võtnud ajavahemikul 04.11.2016-04.06.2019 hageja pangaarvelt välja sularaha pangakaardiga kokku 4115 eurot. Hageja on esitanud tõendina hageja konto väljavõtte Swedbankis (IV kd, tl 69), kust nähtub, et arvelt on ajavahemikul 01.01.2018-31.12.2019 võetud välja kokku 4115 eurot.
54.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on kassast väljamaksed tehtud aruannete alusel ning J. O. pidi seda ise täpselt teadma, millised ostud on sularahas tehtud. Ka leiab kostja, et dokumendid sularaha kasutamise kohta on hagejal endal olemas. Kostja ei ole vaidlustanud, et võttis nimetatud ajavahemikul hageja väidetud summa kassast välja ning on selgitanud, et tegemist on kassast hageja pangaarvele sissemakstud rahaga.
55.Asjas on kogutud tõend - hageja konto väljavõte (IV kd, tl 103-156), millest kohtule nähtub, et hageja pangaarvele on ajavahemikul 04.11.2016 – 04.06.2019 tehtud sularaha sissemakseid kokku summas 12 040 eurot.
56.Riigikohus on selgitanud (3-2-1-113-16, p 17-18), et olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt võtnud välja sularaha, ei saa hagejalt mõistlikult eeldada, et ta esitaks tõendeid selle kohta, kuidas juhatuse liige sularaha kasutas. Raha kasutamist äriühingu huvides peab tõendama juhatuse liige. Juhul, kui juhatuse liige ei tõenda, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust.
Kohtu arvates tuleb sama põhimõtet kohaldada ka olukorras, kus äriühingu kassast on võetud välja sularaha ning kostjal tuleb tõendada, et ta kasutas juhatuse liikmena raha hageja huvides.
57.Esitatud kassaraamatu ning pangakonto väljavõtte alusel tuvastab kohus, et kassast on ajavahemikul 30.11.2016-31.05.2019 tehtud sularaha väljamakseid summas 14 571 eurot ning ajavahemikul 04.11.2016-04.06.2019 on hageja pangaarvele tehtud sularaha sissemakseid summas 12 040 eurot. Samuti on ajavahemikul 17.01.2018-28.05.2019 võetud hageja pangakontolt pangaautomaatidest sularahas välja kokku 4115 eurot. Kassaraamatust nähtuvalt on sama summa makstud sisse hageja kassasse. Väljamaksete ja sissemaksete vahe on 2531,35 eurot, mille osas ei ole kostja esitanud veenvaid selgitusi ega tõendeid, et seda raha kasutati hageja huvides. Puuduvad asjakohased kuludokumendid, sh kuluaruanded. Juhul, kui kostja need tegelikkuses koostas või lasi koostada ning need on hagejal olemas, ei ole kostja taotlenud kohtult nende väljanõudmist.
58.Kostja on tõstatanud kahtluse ka selle nõude osas, et J. O. on hageja kassadokumente võltsinud või neist osa eemaldanud. Ühtegi asjakohast tõendit või ka usutavat põhistust selle kohta esitatud ei ole. Kohtul ei tekkinud kahtlust, et dokumente oleks võltsitud või osaliselt eemaldatud.
59.Kohus järeldab tõenditest, et kostja ei ole tõendanud, et oleks 2531,35 eurot kasutanud hageja huvides. Kuivõrd hageja on seega jäänud ilma rahalistest vahenditest, on tegemist hagejale tekitatud kahjuga ning kohus mõistab 2531,35 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Põgenemistubade mängud
60.Hageja väitel korraldati kokku vähemalt 51 mängu (23 mängu XXX), mille eest laekumisi hageja kassasse või kontole ei toimunud. Hageja arvestuste kohaselt pidi mängude eest laekuma 2805 eurot (ühe mängu maksumus 55-60 eurot), mille kostja on omastanud.
61.Tõendina on esitatud suhtlusportaali Facebook fotod (I kd, tl 134-159). Iga foto juures on märgitud põgenemistoa asukoht (Tartu või Võru) ning kuupäev. Ka on esitatud hinnakirja väljatrükk, millest nähtub mängude hind 55 ja 60 eurot olenevalt nädalapäevast (I kd, tl 160-161).
62.Vaidlust pole selles, et põgenemistubade mängud vähemalt mingil hulgal tegelikkuses toimusid, selle kohta on mh andnud ütlusi tunnistaja R. R. 09.06.2022 kohtuistungil. Tunnistaja avaldatu kohaselt maksis üks põgenemistoa mäng 35-40 eurot. Kuus võis toimuda umbes 10 mängu. Tehti tasuta loosimisi, testmänge jms.
63.Kohtul pole siiski alust arvata, et kõik sellised üritused toimusid osalejatele tasuta. Mängude toimumisel oli kostja kohustuseks vastavate sissetulekute ja kulude dokumenteerimine. Kostja vastuväite kohaselt ta eitab igasugust omastamist. Samas ole kostja ka selle nõude osas esitanud ühtegi asjakohast tõendit või taotlenud raamatupidamisdokumentide väljanõudmist hagejalt.
64.Arvestades tunnistaja ütlustega leiab kohus, et kuigi on tõendatud vähemalt osa hageja väidetud põgenemistubade mängude toimumine, ei ole tõendatud, mitu tasulist mängu tegelikkuses toimus. Kohus ei pea põhjendatuks sellises olukorras lugeda hüpoteetilist
summat 2805 eurot (51 mängu x 55 eurot) hagejale tekkinud kahjuks. Kohus jätab selle nõude osas hagi rahuldamata. Võru riidepood
65.Hageja väitel jättis kostja tasumata hageja poolt sõlmitud üürilepingu (XXX asuv riidepood aadressil XXX) järgse üüri ja kommunaalmaksed summas 5478 eurot üürileandjale Ü. L. ale. Vastav nõue saabus Julianus Inkasso võlanõudena summas 7204,87 (koos viivise ja sissenõudekuludega). Riidepoe kinnistu omanik sulges võlgnevuse tõttu kinnistu uksed ja ei võimaldanud üürnikule (s.o hagejale) enam sissepääsu. Selle tulemina jäi hageja ilma kaupluse sisustusest väärtuses 2500 eurot ning lepingu sõlmimisel makstud tagatisrahast summas 600 eurot. Hageja on esitanud järgmised tõendid: Julianus Inkasso OÜ võlanõue 01.10.2019, mis on esitatud 29.05.2016 sõlmitud äriruumi üürilepingust tuleneva võlgnevuse eest ajavahemikul 01.08.2019-22.02.2019 (I kd, tl 162). Nõude kogusumma on 7204,97 eurot.
66.Ka on esitatud 29.05.2016 Ü. L. a ning hageja vahel sõlmitud äriruumi rendileping, mille kohaselt üüris hageja äriruumi XXX. Lepingu p 7.1 on fikseeritud üürniku kohustus tasuda tagatisraha 600 eurot.
67.Riidepoe sisustuse osas on esitatud 29.05.2016 sõlmitud ostu-müügileping CM Invest OÜ ning hageja vahel, mille kohaselt ostis hageja kaupluse inventari kogusummas 2500 eurot (I kd, tl 163).
68.Kostja on esitanud Julianus Inkasso OÜ kirja 15.20.2020, mille kohaselt ei ole hageja poolt tasumisi toimunud, sh sissenõudmise kulusid. Võlanõue lõpetati 04.10.2019 ja nõue loovutati Ü. L. ale täies ulatuses tagasi (IV kd, tl 32).
69.Arvestades esitatud tõenditega leiab kohus, et pole tõendatud, kas ja millises suuruses oli tegelikult 29.05.2016 üürilepingust tulenev hageja võlgnevus üürileandjale. Ka pole tõendatud, et võimalik võlgnevus tekkis kostja kohustuste rikkumise tagajärjel ning et hageja oleks selle võlgnevuse tasunud. Kohtul pole piisavalt alust tuvastada, et hagejale oleks võimalikust üüri tasumata jätmisest tekkinud kahju.
70.Seonduvalt riidepoe sisustusega märgib kohus, et 29.05.2016 ostu-müügilepingu p 4 kohaselt kohustus hageja tasuma kauba eest osamaksetena, millest lepingu sõlmimisel oli müüja saanud kätte sularahas I osamakse summas 1000 eurot. Ülejäänud maksete tasumise osas pole hageja tõendeid esitanud.
71.Riidepoe täpset sulgemise aega uuritud tõenditest ei selgu, küll on J. O. andnud ütlusi, mille kohaselt pani tema poe kinni (V kd, tl 23). Seega pidi see juhtuma ajal, mil J. O. sai hageja juhatuse liikmeks, s.o ca juunist 2019. Seega oli poe inventar kasutuses umbes 3 aasta jooksul. On eeldatav, et inventar amortiseerus sel ajal teatud ulatuses ning selle väärtus kaupluse töö lõppemisel ei olnud enam lepingus toodud summa. Vaidlust pole iseenesest selles, et mingi vara jäi kaupluse sulgemisel kohale. Kohtu arvates ei ole inventari väärtus siiski piisavalt tõendatud.
72.Kolmandaks riidepoega seonduvaks kahjuks on hageja toonud välja üürilepingu sõlmimisel makstud tagatise 600 eurot. Tagatise tegeliku tasumise kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kohus ei pea esitatud tõendeid piisavaks tuvastamaks kostja rikkumist ning hagejale tekkinud kahju.
73.Kokku on hageja väitel talle tekitatud kahju 1726,97 + 2500 + 600 eurot, kokku 4826,97 eurot. Kohus jätab XXX riidepoega seotud nõude täies mahus rahuldamata tõendite ebapiisavuse tõttu. Hageja arvel kostja lapse kasutuses olnud telefoni arvete tasumine
74.Hageja väitel andis kostja 2018. aasta augustis enda lapse kasutusse varem kostja kasutuses olnud mobiilinumbri XXX , kuid jätkas selle eest tasumist hageja kaudu. Hageja uus juhatuse liige katkestas sellekohase teenus sellest teadasaamisel septembris 2019. Tõendina on hageja esitanud Elisa Eesti AS arved, mille kohaselt on viidatud numbri kasutamise eest ajavahemikul august 2018-september 2019 esitatud hagejale arveid kokku summas 154,26 eurot (III kd, tl 89-128).
75.Kostja vastuväide on, et lapse telefoni ümbervormistamise äriühingu nimele otsustas ja korraldas J. O. , kelle nimel number varasemalt oli ja kes selle ümbervormistamiseks Telia Eesti AS-le volituse andis. Tõendina on esitatud J. O. e (klient) volikiri 09.07.2018, millega volitab Elisa Eesti AS esindama Telia Eesti AS juures numbri 529669 kasutamise aluseks oleva liitumislepingu lõpetamise kokkuleppe tingimuslikuks sõlmimiseks, kliendi sooviga säilitada liitumislepingu kohane number (IV kd, tl 34-35).
76.Kohus järeldab esitatud tõenditest, et telefoninumber XXX oli J. O. e kasutuses kuni augustini 2018. Pärast 2018. aasta augustit tasus numbri kasutamise eest hageja. Kostja ei ole vaidlustanud, et tema laps, st eelduslikult ettevõtlusega mitteseotud isik kasutas seda telefoninumbrit alates augustist 2018 ega ka hageja tasutud arvete summat. Kohus tuvastab eelneva alusel, et telefoninumbriga seotud kulu ei ole seotud hageja ettevõtlusega ning selle tasumisega on tekitatud hagejale kahju. Kostja kui juhatuse liikme vastutus oli tagada, et sellist kulu ei tekiks. Kostja viited sellele, et telefoni ümbervormistamist korraldas J. O. , ei ole asjakohased.
77.Kohus mõistab kostjalt välja alusetult tehtud maksete eest telefoninumbri XXX kasutamisel kokku 154,26 eurot. C Kostjalt väljamõistetavad summad
78.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised summad: Ehitusmaterjalid, vahendid ja tarvikud
5029,35 eurot
Auto remondikulud
1496,86 eurot
Erinevad muud ostud
1684,32 eurot
Kütuse ost
74,92 eurot
Põhjendamatu summa tasumine laenu tagasimaksena
5799 eurot
Üleandmata kassajääk
6482,30 eurot
Kassast väljavõetud raha
2531,35 eurot
Põhjendamatu telefonikulu tasumine
154,26 eurot
Kõik kokku 23 252,36 eurot.
79.Hagi jääb rahuldamata järgmises osas: Nõue seonduvalt kassast ja pangaarvelt väljavõetud sularahaga
16 209 eurot
Nõue seonduvalt põgenemistubadega
2805 eurot
Nõuded seonduvalt Võru riidepoega
4826,97 eurot
Kõik kokku 23 840, 97 eurot. IV Viivis
80.Hageja nõuab kostjalt viivist tuginedes VÕS § 113 lg 1. Hageja on arvestanud iga konkreetse kahju tekitava teo puhul viivisenõude eraldi ning esitanud vastavad arvestused. Kostja vaidleb vastu nii põhinõudele kui viivisenõudele, kuid ei ole viivisearvestusele esitanud konkreetseid vastuväiteid. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel välja viivise vastavalt nõude rahuldatud osale. Kohus loeb vastavas osas hageja viivisearvestuse korrektseks.
81.Kohus mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise, s.o 02.12.2020 seisuga kokku summas 1338,17 eurot. See summa sisaldab viivist ehitusmaterjalide, vahendite ja tarvikute nõudelt; auto remondikulude nõudelt ning erinevate muude ostude nõudelt vastavalt kostja esitatud viivisearvestusele (I kd, tl 154158; p 1.1-1.3). Kohus ei mõista välja viivist kassast ja pangaautomaatidest väljavõetud summa vahe (2531,35 eurot) eest, kuivõrd selles osas pole kohtu hinnangul võimalik teha asjakohast viivisearvestust.
82.Kohus mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt hageja taotlusel välja ka viivise rahuldatud põhinõudelt 23 252,36 eurot VÕS § 113 lg 1 järgses määras alates 03.12.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Kokku võib kostjalt nõuda viivist põhivõla, s.o 23 252,36 euro ulatuses. V Menetluskulude jaotus
83.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
84.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, arvestades hagi rahuldamise proportsiooniga.
85.Hageja on kohtumenetluse jooksul haginõude osaliselt tagasi võtnud ning tema lõplik rahaline nõue moodustab kokku 51 586,14 eurot (sh põhinõue 47 093,33 eurot ja viivis 02.12.2020 seisuga 4492,81 eurot), millele lisandub viivis TsMS § 367 alusel.
Kohus rahuldab hagi kogusummas 24 590,53 eurot (sh põhinõue 23 252,36 ja viivis 02.12.2020 seisuga 1338,17 eurot), millele lisandub viivis TsMS § 367 alusel. Seega rahuldab kohus hagi 47,67% ulatuses.
86.Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
87.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga 05.04.2023.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.