Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-2482
Tsiviilasi
X kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 2. veebruari 2023. a otsuse peale täiteasjas nr 025/2022/4464
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. märtsi 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX, seaduslik esindaja Y, lepinguline esindaja Suido Västra esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (registrikood 14522096), esindaja kohtutäituri abi Tõnu Kala Puudutatud isik (sissenõudja) C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Evelin Lisett Ratnik ja vandeadvokaat Elmer Muna Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 7. märtsi 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-2482 muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 13. veebruaril 2023 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäitur Kaire Põltsi (kohtutäitur) 2. veebruari 2023. a otsus täiteasjas nr 025/2020/4464 ning kohustada kohtutäiturit avaldaja 29. detsembril 2022 esitatud kaebust uuesti läbi vaatama. Avalduse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus nr 025/2022/4464. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 26. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-13147. Avaldaja esitas kohtutäiturile 29. detsembril 2022 kaebuse, milles taotles võlaõigusseaduse (VÕS) § 1052 lg 1 alusel täitemenetluse lõpetamist, kuivõrd avaldaja on alaealine. Kohtutäitur jättis 2. veebruari 2023. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja hinnangul väljus kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse printsiibi raamidest, kuivõrd viitas otsuse põhjendamisel materiaalõiguslikule normile (VÕS §-le 1037). Avaldaja ei nõustu, et avaldaja oleks pidanud vastuväited esitama tsiviilasja nr 2-22-13147 menetluses. Kuna avaldaja on tsiviilkohtumenetlusteovõimetu, siis ei saanud avaldaja kohtumenetluses taotleda hagi läbi vaatamata jätmist. Seega ei saanud ta ka oma õigusi kohtumenetluses kaitsta.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja kaebusest ei nähtu, milles seisnes kohtutäituri eksimus või rikkumine avaldaja kaebuse lahendamisel. Ka on ebaõige avaldaja väide nagu oleks kohtutäitur otsust põhistanud VÕS §-ga 1037. Kohtutäitur on jätkuvalt seisukohal, et täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibist tulenevalt peab kohtutäitur täitmiseks esitatud dokumendi saamisel kontrollima vaid seda, kas see vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei saa hinnata kohtulahendi sisulist õiguspärasust. Kui sissenõudja esitab avalduse koos formaalsetele nõuetele vastava täitedokumendiga, siis on kohtutäituril kohustus täitemenetlus algatada. Praegusel juhul olid täidetud täitemenetluse algatamiseks kohustuslikud eeldused. Avaldaja seaduslikul esindajal oli võimalus esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid sissenõudja nõudele kohtumenetluses, milles täitedokument tehti.
3.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Ekslik on avaldaja väide nagu oleks kohtutäitur otsuse põhistamisel viidanud VÕS §-le 1037. Avaldaja kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et avaldaja oli kohtumenetluse ajal ja on ka täitemenetluse ajal alaealine. Kohtutäiturile täitmiseks esitatud täitedokumendi, s.o tsiviilasjas nr 2-20-13147 tehtud kohtuotsuse kohaselt on kohus võlgnevuse alaealiselt avaldajalt isiklikult välja mõistnud. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saanud kohtutäitur asuda hindama, kas kohus on alaealiselt avaldajalt õiguspäraselt võlgnevuse välja mõistnud. Seega ei saanud kohtutäitur täitemenetlust lõpetada ka põhjusel, et avaldaja on alaealine. Avaldaja osales tsiviilasjas nr 2-20-13147 seadusliku esindaja kaudu. Seejuures ei esitanud avaldaja (enda seadusliku esindaja kaudu) kohtumenetluses ühtegi väidet selle kohta, et tema vastu esitatud hagi menetlemine oleks materiaalõiguse või menetlusõiguse alusel välistatud. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 7. märtsi 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur õigesti jätnud avaldaja kaebuse rahuldamata. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saanud kohtutäitur anda hinnanguid täitedokumendi sisule ega muudele pooltevahelistele suhetele. 2 (5)
Kohtutäituril puudub võimalus täitedokumenti või sellest tuleneva nõude põhjendatust analüüsida, kuivõrd kohtutäitur ei täida seadusandlikku ega kohtuvõimu funktsiooni. Seega ei saa kohtutäitur asuda hindama, kas talle täitmiseks esitatud kõikidele vormi- ja sisunõuetele vastav täitedokument on ka tegelikkuses avaldaja suhtes kehtiv ning kas avaldaja sai kohtumenetluses oma vastuväiteid esitada või kas tal oli tsiviilkohtumenetlusteovõime. Maakohus märkis, et avaldaja võib olla valinud praegusel juhul vale õiguskaitsevahendi, kuna poolte vahel esineb materiaalõiguslik vaidlus, mida ei saa lahendada hagita menetluse raames toimuvas vaidluses kohtutäituri otsuse õiguspärasuse üle. Avaldajal võib olla õigus esitada nimetatud vaidluse lahendamiseks kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi või tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 kohane tuvastushagi. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 2. veebruari 2023. a otsus täiteasjas nr 025/2022/4464 ja kohustada kohtutäiturit avaldaja 29. detsembri 2022. a kaebust uuesti läbi vaatama. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja maakohtu järeldusega, et kohtutäitur ei saanud keelduda avaldaja suhtes täitemenetluse algatamisest. Kuivõrd avaldaja on alaealine, siis ei ole täitemenetluse aluseks olev kohtuotsus avaldaja suhtes täitedokumendiks ning kohtutäitur ei saanud selle alusel täitemenetlust alustada. Maakohus ei ole põhjendanud, miks peab avaldaja esitama täitemenetluse lõpetamiseks kohtule hagiavalduse. Avaldajal, kes asjaõiguslikult kinnisasja valdaja ei ole, ei saanud tekkida kasutuseeliseid, mille hüvitamist sissenõudjal oleks õigus nõuda. See tähendab, et avaldajal ei ole kohustust, mille täitmisest peaks kohus ta vabastama, et täitemenetlust lõpetada. Avaldaja oli alaealine kohtumenetluse ajal, mil kohus tegi vaidlusaluse täitedokumendi.
6.Kohtutäitur leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
7.Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
10.Praeguses asjas on vaidlustatud kohtutäituri 2. veebruari 2023. a otsus täiteasjas nr 025/2022/4464, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 29. detsembri 2022. a kaebuse täitemenetluse lõpetamise nõudes. Kolleegium leiab, et kohtutäitur ja maakohus on põhjendatult leidnud, et praegusel juhul olid täidetud täitemenetluse algatamise kohustuslikud eeldused. Seejuures ei saanud kohtutäitur täitemenetluse algatamisel anda hinnangut täitedokumendi sisulisele õiguspärasusele, kuivõrd see ei oleks olnud kooskõlas formaliseerituse põhimõttega. TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
11.Määruskaebusest nähtuvalt leiab avaldaja, et vaidlusalune kohtuotsus, s.o Harju Maakohtu 26. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-13147, ei ole avaldaja suhtes täitedokumendiks, kuivõrd avaldaja on alaealine. Kolleegium avaldajaga ei nõustu. 3 (5)
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 sätestab loetelu täitedokumentidest, millest tulenevaid nõudeid täitemenetluse seadustiku alusel täidetakse. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas. Asja materjalidest nähtuvalt mõisteti Harju Maakohtu 26. mai 2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-13147 mh avaldajalt sissenõudja kasuks välja rahaline hüvitis. Vaidlus puudub, et viidatud kohtuotsus on jõustunud. Seega on praegusel juhul olemas avaldaja suhtes jõustunud kohtuotsus, mis on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 2 mõttes. Seejuures ei näe täitemenetluse seadustik ette alust jätta täitemenetlus algatamata isiku suhtes, kes on alaealine. See tähendab, et täitemenetluse seadustikust ei tulene välistust alaealise võlgniku suhtes täitemenetluse läbiviimise osas.
12.Määruskaebuse väidetest võib aru saada, et avaldaja hinnangul tulnuks maakohtul kaebuse lahendamisel hinnata ka vaidlusaluse täitedokumendi sisulist õiguspärasust. Kolleegium ei nõustu ka selle avaldaja väitega. Avaldaja on esitanud TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Maakohus põhjendas, miks ei puuduta kaebus kohtutäituri tegevust. TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või sellest keeldumisel. Kaebuse alusel on kohtul võimalik anda hinnang kohtutäituri tegevuse seaduslikkusele (vt nt Riigikohtu 15. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 14). Seega sai maakohus avaldaja kaebust lahendades hinnata vaid seda, kas kohtutäitur eksis või rikkus 2. veebruari 2023. a otsuse tegemisel seaduses sätestatud nõudeid. Maakohus ei tuvastanud ja kolleegium nõustub sellega, et kohtutäitur ei rikkunud 2. veebruari 2023. a otsuse tegemisel seaduses sätestatud nõudeid.
13.Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldaja on kaebuses esitanud materiaalõiguslikke vastuväiteid vaidlusaluse täitedokumendi sundtäidetavusele, mistõttu ei ole TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebus kohtutäituri otsuse peale kohane õiguskaitsevahend. Ka määruskaebuses tugineb avaldaja sellele, et lastelt ei saanud kinnisasja kasutuseeliste hüvitamist nõuda. Tegemist ei ole olukorraga, kus kohtutäitur on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti alustanud (vt ka Riigikohtu 17. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 11.2). Kohtutäiturile on esitatud sissenõudja avaldus täitemenetluse algatamiseks ning TMS § 2 lg 1 p 1 alusel täitmisele kuuluv jõustunud kohtuotsus. Seega puudusid antud juhul seaduses sätestatud põhjused täitemenetluse algatamata jätmiseks ning kohtutäitur oli kohustatud selle algatama. Eelnevast tulenevalt oli sissenõudjal õigus esitada TMS § 2 lg 1 p 1 ja § 23 lg 1 alusel kohtutäiturile täitmisavaldus maakohtu otsuse täitmiseks. Täitmisavaldusele lisatud kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt on avaldajalt kui kostjalt koos teiste kostjatega solidaarselt sissenõudja kasuks välja mõistetud kasutuseelised 13 673 eurot ja viivis seaduses sätestatud määras. Avaldaja viide Riigikohtu 16. juuni 2020. a määrusele tsiviilasjas nr 2-08-1069/311 on asjakohatu, sest avaldaja isik on täitedokumendis identifitseeritav ning kohtuotsuse resolutsioonist nähtuvad selle täitmise üldised parameetrid (TsMS § 442 lg 5).
14.TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotus
15.Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi avaldaja on palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude jaotuse kohta sisulisi väiteid esitanud. Avaldaja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus jättis kaebuse rahuldamata.
16.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 172 lg 10 ja § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. 4 (5)
17.Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
18.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.