R. K. hagi E. I. O. ja k. O. K. vastu vara arestist vabastamiseks ja kinnistusraamatu kande kustutamiseks
Menetlustoiming
hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: R. K. (isikukood: XXX, elukoht: XXX e-post: XXX). Kostja I: E. I. O. (registrikood: XXX, registrijärgne aadress: XXX, e-post: XXX). Kostja II: k. O. K. (e-post: XXX).
RESOLUTSIOON
1.Jätta menetlusse võtmata R. K. hagi E. I. O. ja k. O. K. vastu vara arestist vabastamiseks ja kinnistusraamatu kande kustutamiseks.
2.Jätta menetluskulud R. K. kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata. Määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
R. K. (hageja) esitas 09.03.2023. a Tartu Maakohtule hagi E. I. O. (kostja I) ja k. O. K. (kostja II) vastu, milles palub - vabastada aresti alt täiteasjas nr XXX E. I. O. kasuks seatud keelumärge T. O. (registrikood XXX) hoonestusõigusele (registriosa number XXX). - kustutada kinnistusraamatus T. O. kasuks seatud hoonestusõiguse kanne hagejale kuuluvalt kinnistult registriosa numbriga XXX.
2.Hagiavalduse kohaselt on k. O. K. menetluses täiteasi nr XXX T. O. suhtes, mis on algatatud tsiviilasja nr XXX 22.03.2012. a kohtuotsuse alusel. Kohtutäituri avalduse alusel on täiteasjas seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks E. I. O. kasuks T. O. hoonestusõigusele registriosa numbriga XXX. Tegemist on hoonestusõiguse kandega tähtajaga 31.12.2014. a, mis on seatud 17.04.2012. a Tartu notar A. P.-T. juures hagejale kuuluvale kinnistule registriosa numbriga XXX (XXX). T. O. on 15.05.2020. a äriregistrist kustutatud. Keelumärge takistab hagejat oma omandit käsutada. Kuivõrd hoonestusõiguse tähtaeg on möödunud ning T. O. on äriregistrist kustutatud, soovib hageja hoonestusõiguse kande kustutamist.
KOHTU SEISUKOHT
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
4.Kohus leiab, et R. K. hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest sellega ei ole võimalik saavutada taotletud eesmärki.
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 222 lg 3 järgi esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu.
6.Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt on täiteasjas nr XXX, mille menetluses on hageja kinnistule kantud hoonestusõigusele keelumärge seatud, sissenõudjaks E. I.O. ja võlgnikuks T.O. Hagimenetluse pooled on hageja ja kostja ning kostja on isik, kelle vastu hagi esitatakse. Tulenevalt TMS § 222 lg-st 3 sätestatust oleks antud juhul hageja esitatud vara arestist vabastamise nõudes üheks kostjaks isik, kes on äriregistrist kustutatud ehk kellel puudub õigusvõime tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 1 ja 2 ning äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 3 tähenduses. Õigusvõime olemasolu on hagiavalduse menetlusse võtmise vältimatuks eelduseks ning kui seda ei ole, siis ei ole võimalik hagi menetleda. Kuigi hageja on märkinud kostjaks ka kohtutäituri ei nähtu asja materjalidest, mis nõue saaks tal hagis esitatud faktilisi asjaolusid eeldades täituri vastu olla. Asjaolu, et kohtutäitur on seadnud täitemenetluse raames keelumärke, ei tähenda seda, et kohtutäituri vastu saaks esitada materiaalõigusliku nõude.
7.Asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 5 tulenevalt on asjaõiguseks omand ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. AÕS § 244 järgi on hoonestusõiguse lõpetamiseks vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Kinnistusraamatu kande õiguslik tähendus võib kaduda eelkõige piiratud asjaõiguse lõppemise tõttu, kui tähtajalise õiguse tähtaeg on möödunud. Sellisel juhul muutub kinnistusraamatu kanne ebaõigeks. AÕS § 66 lg-st 1 tuleneb, et kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. Kui hoonestusõigus on lõppenud tähtaja möödumisega, on kinnistusraamatu kanne muutunud ebaõigeks ning hagejal kinnisasja omanikuna on õigus nõuda kande kustutamist.
8.AÕS § 642 näeb ette, et kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt tõestatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. Kuna hoonestusõigus loetakse kinnisasjaga võrdseks, kohaldatakse sätet ka seda koormavale õiguse lõpetamisele, kuid ühepoolse avalduse asemel on üldjuhul vajalik asjaõigusleping koormatud õiguse omajaga.
9.Käesoleval juhul on hoonestusõiguse omaja äriregistrist kustutatud. ÄS § 218 lg 2 näeb ette, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 65 lg 1 näeb ette, et seaduses sätestatud juhul ennistatakse registrist kustutatud juriidiline isik registrisse täiendavaks likvideerimiseks. Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui likvideerimist ei ole läbi viidud (ÄRS § 65 lg 2).
10.Kuna T. O. ei ole kohtulahendist tulenevat kohustust täitnud ja kohustuse täitmise tagamiseks on T.O.-le kuuluvale hoonestusõigusele seatud keelumärge, on hagejal võimalik oma õiguste kaitseks esitada kohtule avaldus T. O.täiendavaks likvideerimiseks ning kohus saab hagita menetluses otsustada T. O. likvideerimise.
11.Lähtudes hageja nõuetest, hagi aluseks olevatest asjaoludest ning eeldades hagis esitatud faktiväidete õigsust, on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole hagejal võimalik esitatud
hagiga saavutada taotletavat eesmärki, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud
12.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
13.Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata.
14.Kohus selgitab, et hagejal on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada (TsMS § 150 lg 1 p 2). Selleks tuleb esitada kohtule vastavasisuline taotlus (TsMS § 150 lg 4), milles märkida isiku nimi ja arveldusarve number, kuhu kohus saab riigilõivu tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.