OÜ Hydropower hagi OÜ Ehitusteenus vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6400 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. juuli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Hydropower apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28. veebruar 2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) OÜ Hydropower (registrikood 11287051), lepinguline esindaja Ingrid Vinnal Vastustaja (kostja) OÜ Ehitusteenus (registrikood 11348858), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 7. juuli 2022. a otsus osas, millega maakohus jättis hagi 937 euro 55 sendi suuruse põhivõla ja sellega seotud viivise osas rahuldamata. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista OÜ-lt Ehitusteenus OÜ Hydropower kasuks välja 937 euro 55 sendi suurune põhivõlg.
3.Mõista OÜ-lt Ehitusteenus OÜ Hydropower kasuks välja 234 euro 30 sendi suurune viivis 597 euro 17 sendi suuruselt põhivõlalt alates 7. juunist 2018 kuni
3.aprillini 2023 ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 4. aprillist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Samuti mõista OÜ-lt Ehitusteenus OÜ Hydropower kasuks välja 131 euro 83 sendi suurune viivis 340 euro 38 sendi suuruselt põhivõlalt alates 30. juunist 2018 kuni 3. aprillini 2023 ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 4. aprillist 2023 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Jätta 71% menetluskuludest OÜ Hydropower kanda ja 29% menetluskuludest OÜ Ehitusteenus kanda.
6.Menetluskulud määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Hydropower (hageja) esitas 28. detsembril 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista OÜ-lt Ehitusteenus (kostja) välja 6302 eurot 23 senti. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus
5.veebruari 2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 20. veebruaril 2019 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 3203 euro 72 sendi suuruse põhivõla, 144 euro 62 sendi suuruse viivise 2567 euro 36 sendi suuruselt põhivõlalt alates 7. juunist 2018 kuni 18. veebruarini 2019, samuti viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras eelnimetatud põhivõlalt alates
19.veebruarist 2019 kuni põhivõla tasumiseni. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 32 euro 64 sendi suuruse viivise 636 euro 36 sendi suuruselt põhivõlalt alates 30. juunist 2018 kuni 18. veebruarini 2019 ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 19. veebruarist 2019 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt tõstukiga 1994. a veoauto Mercedes Benz (veoauto) hüdrosüsteemi (kahe hüdrojagaja: PVG jagaja ja RS210 jagaja) remondi koos materjalidega. Veoautol olid hüdrosüsteemi probleemid: hüdrojagaja lekkis, selle siibrid ei töötanud ja hüdrosüsteem kuumenes üle. Hageja tegi 2018. a maist kuni juunini kostja tellimusel remonditöid. Täpsem töö ja vahetatavad materjalid selgus tööde käigus. Hageja vahetas surveja tagasivoolu filtri, lisatööna demonteeriti vana torustik ja paigaldati uus. Samuti vahetas hageja tihendite komplekti, demonteeris ja asendas vintsikraani ning noolepikenduse vooliku. Lisaks oli vaja vahetada peakaitse surveventiil, kuid kostja keeldus seda tööd tellimast. Töid telliti ja tehti etapiliselt vastava tellimuse esitamisel. Töö tegemise aeg oli mõistlik, kuna probleeme tuvastati ja vajalikke materjale tarniti järk-järgult. Hageja esitas kostjale tehtud tööde ja paigaldatud materjalide eest kolm arvet: 28. märtsil 2018 arve nr 180450, mis oli 495 eurot 44 senti, 27. mail 2018 arve nr 180788, mis oli 2570 eurot 53 senti ja 19. juunil 2018 arve nr 180898, mis oli 636 eurot 36 senti. Esimese arve tasus kostja täielikult, teisest arvest on tasumata 2567 eurot 36 senti. Kolmanda arve jättis kostja täielikult tasumata. Teise arve tasumise tähtaeg oli 6. juuni 2018 ja kolmanda arve tasumise tähtaeg oli 29. juuni 2018. Kostja viis veoauto hageja juurest ära 27. mail 2018. Teisel arvel märgitud tööd said valmis 27. mail 2018. 2018. a juunis tegi hageja kostja tellimusel lisatöid nii kostja juures
kui ka enda töökojas. Veoauto viidi hageja juurest ära 19. juunil 2018. Kolmandal arvel märgitud tööd said valmis 19. juunil 2018. Poolte vahel oli töövõtuleping. Hageja leppis kõik tööd kostjaga enne kokku. Hageja täitis lepingust tulenevad kohustused, tegi tööd valmis ja andis kostjale üle. Kostja ei ole tööde eest tasunud. Ta on jätnud tasumata kokku 3203 eurot 72 senti. Kostja on viivitanud teise arve tasumisega alates 7. juunist 2018 ja kolmanda arve tasumisega alates 30. juunist 2018. Riiklikult tunnustatud ekspert Marion Meiusi arvamus, et hageja diagnoosis vead valesti ja et tema tehtud tööd ei olnud probleemi kõrvaldamiseks vajalikud, ei ole õige. Eksperdiarvamus on ebaselge ja neid ebaselgusi ei kõrvaldanud ka eksperdi küsitlemine kohtuistungil. Hageja esitatud masinaehituse inseneri Madis Veigeli arvamus tõendab, et hageja tehtud tööd olid vajalikud veoauto parandamiseks ja et vea otsing nõuabki aega. Hageja ei pidanud lahendama ainult masina kuumaks mineku probleemi. Kostja kutsus hageja parandama ka elektriviga ja hageja parandas selle. See viga ei olnud seotud masina kuumaks mineku ega jõu kaotusega. Tööde tegemise käigus avastas hageja, et noolepikenduse voolik on katki ja ta vahetas selle, kooskõlastades töö enne kostjaga. Ka see viga ei olnud seotud masina kuumaks mineku või jõu kaotusega. Isegi kui poolte vahel ei olnud kokkulepet nende tööde tegemiseks, mille eest hageja tasu nõuab, tuleb arvetel märgitud kulutused hüvitada käsundita asjaajamise sätete alusel. Hageja tegi töid ja paigaldas veoautole osi ja materjale. Ekspert on leidnud, et tehtud tööd ja kasutatud materjalid olid vajalikud veoauto hüdraulikasüsteemi remondiks ja efektiivsuse tõstmiseks. Kostja on küll palunud parendused ära võtta, kuid see ei ole parendusi rikkumata võimalik. Seepärast on hagejal õigus nõuda kulutuste hüvitamist. Hageja teatas kostjale, milliseid töid ta teeb ja kostja soovis neid töid või kiitis need hiljem heaks. Seega on täidetud käsundita asjaajamise eeldused. Alternatiivselt tuleb hageja nõue rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja tehtud tööd ja materjalid olid hüdraulikasüsteemi remondiks ja efektiivsuse tõstmiseks vajalikud ning kostjale kasulikud. Seega rikastus kostja hageja tehtud remondi arvel.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja väitel pöördus ta hageja poole probleemiga, et veoauto hüdrosüsteemi õli läheb kuumaks ja jõud kaob. Kostja ei tellinud hagejalt eraldi remonditöid ega materjale, ta tahtis lasta parandada konkreetse probleemi. Kostja võis loota, et hageja teab, kuidas seda lahendada. Hageja aga probleemi ei kõrvaldanud. Pärast hageja tehtud töid läks masinal endiselt õli kuumaks ja jõud kadus. Hageja tegi töid, mis ei olnud probleemi lahendamiseks vajalikud. Kostja teatas hagejale 5. septembri 2018. a kirjas, et ta ei aktsepteeri hageja arveid ja palus kõik masinale mõttetult ja omavoliliselt paigaldatud osad maha võtta ja panna endised osad tagasi. Kostja kirjeldatud vea parandas hiljem teine töövõtja (Dido Hüdraulika). Kuna hageja ei lahendanud probleemi, millega kostja tema poole pöördus, ei pea kostja arveid tasuma. Kostja ei ole hageja tehtud töid tellinud. Ekspert Marion Meiusi 28. veebruari 2021. a arvamus tõendab, et hageja tehtud tööd ja materjalid ei olnud vajalikud selleks, et veoauto kuumaks mineku ja jõu kaotuse probleemi kõrvaldada.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 7. juuli 2022. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu. Asjas kogutud tõenditega, sh poolte seaduslike esindajate vande all antud seletustega ja poolte 5. septembri 2018. a kirjavahetusega, on tõendatud, et kostja tellis hagejalt veoauto remonditeenuse, mille tulemusena pidi hageja lahendama probleemi „õli läheb kuumaks ja jõud kaob ära“. Hageja ei
ole tõendanud, et kostja oleks tellinud hagejalt konkreetseid töid. Kostja tellis hagejalt konkreetse probleemi lahendamise teenuse. Kostja vaidleb hageja tasunõudele vastu põhjusel, et hageja ei ole saavutanud kokkulepitud tulemust, arvetel kajastatud tööd ja materjalid ei olnud kokkulepitud tulemuse saavutamiseks vajalikud ja kostja ei ole neid hagejalt ka eraldi tellinud. Maakohus määras ekspertiisi, küsides eksperdilt kolm küsimust: 1) Kas olukorras kus veoautol läks õli kuumaks ja jõud kadus, oli vajalik hüdrosüsteemi remont, mis sisaldas hageja esitatud arvetes märgitud materjale ja töid? 2) Kas töövõtja oleks asjaolusid arvestades saanud näha ette teistsuguse tööde tegemise järjekorra ja kas see oleks välistanud vaidlusalused tööd ja materjalikulu? 3) Kui täpselt ja ulatuslikult oleks töövõtja saanud veoauto seisukorda, tüüpi ja vanust arvestades tööd alustades leida vea põhjuse? Eksperdiarvamuse kohaselt ei olnud hageja tehtud tööd ja kasutatud materjalid probleemi kõrvaldamiseks vajalikud. Töödega parendati küll veoauto hüdraulikasüsteemi, kuid temperatuuri tõusu põhjust sellega ei kõrvaldatud. Eksperdi hinnangul saanuks termokaamerat kasutades leida kõrgeima temperatuuriga piirkonna ja alustada probleemi lahendamist sealt. Põhjuse oleks saanud leida koostu (jagaja, pump, mootor, klapp) täpsusega ning tuvastada, millises piirkonnas temperatuur kõige varem ja kõige kõrgemale tõuseb. Hageja esitas tõendina asjatundja M. Veigeli arvamuse, mille kohaselt on eksperdi järeldused ekslikud. Asjatundja leidis, et kui kõnealusel veoautol läks õli kuumaks ja jõud kadus, siis olid hageja tehtud tööd vajalikud. Asjatundja arvates ei olnud tööde tegemise järjekord oluline, sest viga võis olla kas ühes või mitmes süsteemi komponendis. Asjatundja märkis, et kui tegemist on kulunud ja lekkiva hüdrosüsteemiga veoautoga, siis võib iga puudusega osa näidata testimisel kuumust. Maakohus leidis, et asjatundja arvamus ei lükka ümber eksperdiarvamuse järeldusi. Ekspert vastas kõigile küsimusele, vastused olid selged ega olnud vastuolulised. Ekspert on arvamuse andmiseks tutvunud tsiviilasja materjalidega, samuti küsitlenud tööde tegijat ja vaadelnud vaidlusalust veoautot kohapeal. Asjatundja on küll masinaehituse insener, kellel on ilmselt olemas eriteadmised, kuid ta ei ole erapooletu asjatundja, vaid hageja valitud isik, kes on avaldanud vaidlusaluse küsimuse kohta oma subjektiivset arvamust. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus eksperdiarvamusega tõendatuks, et tööd ja materjalid, mille eest hageja kostjalt tasu nõuab, ei olnud kokkulepitud tulemuse saavutamiseks vajalikud ja et hageja saanuks kohe alguses tuvastada probleemi põhjuse ning selle kõrvaldada. Kuna kokkulepitud tulemust ei saavutatud, siis ei ole hagejal kostja vastu töövõtulepingust tulenevat tasunõuet. Maakohus asus seisukohale, et hagejal ei ole kostja vastu ka käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet, kuna ei ole tõendatud, et lepingus kokku leppimata tööd oleksid vastanud kostja tahtele või et kostja oleks need heaks kiitnud. Kostja on küll hageja esitatud arvetele alla kirjutanud, aga see ei tähenda tööde heakskiitmist, vaid üksnes arvete vastuvõtmist. Kostja ei ole töid heaks kiitnud ka kaudse tahteavalduse ega vaikimisega. Kostja on tasunõudele vastu vaielnud. Muu hulgas palus kostja esindaja, et hageja asendaks veoautole paigaldatud osad endistega. Kostja
5.septembri 2018. a vastus hagejale tõendab, et kostja ei ole töid heaks kiitnud. Seega ei ole käsundita asjaajamise eeldused täidetud. Hageja tehtud tööd võisid olla kostjale kasulikud, kuid käsundita asjaajamise mõte ei ole sundida isikule peale soovimatuid teenuseid. Maakohus leidis, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet ka alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt tuleb hinnata, kas isik, kelle esemele on teine isik õigusliku aluseta kulutusi tegi, on viimase arvel rikastunud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja veoautot remontinud ja teinud sellega seoses kulutusi. Kokkulepet vaidlusaluste tööde
tegemiseks ei olnud, seega olid need tööd tehtud õigusliku aluseta. Kuid kostja ei ole hageja arvel rikastunud. Eksperdiarvamus tõendab, et hageja tehtud tööd ja kasutatud materjalid olid vajalikud, et parandada masina hüdraulikasüsteemi ja tõsta selle efektiivsust, kuid tõendatud ei ole, et tehtud tööd oleksid veoauto väärtus suurenenud. Hageja ei ole seda asjaolu ka oma nõude alusena välja toonud ega tõendanud. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et lisaks kuumaks mineku ja jõu kaotuse probleemi otsimisele lahendas hageja jooksvalt ka muud hüdraulika puudused. Ta kooskõlastas need tööd kostjaga, tegi ära ja kostja võttis need vastu. Maakohus on ekslikult sidunud kõik tasumata tööd algse probleemiga. Maakohus on jätnud hindamata hageja esitatud tõendid, millest nähtub, et kõik tasumata tööd kooskõlastati kostjaga ja et kostja oli nõus, et hageja neid töid teeb. Kostja teadis, et kuna veoauto oli vana, siis võibki olla vaja vahetada välja mitmeid osi, enne kui peamine probleem kõrvaldatakse. Kohus hindas hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusi valesti ja järeldas ekslikult, et kostja lubas lahendada veoauto kuumaks mineku probleemi. Hageja seaduslik esindaja on vande all avaldanud, et hageja ei andnud sellist lubadust. Samuti selgitas hageja seaduslik esindaja, et PVG32 jagaja remont ja muud tööd lepiti kostjaga kokku. Kostja ise soovis jagajat remontida, kuigi hageja soovitas selle välja vahetada. Hageja on vande all avaldanud, et teine jagaja (RS210 jagaja), mille remontimist ta pakkus, ei olnud seotud kuumaks minekuga ning selle remont lepiti kostjaga eraldi kokku. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks maakohus pidas kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusi usaldusväärsemaks. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletused on vastuolulised, ta mäletas asjaolusid vaid valikuliselt. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja kirjutas arvetele alla ja see tähendab, et ta võttis tööd vastu. Lisaks tõendab tööde vastuvõtmist ka kostja 5. septembri 2018. a kiri hagejale, milles kostja avaldab, et aktsepteeris arved. Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei saavutanud töövõtulepinguga kokku lepitud tulemust ja hageja tehtud tööd ning paigaldatud materjalid ei olnud tulemuse saavutamiseks vajalikud. Ekspert leidis, et hageja remontis PVG32 ja RS210 jagajad, vahetas toruliini jämedama vastu, vahetas välja magnetpooli ja hüdraulika paagi filtri, lisas hüdraulikale õli, vahetas vintskraani suurema läbilaskevõimega kraani vastu, vahetas välja noolepikkuse vooliku ja parandas elektrivea. Pooled ei vaidle selle üle, et need tööd tehti. Kostja ei ole esitanud tasu maksmisest keeldumise vastuväidet VÕS § 110 või 111 alusel, alandanud hinda VÕS § 112 alusel ega nõudnud kahjuhüvitist VÕS § 115 lg 1 alusel. Samuti ei ole kumbki pool lepingust taganenud ega seda üles öelnud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et osutatud teenus oli puudusteta. Kostja vastuväide seisneb vaid selles, et hageja ei saavutanud kostja oodatud tulemust, kuid kostja ise ei võimaldanud hagejal viimaseid töid teha. Kostja on töö vastu võtnud, tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kostja ei või tasumisest keelduda, mistõttu tuleb tasu kostjalt VÕS § 635 lg 1 alusel välja mõista. Eksperdiarvamus on ebaõige. Ekspert ei analüüsinud seda, kas need osad, mida hageja parandas või mille ta asendas, võisid põhjustada kuumenemist ja jõu kadumist. Ekspert leidis üksnes seda, et kuna tehtud tööd viga ei parandanud, siis ei saanud need osad, mida parandati või asendati, viga põhjustada ja need tööd ei olnud vajalikud. Parandatud ja asendatud osade
puudusi ei saa enam tagantjärele hinnata. Ekspert pidanuks küsimusi täpsustama ja andma hüpoteetilise arvamuse, aga ta ei teinud seda. Eksperdiarvamuses ei ole selgitusi, kuidas ekspert järeldas, et hüdraulikapump oli kulunud ja et see oli masina kuumaks minemise ja jõu kaotuse põhjus. Ekspert järeldas, et probleem oli pumbas sellepärast, et kui pump vahetati, sai masin korda. M. Veigeli arvamuse kohaselt olid hageja tehtud töödele kulunud aeg probleemi lahendamiseks vajaliku remondiprotsessi osa. Asjatundja leidis, et arvestades veoauto vanust, võisid kõik süsteemi osad vajada remonti, et vältida kuumaksminekut. Samuti leidis asjatundja, et tööde tegemise järjekord ei olnud oluline, sest vigased võisid olla ka mitu osa. Kokkuvõttes leidis maakohus põhjendamatult, et eksperdiarvamus on kaalukam tõend kui asjatundja arvamus. Ka asjatundja on asja materjalidega tutvunud ja see, et tema arvamuse esitas hageja, ei muuda arvamust ebausaldusväärseks. Ekspert ei vastanud küsimustele, millele hageja ekspertiisi tulemusena vastust soovis. Eksperdiarvamus on ka vastuoluline. Kirjalikus arvamuses märkis ekspert, et hageja tehtud tööd ei saanud kõrvaldada masina kuumaks minekut, kuid istungil kinnitas ekspert, et kui tegemist on sisemiste leketega (mida ta ei suutnud enam tuvastada, sest masin oli korda tehtud), siis võis see kogumis põhjustada kuumaks mineku. Eksperdiarvamus ei sisalda põhjendusi, kuidas jõudis ekspert järeldusele, et tegemist oli väliste leketega, mitte sisemistega. Seega lähtus ekspert valest eeldusest, et kui hüdraulika õli läheb kuumaks ja jõud kaob sel ajal, kui kasutada puurseadet, saab tegu olla vaid kulunud hüdraulikupumba või hürdomootoriga. Eksperdi järeldus on oletuslik. Kontrollides hageja nõuet käsundita asjaajamise sätete alusel leidis maakohus ekslikult, et kui kostja arvetel näidatud töid ei tellinud, siis ei vastanud need kostja tahtele ja ta ei kiitnud neid heaks. Mõlema poole seaduslikud esindajad avaldasid vande all, et pooled kooskõlastasid kõik tööd. Kostja on arvetele alla kirjutanud. 5. septembri 2018. a kirjas avaldas kostja samuti, et aktsepteeris arveid. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude kontrollimisel leidis maakohus ekslikult, et kui hageja tegi töid, siis ei saa eeldada, et need suurendasid veoauto väärtust. Ekspert on selgitanud, et hageja tehtud tööd olid veoautole kasulikud ja vajalikud hüdraulikasüsteemi remontimiseks, töökorda seadmiseks, väliste lekete kõrvaldamiseks ja ümberehituseks ning et nende tagajärjel paranes veoauto hüdraulikasüsteemi tehniline seisukord ja efektiivsus. Arvestades hageja tehtud töid, on eluliselt usutav, et need tõstsid veoauto väärtust. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta hageja seadusliku esindaja selgitused, miks pooled leppisid kokku väliste lekete eemaldamise. Seda tehti põhjusel, et õli lekkiva masinaga ei oleks kostja tohtinud liikluses osaleda. See näitab, et hageja tehtud tööd olid kostja jaoks kasulikud.
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja arvates on maakohtu otsus seaduslik, tõendeid on piisavalt uuritud ja õigesti hinnatud Maakohus ei ole materiaalõiguse norme valesti kohaldanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Eksperdiarvamus ei ole vastuoluline ega puudulik. Ekspert on kohtuistungil selgitusi andnud, seega isegi kui arvamuses olid vasturääkivused, said need kõrvaldatud. Ekspert leidis õigesti, et hageja tehtud tööd ja materjalid ei olnud vajalikud kostja probleemi lahendamiseks, vaid need olid vajalikud masina hüdraulikasüsteemi remondiks ja efektiivsuse tõstmiseks. Termokaamerat kasutades oleks saanud leida kõrgeima temperatuuriga piirkonna ja alustada probleemi otsimist sealt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagi 937 euro 55 sendi suuruse põhivõla ja sellega seotud viivise osas rahuldamata. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 937 euro 55 sendi suuruse põhivõla, samuti 234 euro 30 sendi suuruse viivise 597 euro 17 sendi suuruselt põhivõlalt alates 7. juunist 2018 kuni 3. aprillini 2023 ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 4. aprillist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 131 euro 83 sendi suurune viivis 340 euro 38 sendi suuruselt põhivõlalt alates 30. juunist 2018 kuni 3. aprillini 2023 ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 4. aprillist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tema veoauto remontimise eest esitatud arvete tasumist või alternatiivselt remondile tehtud kulutuste hüvitamist käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.
9.Hageja õigusliku käsitluse järgi on hageja nõue kostja vastu suulisest töövõtulepingust tulenev tasunõue ja poolte vahel on vaidlus selle üle, kas see nõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud, et kostja ei ole esitanud tasu maksmisest keeldumise vastuväidet VÕS §-de 110 või 111 alusel, alandanud hinda VÕS § 112 alusel ega nõudnud kahjuhüvitist VÕS § 115 lg 1 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et kostja põhiline vastuväide on kogu menetluses olnud see, et ta ei pea hagejale kui töövõtjale maksma tasu sellepärast, et hageja ei teinud kokkulepitud tööd mõistliku aja jooksul valmis (et hageja tegi töid, mis ei olnud tulemuse saavutamiseks vajalikud), mistõttu ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks.
10.Töövõtulepingust tulenev tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisest. Kuna töövõtulepingu eesmärk on teatud tulemuse saavutamine, siis tähendab see, et hagejal kui töövõtjal on õigus nõuda tasu siis, kui ta tegi lepinguga kokkulepitud töö valmis. Eelnevast järeldub, et vaidluse lahendamisel on kesksel kohal küsimus, millises tulemuses pooled töövõtulepingus kokku leppisid. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti, et kostja tellis hagejalt eelkõige veoauto remonditeenuse, mille tulemusena pidi hageja lahendama probleemi „õli läheb kuumaks ja jõud kaob ära“. See nähtub mh poolte seaduslike esindajate vande all antud seletustest.
11.Ringkonnakohtu hinnangul tugineb hageja apellatsioonkaebuses kahele peamisele väitele. Esiteks väidab ta, et kõik tööd, mida ta veoauto parandamiseks tegi, olid vajalikud selle probleemi kõrvaldamiseks, millega kostja algselt hageja poole pöördus ning mida kostja kirjeldas kui masina kuumaks minekut ja jõu kadumist. Teiseks väidab hageja, et isegi kui kõik tööd, mida ta kostja veoautot parandades tegi, ei olnud vajalikud selleks, et kõrvaldada jõu kadumise ja kuumaksmineku probleem, oli vähemalt osa maksmata arvetel märgitud töid ka sellised, mille tegemine lepiti poolte vahel eraldi kokku.
12.Hageja esimese väite osas nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et praegusel juhul on eksperdiarvamusega tõendatud, et kõik hageja tehtud tööd ja kasutatud materjalid ei olnud vajalikud selle probleemi kõrvaldamiseks, millega kostja hageja poole pöördus ja mida ta eelkõige lahendada soovis. Ringkonnakohtu hinnangul on seejuures kesksel kohal eksperdiarvamuses toodud järeldus, et töid oleks saanud teha ka teises järjekorras, mis oleks võimaldanud probleemse osa kohe alguses (nt termokaamera abil) kindlaks teha ja seejärel asuda parandama just seda osa (eksperdiarvamus, dtl 154). Hageja esitatud asjatundja arvamus ei lükka seda järeldust ümber. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et eksperdiarvamus on puudulik ja et ekspert leidis üksnes seda, et kuna tehtud tööd viga ei parandanud, siis ei saanud
need osad, mida parandati või asendati, viga põhjustada, mistõttu need tööd ei olnud sellepärast vajalikud. Ekspert ei ole seda oma arvamuses öelnud.
13.Kostja esitatud asjatundja M. Veigel on 28. jaanuari 2022. a arvamuses (dtl 250) märkinud, et oluline on, et algse probleemi põhjus selgitati välja. Selleni jõudmiseks kulutatud töö ja aeg oli vajalik kui loomuliku remondiprotsessi osa. Asjatundja on oma 28. jaanuari 2022. a arvamuses (dtl 250) märkinud ka seda, et eeldades, et tööde teostaja on omal alal pädev, olid teostatud tööd vajalikud ja kogu remondiprotsessi vaadeldes mõistlikud. Kui ka puudavad kirjalikud faktid vahetatud osade seisukorra kohta, võime arvata arvestades seadme vanust, et need võisid vajada remonti. Seega on asjatundja ringkonnakohtu hinnangul öelnud, et hageja võis põhimõtteliselt seda probleemi, millega kostja tema poole pöördus, üritada lahendada ka nii, nagu ta seda tegi. Kuid see ei lükka ümber eksperdi järeldust, et nii, nagu hageja töid tegi, ei pruukinud viga üles leida kohe, vaid alles siis, kui kõik võimalikud veakohad olid järjest üle kontrollitud. Asjatundja arvamusest ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada, et kostja peaks maksma kõigi hageja tehtud tööde eest, kui probleemi, mille lahendamiseks kostja algselt hageja poole pöördus, oleks saanud teha kindlaks kiiremini, vältides nii kostja jaoks soovimatuid kulutusi.
14.Ringkonnakohtu arvates tuleneb eksperdiarvamusest, et hageja ei teinud kostja algselt soovitud eesmärgi saavutamisele suunatud töid nii, et see oleks taganud kostja kirjeldatud probleemi kõrvaldamise mõistliku aja jooksul ja mõistlike kuludega ning kokkuvõttes on tõendatud, et seda tulemust, milles pooled töövõtulepingut sõlmides kokku leppisid, hageja ei saavutanud. Oluline ei ole siinkohal ka see, et kui kostja oleks lasknud hagejal veoautot edasi parandada, oleks hageja lõpuks ka tegeliku vea üles leidnud ja ära parandanud. Tellijal on VÕS § 655 lg 1 esimese lause järgi õigus töövõtuleping igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Eeltoodust tuleneb, et eelduslikult on töövõtjal õigus nõuda tellijalt tasumist nende tööde eest, mis töövõtja kuni lepingu ülesütlemiseni ära teeb, kuid need peavad olema tellija eesmärgi saavutamiseks vajalikud.
15.Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on õige hageja väide, et eksperdiarvamus ei pruugi tingimata olla kaalukam tõend kui asjatundja arvamus, kuid eksperdiarvamuses esitatut ei ole praegusel juhul põhjust ka kahtluse alla seada. Maakohus ei pidanud asjatundja arvamust ebausaldusväärseks, vaid hindas mõlemat tõendit.
16.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et ekspert ei vastanud küsimustele, millele hageja ekspertiisi tulemusena vastust soovis. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ise pakkunud eksperdiks M. Meiusi ja hagejal on olnud võimalus esitada eksperdile kohtu kaudu küsimusi. Eksperdile esitatud küsimused olid asja vaidlusküsimusi arvestades ka sobivad. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud hageja etteheited eksperdiarvamusele kui tõendile.
17.Hageja teine keskne väide on, et isegi kui kõik tööd, mida ta kostja veoautot parandades tegi, ei olnud vajalikud selleks, et kõrvaldada veoauto kuumaks mineku ja jõu kadumise probleem, oli osa maksmata arvetel märgitud töid ka sellised, mille tegemine lepiti poolte vahel eraldi kokku ja mida kostja ei tellinud hagejalt selleks, et kõrvaldada veoauto jõu kadumise ja õli kuumaksmineku probleem. Seega väidab hageja, et osade tööde tegemiseks sõlmisid pooled eraldi, teistsuguste eesmärkidega töövõtulepingud ja et nende tööde eest, mida tehti eelnimetatud, eraldi sõlmitud lepingute alusel, peab kostja igal juhul maksma, kuna nende puhul saavutas hageja kokkulepitud tulemused.
18.Hageja seaduslik esindaja Kalev Kõllamets on kohtuistungil vande all selgitanud, et kostja veoautol remonditi kahte jagajat. Neist oli kuumaks mineku probleemiga seotud PVG32 jagaja (tõstuki jagaja), kuid teine remonditud jagaja, RS210 jagaja, ei olnud seotud kuumaks mineku ja tõstuki jõu kaotusega. See tuli vahetada sellepärast, et kangid olid purunenud ja õli lekkis. K. Kõllamets selgitas, et kostja tellis selle töö kindlasti eraldi, tuues masina remonti ja paludes ka selle probleemi kõrvaldada (6. juuni 2022. a kohtuistungi protokoll, lk 5-6, 00:42:12). Kostja seaduslik esindaja Andreas Muru on kohtuistungil vande all selgitanud, et on võimalik, et hageja ütles talle, et kusagilt õli lekib ja mingid osad on probleemsed (6. juuni 2022. a kohtuistungi protokoll, lk 8, 01:21:45). Ringkonnakohtu arvates on eluliselt usutav, et kostja tellis eraldi sellised tööd, mille eesmärk oli tagada, et masinast ei lekiks õli. Kostja ei ole nende tööde tellimist ka otseselt eitanud ega öelnud, et ta ei soovinud, et hageja kõrvaldaks õlilekke või et hageja kõrvaldaks lekke ainult tingimusel, et sellega lahendatakse tõstuki jõu kaotuse ja masina kuumaks mineku probleem. Seega saab ringkonnakohtu arvates lugeda tõendatuks, et lisaks kokkuleppele, mille kohaselt pidi hageja parandama eelkõige kostja veoauto kuumaks mineku ja tõstuki jõu kadumise probleemi, oli pooltel ka kokkulepe, et hageja parandab RS210 jagaja, likvideerides mh õlilekked.
19.K. Kõllametsa vande all antud seletuse kohaselt olid RS210 jagaja remonditööd ja selleks kasutatud materjalid kirjas arve nr 180788 ridadel 7, 9, 10 ja 11 (6. juuni 2022. a kohtuistungi protokoll, lk 6, 00:49:03). Arve nr 180788 (dtl 37) kohaselt on eelviidatud arveridadel märgitud tööde ja materjalide maksumus 210 + 86,04 + 115,20 + 86,4 = 497 eurot 64 senti, millele lisandub käibemaks ehk koos käibemaksuga 597 eurot 17 senti. Kuna ringkonnakohus loeb tõendatuks, et kostja tellis need tööd ja hageja tegi need valmis ning kostja ei ole väitnud, et need tööd oleksid olnud puudusega, siis tuleb eelnimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista.
20.Hageja väidab ka seda, et kostja kutsus teda eraldi parandama elektriviga, millel ei olnud samuti seost masina kuumaksmineku ega jõu kaotusega. Samuti väidab hageja, et eraldi tellitud töö oli noolepikenduse vahetus. Seega väidab hageja, et ka elektrivea parandamiseks ja noolepikenduse vahetuseks sõlmiti eraldi suulised töövõtulepingud ja hageja parandas need vead. Hageja väidetel kooskõlastas ta need tööd kostjaga, tegi ära ja kostja võttis need vastu.
21.Selle kohta on kohtuistungil andnud vande all seletusi hageja seaduslik esindaja K. Kõllamets, kes selgitas, et arve nr 180898 on seotud eraldi väljakutsega, mille eesmärk oli kõrvaldada elektriprobleem. K. Kõllametsa sõnul ei olnud see seotud veoauto kuumaks minekuga ja see töö lepiti kokku telefoni teel, kostja kutsus hageja esindaja Otepääle elektriviga parandama (6. juuni 2022. a kohtuistungi protokoll, lk 6, 00:49:03). Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et Otepääl tehtud elektritöödega olid seotud arve nr 180898 read 2–7. Hageja seaduslik esindaja selgitas vande all ka seda, et noolepikenduse vahetuse tellis kostja eraldi tööna, kuna voolik lekkis ja kui noolepikendus aktiveeriti, siis hakkas voolik kohe jooksma (6. juuni 2022. a kohtuistungi protokoll, lk 6, 00:49:03). Kostja seaduslik esindaja on nende tööde kohta vande all seletusi andes öelnud vaid seda, et ta ei mäleta noolepikenduse vahetamist ega Otepääl käimist (6. juuni 2022. a kohtuistungi protokoll, lk 8, 01:21:45). Ringkonnakohtu arvates saab poolte esindajate vande all antud seletusi ja kõnealuste vigade olemust arvestades lugeda tõendatuks, et poolte vahel olid eraldi kokkulepped ka elektrivea parandamiseks ja noolepikenduse remondiks.
22.Otepääl tehtud tööd on märgitud arve nr 180898 ridadel 2–7 ja nende maksumus on kokku 1,94 + 1,26 + 70 + 30 + 30 + 24,62 = 157 eurot 82 senti, millele lisandub käibemaks ehk koos käibemaksuga kokku 189 eurot 38 senti. Noolepikenduse vahetuse tööd on K. Kõllametsa vande alla antud seletuse kohaselt need, mis on märgitud arve nr 180898 ridadel 17–21. Nende tööde maksumus on 75 + 45 + 2,45 + 1,08 + 2,30 = 125 eurot 83 senti, millele lisandub
käibemaks ehk koos käibemaksuga 151 eurot. Kuna ringkonnakohus loeb tõendatuks, et kostja tellis need tööd ja hageja tegi need valmis ning kostja ei ole väitnud, et need tööd oleksid olnud puudusega, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka eelnimetatud summa, mis on kokku 189,38 + 151 = 340 eurot 38 senti.
23.Ringkonnakohus ei nõustu siiski hagejaga, et kuna veoauto oli vana, siis saabki lugeda, et hageja võis vahetada välja mitmeid masina osi, enne kui peamine probleem kõrvaldatakse. Eriti just vana masina puhul peab hoolas töövõtja esmalt masina üle vaatama ning kirjeldama tellijale võimalikke probleeme ja nende lahendusi, andes tellijale võimaluse otsustada, milliseid töid ta soovib tellida ja milliseid mitte, samuti selgitades, millised on vältimatult vajalikud tööd. Asjaoludest nähtuvalt hageja seda teinud ei ole.
24.Kokkuvõttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista arve nr 180788 alusel tehtud tööde eest 597 eurot 17 senti ja arve nr 180898 alusel tehtud tööde eest 340 eurot 38 senti, kokku 597,17 + 340,38 = 937 eurot 55 senti. Ülejäänud tööde osas ei ole ringkonnakohtu arvates tõendatud, et pooled oleksid sõlminud eraldi lepingu ja seega jääb hagi ülejäänud osas rahuldamata
25.Hageja nõuab kostjalt ka viivist mõlema arve järgi tasumisele kuuluvalt summalt alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. Viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise ja kolmanda lause järgi võib viivise määraks olla kas VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, või lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist, seega kohaldub VÕS § 113 lg 1 teine lause.
26.Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt ja kostja on temalt väljamõistetud summadega viivituses alates ajast, mil möödus nende tasumise tähtaeg, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka seadusjärgne viivis.
27.TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
28.Arve nr 180788 järgi tasumisele kuuluv summa on 597 eurot 17 senti ja kuna arve tasumise tähtaeg oli 6. juuni 2018, muutus eelnimetatud summa sissenõutavaks alates 7. juunist 2018. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 234 euro 30 sendi suurune viivis 597 euro 17 sendi suuruselt põhivõlalt alates 7. juunist 2018 kuni 3. aprillini 2023 ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 4. aprillist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Arve nr 180898 järgi tasumisele kuuluv summa on 340 eurot 38 senti ja selle arve tasumise tähtaeg oli 29. juuni 2018, mistõttu muutus eelnimetatud summa sissenõutavaks alates
30.juunist 2018. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisaks ka 131 euro 83 sendi suurune viivis 340 euro 38 sendi suuruselt põhivõlalt alates 30. juunist 2018 kuni 3. aprillini 2023 ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 4. aprillist 2023 kuni põhivõla tasumiseni.
29.Hageja alternatiivse õigusliku käsitluse järgi on tal kostja vastu nõue kas käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel, kuna isegi kui pooled ei leppinud kõigi tööde tegemist eraldi kokku, olid tehtud tööd kostja jaoks kasulikud.
30.VÕS § 1018 lg 1 näeb ette, et kui üks isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda
tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS § 1023 lg 1 järgi kulutuste hüvitamise nõue, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks või kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või kui asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
31.Kohtu ette toodud asjaolusid arvestades võiks hagejal olla kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise nõue juhul, kui kostja oleks asjaajamise heaks kiitnud või kui asjaajamine oleks vastanud kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.
32.TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et kui hageja soovib kostjalt kulude hüvitise väljamõistmist seepärast, et ta on kostja veoautot parandades teinud kulutusi, peab ta tõendama käsundita asjaajamise eeldused. Muu hulgas oli hageja ülesanne tõendada, et kostja on asjaajamise heaks kiitnud või et asjaajamine vastab kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, ja et hagejal oli tahe tegutseda kostja kasuks.
33.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et asjas saab lugeda tõendatuks, et kostja kiitis kõigi tööde tegemise heaks. Heakskiitu ei saa järeldada sellest, et kostja esindaja kirjutas tööde kohta esitatud arvetele alla. Arvestades asjaolusid saab arvete allkirjastamine tähendada vaid arve kättesaamise kinnitamist. 5. septembri 2018. a e-kirjas ei ole kostja avaldanud, et aktsepteeris tehtud töid, vaid on selles kirjas selgelt väljendanud, et ta soovis, et hageja oleks kõrvaldanud kuumaks mineku ja jõu kadumise probleemi, kuid hageja ei teinud seda.
34.Samuti ei ole hageja tõendanud, et remonditööde tegemine vastanuks kostja eeldatavale või tegelikule tahtele. Hageja on lähtunud eeldusest, et kui vanal veoautol mingeid osasid parandatakse või need välja vahetatakse, siis pidi see kostja eeldatavale tahtele vastama põhjusel, et hageja tehtud tööd ja vahetatud osad tegid veoautot paremaks. Hageja on seejuures viidanud ka eksperdiarvamusele, kus ekspert on öelnud, et tehtud tööd olid kostja jaoks kasulikud ja parendasid autot. See ei tähenda aga, et kostja oleks neid töid soovinud. Eriti just vana masina parandamisel ei pruugi omaniku soov olla kõiki osasid parandada või välja vahetada. Kostja huvi oli veoautot kasutada, seega saaks kostja eeldatavat tahet jaatada vaid nende tööde puhul, mis olid vältimatud ja mis takistasid veoauto kasutamist. Hageja on väitnud, et veoauto oli nii halvas korras, et ei oleks võinud isegi liikluses osaleda. Kostja on aga sellele vastu vaielnud. Seega pidanuks hageja tõendama, millised tööd olid vältimatult vajalikud. Hageja ei ole seda tõendanud.
35.Alternatiivselt leiab hageja, et tal on kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. VÕS § 1042 lg 1 näeb ette, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata.
36.Nõudes kulutuste hüvitamist alusetu rikastumise sätete alusel, oli hagejal kohustus tõendada mh seda, et kostja on hageja arvel mingis ulatuses rikastunud ja et kostja sai nendest kulutustest mingit kasu. Iseenesest on õige, et hageja tegi kostja veoautot remontides kostja veoautole kulutusi, kuid seda, millises ulatuses kostja seetõttu rikastus, pidanuks tõendama hageja. Hageja ei ole seda tõendanud. Alusetu rikastumise kulutuste kondiktsiooni reguleerivate normide mõte ei ole võimaldada teise isiku asjale kulutusi teinud isikul nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, vaid üksnes nende kulutuste hüvitamist, mida kostja oleks pidanud vältimatult ka ise tegema. Hageja ei ole tõendanud, et kõik või osa kulutusi olid sellised, et kostja pidanuks need sel ajal, kui
hageja need tegi, tingimata ka ise tegema ja et kostja tänu hageja tehtule säästis oma vältimatuid kulutusi.
37.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab hagi osaliselt, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul õige lähtuda hagi rahuldamise proportsioonist ja kuna hageja põhinõue rahuldatakse 29% ulatuses, siis tuleb 71% menetluskuludest jätta hageja ja 29% kostja kanda.
38.Kuna maakohus ei määranud hageja menetluskulusid kindlaks, siis määrab kõik menetluskulud kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (vt RKTKo 3-2-1-142-15, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.