I. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx, xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Õigusbüroo Verdict OÜ poolt I. T. vastu perioodil detsember 2011. a kuni november 2013. a (k.a) eest esitatud soojusenergia eest tasu nõudes esitatud hagi osaliselt.
2.Välja mõista I. T.lt Õigusbüroo Verdict OÜ kasuks põhinõue 2 104 (kaks tuhat ükssada neli) eurot 65 senti, ajatades võlgnevuse tasumise 36 (kolmekümne kuuele)
kuule ehk kolmele (3) aastale, alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast kuust, so maist 2023. a kuni mai 2026. a (kaasa arvatud ) järgmiselt: I. T. tasub alates maist 2023. a kuni mai 2026. a (kaasa arvatud) võlgnevuse katteks igakuiselt 58,46 eurot, viimase makse teostab I. T. mais 2026. a summas 58,55 eurot.
4.Menetluskulud jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (54,425%;45,575%). Kostja I. T. kanda jätta 54,425% Õigusbüroo Verdict OÜ menetluskuludest.
4.1.Välja mõista I. T.lt Õigusbüroo Verdict OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks menetluskulud 247 (kakssada nelikümmend seitse) eurot 63 senti.
4.3.Väljamõistetud menetluskuludelt (igakuiselt osamakselt 41,27 eurot) tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
5.Kohtuotsusega väljamõistetud võla ja menetluskulude igakuised osamaksed tuleb I. T.l tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks Õigusbüroo Verdict OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX, selgitusega „ tsiviilasi nr 2-22-146562“.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE
1.Õigusbüroo Verdict OÜ esitas 01.12.2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. T. vastu 3 817,77 euro võlgnevuse nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 05.12.2022. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 27.01.2023. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2.Õigusbüroo Verdict OÜ esitas hagi I. T. vastu 3 646,09 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt üüris kostja korterit aadressil XXX. AS Kiviõli Soojus osutas XXX korterile teenust 31.01.2007. a soojusenergia ostu-müügilepingu S_0077alusel. Lepingu punkti 3.2.1 kohaselt kohustus tarbija tasuma võrguettevõtjale soojusenergia eest lepingus ettenähtud korras. Lepingu sõlmis kostja abikaasa, kuid kuna üürileping oli kostja nimel, siis väljastati arved soojusenergia eest kostjale. Kostja jättis talle esitatud arved suures ulatuses tasumata. Hageja selgitab, et tegemist ei ole vana võla teistkordse sissenõudmisega, vaid nõudega, mis tekkis tollal jooksvalt peale tulnud arvetest, mida kostja küll tasus aga osaliselt, täites samal ajal ka Lindorff Eesti AS-ile loovutatud nõuet varasema perioodi eest. 14.06.2022. a loovutas AS Kiviõli Soojus soojusenergia nõude kostja vastu Õigusbüroo Verdict OÜ-le, koos õigusega nõuda
täiendavaid kõrvalnõudeid, mis võivad lisanduda nõude loovutamise hetkeks täitmata kohustustele. Kostjal on tekkinud perioodil detsember 2011. a kuni november 2013. a võlgnevus 2 104,65 eurot, viivised 1 541,44 eurot. Käesolev nõue on täies ulatuses sissenõutav ning ei ole aegunud, aegumine katkes TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 mõistes kostja poolt teostatud viimase 07.07.2020. a maksetega. Hageja palub hagiavaldus täies ulatuses rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2 104,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 1 541,44 eurot ning lisanduv viivis alates 09.02.2023. a põhinõudelt kuni selle tasumiseni 10,50% aastas. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, riigilõiv summas 455 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja on täitnud nõude OÜ-le Aktiva Finants tsiviilasjas nr 2-20-143021 ning lisaks käesoleva hagi esemeks olev nõue on aegunud. Hageja jääb täies ulatuses esitatud hagi juurde. Nõue ei ole täidetud, seda nõuet ei nõuta teistkordselt sisse ning nõue ei ole ka aegunud. Hageja märkis juba, et käesoleva hagi esemeks olev nõue tuleneb arvetest, mida AS Kiviõli Soojus ei loovutanud Lindorffile ning mida ei nõutud kostjalt sisse asja 2-20-143021 raames, vaid see tekkis jooksvatest arvetest, millised olid väljastatud peale varem sissenõutavaks muutunud nõuet, mida kostja täitis kohtutäituri vahendusel OÜ-le Aktiva Finants, tasudes perioodil 2018-2020 osaliselt ka jooksvaid arveid otse AS-ile Kiviõli Soojus. TsÜS § 147 lõike 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendri lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kostjalt sissenõutava nõude aegumine, milline tulenes aadressil XXX. Kiviõli tasumata soojusenergia arvetest perioodil 12.2011-11.2013. a katkes 07.07.2020. a kostja poolt isiklikult teostatud maksega summas 10 eurot. Seega 3 aastase aegumise uus arvestus algas TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt alates 01.01.2021. a. Hageja jääb selle juurde, et käesolev nõue on täies ulatuses sissenõutav ning ei ole aegunud.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei nõustu esitatud nõudega ja on seisukohal, et nõue on täies ulatuses aegunud. Kostja märgib, et hageja nõuab võlgnevust summas 2 104,65 eurot perioodil 12.2011 kuni 11.2013. a. Nimetatud võlgnevuse summa ja periood tuleneb AS Kiviõli Soojus 14.06.2022. a nõude loovutamise teatest. Hagiavaldusele lisatud AS Kiviõli Soojus ja Lindorff kirjavahetustest nähtub, et „peale 31.03.2011. a tekkisid uued tasumata arved aprillist 2011 - novembrini 2013. a summas 2 864,07 eurot. Tehti väiksemaid laekumisi 2011. a november kuni 2020. a summas 759,42 eurot“. Seega on võlgnevuse jääk 2 104,65 eurot. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei teavitanud milliste arvete katteks tema poolt tasutud makseid arvestati, siis hageja on õigustatud arvestatud kostja poolt tasutud summad esimesena muutunud kohustuste täitmiseks. Hagiavalduse lisast ,,Konto väljavõtted tasumise kohta“ nähtub, et alates aprillist 2011. a kuni novembrini 2011. a on kostjale soojusenergia eest arvestatud kokku 357,01 eurot ning vastavalt VÕS § 88 lg 6 p 1 pidi hageja arvestama kostjapoolsed maksed summas 357,01 eurot võlgnevuse katteks, mis on tekkinud alates aprillist 2011. a kuni novembrini 2011. a. Seda kinnitab ka AS Kiviõli Soojus seletus. Ülejäänud kostjapoolsed maksed summas 402,41 eurot (759,42-357,01) pidi hageja VOS § 88 lg 1 p 6 alusel arvestama arve nr 25866, 31.12.2011. a ja osaliselt arve nr 2303, 31.01.2012. a katteks. Kostja on seisukohal, et temapoolsed tasumised perioodil november 2011. a kuni 2020. a aastani on likvideerinud võlgnevuse, mis on tekkinud aprillist 2011. a kuni november 2011. a ning detsembrist 2011. a jaanuarini 2012.
a (osaliselt). Kuna kostja makse, mis on tasutud 07.07.2020. a võis katkestada aegumistähtaja arve nr 2303, 31.01.2012. a osas, mis oli juba kostja arvates aegunud, siis tasumata võlgnevus arve nr 2303 osas on samuti aegunud. Kostja on seisukohal, et ka teised tasumata arved on aegunud. Kostja soovib märkida, et AS Kiviõli Soojus ei ole kunagi nõudnud kostjalt viiviseid. Ka kohtule esitatud arvetest ei nähtu, et hageja on arvestanud kostjale viiviseid. Igal juhul, kuna põhivõlg on aegunud, siis on aegunud ka viivisenõue. Hagiavaldusele lisatud ,,Arvete ja tasumiste koond“ on juba kostjapoolsed maksed arvestatud teistmoodi. Seega, hageja on kunstlikult loonud olukorra, kui kõik makstud summad arvestati jooksvate nõuete katteks, kuigi pidi sellest võlgnikku ka teavitama vastavalt VÕS § 88 lg 4 p-le 1. Sellega püüdis hageja tekitada kunstlikult olukorda, kus aegumine katkeb ning vanad võlad saab sisse nõuda ka 10 aasta pärast. Kostja märgib, et kui kohus leiab, et nõue ei ole aegunud siis on hageja on käitunud kostja suhtes pahatahtlikult ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on kasutanud korterit XXX, Kiviõli tema endise abikaasaga sõlmitud üürilepingu alusel. Kostja oli antud korterist välja registreeritud 13.12.2013. a ja alates 14.12.2013. a on sisse registreeritud korterisse YYY. AS Kiviõli Soojus oli sellest asjaolust teadlik. Vaatamata sellele on nõude loovutamise teatele märgitud kostja elukohaks XXX, kus kostja tegelikult juba ammu ei ela. Ühtlasi ei ole kostja nõude loovutamise teadet kätte saanud. Hageja pole ühelgi korral andnud kostjale teada, mis on tema võla üldsumma ning kuidas on makstud summad võla katteks arvestatud. Kostja on saanud AS-i Kiviõli Soojus arved vaid ajal, kui ta elas aadressil XXX, Kiviõlis. Peale korterist välja registreerimist ei ole kostja kordagi saanud selle korteriga seotud teavet. Kostja ei ole saanud ka AS-i Kiviõli Soojus teateid nõude loovutamise kohta. Kostja tunnistab, et ta pole korrektselt oma kohustusi täitunud ning seoses majanduslikult raske olukorraga on tekkinud võlgnevus hageja ees. Kostja on püüdnud võlgnevust vastavalt oma võimalustele tasuda. Kostja hinnangul ei ole hageja käitumine kooskõlas TsÜS § 138 lg 1 ja 2. Kui kohus leiab, et nõue on tõendatud ja ei ole aegunud siis kostja taotleb jätta viivise nõude rahuldamata. Esitatud arvetel ei nähtu, et hageja oleks arvestanud viiviseid. Samuti taotleb kostja, et kohus kohaldaks TsMS § 445 lg
5.Kohus määras pooltele kompromissläbirääkimisteks tähtaja kuni 27.03.2023. a (k.a). Menetlusosalised kohtule kompromissi ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
7.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist.
8.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Lõike 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamine on nõude üleandmine teisele isikule lepingu alusel. Loovutada saab nii olemasolevat nõuet kui ta tulevikus tekkivat või tingimuslikku nõuet.
9.VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on
nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. AS Kiviõli Soojus loovutas 14.06.2022. a nõude summas 2 104,65 eurot hagejale. Hagejale loovutati 14 arvet. Arve nr 25866 summas 211,31 eurot, Arve nr 2303 summas 236,14 eurot, Arve nr 4927 summas 266,38 eurot, Arve nr 7848 summas 195,00 eurot, Arve nr 9470 summas 130,48 eurot, Arve nr 10749 summas 30,49 eurot, Arve nr 20851 summas 103,31 eurot, Arve nr 23417 summas 146,05 eurot, Arve nr 25971 summas 226,91 eurot, Arve nr 28616 summas 219,46 eurot, Arve nr 30929 summas 171,65 eurot, Arve nr 33550 summas 215,24 eurot, Arve nr 36393 summas 121,23 eurot, Arve nr 51288 summas 121,92 eurot. Kokku 2 392,57 eurot, millest kostja on tasunud 290,92 eurot.
10.TsMS § 230 lg 1 ja 2 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning tõendite esitamise kohustus lasub pooltel. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
11.Vaidlust ei ole selles, et kostja üüris korterit aadressil XXX, Kiviõli. Kostja abikaasa ja AS Kiviõli Soojus sõlmisid 31.10.2007. a soojusenergia müügilepingu nr S 0077, mille alusel kohustus AS Kiviõli Soojus võrguettevõtjana müüma soojusenergiat, ning tarbija selle eest tasuma. AS Kiviõli Soojus on kaugkütte võrguettevõtja, kes varustas korterelamut Vabaduse pst 11 soojusenergiaga.
12.Hagiavalduse kohaselt on kostja aastate vältel jätnud süstemaatiliselt täitmata lepingust tulenevad kohustused, millest tulenevalt on kujunenud võlgnevus.
13.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et poolte vaheline õigussuhe ning kostja kohustus tasuda soojusenergia eest tuleneb lepingust (soojusenergia ostu-müügilepingust nr S_0077). Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata ajavahemikus 01.12.2011. a - 31.11.2013. a esitatud arvete eest kokku 2 104,65 eurot. Hageja on omapoolsete väidete tõendamiseks esitanud kostjale hagiavalduses viidatud ajavahemiku eest esitatud arvete ja arvete ja laekumiste koondtabeli.
14.Kostja ei eita võlgnevust hageja ees, kuid märgib, et selle suurus on talle selgusetu. Kostja on vastuses hagile asunud seisukohale, et hageja nõue on aegunud. Kostja on seisukohal, et kui ta 07.07.2020. a tasus aegunud arve, siis tasumata arved on ka aegunud. Kostja tunnistab, et pole korrektselt oma kohustusi täitnud ja seoses raske materiaalse ja
perekondliku olukorraga on tal tekkinud võlgnevus hageja ees, kuid ta on vastavalt võimalustele püüdnud võlgnevust likvideerida.
15.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
16.Hageja on kostja vastu esitanud võlasuhte rikkumisest tuleneva nõude ning tugineb VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 1023 ja § 113 sätetele. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 3 646,09 eurot, millest 2 104,65 eurot on põhinõue ja seisuga 08.02.2023. a 1 541,44 eurot viivis.
17.AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas Vabaduse pst 11 asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust. KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud.
18.Hagejal võrguettevõtjana on kaugkütteseaduse (KKütS) § 15 lg 1 järgi kohustus tagada võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramise. Poolte vahel sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu nr S 0077 järgi on hageja kohustatud andma soojusenergiat soojavee kuumutamiseks soojaveevarustuse süsteemis ja kostja on kohustatud tasuma võrguettevõtjale soojusenergia eest lepingus ettenähtud korras.
19.Kohus leiab, et hagejal oli kohustus kindlaks määrata palju korterelamu ühes kuus soojust tarbis ja seda ka tõendada. Hageja on esitanud kostjale soojuse eest arvestatud tasu detsember 2011. a kuni 2013. a november. Eelnimetatud arvestusest ja arvetest nähtub kuus tarbitud MWh kogus, soojuse hind. Kostjale tasumiseks esitatud arved ja kostja tasumised on kajastatud arvelduste seisus. Arvetest ja tabelist nähtub, et hageja on soojusenergia korrutanud 64,60 m 2 soojusenergia tariifiga.
20.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata ajavahemikus 01.12.20211. a kuni 30.11.2013. a esitatud arvete eest kokku 2 104,65 eurot.
21.Kuna nõude kvalifikatsioonist sõltub see, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub, tuleb nõude aegumise tuvastamiseks esmalt kvalifitseerida hageja nõue. Toimiku materjalides nähtub, et hageja ja kostja vahel kehtivad alates 2007. a lepingulised suhted. KKütS § 8 lg 2 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele ja tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega (KKütS § 14 lg 1).
22.Kohtu hinnangul on kostja, kui soodustatud isik soojust tarbinud, selle heaks kiitnud ja see vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele. Kostja pole väitnud, et ta teenust ei kasutanud, või on palunud teenuse osutamise lõpetada. Kohus leiab, et elanike soojusenergiaga varustamine on elutähtis teenus (avalikes huvides oluline) ja hageja on üldhuviteenuse osutaja. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist alates november 2011. a kuni detsember 2013. a, kokku summas 2 104,65 eurot.
Toimiku materjalides olevatest arvelduste seisust nähtub, et kostja on 07.07.2020. a tasunud 10 eurot selgitusega „XXX“.
23.Kostja on lisaks esitanud aegumise vastuväite ja leidnud, et esitatud arvetest tulenev nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Hageja omakorda on leidnud, et aegumine on katkenud ja alanud uuesti TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 alusel, kuna kostja on võlgnevust osaliselt tasunud.
24.Kohus ei nõustu kostja viitega TsÜS § 146 lg 1. Viidatud sättest tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Pooled on lepingu punktis 6 kokku leppinud, et tarbija tasub võrguettevõtjale esitatud arvete alusel igakuiselt, so. lepiti kokku korduvate kohustuste täitmises ning järelikult tuleb nõuete aegumistähtaeg TsÜS §-st 154. Vastavalt TsÜS § 154 lg 1 on korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata nõude õiguslikust alusest, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arvelduste seisust ilmneb üheselt, et kostja on ebaregulaarselt makseid teinud, mistõttu on TsÜS § 158 kohaselt aegumine katkenud ja alanud uuesti. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule muuhulgas võlgnetava osalises tasumise. Seetõttu leiab kohus, et nõue 2 104,64 eurot ei ole aegunud.
25.Kostjal on vaidlus kohustuste täitmise järjekorra osas. Kostja viitab hagiavalduse lisale, millest nähtub, et alates aprillist 2011. a kuni novembrini 2011. a on kostjale soojusenergia eest arvestatud kokku 357,01 eurot ning vastavalt VÕS § 88 lg 6 p 1 pidi hageja arvestama kostja poolsed maksed summas 357,01 eurot võlgnevuse katteks, mis on tekkinud alates aprillist 2011. a kuni novembrini 2011. a. Mida kinnitavad ka AS Kiviõli Soojuse seletused. Ülejäänud kostja poolsed maksed summas 402,41 eurot, pidi hageja arvestama arve nr 25866 (31.12.2011. a) ja osaliselt arve 2303 (31.01.2012. a) katteks. Hageja nõuab võlgnevust alates 2011. detsember esitatud arvetest. VÕS § 88 sätestab kohustuste täitmise erinevate kohustuste katteks. VÕS § 88 kohaldamise eelduseks on võlgnikul mitme kohustuse olemasolu võlausaldaja ees. Kuna kommunaalmaksete (sh soojusenergia eest teenuseosutajale tasutavate maksete) näol on tegemist korduvate kohustustega ja kostjal oli täitmata kohustusi hageja ees, on sätte rakendamine asjakohane. Üldjuhul on tulenevalt VÕS § 88 lg 1 sätestatust võlgnikul õigus määrata, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksab/maksis. Kostja ei ole tõendanud, et aastatel 2011. a detsember - november 2013. a teostatud ebaregulaarsete maksete tegemisel märkis ta maksekorraldusele, millise konkreetse arve tasumisena makse teostatakse (st määras, millise kohustuse katteks raha tasub). Tulenevalt VÕS § 88 lg 6 kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Sama paragrahvi 7. lõike järgi kui lg 6 alusel ei ole
võimalik kohustuste täitmise järjekorda määrata, loetakse, et täitmine on toimunud võrdeliselt kõikide kohustuste katteks. Hageja poolt arvete seisu tabelist nähtub, et võlausaldaja on määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse. Kohus on seisukohal, et hageja arvestus on põhjendatud. Hageja esitatud arvestusest nähtuvalt on kostjal tasumata soojusenergia eest kokku 2 104,65 eurot (arved ajavahemiku eest alates november 2011. a- detsember 2013. a). Kostja ei ole tõendanud, et tal kohustus oleks hageja ees täidetud või puuduks üldse kohustus soojusenergia eest tasuda
26.Hageja viivisenõue. Hageja on arvestanud viivist alates 26.12.2013. a – 08.02.2023. a, kokku 1 541,44 eurot. VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja esitatud arvelduste seisust ega ühestki arvest ei nähtu, et kostjale oleks arvestatud arve tasumata jätmisel, osalisel tasumisel või tasumisega viivitamisel viivist. Lepingus on märgitud küll viivise määr, kuid arvetest ei nähtu arvestatud viivist. Hageja ei ole arvetel esitanud viivisearvestust, milliselt summalt ja kui suures summas kostjale viivist on hageja arvestanud, arvetel ja saldoteatistelt seda ei kajastu. Kostja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendamatu muuhulgas põhjusel, et hageja ei ole varasemalt kostjalt viivist nõudnud ning sellega loonud mulje, et ei kavatsegi nõuda. Esmakordselt on hageja esitanud kostjale viivisenõude käesoleva tsiviilasja menetluses. Kohus nõustub kostja seisukohaga.
27.Tulenevalt TsÜS § 138 lg 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 01.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). Lepinguliste suhete kestuse vältel arvete ja saldoteadete esitamine ilma viiviseta on kohtu hinnangul erandlik asjaolu, mis õigustab viivisenõude rahuldamata jätmist selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu 30.04.2013. a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13, lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-100-07, lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-41-07) Kohus jätab hageja viivisenõude 1 541,44 eurot täies ulatuses rahuldamata.
28.Hageja nõuab hagis lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele ka lisanduvat viivist TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vaidlust ei ole selles, et kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, vaidlust ei ole ka selles, et kohustust rikkunud lepingupoole suhtes on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Pooled on selleks (maksete tasumisega viivitamise või tasumata jätmise puhuks) lepingus kokku leppinud viivise tasumise kohustuse. Kohus hinnangul ei ole õiglane kostjat viivisenõuetega asetada olukorda, kus põhikohustus ei vähene, küll aga tuleb tasuda viivisemakseid (VÕS § 88 lg 8). Lisaks eeltoodule ei täidaks viivis enam oma olemuslikku kompensatsioonilist iseloomu võlausaldaja ning kohustuse täitmise distsiplineeriva vahendina võlgniku jaoks, vaid seaks võlgniku olukorda, kus pidevalt jooksva / suureneva viivise tõttu ei ole ta suuteline põhikohustust täitma sattudes nn võlaorjusse. Kohus jätab rahuldamata hageja TsMS § 367 alusel esitatud viivise nõude. Kohus möönab, et kostja jätnud oma maksekohustuse täitmata, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud hageja enda poolne aastatepikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. AS Kiviõli Soojus on 2017. a loovutanud kostja vastu kuni 31.03.2011. a oleva nõude Lindorff AS-ile. Arusaamatuks jääb AS Kiviõli Soojuse poolne käitumine, kui käesolevas menetluses on kostja võlgnevus perioodil november 2011. a kuni 2013. a detsember. 2017. a on AS Kiviõli Soojus teadlik kogu kostja võlgnevusest ning ca 5 aastat hiljem 2022. a loovutab võlgniku vastu olemasoleva võlgnevuse hagejale.
29.Vastavalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Viidatud säte annab kohtule võimaluse määratleda sellekohase taotluse alusel otsuse täitmise erinevaid võimalusi. Arvestades kostja taotlust, hageja nõude suurust, võlausaldaja poolset käitumist ei ole kohtu hinnangul ebamõistlik käesolevas tsiviilasjas väljamõistetud võlgnevuse 2 104,65 euro tasumise ajatamine 3 aastaks (36 kuuks). Igakuised maksed tuleb teha hiljemalt kuu 15. kuupäevaks. Kohus nõustub, et otsuse täitmise viisi ja täitmise tähtaja määramise otsustamisel tuleb arvestada nii võlausaldaja kui võlgniku (hageja / kostja) huve ning raha maksmise ajatamise korral ei peaks tasumise lõpptähtaeg olema ebamõistlikult pikk, samas ka mitte sedavõrd lühike, mida võlgnik täita ei suuda.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
30.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
31.Kohus rahuldab hagi osaliselt (ca 54,425% ulatuses) Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jäävad menetluskulud poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, st 54,425% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 45,575% kostja menetluskuludest hageja kanda. I. Tikka ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, seega loeb kohus, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
32.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu 455 eurot (riigilõiv). Kohus mõistab I. T.lt välja hageja menetluskulude katteks 247,63 eurot (54,425% 455-st). Kohus ajatab selle tasumise TsMS § 445 lg 1 alusel 6 kuule, igakuise makse suurus 41 eurot 27 senti.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.