Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindaja
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Andres Suik 04.03.2023, Tallinn 2-22-17481 Salva Kindlustuse AS hagi MARVIC TRANSPORT OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes 65 848,75 eurot Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984; asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn); Hageja volitatud esindaja: KL (e-post: xxx); Kostja: MARVIC TRANSPORT OÜ (registrikood 11195136; asukoht Kombinaadi tn 3, Maardu linn, 74114 Harjumaa; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg (e-post [email protected]); Kolmas isik kostja poolel: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013). Kolmanda isiku volitatud esindaja: VV (e-post: xxx) 28.03.2023 Hageja volitatud esindaja KL; kostja seaduslik esindaja X ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg; kolmanda isiku volitatud esindaja VV
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt MARVIC TRANSPORT OÜ hageja Salva Kindlustuse AS kasuks välja võlgnevus summas 27 555,3 eurot.
3.Mõista kostjalt MARVIC TRANSPORT OÜ hageja Salva Kindlustuse AS kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 3164,7 eurot;
4.Mõista kostjalt MARVIC TRANSPORT OÜ hageja Salva Kindlustuse AS kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (27 555,3 eurot) alates 22.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Jätta kolmanda isiku menetluskulud kolmanda isiku enda kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn,
2-22-17481 e-post [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 21.11.2022 hagi MARVIC TRANSPORT OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja nõuab kostjalt 55 110,51 euro ning viiviste tasumist, kuivõrd kostja on tekitanud kahju. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on hageja kahjujuhtumina registreerinud kahjujuhtumi, mis toimus 01.12.2020.a Puiatu külas, Viljandi vallas asuval ökoduktil. Nimelt kukkus Marvic Transport OÜ-le kuuluv kalluri (reg. nr XXXXXX) (lisa 3) kast buldooserile Komatsu D51PX-24 peale. (lisa 4, 5). Nimetatud kahjujuhtumi tagajärjel sai buldooser kahjustada (lisa 6, 7). Kahjujuhtumi toimumise hetkel oli buldooseri Komatsu D51PX-24 kindlustamiseks sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse leping, poliis 68265829 (lisa 8), mille alusel hüvitas hageja kannatanule tekkinud kahju, tasudes buldooseri taastusremondi eest Baltem AS-ile kokku 55 110,51 eurot (lisa 9, 10). Omavastutus summas 600 eurot jäi vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja kanda. Hageja on saatnud kostjale tagasinõudekirja (lisa 11), kuid kokkuleppele võla tasumise osas ei jõutud.
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja on hüvitanud kostja poolt kannatanule põhjustatud varalise kahju, mistõttu on kindlustusandjale üle läinud nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Hagiavaldusele lisatud tõenditega on tõendatud hageja poolt kindlustatud buldooseri omanikule kahju tekitamine. Tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on hagejale üle läinud tasutud kindlustushüvitise ulatuses kindlustusvõtja kahjunõue kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu. Eeltoodust lähtuvalt on hagejal õigus esitada kostja vastu tagasinõue 55 110,51 euro tasumiseks.
3.Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt seadusejärgsele viivisemäärale alates kostja poolse kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamise kuupäevani 21.11.2022.a. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja on seisukohal, et kõnealusest kahjujuhtumist tulenev kostja kohustus muutus sissenõutavaks 16.06.2021.a (kostjale 27.05.2021.a saadetud tagasinõudekirjas märgitud täitmise tähtajale järgnev päev, lisa 11). Kostja on kohustatud hagejale tasuma viivist ajavahemiku 16.06.2021.a – 21.11.2022.a eest kokku summas 6 329,40 eurot (lisa 12). Täiendavalt palub hageja mõista kostjalt välja viivise, mis
2-22-17481 ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, arvestatuna põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras õigeaegselt tasumata summalt.
4.Eeltoodust lähtuvalt palub hageja: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 55 110,51 eurot; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 6 329,40 eurot; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis arvestatuna põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras; 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 1 610 eurot.
5.21.12.2022 esitas hageja seisukoha kostja 19.12.2022 vastusele. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja on hagiavalduses tuginenud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, mille kohaselt on kostja tekitanud kannatanule varalise kahju mistõttu on kindlustusandjale üle läinud nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Kostja hinnangul ei ole hageja selgitanud ega põhistanud, milles seisneb kostja kohustuse rikkumine. Hageja hinnangul on kostja rikkunud üldist käibekohustust, kohustust tagada, et kallur ei läheks mahalaadimise ajal ümber. Kostja käitumine on põhjuslikus seoses kahjuga, kuna kalluri kasti liigutamise tulemusel kukkus kast buldooseri peale.
6.Hageja ei nõustu kostja väitega, et kahju tekkimine oli põhjustatud kindlustustatud isiku enda käitumisest. Kahju tekkis otseselt kallurijuhi tegevusest, kes kallutas kalluri kasti buldooserile peale. Kallurijuht oleks pidanud enne koorma mahalaadimise alustamist veenduma töösoorituse ohutuses, siinjuures veenduma sõiduki korrasolekus (LS § 33 lg 2 p 2). Juhi kohustus on veenduda sõiduki korrasolekus ning töösoorituse alustamisel veenduma, et see on ohutu ega ohusta teisi isikuid (LS § 33 lg 2 p 8) ega põhjusta varalist kahju. Kostja on esitanud buldooseri kasutusjuhendi, kus on kirjas ettevaatusabinõud ohutuse tagamiseks. Esitatud abinõud on kirjas eesmärgiga, et buldooser ei tekitaks kahju kolmandatele isikutele, mitte vastupidi. Antud juhul on kostja poolt kahjustatud buldooserit, mitte buldooser ei ole tekitanud kahju. Seega tuleks nimetatud tõend jätta tähelepanuta.
7.Juhul kui kostja leiab, et kostja vastutus on VÕS § 138 lg 1 alusel ühine koos GRK Eesti ASiga, kes peatöövõtjana vastutas ohutuse eest objektil, siis on kostja solidaarvõlgnik. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
8.Kostja vastuväite kohaselt on kahju tekkimise ulatus ja suurus tõendamata ning liialdatud. Hageja on kahju suurust tõendanud hagiavaldusele lisatud Baltem AS parandustööde arvetega, mis kinnitavad, et arvetel loetletud tööd olid vajalikud kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks. Hageja esitas E. K. Partner Grupp OÜ 16.04.2021.a pretensiooni, kust nähtub, et buldooser oli enne remonttööde tegemist enam kui 5 kuud Baltem AS-is ning seega ei saanud peale kindlustusjuhtumit töid teostada. Samuti tuleneb nimetatud pretensioonist, miks oli hüdraulikapaagi väljavahetamine vajalik. Kindlustustatud isiku pretensioonist nähtub, et „hüdropaak on oluliseim osa buldooseri juures, mis tagab vara töökorras toimimise. Hüdropaagi lahti lõikamine ja keevitusmeetodiga sulgemine ei ole taastamisel aktsepteeritav, kuivõrd tegemist on paksu metalliga, mis töötab vibreerival pinnal ning kuuma õli tõttu paagis keevituse slakk ei püsi. Kõnealust taastamist ei saa pidada mõistliku kasutamise eeldusel pikaajaliseks ja vara seisukohalt ohutuks“.
9.Samuti ei nõustu hageja kostja väitega, et buldooseri väärtus kasvas parandustööde tulemusel märkimisväärselt. Kui VÕS § 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise
2-22-17481 kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (RKTKo 3-2-1-121-08 p 15). Kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine), st buldooseri omanik ei saa ära hoida buldooseri remonttööde käigus uute varuosade paigaldamist. Vastasel korral poleks kindlustusandjal üldse võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine.
10.Alternatiivse nõudena soovib hageja esitada nõude VÕS § 1056 ja § 1057 alusel. Kostja vastutab kannatanule tekitatud kahju eest riskivastutuse alusel VÕS § 1056 ja § 1057 järgi. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Hageja on kohtumenetluse eelselt esitanud kostjale kompromissettepaneku vähendades tagasinõuet 25% ulatuses summani 41 332,88 eurot, kuid kostja ei olnud hageja ettepanekuga nõus. Hageja on jätkuvalt nõus nimetatud kompromissettepanekuga, tingimusel, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda (sh jääks kostja kanda ka pool tasutud riigilõivust).
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja esitas 19.12.2022 vastuse hagiavaldusele, paludes jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et hageja nõue kahju hüvitamiseks on sisuliselt põhjendatud (osaliselt või täielikult), palub kostja kohaldada VÕS § 139 lg-t 1 või 2 ning vähendada väljamõistetava kahjuhüvitise suurust kogu hageja nõude ulatuses ning jätta hagi samuti rahuldamata. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja tõi välja tähtsust omavad asjaolud, mille üle ei ole vaidlust või ei ole osaliselt vaidlust Kostja ei vaidle vastu hagiavalduse punktis 2.1 avaldatud asjaolu osas, et 01.12.2022 kukkus Viljandi vallas, Puiatu külas ökodukti ehitusobjektil kostjale kuuluva kalluri (XXXXXX) kast buldooseri Komatsu D51PX-24 peale. Täiendava asjaoluna osundab hageja siiski ka sellele, et buldooserile kukkus koos kalluri kastiga peale selles olnud veos, milleks oli kostja poolt antud tööde objektile veetud moreen. Kostja ei vaidle vastu ka punktis 2.2 välja toodud asjaolule osas, et kõnealune buldooser oli hageja poolt kindlustatud (s.o. hageja oli kindlustusandja) ning et hageja on tasunud hagiavalduse lisas 9 esitanud arved. Samuti ei vaidle kostja vastu asjaolule, et hageja oli edastanud kostjale hagiavalduse punktis 2.3 nimetatud nõudekirja.
14.Järgnevalt käsitleb kostja neid faktilisi asjaolusid, mille üle on vaidlus või millised asjassepuutuvad asjaolud on hagis jäetud välja toomata. Sealjuures selgitab hageja juba sissejuhatuseks, et hagiavalduse punktis 3.2 sedastatu, nagu põhistaksid hagiavalduses esitatud tõendid hageja nõuet, on alusetu. Kostja esitab järgmised asjassepuutuvad asjaolud, mille üle on vaidlus või mida ei ole hagiavalduses asjakohaselt välja toodud.
15.Hagiavalduse punktis 2.1 on küll iseenesest õigesti märgitud, et vaidlusalune sündmus toimus Viljandi vallas, Puiatu külas asuval ökoduktil, kuid täpsemalt oli tegemist 23.12.2019 avaldatud Transpordiameti riigihanke „Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0-85,0 ehitus“ (viitenumber 217433) (edaspidi: Hange) objektiks olevate tööde objektiga (vt Lisa 1), kus peatöövõtjaks oli 20.05.2020 sõlmitud hankelepingu nr 1-9/20/1046-1 alusel GRK Eesti AS (edaspidi: GRK) (registrikood 12579850) (vt Lisa 2). Hankelepingule kohalduvad Hankes avaldatud hankelepingu projekti tingimused (vt Lisa 3) (edaspidi: Hankeleping), mis sisaldasid muuhulgas kohustusi GRK-le seoses tegevusega ehitusplatsil, sh seoses tööohutusega
2-22-17481 ja alltöövõtjatega ning kindlustusega. Sealjuures on Hankelepingu osas 1 „Lepingukokkulepe“, punktis 2, alapunktis e (vt Lisa 3, lk 3) selgitatud, et lepingu osaks on Töökirjeldused. Hankelepingu osa 2 „Eritingimused“ punktis 1.1 on selgitatud, et Töökirjeldus on Teetööde tehniline kirjeldus, mis on avaldatud Maanteeameti (käesoleval ajal Transpordiamet – K.B) kodulehel (vt Lisa 3, lk 8). Seega on Töökirjeldus Hankelepingu osaks, mistõttu lisab kostja ka nimetatud dokumendi koopia (vt Lisa 4). GRK oli sõlminud alltöövõtulepingu muuhulgas E.K. Partner Grupp OÜ-ga (registrikood 11812669) (EK), kes tegi Hankelepingu tööde objektil muuhulgas pinnasetöid, sh kahjustada saanud buldooseriga, milline asjaolu ei peaks hagiavalduse punktist 2.1 nähtuvalt olema vaidluse all. GRK oli sõlminud Kunda-Auto AS-ga veolepingu pinnasetäite veoks Hankelepingu tööde objektile, kes oli omakorda sõlminud kostjaga alltöövõtu korras samasisulise veolepingu, mille alusel kostja vedas Hankelepingu tööde objektile pinnasetäidet. 01.12.2020, orienteeruvalt kell 16:30 toimus Hankelepingu tööde objektil hagiavalduse punktis 2.1 välja toodud juhtum, mille käigus kostja kalluri kast koos selles olnud veosega (moreen) kukkus koorma (veose) mahalaadimise käigus EK kasutatava buldooseri peale. Samas, nagu nähtub juba ainuüksi hagiavalduse lisast 4.1 (vt selle viimane lõik), oli buldooserijuht otsustanud liikuda buldooseriga koormat mahalaadimist teostanud kalluri kõrvale, et seal pinnast töödelda.
16.Seega oli asjaolud kokkuvõtlikult sellised, et kõigepealt oli kostja juhitud kallur hakanud koormat maha laadima, järgnevalt liikus hageja juhitud buldooser kalluri kõrvale ning seejärel kukkus kalluri kast buldooseri peale. Kuna need sündmused on käesolevas asjas olulise tähtsusega, taotleb kostja nende asjaolude tuvastamiseks ka tunnistaja ülekuulamist. Sealjuures, juhib kostja tähelepanu olulise asjaoluna ka sellele, et kostja kallurijuhil ei olnud võimalust kalluri kasti vajumist küljele pärast kallutamise protseduuri alustamist enam vältida, kuna kast oli kallutamiseks juba püstises asendis. Mis veelgi olulisem, kostja kallurijuhil ei olnud pärast koorma (veose) mahalaadimise protseduuri alustamist vältida seda, et EK buldooserijuht ei tuleks kalluri kõrvale töid tegema.
17.Kostja esitas hagiavaldusele ka õiguslikud vastuväited. Kostja märgib, et hagiavalduse õiguslikud põhjendused on esitatud hagiavalduse punktis 3. Need on esitatud äärmiselt piiratult, kuid põhinevad kokkuvõtlikult väitel, et kuna hageja poolt kindlustatud buldooserile tekitati kostja poolt kahju, siis oli tegemist VÕS § 128 lg 3 kohase varalise kahju tekitamisega võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi, milline nõue on VÕS 492 lg 1 alusel üle läinud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-test 1 ja 4 tulenevalt on kahju hüvitamise nõude eeldusteks kehtiv võlasuhe, kohustuse rikkumine võlgniku poolt (õigusvastane käitumine), võlgniku vastutus rikkumise eest, kahju olemasolu ning põhjuslik seoses rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Juhul kui kahjunõue põhineb kahju õigusvastasel tekitamisel, teisisõnu deliktil VÕS § 1043 järgi, millele hageja käesoleval juhul tugineb, vastutab kahju tekitaja vaid süü olemasolu korral.
18.Seega, selleks, et hageja nõue oleks VÕS § 1043 järgi põhjendatud, peavad olema täidetud delikti koosseisu eeldused: 1) objektiivne teokoosseis (rikutud kohustus, põhjuslik seos rikkumise ja kahjuliku tagajärje vahel, rikutud kohustuse eesmärgiks oli kahju ärahoidmine); 2) kahju tekitamise õigusvastasus; 3) süü. Käesoleval juhul ei ole need eeldused täidetud. Esmalt seetõttu, et hagis ei ole põhistatud ega selgitatud, milles seisneb kostja kohustuse rikkumine. Seejärel seetõttu, et väidetav kahjulik tagajärg (buldooseri kahjustamine) ei tekkinud mitte kostja käitumise, vaid EK enda tegevuse tõttu, mistõttu puudub põhjuslik seos. Samas, isegi kui esines põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahjuliku tagajärje vahel, ei saanud kostja kahjuliku tagajärjena ette näha, et kalluri ümberkukkumise korral kukub see buldooseri peale, kuna buldooser ei pidanud liikuma mahalaadimist teostava kalluri kõrval. Seetõttu on kahjunõue ning hagiavaldus tervikuna põhjendamatu ning kostja ei tunnista hageja nõuet. Sealjuures, isegi kui esineb kostja vastutus, vastutab kahju tekitamise eest ka GRK. Samuti, EK ise vastutab enda käitumisega kahju tekitamise eest, mis on aluseks kahjunõude vähendamisele VÕS § 139 lg 1 või lg 2 järgi kogu ulatuses ning
2-22-17481 ühes sellega on hageja nõue samuti põhjendamatu. Kostja põhjendab kõiki neid väiteid põhjalikumalt alljärgnevalt.
19.Täidetud ei ole delikti koosseis, mistõttu on hageja kahjunõue alusetu. Esmalt käsitleb kostja hagiavalduse osas, mis puudutab kahjunõude koosseisu täitmist. Nagu alljärgnevast nähtub, ei ole kahjunõude koosseis käesoleval juhul täidetud, mis juba iseseisvalt toob kaasa hageja nõude põhjendamatuse. Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, milles seisneb kostja kohustuse rikkumine. Hagiavalduses puudub esmalt igasugune selgitus ja põhistus selle kohta, milles konkreetselt seisneb kostja rikkumine ehk teisisõnu, millist kohustust on kostja rikkunud. Tegemist on esmase deliktilise kahju hüvitamise nõude eeldusega, mille põhistamine on hageja kohustuseks. Kostja käitumine ei ole põhjuslikus seoses kahjuga, kuna kahju põhjustas EK enda tegevus (VÕS § 127 lg 4 eeldus on täitmata).
20.Isegi kui oleks esinenud kostja kohustuse rikkumine (näiteks kohustus tagada, et kallur ei lähe mahalaadimise ajal ümber), on järgnevalt deliktilise kahjunõude eelduseks põhjuslik seos kahju tekitaja tegevuse ning kahjuliku tagajärje, käesoleval juhul hagi põhjenduse järgi VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohase tagajärje vahel, milleks antud juhul oli buldooseri kahjustada saamine. See tuleneb VÕS § 127 lg-st 4, mille järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega tuleb põhjusliku seose tuvastamiseks hinnata, kas kostja tegevus oli tekkinud kahjuliku tagajärje (buldooseri kahjustada saamine) faktiliseks ehk vajalikuks põhjuseks. Seda tuleb kontrollida nn conditio sine qua non testi abil, mille järgi loetakse ajaliselt eelnev nähtus hilisema nähtuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Kontrolli teostamiseks tuleb uurida objektiivset faktilist olukorda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-06, punkt 11, 4. lõik).
21.Käesoleval juhul tuleb seega kontrollida, kas kostja tegevuseta oleks samuti kahjulik tagajärg saabunud ning kas kahjulik tagajärg saabus kostja tegevuse või muu põhuse tagajärjel. Nagu ülal välja toodud, oli sündmuste käik selline, et kõigepealt oli kostja juhitud kallur hakanud koormat maha laadima, järgnevalt liikus EK-i juhitud buldooser kalluri kõrvale ning seejärel kukkus kalluri kast koos selles olnud veosega (moreen) buldooseri peale. Kuigi kahjulikuks tagajärjeks oli kostja kalluri kasti koos selles olnud veose (moreen) kukkumine buldooseri peale, oli põhjuste ahelas otsustava tähtsusega EK-i buldooserijuhi otsus liikuda buldooseriga koorma mahalaadimisega tegeleva kalluri kõrvale. Kui eemaldada see asjaolu sündmuste käigust, ei saa välista, et kostja kalluri kast koos selles olnud veosega (moreen) oleks samuti ümber kukkunud, kuid mitte buldooseri peale, kuna buldooserit ei oleks sellisel juhul kalluri kõrval olnud. Sellisel juhul oleks buldooser jäänud kahjustamata. Seega, kui elimineerida sündmuste ahelast EK-i buldooserijuhi tegevus, ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud. Sellest järeldub, et kahjuliku tagajärje (buldooseri kahjustada saamine) saabumise põhjuseahelas oli otsustav mõju EK-i buldooserijuhil, kelle tegevus viis otseselt selleni, et buldooser sai kahjustada. Järelikult ei olnud kahjuliku tagajärje tekkimiseks põhjuseks mitte kostja, vaid EK-i buldooserijuhi tegevus.
22.Sealjuures on märkimisväärne, et antud buldooseri D51PX-24 kasutusjuhendis on selgitatud, et tööde objektil tuleb võtta kasutusele järgmised ettevaatusabinõud ohutuse tagamiseks, mis on muuhulgas järgmised: - enne tööde alustamist alati kontrollida, et tööde objektil ei oleks ohtusid; - võtta kasutusele vajalikud meetmed, et takistada teistel isikutel buldooseri läheduses viibimise tööde tegemise ajal; - kui buldooseriga töötatakse teel, tuleb sõidukite või jalakäijate kaitseks kasutada teist isikut liikluse juhtimiseks või eraldada töötamise ala aiaga. Kahtlemata kuuluvad kirjeldatu alla muuhulgas olukorrad, kus teised isikud viibivad liiklusvahendites, milleks on kallur. Käesoleval juhul otsustas EK-i buldooserijuht ise liikuda buldooseriga veose mahalaadimist tegeva kostja kalluri juurde, et hakata seal töid tegema, millega buldooserijuht ilmselgelt eiras kasutusjuhendist tulenevaid ülalkirjeldatud ohutusnõudeid. Kuna buldooseri D51PX-24 kasutusjuhend on äärmiselt mahukas dokument (382 lk), siis esitab kostja väljavõtte üksnes selle
2-22-17481 tiitellehest ja lk-st 36, kus on loetletud viidatud reeglid töömaal käitumiseks buldooseriga töötamisel ning tõlke üksnes osast, mis lisas 5 on tehtud kollaseks (vt Lisad 5 ja 6).
23.Sealjuures juhib kostja tähelepanu ka sellele, et kõnealuse buldooseri DP51PX-24 tühimass on ca 14,25 tonni. Seetõttu ei saa ka välistada, et kui sedavõrd suure massiga sõiduk tuli pinnastööde ajal teise sõiduki vahetusse lähedusse, põhjustas see märkimisväärse vibratsiooni ning põhjustas osaliselt või täielikult kostja kalluri, mille kast oli püstises asendis, ümberkukkumise. Ühes sellega, põhjusliku seose tõendamine on hageja ülesanne (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17312, p 18). Hagiavaldus ei sisalda mingeid konkreetseid põhjendusi või tõendeid selle kohta, et kostja tegevuse ja kahjuliku tagajärje vahel oleks põhjuslik seos. Sealjuures ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, et kahjulik tagajärg tekkinuks ka juhul, kui EK buldooserijuht ei oleks keset mahalaadimise protsessi liikunud kostja kalluri kõrvale. Kuna kahjuliku tagajärje põhjustajaks ei olnud kostja, vaid EK ise, siis puudus kostja tegevuse ja kahjulik tagajärje vahel VÕS § 127 lg 4 kohane põhjuslik seos. Seetõttu ei ole delikti koosseis täidetud ning juba ainuüksi seetõttu on haginõue alusetu.
24.Väidetava kahju põhjustajaks oli lisaks EK-le olla ka GRK tegevus või tegevusetus, koostoimes EK tegevusega. Jäädes ülaltoodu juurde, osundab kostja täiendavalt ka järgnevale. Nimelt, kahju tekitaja etteheidetav tegu võib seisneda ka tegevusetuses. Hankelepingu objektiks olevate tööde osas oli peatöövõtjaks GRK, kellel oli Hankelepingust tulenevad kohustused seoses tööde organiseerimisega, sealhulgas ohutuse tagamisega tööde objektil. Nimelt, Hankelepingu eritingimuste punktis 6.7 (vt Lisa 3, lk 16) punktis 6.7 on sätestatud, et Töövõtja (s.o. GRK – KB) peab hoolikalt täitma kõiki õigusaktides sätestatud tööohutust, töötervishoidu ning Ehitusplatsi ja töömaa turvalisust puudutavaid nõudeid. GRK sarnane kohustus on sätestatud ka Hankelepingu osaks oleva Töökirjelduse punktis 3.1.2, kus on muuhulgas sätestatud, et ohutuse tagamisel tuleb seejuures arvestada muuhulgas Tööinspektsiooni trükisega "Tööohutus ehitusplatsil“ (vt Lisa 4, lk 18). Lisaks eelnevale sätestab ka Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 2 lg 2, et ühisel ehitusplatsil vastutab peatöövõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid.
25.Ülaltoodust tuleneb seega kokkuvõtlikult, et GRK oli peatöövõtjana vastutav ohutuse tagamise eest ehitustööde objektil. Ohutuse tagamine ehitustööde objektilt sisaldas muuhulgas kohustust tagada, et EK buldooserijuht ei teeks töid kostja juhitud kalluri mahalaadimise juures. Nagu asjaoludest nähtub, oli EK buldooserijuht otsustanud seda siiski teha, millega ta eiras ohutusnõudeid. See sai võimalikuks seetõttu, et GRK ei olnud rakendanud piisavaid meetmeid ohutuse tagamiseks tööde objektil, kuna ohutusnõuete nõuetekohase rakendamise korral ei oleks EK buldooserijuht sellises kohas buldooseriga töid teinud. Sellest omakorda järeldub, et kui GRK oleks ohutusnõudeid nõuetekohasel viisil rakendanud, ei oleks kahjulikku tagajärge (buldooseri kahjustada saamine) saabunud. Nagu öeldud, võib kahju tekitaja etteheidetav tegu seisneda ka tegevusetuses. Käesoleval juhul seisneski GRK õigusvastane tegevusetus selles, et GRK ei olnud peatöövõtjana taganud tööde objektil ohutust, mis oli GRK kohustus, nagu eelnevalt välja tõime. Seega, kahjuliku tagajärje saabumine oli otseses põhjuslikus seoses GRK õigusvastase tegevusega, mistõttu oli kahju tekitajaks GRK, mitte kostja.
26.Veelgi enam, kostjale on pärast õnnetusjuhtumi toimumist saanud teatavaks asjaolu, et enne 01.12.2020 toimunud juhtumist, oli samal tööde objektile varasemalt juhtunud kaks sarnast intsidenti. Isegi pärast seda ei olnud GRK võtnud kasutusele meetmeid sarnase juhtumise kordumise vastu ega ka selleks, et ära hoida sarnase juhtumise kordumise puhul täiendava kahju tekkimist kolmandatele isikutele. Sealjuures ei informeerinud GRK sellest ka kostjat. Samuti, kui GRK oleks näiteks EK-d hoiatanud, et varasemalt on sarnaseid juhtumid aset leidnud, oleks see tõenäoliselt aidanud vältida EK buldooserijuhi liikumist mahalaadimist läbiviiva kalluri vahetusse lähedusse, et hakata seal buldooseriga töötama.Sealjuures, hankelepingu eritingimuste punkt 4.23
2-22-17481 sätestab, et töövõtja (s.o. GRK – KB) on vastutav kõikide kahjude eest, mis on põhjustatud tema või Alltöövõtjate poolt Tellijale ja/või kolmandatele isikutele, s.h isikukahjude, varakahjude ja keskkonnakahjude eest, kahjude eest ehitistele ja rajatistele, kahjude eest avalikus või eravalduses olevale infrastruktuurile või kommunikatsiooniliinile (vt Lisa 3, lk 16). Kuigi GRK kohustus tagada ohutus tööde objektil tuleneb eraldiseisvalt ka õigusaktidest, tuleneb täiendavalt ka viidatud Hankelepingu sättest, et GRK vastutab tekitatud kahju eest. Selline vastutus lasub GRK-l nii EKle kui ka hagejale tekitatud kahju tekitamise eest. Järelikult, GRK oli võtnud Hankelepinguga kohustuse vastutada kõikide kahjude eest, mille põhjustavad kas GRK või tema alltöövõtjad. Järelikult lasub GRK vastutus kahju hüvitamiseks ka käesoleva juhtumi puhul. Kui kostja rikkus kohustus, ei saanud kohustuse eesmärgiks olla kahju ärahoidmine buldooserile (VÕS § 127 lg 2 eeldus on täitmata).
27.Jäädes eeltoodu juurde, juhib kostja järgnevalt tähelepanu sellele, et käesoleval juhul ei ole täidetud ka delikti koosseisu kuuluv järgmine eeldus, milleks on VÕS § 127 lg 2 järgi rikutava kohustuse eesmärgi arvestamine. Nimelt, et isegi kui heita kostjale ette seda, et kostja kallur läks ümber, tuleb VÕS § 127 lg-st 2 tulenevalt kontrollida, kas kostja kohustus tagada, et kallur ei lähe ehitusplatsil ümber, sisaldas eesmärki mitte põhjustada kahju EK-i buldooserile. Selleks tuleb viidatud sätte kontekstis hinnata, kas kostja nägi või pidi ette nägema, et kalluri ümberkukkumine toob kaasa tagajärje, milleks on buldooseri kahjustada saamine. Vastus sellele küsimusele on eitav. Nimelt, kui kallur laeb ehitusplatsil maha koormat, siis tuleb mõistlikult eeldada, et ohutuse tagamise eesmärgil ei liigu teised isikud ise või enda töö- või liiklusvahenditega kalluri kõrvale. Seetõttu eeldas ka kostja kallurijuht, et kolmandad isikud selliselt ei käitu ning isegi kui kallur koos selles olnud veosega (moreen) peaks ümber kukkuma, ei saa see põhjustada kahjuliku tagajärjena kolmandate isikute või nende töö- või liiklusvahendite peale kukkumist. Sellest tulenevalt on tavaolukorras välistatud või äärmiselt ebatõenäoline, et kalluri ümberkukkumine põhjustab kahju muudele töö- või liiklusvahenditele, kuna need ei peaks paiknema mahalaadimist tegeva kalluri kõrval. Seevastu käesoleval juhul oli EK-i buldooserijuht otsustanud olukorras, kus kostja kallur oli alustanud mahalaadimist tegema, liikuda buldooseriga kalluri kõrvale, et seal buldooseriga töid teha. Kuna sellise kahjuliku tagajärje vältimine ei saanud olla kalluri ümberkukkumise vältimise kohustuseks, kuulub kohaldamisele VÕS § 127 lg 2, mis välistab kahju hüvitamise. Ka nimetatud põhjusel ei ole delikti koosseis täidetud. Kostja ei ole kahju tekitamises süüdi.
28.Jäädes eeltoodu juurde, et kostja käitumises puudub õigusvastane tegu ja kostja tegu ei olnud põhjuslikus seoses kahjuliku tagajärjega ning kahju hüvitamise välistab ka VÕS § 127 lg 2, ei ole kostja ka kahju tekitamises süüdi. Nimelt, delikti üldkoosseisu täitmise eelduseks on VÕS § 1043 järgi ka kahju tekitaja süü, milleks on VÕS § 104 lg-test 2 – 5 tulenevalt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hagiavalduses ei ole välja toodud ega põhjendatud, milline on hageja arvates kostja süü liik. Asjaoludest nähtuvalt ei saa kostjale ette heita isegi VÕS § 104 lg 3 kohast hooletust, milleks on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Nimelt, asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks hakanud kallurilt veost (moreen) maha laadima selleks mitte ettenähtud kohas või alal. Vastupidi, nagu hagiavalduse lisast 4.1 nähtub, manööverdas kostja veokijuht sõiduki ringi tugeval ja sirgel pinnasel. Järelikult ei olnud veose mahalaadimise tingimused sellised, et esinenuks tajutav risk kalluri kummuli kukkumiseks. Näiteks ei olnud tegemist asukohaga, mis olnuks kalde all. Küll aga ei saa kostjale ette heita seda, et ta ei näinud ette EK buldooserijuhi tegevust hakata buldooseriga töötama mahalaadimist teostava kalluri vahetus läheduses. Esiteks, nagu ka hagiavalduse lisast 4.1 nähtub, oli kostja juhitav kallur juba alustanud mahalaadimisega, kui tema vahetuse lähedusse saabus EK juhitav buldooser, kes hakkas seal töid tegema. Teiseks, sellisel viisil mahalaadimist tegeva kalluri vahetusse lähedusse liikumine ja seal tööde tegemine ei ole kooskõlas ohutusnõuetega (muuhulgas tuleneb see eelnevalt viidatud buldooseri D51PX-24 kasutusjuhendist) ega tavapärane ning ühes sellega ka kallurijuhile ettenähtav, mistõttu ei saanud kostja kallurijuht ka ette näha, et EK juhitav buldooser võiks hakata tegema sellist ohtlikku
2-22-17481 tegevust. Seetõttu ei saa kostjale ette heita VÕS § 104 lg 3 kohast hooletust, mis omakorda välistab ka VÕS § 104 lg-te 4 ja 5 kohase raske hooletuse või tahtluse ning ühes sellega ka kostja süü.
29.Alternatiivselt, kui kostja vastutab kahju tekitamise eest, on kostja vastutus ühine GRK-ga VÕS § 138 lg 1 järgi, kuid kostja vastutab VÕS § 138 lg 3 järgi kahju tekitamise eest mitte rohkem kui 25% ulatuses. Kostja jääb kõikide esitatud vastuväidete juurde, aga isegi kui GRK ei vastuta ainuisikuliselt kahju tekitamise eest ning vastutus kahju tekitamise eest lasub mingis ulatuses ka kostjal, siis eelnevalt välja toodud asjaolude ning põhjenduste järgi ei vastuta kostja ainuisikuliselt kahju eest, vaid ühiselt koos GRK-ga. Sellisel juhul rakendub VÕS § 138 lg 1, milline säte kohaldub ka deliktilisele vastutusele. Sealjuures rõhutab kostja, et ta ei tunnista nõuet mistahes ulatuses, aga kui puuduvad alused ka VÕS § 138 lg 2 kohaldamiseks, mis välistab kostja vastutuse ning kostja vastutus peaks esinema, siis on ilmselge, et kostja vastutus ei saa olla ainuisikuline, vaid VÕS § 138 lg 1 alusel ühine koos GRK-ga, kes peatöövõtjana vastutas ohutuse eest tööde objektil, nagu eelnevalt selgitasime. Küll aga, võttes arvesse, et GRK oli tööde objektile peatöövõtja, kelle kohustuseks oli ohutuse tagamine, mida eelnevalt selgitasime, siis vastutab GRK kahju tekitamise eest oluliselt suuremal määral kui kostja. Seda põhjusel, et kui GRK oleks täitnud nõuetekohaselt kohustust tagada ohutus tööde objektil, oleks see suure tõenäosusega üleüldse välistanud võimaluse või vähemalt oluliselt vähendanud tõenäosust, et EK buldooserijuht oleks sõitnud buldooseriga veose mahalaadimist tegeva kalluri kõrvale. Seetõttu on kostja hinnangul GRK vastutuse ulatuse määr vähemalt 75% tekkinud kahjust. Seetõttu, isegi kui kostja vastutab kahju tekitamise eest, siis tulenevalt VÕS § 138 lg-st 3 ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kahju rohkem kui 25% ulatuses tekkinud kahjust.
30.Kahju tekkimise ulatus ja suurus on tõendamata ning liialdatud. Hagiavalduse punkti 2.2 kohaselt on tekitatud kahju suuruseks 55 110,51 eurot. Antud summa põhineb kahjustada saanud buldooseri remonttööde kuludel, mille kohta on hagiavalduse lisas 9 esitatud Baltem AS-i arved nr SIP210022 ja SIP210087. Sealjuures, kahjustada saanud buldooseri seisukorda on kirjeldatud hagiavalduse lisaks 6 olevas vaatlusaktis ning see on nähtav ka hagiavalduse lisana 7 esitatud fotodel. Kostja lisab selle kohta omalt samuti fotod, mis on tehtud vahetult pärast õnnetusjuhtumit (vt Lisa 7). Jäädes eelneva juurde, et kahjunõue on sisuliselt alusetu, on hageja esitatud kahju suurus ka olulisel määral liialdatud. Kostja põhjendab seda järgmiselt. Hageja nõuab asja parandamise kulutuste hüvitamist, kuid ei ole tõendatud tegelikku kahju suurust ning paranduskulude mõistlikkust ja põhjendatust. Hagiavalduse punktis 3.2 on märgitud, et tegemist oli varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Samas, kuna hageja nõue kahjustada saanud buldooseri parandamise kulude hüvitamist. Järelikult on tegemist nõudega saada kahjuhüvitist kahjustatud asja parandamise kulude hüvitamiseks. Seda reguleerib VÕS § 132 lg 3, mille järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Seega on hageja kahjuhüvitis piiratud kahjustada saanud buldooseri parandamise mõistlike kuludega. See tähendab, et hüvitada tuleb üksnes kahjujuhtumiga otseselt seotud mõistlikud kulud, mis on vajalikud buldooseri parandamiseks. Hageja on esitanud hagi avalduse lisana 6 küll hageja enda vaatlusakti, kuid see põhineb üksnes visuaalsel vaatlusel. Samas, hageja ei ole esitanud vajaminevate parandustööde hinnangut ega kalkulatsiooni. Hagiavalduse lisana 9 on esitanud juba teostatud parandustööde arved, kuid see ei tõenda, et kõik arvetel loetletud tööd olnuks vajalikud kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks. Sealjuures, hagiavalduse lisana 6 esitatud vaatlusakti lk-st 2 nähtuvalt pidanuks EK esitama hagejale lisaks kahjuavaldusele (vt hagiavalduse lisa 4) ja kostja sõidukijuhi seletuskirjale (vt hagiavalduse lisa 5) ka remondikalkulatsioonid. Seda ei ole hageja esitanud. See võib olla tingitud asjaolust, et remondikalkulatsiooni kas ei koostatud või sisaldas see väiksemal määral kulusid hageja nõutavatest kuludest ning seetõttu on hageja vältinud selle esitamist. Seega kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud väidetava kahju tegelikku suurust ega ka seda, et hüvitatud parandustööd olid täies ulatuses mõistlikud ja põhjendatud.
2-22-17481
31.Kostja viitab, et buldooseri remont toimus pool aastat hiljem pärast õnnetusjuhtumit. Vaidlusalune õnnetusjuhtum toimus 01.12.2020. Õnnetujuhtumi tagajärjel sai kahjustada küll buldooseri kabiin, nagu nähtub hagiavalduse lisana 7 esitatud fotodelt. Samas, buldooser ei muutunud liikumisvõimetuks ning selle sahk ei saanud kannatada. Seega, kuigi kabiin oli saanud kahjustada, oli buldooserit võimalik sihtotstarbeliselt edasi kasutada. Seda kinnitab asjaolu, et pärast kahjujuhtumi toimumist liikles buldooserijuht buldooseriga sündmuskohast ilma kõrvalise abita eemale. Hagiavalduse lisana 9 esitatud arvetest nähtuvalt toimus remont alles 2021 maikuus. Seega ligemale pool aastat hiljem pärast kahjujuhtumi toimumist. Seetõttu ei ole hageja esitatud tõendite põhjal võimalik veenduda, et pärast kahjujuhtumit ei tekkinud täiendavatel põhjustel, mis ei ole otseselt seotud kahjujuhtumiga, vajadus sama buldooseri parandustöödeks täiendavas mahus. Hüdraulikapaagi väljavahetamise vajadus oli küsitav ja vastuoluline
32.Järgnevalt juhib kostja tähelepanu sellele, et hagiavalduse lisana 7 esitatud fotodelt nähtuvalt sai kahjustada buldooseri vasak külg (arvestades sõidusuunda, et sahk on eespool). Samas, hagiavalduse lisana 6 esitatud vaatlusakti punktis 5 on märgitud, et paremal asuval hüdraulikapaagil suur mõlk. See on vastuolus fotodelt nähtuva asjaoluga, et kannatada sai buldooseri vasak külg. Üksnes vasaku külje kahjustused nähtuvad ka vaatlusakti punktidest 3, 7 ja
8.Veelgi enam, hagiavalduse lisana 9 esitatud arvetest nähtub, et esmalt tehti buldooseri kabiini parandustööd (vt selle kohta hagiavalduse lisana 9 esitatud 05.05.2021 arve nr SIP210022). Seejärel aga, 17.05.2022 väljastati teine arve seoses buldooseri hüdraulikapaagi vahetamise tööde eest (vt hagiavalduse lisana 9 esitatud 17.05.2021 arve nr SIP210087). Järelikult, pärast esialgset kabiini parandust tehti 12 päeva hiljem hüdraulikapaagi vahetuse parandustööd, kusjuures kui võrrelda neid arveid, siis nähtub, et kabiini parandustööde tellimuse number oli SO202873 ning hüdraulika paagi parandustööde tellimuse number oli SO210101. Jääb ebaselgeks, miks oli pärast kabiini parandustöid vaja esitada uus tellimus. Sealjuures, isegi kui vaatlusaktis oli ekslikult märgitud hüdraulikapaagi asukohaks parem külg (kuigi see on äärmiselt küsitav, kuna vaatlusakti punktides 3, 7 ja 8 on nimetatud vasakut külge), siis vaatlusaktis on märgitud, et hüdraulika paagil on mõlk. Puudub põhjendus, miks on mõlgi puhul vajalik terve hüdraulikapaak ringi vahetada, milliste tööde maksumus oli koguni 11 286,89 EUR (ilma käibemaksuta), nagu hagiavalduse lisana 9 esitatud arvest nr SIP210087 nähtub. Seega, 11 286,89 EUR osas on kahjuhüvitise nõue igal juhul põhjendamatu. 2017. aastal toodetud buldooseri väärtus kasvas parandustööde tulemusel märkimisväärselt, mistõttu kuulub kohaldamisele VÕS § 127 lg 5.
33.Kostja juhib tähelepanu ka sellele, et kahjustada saanud buldooser oli toodetud aastal 2017 (vt hagi lisa 1). Seega oli buldooser parandustööde ajaks olnud ca 5 aastat vana. Arvestades asjaolu, et buldooserit kasutati igapäevaselt majandus- ja kutsetegevuses (ehitustöödel), tuleb eeldada, et buldooserit oli intensiivselt kasutatud, mistõttu oli selle väärtus selle ajaga märkimisväärselt vähenenud. Seevastu hageja hüvitatud parandustööde käigus vahetati hagiavalduse lisast 9 nähtuvalt buldooserile uute detailidena muuhulgas radiaatori kate (maksumusega 2382,95 EUR ilma km-ta), uks (1218,77 EUR), konditsioneeri mootor (3106,08 EUR), kabiin (10 003,40 EUR) ja hüdraulika paak (8629,50 EUR). Kokku vahetati vanad detailid välja uute vastu 47 094,51 EUR väärtuses. Hagiavalduse lisast 8 nähtuvalt oli aastal 2017 olnud buldooseri kindlustusväärtuseks 199 500 EUR. Sedavõrd olulises mahus ja maksumusega uute detailide paigaldamisel buldooserile, mis on ligemale 5 aastat intensiivselt töötanud, kasvas kasutatud buldooseri väärtust kahtlemata märkimisväärselt. Selliste asjaolude puhul esineb VÕS § 127 lg-st 5 tulenev alus kahjuhüvitise vähendamiseks, kuna kasutatud buldooseri väärtus on sedavõrd mahukate parandustööde ja uute detailide paigaldamise tulemusel suurenenud. Kostja hinnangul suurenes sellega buldooseri koguväärtus ulatuses, mis on võrdväärne 50% parandustööde maksumusest, s.o. 27 855,26 EUR võrra, milline summa tuleb hüvitisest maha arvata.
34.Võttes samas arvesse, et hüdraulikapaagi vahetus ei olnud põhjendatud ning jättes selle välja, olnuks parandustööde maksumuseks 44 423,62 EUR (ilma käibemaksuta), millest 50% moodustab summas 22 211,81 EUR. Küll aga, nagu eelnevalt välja tõime, isegi kui kostjal esineb vastutus
2-22-17481 kahju tekitamise eest, vastutab ta selle eest ühiselt koos GRK-ga, kuid VÕS § 138 lg 3 järgi saa kostja vastutuse määral olla suurem kui 25% tekkinud kahjust, s.o. kahjuhüvitis ei saa olla suurem kui 22 211,81 x 25% = 5552,95 EUR. Kui hüdraulikapaagi vahetus oli põhjendatud, annaks sama arvutuskäik tulemuseks 27 855,25 x 25% = 6813,81 EUR. Sealjuures rõhutab kostja, et ta ei tunnista hageja nõuet ka nimetatud ulatuses, aga kui puuduvad alused ka VÕS § 138 lg 2 kohaldamiseks ning kostja vastutus peaks esinema, siis esineb vastutus VÕS § 138 lg 1 alusel koos GRK-ga, millisel juhul ei saa kahjuhüvitise suurus ületada eelnevalt nimetatud summasid 5552,95 EUR või alternatiivselt 6313,81 EUR.
35.Kahju tekkis VÕS § 139 lg 1 tulenevalt hageja enda põhjustatud tagajärjel või alternatiivselt jättis hageja VÕS § 139 lg 2 ohu tõrjumata või toimingu tegemata, mis oleks kahju vähendanud. Kostja jääb kõikide eelnevalt esitatud vastuväidete juurde, et hageja nõue on igal juhul alusetu, sh ei vastuta kostja tekkinud kahju eest või kui isegi vastutab, siis ühiselt koos GRK-ga, kusjuures kostja vastutuse määr ei saa ületada 25% ning hagiavalduses avaldatud kahju suurus on oluliselt liialdatud ning samuti, isegi kui hageja nõue oleks mingis osas põhjendatud, esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS 127 lg 5 alusel. Jäädes selle juurde, isegi kui kostjal on mingis osas kahju hüvitamise kohustus, sh kui see vastutus esineb koos GRK-ga, esinevad käesoleva juhul alused kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 või lg 2 alusel ulatuses, milles kahju tekkimine oli põhjustatud EK-i tegevusest või tegevusetest ohu tõrjumisel või toimingu tegemisel, mis oleks kahju vähendanud. VÕS § 139 lg 1 nimelt sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg-t 1 kohaldatakse sama paragrahvi 2. lõike järgi ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kahju tekkimine oli põhjustatud EK enda käitumisest.
36.Kostja väitel oli sündmuste käik selline, et kõigepealt oli kostja juhitud kallur hakanud koormat maha laadima, järgnevalt liikus EK-i juhitud buldooser kalluri kõrvale ja hakkas seal tööd tegema ning seejärel kukkus kalluri kast koos selles olnud veosega (moreen) buldooseri peale. Seetõttu, kuigi kahjulikuks tagajärjeks oli kostja kalluri kasti koos selles olnud veosega (moreen) kukkumine buldooseri peale, oli põhjuste ahelas otsustava tähtsusega EK-i buldooserijuhi otsus liikuda buldooseriga koorma mahalaadimisega tegeleva kalluri kõrvale ning hakata seal tööd tegema. Sealjuures, kostja kallurijuhil ei olnud võimalust kalluri kasti vajumist küljele pärast kallutamise protseduuri alustamist enam vältida, kuna kast oli kallutamiseks juba püstises asendis. Samuti ei olnud kostja kallurijuhil pärast koorma (veose) mahalaadimise protseduuri alustamist vältida seda, et EK buldooserijuht ei tuleks kalluri kõrvale töid tegema. Esmalt, isegi kui kirjeldatud asjaoludel esines põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahjuliku tagajärje vahel, oleks ikkagi tegemist GRK ja kostja ühise vastutusega VÕS § 138 lg 1 järgi, kusjuures kostja vastutuse määr piirdus VÕS § 138 lg 3 alusel 25%-ga tekkinud kahjust. Kuigi hageja ei nõua käesoleval juhul kahju VÕS § 1057 kohase riskivastutuse alusel (tegemist ei olnud tavamõistes liiklusõnnetusega), on siiski asjakohane viidata Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-7-13, mille punktides 30 ja 21 on selgitatud: VÕS § 139 võimaldab kohtul hinnata, kas ja kuivõrd üks või teine avariis osalenud sõiduki juht ise kahju tekkimise põhjustas. Käesoleval juhul ei olnud küll tegemist tavamõistes liiklusõnnetusega, aga kuna sündmuses osalesid siiski kaks mootorsõidukit, millest üks liikus ja tegi buldooserile iseloomuliku tööd (EK-i juhitud buldooser) on see seisukoht analoogia korras kohalduv ka käesolevale juhtumile. Kui EK-i buldooserijuht oleks järginud ohutustnõudeid (muuhulgas tulenevad need eelnevalt viidatud buldooseri D51PX-24 kasutusjuhendist) ning ei oleks hakanud veose mahalaadimist alustanud kostja kalluri vahetus läheduses liikuma ja töid tegema, ei oleks kahjulik tagajärg saabunud, kuna buldooser ei oleks kahjustada saanud. Sellega jättis EK teadlikult tähelepanuta võimaliku ohu (koormat maha
2-22-17481 kallutav kallur) või toimingud ohu tõrjumiseks, mis oleks väidetava kahju tekkimise välistanud või seda oluliselt vähendanud.
37.See tähendab, et isegi kui hagejal oleks õigus nõuda kostjalt mingis ulatuses kahju hüvitamist, esinevad alused VÕS § 139 lg 1 või alternatiivselt VÕS § 139 lg 2 kohaldamiseks. Sealjuures on Riigikohus selgitanud, et VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli hooletu või mitte, s.t et kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu polnud süüdi kahju tekkimises (vt 3-2-1-38-05, punkt 16). See tähendab, et käesoleval juhul ei oma tähtsust, kas EK-i buldooserijuhi käitumises esines süü VÕS § 104 lg 1 (hooletus, raske hooletus või tahtlus) järgi, vaid oluline on üksnes see, et kahjulik tagajärg saabus tema enda käitumise tõttu või ta oleks saanud kahjulikku tagajärge vältida. Sealjuures tuleb arvesse võtta, et EK-i buldooserijuhi mõistliku ning õiguspärase käitumise korral olnuks buldooseri kahjustamine täielikult välistatud. Ühtlasi tuleb arvestada, et EK tegutses professionaalse ehitajana tööde objektil, seega enda majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu rakendub talle kahtlemata kõrgendatud hoolsuskohustus järgida tööde objektil kõiki ohutusnõudeid. Seetõttu on VÕS § 139 lg 1 või lg 2 alusel põhjendanud kahjuhüvitise vähendamine kogu väidetava kahju ulatuses, kuna EK saanuks väidetava kahju tekkimist täielikult välistada, mida EK otsustas teadlikult mitte teha. VÕS § 139 lg 1 või lg 2 kohaldamine välistab hagi rahuldamise. Kuna EK käitumise tõttu on põhjendatud VÕS § 139 lg 1 või lg 2 kohaldamine ulatuses, et kahjuhüvitist tuleb vähendada kogu ulatuses, ei ole ühes sellega ka hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitise tasumist. See ühtlasi tähendab, et hageja nõue on alusetu ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
38.Jäädes selle juurde, isegi kui hageja nõue on ülaltoodu põhjal mingis osas põhjendatud, kuid millega kostja samuti ei nõustu, siis kuulub eelnevalt välja toodud asjaolude tõttu hageja kahjunõue VÕS § 139 lg 1 või lg 2 alusel samuti vähendamisele märkimisväärses ulatuses (võttes sealjuures arvesse kõiki kostja poolt välja toodud asjaolusid ja põhjendusi). Esinevad ka alused kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel Kostja jääb kõikide esitatud vastuväidete juurde, kuid tugineb täiendavalt ka VÕS § 140 lg-le 1, mille järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Käesoleval juhul esineb alus VÕS § 140 lg 1 kohaldamiseks muuhulgas põhjusel, et kahjujuhtumi asjaolusid arvesse võttes oleks kostja suhtes ebaõiglane ning ebamõistlik, et kostja peaks hüvitama kahju olukorras, kus: a) GRK kui peatöövõtja pidi tagama ohutuse tööde objektil ning oli võtnud kohustuse kõik tekkivad kahjud hüvitada, b) EK buldooserijuhi tegevus viis selleni, et ta liikus buldooseriga veose mahalaadimist tegeva kalluri vahetusse lähedusse töid tegema.
39.Eeltoodust tuleneb kokkuvõtlikult, et kostja ei ole EK-le kahju tekitanud. Ühes sellega on alusetu ka hageja nõue kostja vastu, sealjuures seetõttu, et VÕS § 492 lg 1 kohasel viisil ei ole kahjunõue selle puudumise tõttu hageja üle läinud. Seega on hageja nõue tervikuna alusetu ning kostja palub jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata.
40.27.02.2023 esitas kostja täiendavad seisukohad ja vastuväited ühes tõenditega seoses hageja 21.12.2022 seisukohaga. Kostja jäi kõikide seniste hagivastuses esitatud vastuväidete juurde, kuid esitas hageja 21.12.2022 vastusele alljärgnevad vastuväited.
41.Liiklusseaduse sätted on asjakohatud ning kostja ei ole neid ka rikkunud. Vastuseks kostja hagivastuse punktis 7.3 väljatoodule, et hagis ei olnud selgitatud, millist kohustust on kostja rikkunud, on hageja 21.12.2022 vastuse punktis 1 leitud, et kostja oli rikkunud üldist käibekohustust, et kallur ei läheks mahalaadimise ajal ümber ning ühes sellega liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 33 lg 2 p-de 2 ja 8, millest tuleneb vastavalt kohustus veenduda sõiduki korrasolekus ja töösoorituse ohutuses. Mõlemad sätted on käesoleval juhul asjakohatud. Esmalt seetõttu, et LS kohaldamisala on liikluskorraldusega seonduv (vt LS § 1 lg 1). Liiklusest eraldatud
2-22-17481 tööde objektil ei toimu liiklust LS § 2 p 28 mõistes, mistõttu on LS käesoleval juhul asjakohatu. Jäädes selle juurde, on LS § 33 lg 2 p 2 käesoleval juhul asjassepuutumatu ka seetõttu, et reguleerib juhi tegevusi seoses sõidu alustamisega. LS § 33 lg 2 p 8 reguleerib juhi ohutuse järgimise nõudeid paigalt liikumisel, manöövri tegemisel ja seismajäämisel. Käesoleval juhul ei olnud hageja poolt kostja veokijuhile etteheidetav tegevus seotud veokiga sõitmise, manööverdamise või peatumisega. Hageja ei ole põhistanud, et koht, kuhu kostja veokijuht oli kalluri manööverdanud, olnuks selleks ebasobiv või vastuolus tööde objekti eeskirjadega.
42.Küll aga rikkus hageja viidatud LS § 33 lg 2 p-s 8 sätestatud ohutuse järgmise kohustuse nõudeid (kui need peaksid kohalduma) ja üldisi käibekohustusi E.K. Partner Grupp OÜ (edaspidi: EK) buldooserijuht, nagu kostja oli vastuses hagile põhjalikult selgitanud, kuna liikus buldooseriga kohta, kus kostja oli alustanud kalluriga koorma (veose) mahalaadimist. Sealjuures, nagu vastuses hagile, punktis 7.4.4 osundasime, on selline tegevus konkreetselt keelatud ka buldooseri D51PX24 kasutusjuhendis. Põhjendamatu on hageja väide, et buldooseri kasutusjuhend tuleb jätta tähelepanuta, kuna selle eesmärk on vältida, et buldooser ei tekitaks kahju kolmandatele isikutele, mitte vastupidi. Sellist piirangut kasutusjuhend ei sisalda. Kasutusjuhendis ette nähtud ohutuse tagamise eesmärgid on oluliselt laialdasemad ning nende eesmärgiks on vältida kahjulikke tagajärgi nii kõrvalistele isikutele ja nende varale kui ka buldooserile ja buldooserijuhile. Näiteks on kasutusjuhendis järgmised juhised (kostja 19.12.2022 vastuse lisa 5) eesti keelde tõlgituna: „Kontrolli töömaal selle pinnast ja seisukorda ning kasuta töötamisel ohutuimat meetodit. Ära tööta ohtlikult alal, kus pinnase nihked või kivide kukkumine võib aset leida.“ Ilmselgelt on selline ettevaatusabinõu ette nähtud selleks, et tagada nii buldooseri enda kui ka selle juhi ohutus. Juba ainuüksi see kinnitab, et buldooseri kasutusjuhendis sisalduvad juhised ei ole mõeldud vaid kahju tekitamise vältimiseks kolmandatele isikutele. Seega tulenevad kasutusjuhendist buldooserijuhile lisaks üldistele käibekohustustele täiendavad kohustused, millele buldooserijuht peab tähelepanu pöörama. Sealjuures, nagu viitasime, kui buldooseriga töötatakse kohas, kus on teised sõidukid, tuleb kasutada täiendavaid ohutusabinõusid. Käesoleval juhul rikkus EK buldooserijuht nii üldist käibekohustust kui buldooseri kasutusjuhendist tulenevaid nõudeid, liikudes buldooseriga kohta, kus kostja oli alustanud kalluriga koorma (veose) mahalaadimist. Seetõttu põhjustas kahjuliku tagajärje buldooserijuht, mitte kostja. Kostja ei ole möönnud solidaarset vastutust, vaid tuginenud alternatiivselt VÕS § 138 lg-le 3, mis näeb ette osa-, mitte solidaarvõlgnevuse Kostja oli esitanud vastuses hagile (vt selle punkti 8) ka alternatiivse väite, et isegi kui kostja vastutab kahju tekitamisest eest (millega kostja ei nõustu), on vastutus ühine GRK Eesti AS-ga (edaspidi: GRK), kes oli tööde objektil peatöövõtja, kuid sellisel juhul piirdub kostja vastutus maksimaalselt 25% ulatuses, tulenevalt VÕS § 138 lg-le 3.
43.Kahju tekkimise ulatus ja suurus on tõendamata ning liialdatud. Kostja oli vastuses hagile, punktis 9, esitanud alternatiivsed vastuväited ka kahju ulatusele ja suurusele ning välja toonud põhjendused, et need on hagis tõendamata ja liialdatud, millele on hageja 21.12.2022 vastuse punktis 3 esitatud selgitused. Need hageja selgitused ei ole siiski kuigi veenvad. Kostja oli vastuses hagile muuhulgas selgitanud, et buldooseri hüdraulikapaagi väljavahetamise vajadus oli küsitav ning selle põhjendused vastuolulised. Hageja 21.12.2022 menetlusdokumendi punktis 3 sisalduv selgitus ja selle lisa 1 mitte ei kõrvalda seda küsitavust, vaid kinnitab kostja väidet, et tegelikult puudus vajadus hüdraulikapaagi väljavahetamiseks. Nimelt, nagu hageja 21.12.2022 vastuse lisast 1 nähtub, toimub varalise kahju hüvitamine hageja üldtingimuste kohaselt muuhulgas kahjustada vara või selle osa taastamise teel. Käesolevas juhul tähendab see buldooseri parandamist. Hagis tuginetakse asjaolule, et kahjustada saanud buldooser oli viidud parandustöödeks Baltem AS-i, kes on kahtlemata majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kes tegeleb muuhulgas Komatsu buldooserite remondiga. Hageja 21.12.2022 vastuse punktist 3 ja selle lisast 1 nähtuvalt oli Baltem AS kõigepealt hüdraulikapaagi kinni keevitanud. Järelikult oli Baltem AS-i hinnangul tegemist igati sobiva meetodiga hüdraulikapaagi parandamiseks. Vastasel juhul ei oleks Baltem AS hakanud sellisel viisil parandustöid tegema, vaid omal initsiatiivil hüdraulikapaagi ümber
2-22-17481 vahetanud. Samas, nähtub hageja vastuse punktist 3 ja selle lisast 1, alles pärast seda, kui EK nõudis hüdraulikapaagi ümbervahetamist, on sellised tööd tehtud. Selliste tööde hilisem tegemine nähtub ka hagiavalduse lisadest 9.1 – 9.7, et kõigepealt on tehtud buldooseri parandustööd, sh hüdraulikapaagi parandustööd ning seejärel täiendavalt ka hüdraulikapaagi vahetus. Sellest järeldub, et hüdraulikapaagi vahetus tehti EK nõudmisel, ilma et seda oleks pidanuks algselt põhjendatuks nii Salva kui ka Baltem AS, kellest viimasel on kahtlemata professionaalne pädevus hinnata buldooseri parandustööde ulatust ja vajalikkust. Isegi kui nõustuda, et ei saa keelata hüdraulikapaagi väljavahetamist, kui tellija sellist tööd soovib, siis väljub selline kulu asja kahjustamisel VÕS § 132 lg 3 järgi parandamisega seotud mõistlike kulude piiridest, mida kahju hüvitamisel on õigus nõuda. Seetõttu on hüdraulikapaagi vahetamisega seotud kulu summas 11 286,89 eurot (vt hagiavalduse lisa 9.6) kahjunõudena igal juhul põhjendamatu.
44.Jäädes ülaltoodu juurde, juhib kostja tähelepanu ka sellele, et hagiavalduse lisast 9.6 nähtuvalt on hüdraulikapaagi vahetusega seotud töökulu olnud 56 töötundi, s.o. teisisõnu seitse 8-tunnist tööpäeva, kogumaksumusega 2688 eurot (ilma käibemaksuta). Selline tööajakulu on ilmselgelt ülepaisutatud, kuna pelgalt hüdraulikapaagi vahetamine ei saa ilmselgelt olla sedavõrd ajamahukas. Seda eriti arvesse, et võttes, et kõik eelnevad tööd kestsid kokku 136 tundi (vt hagiavalduse lisa 9.1). Ei ole eluliselt usutav, et pelgalt hüdraulikapaagi vahetus kestaks enam kui kolmandiku kogu eelnevate tööde ajakulust. Hüdraulikapaagi vahetamine tõi kaasa topelt tööd ja kulu. Jäädes eeltoodu juurde, nähtub ka hagiavalduse lisast 9.4, et esmalt on tehtud hüdropaagi tuulutus summas 150,41 eurot (vt hagiavalduse lisa 9.4, esimene rida) ning samasisuline töö (summas 14,74 eurot) on ka hagiavalduse lisal 9.6, mis koosneb hüdrapaagi vahetuse töödest. Samuti nähtub mõlema töö puhul (esmalt hüdropaagi parandus ja seejärel vahetus), et hüdroõli on lisatud kaks korda (vt hagiavalduse lisa 9.4 ja 9.6), vastavalt maksumustega 193,28 eurot ning 203,45 eurot. Selline parandusviis ning materjali kulu on ebavajalikult suurendanud parandamisega seotud kulu. Jäädes ülaltoodu juurde, juhib kostja tähelepanu ka järgnevale. Hagiavalduse lisast 9.2 nähtuvalt on esmalt vahetatud konditsioneeri mootorid, maksumusega 2795,47 eurot. Samas, hagiavalduse lisast 9.3 nähtuvalt on vahetatud ka terve konditsioneer, maksumusega 2854,80 eurot. Ka see on oluline vastuolu, kuna ilmselgelt ei saa esineda vajadust nende mõlema väljavahetamiseks. Parandustööd suurendasid buldooseri väärtust. Ühes sellega on ainetud ka hageja vastuväiteid kostjale, et buldooseri väärtus oli kasvanud 50% väärtusest parandustööde maksumusest. Kostja ei olegi väitnud, et buldooseriga ei peaks paigaldama vajaduse korral uusi varuosasid (v.a. hüdraulikapaak), kuid olukorras, kus parandustöid tehakse sedavõrd suures ulatuses, nagu käesoleval juhul ning ca viis aastat vanal buldooseril asendatakse mitmed olulised detailid uutega, toob see kaasa aluse VÕS § 127 lg 5 kohaldamiseks.
45.Kostja ei vastuta kahju tekitamise eest ka VÕS § 1056 ja § 1057 alusel. Hageja on nendele sätete viidanud 21.12.2022 vastuse punktis 4. Nähtavasti tugineb hageja VÕS § 1057 sätetele, mis reguleerivad kahju tekitamist mootorsõiduki käitamisel. Esmalt ei kuulu see käesoleval juhul kohaldamisele seetõttu, et VÕS § 1057 kohaldamisala on liikluses toimunud sündmused. Liiklusest eraldatud tööde objektil toimuvat selleks pidada ei saa, kuna seal ei toimu LS § 2 p 28 kohast liiklust. Samas, kui viidatud sätted peaksid kohalduma, omavad need sisulist tähtsust vaid osas, mis puudutab süüd. Olukorras, kus kostja tegevus ei põhjustanud kahju, nagu kostja on selgitanud, ei too ka VÕS § 1056 ega § 1057 kaasa kostja vastutust, kuna süü küsimus omab tähtsust üksnes eeldusel, et on täidetud ülejäänud deliktilise vastutuse koosseisu elemendid (rikutud kohustus, põhjuslik seos rikkumise ja kahjuliku tagajärje vahel, rikutud kohustuse eesmärgiks oli kahju ärahoidmine ning kahju tekitamise õigusvastasus). Sealjuures, isegi kui esineks kostja vastutus VÕS §-de 1056 või 1057 alusel, kohalduvad igal juhul VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 tulenevad alused kahju vähendamiseks täies ulatuses (vt kostja hagivastuse punkti 10).
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
2-22-17481
46.Iseseisva nõudeta kolmas isiku ERGO Insurance SE esitas 23.01.2023 kohtule seisukoha. Kolmas isik on seisukohal, et isegi, kui käesolev hagi rahuldatakse, ei tekita see kolmandale isikule kohustust kahju hüvitamiseks autovedaja vastutuskindlustuse lepingu alusel. Kostja on väitnud, et kahju võib olla tekitatud veosega, ehk toimunud on veosekindlustuse kindlustusjuhtum. See aga ei vasta tõele, kahju tekitamist ei saa käsitleda tekitatuna veosega. Kahju tekkimisega on otseses põhjuslikus seoses kalluri kukkumine buldooserile, asjaolu, et kukkumise hetkel oli kalluri kastis veos, ei oma kahju tekkimisse mingit puutumust. Veos kahju ei põhjustanud, mistõttu ei saa kostjal vedajana vastutust tekkida ega ole realiseerunud ka kolmanda isiku juures kindlustustatud risk.
47.ERGO Insurance SE-l ei ole seisukohta muudel või hageja poolt väljatoodud alusel tekkiva võimaliku vastutuse osas, sest teisi kindlustuslepinguid kostjal kolmanda isiku juures sõlmitud ei olnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
48.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt toimus 01.12.2020 Puiatu külas, Viljandi vallas asuval ökoduktil kahjujuhtum. Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks nimetatud kahjujuhtumi toimumise, mis seisnes selles, et kostjale kuuluva kalluri (reg. nr XXXXXX) kast kukkus peale buldooserile Komatsu D51PX-24 peale, mille tagajärjel sai buldooser kahjustada (tl 6 - 8 pöördel). Kahjujuhtumi toimumise hetkel oli buldooseri Komatsu D51PX-24 kindlustamiseks sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse leping, poliis 68265829, mille alusel hüvitas hageja kindlustatud isikule tekkinud kahju, tasudes buldooseri taastusremondi eest Baltem AS-ile ilma käibemaksuta summa kokku 55 110,51 eurot (tl 9 – 14 pöördel). Omavastutus summas 600 eurot jäi vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja kanda. Nimetatud kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude üle pooled ka ei vaidle. Hageja saatis kostjale 27.05.2021 tagasinõudekirja kahju hüvitamiseks, paludes hüvitada tekitatud kahju summas 55 110,51 eurot hiljemalt 15.06.2021, kuid kostja hageja nõuet ei tasunud (tl 15).
49.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. VÕS § 1043 on sätestatud, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja kui kindlustusandja kahjunõude aluseks on ka VÕS § 492 lg 1, millest tulenevalt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
50.Poolte vaidlus seoses hageja nõudega keskendub kolmele suuremale teemale: 1) esiteks, kas delikti koosseis hageja kahjunõude esitamiseks on täidetud; 2) teiseks, kas kahju tekkimise ulatus ja suurus on tõendatud; 3) kolmandaks, kui kostja siiski vastutab hagejale kahju tekitamise eest, kas sellisel juhul on alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 ja VÕS § 140 lg 1 alusel. Kohus käsitleb alljärgnevalt nimetatud vaidlusküsimusi vastavalt kohtuotsuse osades (I), (II) ja (III) ning lõpetuseks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja otsustab menetluskulude jaotuse (IV). I
51.Käesoleval juhul on VÕS § 1043 alusel tekkiva süül põhineva vastutuse aluseks delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1) objektiivne teokoosseis – tegu (kostja töötaja poolt haagiselt koorma mahalaadimise käigus kukkus kast kindlustatud buldooseri peale); - kahjulik tagajärg (kahju); - teo ja kahju vaheline põhjuslik seos; 2) õigusvastasus (VÕS § 1045 lg 1 p 5);
2-22-17481 3) süü.
52.Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kahju tekitamine on mh eelduslikult õigusvastane, kui kahju tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1). Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt tekitanud isik tõendama kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise hoolsuse järgimist. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt Riigikohtu 12.12.2016.a lahend tsiviilasjas 3-2-1-132-16 p 14).
53.Kostja ei vaidlusta deliktilise vastutuse eeldustest teo ja kahju olemasolu (kostjale kuuluva kalluri kasti buldooseri peale kukkumist ja buldooseri kahjustamist), kuid seab kahtluse alla kostja tegevuse õigusvastuse ja süülisuse ning põhjusliku seose kostjale kuuluva kalluri tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kostja väitel ei olevat hageja põhistanud, milles seisneb kostja kohustuse rikkumine. Lisaks on kostja seisukohal, et tema käitumine ei ole põhjuslikus seoses kahjuga, kuna kahju põhjustas kostja arvates kannatanu enda tegevus (VÕS § 127 lg 4 eeldus on täitmata).
54.Kohus ei nõustu kostjaga, et nagu ei olnuks kostja tegevus antud juhul õigusvastane ja süüline. Kostja tegu (kostja töötaja poolt haagiselt koorma mahalaadimise käigus kukkus kast kindlustatud buldooseri peale) on juba eelduslikult õigusvastane, sest kahju tekitati kannatanu omandi rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Hageja hinnangul on kostja rikkunud üldist käibekohustust tagada, et kallur ei läheks mahalaadimise ajal ümber. Kohus nõustub hagejaga. Riigikohtu 26.10.2021 otsuses nr 2-19-7379, p-s 18.1.-18.2. on selgitatud, et „Olukorras, kus kannatanu nõuab tema asja kahjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekitajal lasus hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et hoida ära kannatanu omandi kahjustamine (käibekohustus), saab VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja rikkus käibekohustust, mistõttu ta vastutab kannatanule eelduslikult käibekohustuse rikkumisega põhjustatud kahju eest. See tähendab et tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 eeldatakse, et kahju tekitaja on olnud väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 mõttes (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8751/184, p 26.2). ... Käibekohustus tähendab oma tegevusega ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid enda loodud või kontrollitava ohu realiseerumise eest.“
55.Arvestades eelviidatud Riigikohtu lahendist tulenevaid selgitusi, on kohus seisukohal, et kostja ei võtnud antud juhul kasutusele kõiki vajalikke, sobilikke ja mõistlikke abinõusid selleks, et ära hoida kannatanud omandi kahjustamine. Mida raskem on ähvardav kahju (praegusel juhul oht tunnistaja kinnitusel lisaks kalluri kastile 24-25 tonni kaalunud koorma ümberminekuks), mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus (praegusel juhul tunnistaja kinnitusel mudane maapind, tuuline ilm ja võimalik vibratsioon) ja mida väiksem kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus võtta tarvitusele abinõud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul ei olnud kahju tekitanud kostja töötaja tegevus kannatanu omandi kahjustamise ärahoidmiseks piisav. Koorma mahalaadimisel pidi kostja töötaja tegutsema viisil, mis välistaks haagisele kahju tekkimise. Seega pidi ta muuhulgas hindama, kuidas on ohutu koormat maha laadida. Kohtu hinnangul käitus kostja töötaja hooletult, kuna ta ei veendunud, et koorma mahalaadimisel ei põhjustata kahju kannatanu omandile ning seda kinnitavad ka tunnistaja ütlused. Kohus märgib, et kostja tsiviilõigusliku vastutuse puhul ei ole nõutav, et kahju oleks tekitatud tahtlikult või läbi raske hooletuse. Deliktilise vastutuse tekkeks on piisav ka lihtsalt hooletus VÕS § 104 lg 3 mõttes.
2-22-17481
56.Kahju tekitanud kostja kallurit juhtinud tunnistaja RL ütlustest kohtule nähtub, et õnnetuse toimumise ajal oli tuuline ilm, mudane maapind ning vahetult enne õnnetust oli tunnistajale teada, et kallur ei ole täiesti stabiilne ja selle kast ligi 25 tonnise koormaga võib ümber kukkuda (vt tl 172 – 173 pöördel, mh kinnitas tunnistaja, et „Esimene koht ei sobinud, sest kui tõstad kasti, siis kast hakkab kohe vajuma“). Kohus on seisukohal, et sellistes oludes ja sellise suure ohuallikaga nagu kümneid tonne kaaluv kallur tegutsedes pidanuks kostja töötaja rakendama kahju ärahoidmiseks täiendavaid meetmeid, mitte lootma üksnes heale õnnele, et midagi ei juhtu. Tunnistaja enda kinnitusel oli tal autos olemas raadiosaatja, mille kaudu oli võimalik muuhulgas sidet pidada ka buldooserijuhiga. Seega olnuks kostja töötajal võimalik kerge vaevaga hoiatada kalluri tööpiirkonnas asuvaid isikuid, sh buldooserijuhti, et need koorma mahalaadimisel kalluri lähedusse ei tuleks, kuna konkreetsetes oludes oli kalluri kast ebastabiilne. Seda ega kostja kalluri juht kohtule esitatud tõendite kohaselt ei teinud. Samuti ei võtnud ta ette muid meetmeid koorma mahalaadimise protsessi täieliku ohutuse tagamiseks. Koorma mahalaadimise protsessi olnuks võimalik ka peatada, sest tunnistaja ütluste kohaselt „Tõsteprotsessi saab katkestada, kang tuleb alla vajutada“ ning „Kui hakkad kallutama ja näed, et kast hakkab kummalegi poole ära vajuma, siis sa lõpetad selle protsessi ja vaatad parema koha“ (vt tl 173 pöördel). Samuti kinnitas tunnistaja, et kasti ülestõstmise protsess selleks, et koorem maha tuleks, kestab „kuskil minut või peale natuke“ (tl 173). Kohtule esitatud fotodelt (s.h. tl 17) ei nähtu maapinna vajumist või muud ettenägematut asjaolu, mille tõttu polnuks võimalik koorma mahalaadimise ohutust tagada.
57.Eeltoodust järeldub kokkuvõtlikult, et kostja tegevus antud juhul oli õigusvastane ja süüline. Kostja ei ole tõendanud oma süü puudumist ega kostja vastutust välistavate asjaolude olemasolu. Analoogses vaidluses on käesoleva kohtuotsusega sarnastele järeldustele jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 30.10.2014 otsuses tsiviilasjas nr 2-13-61574, kus ringkonnakohus tuvastas kostja deliktilise vastutuse seoses veoki haagiselt kauba mahalaadimise käigus koorma allakukkumisel tekitatud kahjuga. Samas lahendis märkis ringkonnakohus, et kostja vastutab VÕS § 1054 lg 1 järgi oma töötajate, keda ta kasutab oma majandustegevuses, poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Ka käesoleval juhul vastutab kostja tema poolt kasutatud kallurijuhi tekitatud kahju eest VÕS § 1054 alusel.
58.Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas asjas on kostja käitumine põhjuslikus seoses kahjuga, kuna kalluri kasti liigutamise tulemusel kukkus kast kannatanu buldooseri peale. Juhul, kui kostja kalluri koorem ei oleks mahalaadimisel koos kastiga ümber kukkunud, ei oleks kahju tekkinud ja seda sõltumata muude isikute käitumisest. Seetõttu on ebaõige ka kostja väide, et kahjulik tagajärg (buldooseri kahjustamine) polevat tekkinud mitte kostja käitumise, vaid kannatanu enda tegevuse tõttu. Kostja väidab, et kui buldooser ei oleks liikunud kalluri kõrvale, ei saa välistada, et kostja kalluri kast koos selles olnud veosega (moreen) oleks samuti ümber kukkunud, kuid mitte buldooseri peale, kuna buldooserit ei oleks sellisel juhul kalluri kõrval olnud. Kohtu hinnangul on kostja järeldus, nagu olnuks põhjuste ahelas otsustava tähtsusega kahjustada saanud buldooseri juhi otsus liikuda buldooseriga koorma mahalaadimisega tegeleva kalluri kõrvale, meelevaldne ja ebaõige. Sellise loogika järgi tekiks kahju praktiliselt alati just kannatanu tegevuse tõttu (nt liigub kannatanu mööda majast, mille katuselt langeb talle pähe kivi või sõidab ristmikule, kus teine auto kannatanule autole sisse sõidab) ja põhjusliku seose ahelat tavapärases õiguslikus tähenduses ei saakski tekkida. Kannatanu käitumist saab kohus hinnata küll VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamisel, kuid kannatanu käitumine ei muuda käesoleval juhul põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel.
59.Kostja on esitanud vastuses hagile ka alternatiivse väite, et isegi kui kostja vastutab kahju tekitamisest eest, on vastutus VÕS § 138 lg 1 järgi ühine GRK Eesti AS-ga (GRK), kes oli tööde objektil peatöövõtja ning sellisel juhul piirduvat kostja vastutus tulenevalt VÕS § 138 lg 3 maksimaalselt 25% ulatusega. Kostja leiab, et kuna GRK oli tööde objektile peatöövõtja, kelle
2-22-17481 kohustuseks oli ohutuse tagamine, siis vastutab GRK kahju tekitamise eest oluliselt suuremal määral kui kostja. Seda põhjusel, et kui GRK oleks täitnud nõuetekohaselt kohustust tagada ohutus tööde objektil, oleks see kostja arvates suure tõenäosusega üleüldse välistanud võimaluse või vähemalt oluliselt vähendanud tõenäosust, et EK buldooserijuht oleks sõitnud buldooseriga veose mahalaadimist tegeva kalluri kõrvale. Seetõttu on kostja hinnangul GRK vastutuse ulatuse määr vähemalt 75% tekkinud kahjust. Seetõttu, isegi kui kostja vastutab kahju tekitamise eest, siis tulenevalt VÕS § 138 lg-st 3 ei ole hagejal kostja arvates õigus nõuda kostjalt kahju rohkem kui 25% ulatuses tekkinud kahjust. Samuti on kostja viidanud VÕS §-le 138 lg 2 (kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud). Kostja arvates põhjustas kahjuliku tagajärje buldooserijuht, mitte kostja.
60.Kohus on seisukohal, et VÕS § 138 (ühine vastutus kahju eest) ei ole käesolevas vaidluses asjakohane säte. VÕS § 138 lg 1 on sätestatud, et kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Riigikohtu 13.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15 p-s 45 on selgitatud, et „Kolleegium leiab, et VÕS § 138 ei ole praegusel juhul asjakohane säte. VÕS § 138 lg 1 järgi võib olukorras, kus tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Sellisel juhul vabaneb kahju hüvitama kohustatud isik vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud (VÕS § 138 lg 2). VÕS § 138 lg 1 on oma olemuselt säte, mille eesmärk on kergendada kannatanu tõendamiskoormust, ja seda kohaldatakse olukorras, kus kannatanu suudab tõendada tema suhtes ohtlikult käitunud isikute ringi, kuid mitte seda, kes sellesse ringi kuuluvatest isikutest kannatanule kahju tekitas. Samal ajal peab olema selge, et üks ohtlikult käitunud isikutest põhjustas kindlasti kannatanule kahju (vt ka Riigikohtu 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-15, p 12).“ Tulenevalt eeltoodust VÕS § 138 kohaldub olukorras, kus kahju tegelik põhjustaja ei ole teada. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, on käesoleval juhul kahju tekitanud isikuks kostja ning kostja käitumine on põhjuslikus seoses kahjuga, kuna kalluri kasti liigutamise tulemusel kukkus kast kannatanu buldooseri peale. Ebaõige on ka kostja väide, nagu põhjustanuks kahjuliku tagajärje buldooserijuht, mitte kostja (vt kohtuotsuse p 58).
61.Isegi eeldades, et hagejale tekkinud kahju eest vastutaks lisaks kostjale ka peatöövõtja GRK (nt lepingulisel alusel alltöövõtja ees tööohutusnõuete rikkumise tõttu), siis ei kohalduks asjas mitte VÕS § 138, vaid VÕS § 137 lg 1, mis sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Riigikohtu 27.03.2014 otsuses nr 3-1-1-13-14 p-s 32 on selgitatud, et „VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega kui isiku käitumine täidab deliktiõigusliku vastutuse eeldused, ei vabane ta kahju hüvitamise kohustusest pelgalt seetõttu, et kahjustatud isikul on õigus nõuda sama kahju hüvitamist mõnelt teiselt isikult lepingulisel alusel.“ VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib solidaarvastutuse puhul võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega sõltumata võimalike solidaarvõlgnike omavahelistest suhetest on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist oma äranägemisel üksnes kostjalt.
62.Käesoleval juhul on rikutud sätete (VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5) eesmärgiks ilmselgelt see, et kannatanu omandile tekitatud kahju tuleb hüvitada. Samuti pidi kostjale mõistlikult võttes olema ettenähtav kahjuliku tagajärje tekkimine olukorras, kus kümneid tonne kaaluva kalluri kast koos koormaga ümber läheb. Kahjuliku tagajärje ettenähtavus ei tähenda seda, et kostja pidanuks n-ö tulevikku ennustama ja täpselt ette nägema, mille peale võib kalluri kast kukkuda. Riigikohtu 26.10.2021 otsuses nr 2-19-7379, p-s 19 on selgitatud, et „VÕS § 127 lg-t 2 tuleb kohaldada ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise juhtudel ning et selle sätte kohaldamisel (st rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi kindlakstegemisel) tuleb mh arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli
2-22-17481 kahjulik tagajärg mõistlikule isikule. Piiratud on eelkõige teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine (vt Riigikohtu 6. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1614655/24, p 15.1 ja 7. oktoobri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-11-15, p 12). Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (VÕS § 1045 lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5), on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt piiritletud VÕS-i 7. ptk vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (VÕS §-d 129-132) (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Seega peab kahju hüvitamise nõude aluste esinemise korral maakohus nõude ulatuse kontrollimisel kohaldama üksnes VÕS § 132.“ Riigikohtu 26.10.2021 otsuse nr 2-19-7379, p 18.4. kohaselt saab õigusvastase teo toimepannud isik vastutusest vabanemiseks VÕS § 1050 lg-te 1 ja 2 järgi muu hulgas tõendada, et talle ei saa hooletut käitumist ette heita, kuivõrd mõistlikult võttes ei olnud tal võimalik ette näha põhjuslikku seost oma teo ja kahju vahel (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Seejuures juriidiline isik ei saa vabaneda vastutusest VÕS § 1050 lg-s 2 ja § 1052 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude tõttu (vt selle kohta Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 26). Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et tal polnuks mõistlikult võttes võimalik ette näha põhjuslikku seost oma teo ja kahju vahel.
63.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on deliktilise kahju hüvitamise eeldused täidetud. Hageja on tõendanud kostja teo, teo õigusvastasuse, kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt Riigikohtu 12.12.2016.a lahend tsiviilasjas 3-2-1-132-16 p 14). Kostja oma süü puudumist tõendanud ei ole. II
64.Järgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas kahju tekkimise ulatus ja suurus on tõendatud. Hageja on hüvitanud kindlustatud isikule tekkinud kahju, tasudes buldooseri taastusremondi eest Baltem AS-ile ilma käibemaksuta summa 55 110,51 eurot (tegelikult isegi 9 eurot rohkem, vt tl l 9 – 14 pöördel). Omavastutus summas 600 eurot jäi vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja kanda.
65.Hageja kahjunõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 132 lg 3. VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus on 26.10.2021 otsuse nr 2-19-7379 p-s 20 selgitanud, et „VÕS § 132 lg 3 kohaldamisel tuleb arvestada üldisi tõendamiskoormise jagunemise reegleid. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17). .... Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17).“
66.Kostja väidab, et kahju tekkimise ulatus ja suurus on tõendamata ning liialdatud. Kostja väitel ei olevat hageja tõendatud kahju suurust ning paranduskulude mõistlikkust ja põhjendatust. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu poleks hageja kahju suurust tõendanud. Hageja on kahju suurust tõendanud hagiavaldusele lisatud Baltem AS parandustööde arvetega (tl 9 - 13 pöördel) millest
2-22-17481 nähtuvad vajalikud tööd kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks. Hageja hüvitas kindlustatud isikule tekkinud kahju, tasudes buldooseri taastusremondi eest Baltem AS-ile ilma käibemaksuta summa 55 110,51 eurot (tl 14 – 14 pöördel). Kooskõlas käesoleva otsuse p-s 65 viidatud Riigikohtu lahendiga pidanuks kostja esitama kulude vaidlustamisel oma vastuväiteid kinnitavad tõendid, kuid kostja selliseid tõendeid ei esitanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et buldooserit saanuks parandada odavamalt (nt alternatiivsed pakkumised vmt) ega tõendeid, millist nähtuks, et mingi kulu on ebavajalik (nt asjatundja arvamus vmt).
67.Kostja väited hageja kahjunõude „liialdatuse“ osas on paljasõnalised. Kahju suuruse olulise liialdatuse all peab kostja silmas seda, et parandustööde arved ei tõendavat, et kõik arvetel loetletud tööd olnuks vajalikud kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja on esitanud tööde teostaja kui eelduslikult oma ala asjatundja poolt üksikasjalikult lahti kirjutatud kulude loetelu, mistõttu ei olnud hagejal vajadust esitada täiendavalt parandustööde kalkulatsiooni. Kui kostja arvates olid buldooseri kordategemise kulud või mingi osa neist ebamõistlikud, pidanuks ta oma väiteid tõendama (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022 otsus nr 2-21-1429, p 16.1: „VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Maakohus sai lähtuda kahju hüvitise suuruse määramisel hageja esitatud hinnapakkumisest, sest see vastab dokumentaalse tõendi nõuetele. Kui kostja arvates on kordategemise kulud ebamõistlikud, peab ta oma väidet tõendama“). Vastupidiste tõendite puudumisel ei ole kohtul alust arvata, et buldooseri parandustööde maksumus olnuks ülepaisutatud või ebavajalik või et hageja ja Baltem AS oleksid buldooseri remondiga seotud kulusid kostja kahjuks suurendanud.
68.Oletuslikud on kostja väited, nagu võinuks buldooseri parandustööde vajadus tekkida ka täiendavatel põhjustel, mis ei ole otseselt seotud kahjujuhtumiga ning nagu olnuks hüdraulikapaagi väljavahetamise vajadus küsitav. Kohus ei saa otsuse aluseks võtta oletusi ega spekulatsioone. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 on sätestatud, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja esitas kohtule tõendina E.K. Partner Grupp OÜ 16.04.2021 pretensiooni (tl 140-142), millest nähtuvad asjaolud, miks oli hüdraulikapaagi väljavahetamine vajalik. Kindlustustatud isiku pretensioonist nähtub mh, et hüdropaak on olulisim osa buldooseri juures, mis tagab vara töökorras toimimise ning et hüdropaagi keevitusmeetodiga taastamine ei ole aktsepteeritav, „kuivõrd tegemist on paksu metalliga, mis töötab vibreerival pinnal ning kuuma õli tõttu paagis keevituse slakk ei püsi, mistõttu ei saa kõnealust taastamist pidada mõistliku kasutamise eeldusel pikaajaliseks ja vara seisukohalt ohutuks.“ Vastupidiste tõendite puudumisel ei ole kohtul alust ka seda järeldust kahtluse alla seada, kuivõrd E.K. Partner Grupp OÜ kahtlemata on kursis oma majandustegevuses kasutatava buldooseri eripäradega.
69.Oletuslik on ka kostja lepingulise esindaja subjektiivne arvamus, nagu olnuks hüdraulikapaagi väljavahetamise ajakulu ülemäärane või nagu suurendanuks kasutatud parandusviis ning materjali kulu ebavajalikult suurendanud parandamisega seotud kulusid. Samuti on põhjendamatu kostja esindaja arvamus selle kohta, nagu puudunuks vajadus välja vahetada nii konditsioneeri mootoreid kui konditsioneeri. Hageja on selles osas selgitanud, et arvatel kirjapandud kulud olid vajalikud ja mõistlikud ning „Eraldi oli konditsioneer ja konditsioneerimootorid, koosnes kahest osast“ (tl 174). Kostja ei ole hageja selgitusi ja tõendeid ümber lükanud ega oma vastuväiteid tõendanud. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 229 lg 2 ei ole hagimenetluses tõendiks kostja lepingulise esindaja arvamus.
70.Põhjendamatu on ka kostja väide, nagu kasvanuks 2017. aastal toodetud buldooseri väärtus parandustööde tulemusel märkimisväärselt, mistõttu kuuluvat kohaldamisele VÕS § 127 lg 5. Mingeid tõendeid kostja oma väite kinnituseks esitanud ei ole. Kohus märgib, et ainuüksi kahjustada saanud detailide väljavahetamisest uute detailide vastu ei saa järeldada buldooseri kui terviku väärtuse kasvu. Riigikohtu 25.02.2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08 p-s 15 on
2-22-17481 selgitatud, et „kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest.“ Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 2-21-1429 p-s 16.2. on selgitatud, et „Kasu ei saa VÕS § 127 lg 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata, sest hagejal ei olnud kolleegiumi hinnangul kahjustuste kõrvaldamisel kasu saamist kahju hüvitamise käigus võimalik objektiivselt vältida (vt ka Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26). Kolleegium rõhutab, et VÕS §-s 132 toodud juhtudel ei ole kahju hüvitamise kohustuse eesmärk vara väärtuse säilitamine, vaid vara koosseisu säilitamine (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1121-08, p 15).“ Eelviidatud põhimõtted kehtivad ka käesolevas asjas, mistõttu puudub alus VÕS § 127 lg 5 kohaldamiseks. Hageja on asjakohaselt märkinud, et kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine), s.t buldooseri omanik ei saa ära hoida buldooseri remonttööde käigus uute varuosade paigaldamist. Vastasel korral poleks kindlustusandjal võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine. Eeltoodud põhjendusi arvestades on ekslik ka kostja arusaam, nagu väljunuks hüdraulikapaagi väljavahetamise kulu asja kahjustamisel VÕS § 132 lg 3 järgi parandamisega seotud mõistlike kulude piiridest.
71.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud kindlustusjuhtumi tagajärjel kahju tekkimise summas 55 110,51 eurot. III
72.Järgnevalt hindab kohus seda, kas on alust hageja poolt kostjalt nõutava kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 ja VÕS § 140 lg 1 alusel. VÕS § 139 lg 1 on sätestatud, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Tulenevalt VÕS § 139 lg 2 kohaldatakse VÕS § 139 lg-s 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda kostja poolt esiletoodud asjaoludest.
73.Kostja leiab, et kahju tekkis VÕS § 139 lg 1 tulenevalt kannatanu enda tegevuse tagajärjel või alternatiivselt jättis kannatanu VÕS § 139 lg 2 ohu tõrjumata või toimingu tegemata, mis oleks kahju vähendanud. Kostja viitab sellele, et kõigepealt oli kostja juhitud kallur hakanud koormat maha laadima, järgnevalt liikus kannatanud juhitud buldooser kalluri kõrvale ja hakkas seal tööd tegema ning seejärel kukkus kalluri kast koos selles olnud veosega (moreen) buldooseri peale. Buldooserijuhi otsus liikuda buldooseriga koorma mahalaadimisega tegeleva kalluri kõrvale ning hakata seal tööd tegema tingis kostja arvates selle, et kostja kallurijuhil ei olnud võimalust kalluri kasti vajumist küljele pärast kallutamise protseduuri alustamist enam vältida, kuna kast oli kallutamiseks juba püstises asendis. Samuti ei olnud kostja hinnangul kallurijuhil pärast koorma (veose) mahalaadimise protseduuri alustamist vältida seda, et buldooserijuht ei tuleks kalluri
2-22-17481 kõrvale töid tegema. Kostja leiab, et kannatanu jättis teadlikult tähelepanuta võimaliku ohu (koormat maha kallutav kallur) või tegemata toimingud ohu tõrjumiseks, mis oleks väidetava kahju tekkimise välistanud või seda oluliselt vähendanud.
74.Riigikohtu 26.10.2021 otsuses nr 2-19-7379, p-s 24 on selgitatud, et VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli hooletu või mitte, st et kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu polnud süüdi kahju tekkimises (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 16 ja 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 16). Selleks, et lugeda kannatanu tegevust kahjuhüvitist vähendavaks asjaoluks VÕS § 139 järgi, peab kannatanu tegevuse ja kahju vahel esinema põhjuslik seos (vt Riigikohtu 8. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-58942/229, p 34). Kohus loeb käesolevas asjas esitatud tõendite, eelkõige tunnistaja ütluste alusel tuvastatuks, et kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. Tunnistaja ütlustest nähtub, et sellel hetkel, kui kallur oli alustanud koorma mahalaadimist, liikus ootamatult kalluri tagant kalluri külje peale buldooser („Kui mina juba kallutasin, oli buldooser kaugemal. Siis tuli tagasi ja hakkas ära lükkama uuesti ning siis käiski kõmakas ja kast kukkus talle peale“; „Mina kallutasin, kui buldooser tuli tagant, tagurdas külje peale ja hakkas lükkama. Siis juhtuski“ (tl 172 – 172 pöördel). Ühtlasi nähtub tunnistaja ütlustest, et buldooserijuhi selline käitumine oli ebatavaline, varasemalt ei ole ta kunagi olnud niimoodi kalluri kõrval (tl 172 pöördel). Seejuures olid kalluri käru taga ka vilkurid ja töötuled põlesid, mistõttu ei olnud võimalik, et buldooserijuht ei näinud koorma mahalaadimist alustanud kallurit (tl 173).
75.Lisaks eeltoodule oli kõnealuse buldooseri kasutusjuhendis selgitatud, et tööde objektil tuleb võtta kasutusele järgmised ettevaatusabinõud ohutuse tagamiseks, mis on muuhulgas järgmised: enne tööde alustamist alati kontrollida, et tööde objektil ei oleks ohtusid; - võtta kasutusele vajalikud meetmed, et takistada teistel isikutel buldooseri läheduses viibimise tööde tegemise ajal; - kui buldooseriga töötatakse teel, tuleb sõidukite või jalakäijate kaitseks kasutada teist isikut liikluse juhtimiseks või eraldada töötamise ala aiaga (tl 128 – 129). Kuigi võib nõustuda hagejaga, et nende ohutusnõuete eesmärk on eelkõige kolmandate isikute kaitsmine buldooseri eest, ei tähenda see, et ligi 15-tonnise tühimassiga buldooser ei peaks järgima ohutusõudeid ka enda turvalisuse tagamiseks. Tunnistaja ütlustest selgus, et buldooseri liikumine täidetud pinnasel võis tekitada ka vibratsiooni, mis omakorda võis mõjutada kalluri kasti ümberminekut ja seeläbi buldooseri enda kahjustamist (tl 172 pöördel). Seda kinnitab kaudselt ka asjaolu, et tunnistaja kinnitusel oli kalluri kasti tõsteprotsess kuni buldooseri liikumiseni kalluri kõrvale stabiilne (tl 172 - 172 pöördel).
76.Kuigi vaidlusaluse õnnetuse tekkemehhanismi ei ole võimalik asjas esitatud tõendite alusel täpselt tuvastada, on kohtu hinnangul siiski ilmne, et kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, s.t buldooseri ebatavalise liikumise tagajärjel koormat mahalaadiva kalluri kõrvale. Nagu kohus eelnevalt tunnistaja ütluste alusel tuvastas, oli õnnetuse toimumise ajal tuuline ilm ja mudane maapind. Kohus on seisukohal, et sellistes oludes pidanuks ka ligi 15tonnise tühimassiga buldooseri (mille suur mass ja inerts omakorda takistab ohuolukorrale kiiret reageerimist) juht rakendama kahju ärahoidmiseks täiendavaid meetmeid, mitte lootma kümneid tonne kaaluvat koormat kallutava kalluri kõrvale liikudes üksnes heale õnnele, et midagi ei juhtu. Tunnistaja kinnitusel oli ka buldooserijuhil olemas raadiosaatja, mille kaudu oli võimalik muuhulgas sidet pidada kalluriga (tl 172 pöördel). Seega olnuks buldooserijuhil võimalik ja mõistlik hoiatada kallurijuhti enne oma manöövrit koormat mahalaadiva kalluri küljele. Seda ega buldooserijuht juht kohtule esitatud tõendite kohaselt ei teinud, jättes sellega kahju tekkimise ohtu tõrjumata. Nagu mainitud, VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli hooletu või mitte, st et kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu polnud süüdi kahju tekkimises. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut buldooserijuhi tegevusele süülisuse aspektist.
2-22-17481
77.Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et käesolevas asjas esinevad alused kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel. Kuivõrd kostja viitab VÕS § 140 lg 1 alusel kahju hüvitamise vähendamist taotledes sisuliselt samadele asjaoludele, mis VÕS § 139 lg 1 puhul (ehk buldooserijuhi tegevusele, kes liikus buldooseriga veose mahalaadimist tegeva kalluri vahetusse lähedusse töid tegema), ei ole vajalik kahju hüvitamise vähendamist kaaludes eraldiseisvalt kohaldada VÕS § 140 lg 1. VÕS §-de 139 ja 140 kohaldamise eeldused ei kattu. Samuti leiab kohus, et kahju hüvitamiseks VÕS § 140 alusel ei anna alust kostja etteheited peatöövõtja tegevusele /tegevusetusele. Kohtu hinnangul saavad kahjuhüvitise vähendamisel VÕS § 140 lg 1 alusel kõne alla tulla eelkõige need asjaolud, mis puudutavad kahju tekitajat ja kannatanut, mitte aga menetluses mitteosalevaid kolmandaid isikuid. Ühtlasi ei ole kostja tõendanud, et vaidlusealuse kahjujuhtumi oleks põhjustanud just peatöövõtja väidetavad rikkumised. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, on käesoleval juhul kahju tekitanud isikuks kostja ning seda ei muuda peatöövõtja väidetav tegevuse või tegevusetus (vt ka kohtuotsuse p 61). Käesolevas menetluses ei lahenda kohus küsimust sellest, kas peatöövõtja täitis nõuetekohaselt riigihanke alusel sõlmitud lepingut.
78.Järgnevalt lahendab kohus küsimuse sellest, millises ulatuses tuleks hageja poolt nõutavat kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada. VÕS § 139 lg 1 on sätestatud, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus nõustub kostjaga, et kuigi vaidlusaluse kindlustusjuhtumi puhul ei olnud tegemist tavamõistes liiklusõnnetusega, osalesid selles siiski kaks mootorsõidukit ning seetõttu on Riigikohtu seisukohad kahjuhüvitise vähendamise osas seoses sõidukite riskivastutusest tuleneva kahjuhüvitise vähendamisega analoogia korras kohaldatavad ka käesolevale vaidlusele. Riigikohtu 19.03.2013 otsuses tsiviilasjas nr on 3-2-1-7-13 selgitanud, et VÕS § 139 annab kohtule paindliku võimaluse kõrvaldada riskivastutuse täies ulatuses kohaldamisest tekkida võivat ebaõiglust ja võimaldab hinnata, kas ja kuivõrd üks või teine avariis osalenud sõiduki juht ise kahju tekkimise põhjustas. Teisalt saab aga arvestada ka õnnetuse põhjustamises osalenud mootorsõidukite juhtide käitumist, eelkõige käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmist ja liiklusnõuete eiramist (vt ka nt Riigikohtu 28. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-09, p 13).
79.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostjalt nõutavat kahjuhüvitist tuleks VÕS § 139 vähendada 100%. Käesolevas asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, kus kostja käitumine ei oleks omanud kahju tekkimisele mingit mõju ning kahjujuhtumi oleks põhjustanud üksnes kannatanu tegevus, mistõttu on asjakohatu kostja viide Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2016 otsusele nr 2-13-34334. Riigikohtu 19.03.2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13 p-s 33 on selgitatud, et juhtide käitumist iseloomustavate asjaolude arvestamine hüvitise suuruse määramisel ja sel põhjusel hüvitise vähendamine ei tohi moonutada vastutuse olemust. Hüvitise alandamine miinimumini või selle välistamine saab kõne alla tulla üksnes erandina, eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et avarii põhjustas ainuüksi kannatanu raske eksimus, millest tulenevalt ei olnud kahju tekitajal, kes enne reegleid ei rikkunud, enam mõistlikult (st oodatavat hoolt rakendades) võimalik õnnetust vältida ning kahju tekitanud mootorsõidukist tulenev risk oli kannatanu käitumise tõttu täielikult elimineeritud. Sama lahendi p-s 33 selgitas Riigikohus ka seda, et kui juhtide osalus õnnetuse põhjustamises on teadmata (s.t olukord, kus juhtide osalust õnnetuse põhjustamisel ei õnnestu kindlaks teha) ja ei esine sõidukitest nähtuvate riskide olulisi erinevusi, peab kumbki sõidukivaldaja teisele tekitatud kahju täies ulatuses hüvitama. Riigikohtu selgituste kohaselt saab kohus kahju hüvitist vähendada põhjusel, et kannatanu (või kannatanule kuulunud auto juht) on ise kahju tekitamise kaaspõhjustanud ja hüvitise vähendamist ei välista see, et põhjustajaks oli ka teise avariis osalenud auto juht.
80.Kohtu hinnangul esineb ka käesolevas vaidluses olukord, kus kahjujuhtumi toimumises osalenud kalluri ja buldooseri täpset osalust õnnetuse toimumises ei ole võimalik kindlaks teha.
2-22-17481 Samas ei esine sõidukitest tulenevate riskide olulisi erinevusi. Kohus tuvastas eelnevalt, et kalluri juht käitus hooletult, kuna ta ei veendunud, et koorma mahalaadimisel ei põhjustata kahju kannatanu omandile. Keerulistes oludes ja sellise suure ohuallikaga nagu kümneid tonne kaaluv kallur tegutsedes pidanuks kostja töötaja rakendama kahju ärahoidmiseks täiendavaid meetmeid, mitte lootma üksnes heale õnnele, et midagi ei juhtu. Teisalt jõudis kohus eelnevalt ka järeldusele, et kuigi vaidlusaluse õnnetuse tekkemehhanismi ei ole võimalik asjas esitatud tõendite alusel täpselt tuvastada, on siiski ilmne, et kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, s.t buldooseri ebatavalise liikumise tagajärjel koormat mahalaadiva kalluri kõrvale. Nagu kohus tunnistaja ütluste alusel tuvastas, oli õnnetuse toimumise ajal tuuline ilm ja mudane maapind. Sellistes oludes pidanuks ka ligi 15-tonnise tühimassiga buldooseri (mille suur mass ja inerts omakorda takistab ohuolukorrale kiiret reageerimist) juht rakendama kahju ärahoidmiseks täiendavaid meetmeid, mitte lootma kümneid tonne kaaluvat koormat kallutava kalluri kõrvale liikudes üksnes heale õnnele, et midagi ei juhtu.
81.Kohus on eelnevalt tuvastatud asjaolude alusel seisukohal, et nii kahjujuhtimis osalenud kalluri juht kui buldooseri juht jätsid järgimata käibes vajaliku hoolsuse määra (kohtuotsuse p-d 54-56, 74-76), mis kokkuvõttes viiski vaidlusaluse õnnetuse toimumiseni. Kohtu hinnangul on tuvastatud asjaolude kohaselt kalluri ja buldooseri juhtide osalus õnnetuse põhjustamises enamvähem võrdne. Muuhulgas oli tunnistaja kinnitusel nii kallurijuhil kui buldooserijuhil olemas raadiosaatja (tl 172 pöördel), mistõttu olnuks mõlemal juhil võimalik kerge vaevaga teineteist oma manöövritest ette hoiatada ja sellega õnnetust ära hoida. Seda aga kalluri- ega buldooserijuht ei teinud. Mõlemad õnnetuses osalenud juhid võtsid oma massiivsete ja ohtudele aeglaselt reageerivate sõidukitega keerulistes ilmastiku- ja pinnasetingimustes põhjendamatuid riske. Seejuures tegutsesid nii kallurijuht kui buldooserijuht oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu sai neilt eeldada kõrgendatud hoolsuskohustuse täitmist. Sarnases olukorras on Riigikohtu 26.11.2015 otsuse nr 3-2-1-64-15 p-s 11 selgitatud, et „kui ringkonnakohus leiab käesoleva asja uuel läbivaatamisel, et mõlemad juhid rikkusid liiklusseaduses sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli, arvestades nii nende käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem võrdne, et kohtul on alust VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju hüvitist eelduslikult 50%.“ Kohus peab õigeks ja mõistlikuks kohaldada viidatud põhimõtet kahjuhüvitise vähendamiseks analoogia alusel ka käesolevas asjas. Kohus vähendab VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitist 50% ulatuses. Kuna hagejale sai VÕS § 492 lg 1 alusel üle minna üksnes kindlustatud isiku kahjunõue vastavalt selle ulatusele, siis hageja nõue kahjuhüvitise saamiseks kuulub rahuldamisele summas 27 555,25 eurot (s.t 50% hageja poolt nõutud 55 110,51 eurost, ümardatuna). IV
82.Arvestades käesoleva kohtuotsuse osades (I) – (III) tuvastatud asjaolusid ja kohtu põhjendusi kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 27 555,3 eurot.
83.Arvestades põhinõude osalist rahuldamist, on vastavas osas osaliselt põhjendatud ka hageja viivisenõue. Hageja on seisukohal, et vaidlusalusest kahjujuhtumist tulenev kostja kohustus muutus sissenõutavaks 16.06.2021 (kostjale 27.05.2021 saadetud tagasinõudekirjas märgitud täitmise tähtajale järgnev päev, vt tl 15) ning kostja on kohustatud hagejale tasuma viivist ajavahemiku 16.06.2021 – 21.11.2022 eest.
84.Kohus leiab, et iseenesest on hagejal õigust kostjalt viivist nõuda. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi
2-22-17481 (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega on hagejal õigus arvestada kahjuhüvitiselt viivitusintressi VÕS § 113 lg 2 alusel alates 16.06.2022. Viivist saab hageja aga nõuda üksnes põhinõude summalt 27 555,3 eurot, mistõttu rahuldamisele kuuluva viivisenõude suuruseks ajavahemiku 16.06.2021 – 21.11.2022 eest on ümardatuna 3164,7 eurot (s.t 50% hageja nõutavast summast). Samuti on hagejal õigus nõuda edasiulatuvat viivist vastavalt põhinõude rahuldamise ulatusele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3164,7 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (27 555,3 eurot) alates 22.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
85.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise kohta. Muuhulgas ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust kostja poolt esitatud dokumendid seoses petöövõtu, riigihanke teadete ja hankelepingu projektiga (tl 43-70). Samuti ei võta kohus seisukohta poolte väidete osas seoses liiklusseaduse võimaliku rikkumisega, sest kohus leiab, et piiratud territooriumil tööde teostamisel liiklusseadus pooltevahelistele suhetele antud juhul ei kohaldunud. Kohtu ette toodud asjaoludel ei kasutatud kallurit ja buldooserit mitte tavapärase transpordivahendina, vaid töösoorituse käigus. Tööplats ei olnud mõeldud sõidukite kasutamiseks avalikus liikluses transpordivahendina. Samuti ei anna kohus hinnangut hageja alternatiivsele nõudele VÕS § 1056 ja § 1057 alusel, sest hageja nõue kuulus lahendamisele ja oli võimalik (osaliselt) rahuldada delikti üldkoosseisu alusel (VÕS § 1043). TsMS § 442 lg 8 on sätestatud, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.
86.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kokkuvõttes sai hageja nõue rahuldatud 50% ulatuses, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Ka iseseisva nõudeta kolmanda isiku ERGO Insurance SE menetluskulud jäävad kolmanda isiku enda kanda (TsMS § 167 lg 2). Kuna kohus jätab menetluskulud poolte ja kolmanda isiku endi kanda, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohus määrab kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
87.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2024. a otsusega nr 2-2217481.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.