Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu väljamõistmise nõudes. 22.03.2023 esitas hageja kohtule avalduse menetlusest loobumiseks. Hageja märgib, et kuna hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist täidetud, loobub ta esitatud nõuetest ja taotleb menetluse lõpetamist. Käesoleva taotluse esitamisel on kostjal hagejale veel tasumata võlgnevus summas 340 eurot, millest 20 eurot on menetluskulu TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 alusel, 100 eurot on riigilõiv ning hageja esinduskulud summas 220 eurot. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. Kohus toimetas loobumisavalduse kätte kostjale. Kostja esitas avalduse suhtes seisukoha 27.03.2023, milles märgib, et tal puuduvad vastuväited hagist loobumise osas, kuid ta vaidleb vastu hageja menetluskulude hüvitamisele avaldusele, leides, et menetluskulude kostja kanda jätmiseks puudub alus ning need tuleb jätta hageja kanda. Kostja leiab, et antud menetluses on leidnud tõendamist, et kostjal puuduvad õigussuhted hagejaga ja hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses oma 10.01.2023 vastuväites selgitanud, et tal puudub võlgnevus ja võlasuhe hagejaga ning ta ei olnud nimetatud sõidukite omanik või valdaja hagi esemeks olevate leppetrahvide tegemise ajal. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud rahaline nõue kostja vastu. Kostja ei ole hageja nõuet tunnistanud ja on sellele oma 03.03.2023 vastuses selgelt ning ühemõtteliselt vastu vaielnud. Kostja ei ole ka hagi pärast selle esitamist rahuldanud. Hagi rahuldamisega oleks tegemist olukorras, kus kostja oleks tasunud hagejale 105 eurot, mida kostja aga teinud ei ole. Hageja esitatud maksekorraldused, millega kolmas isik on teostanud hagejale kolm makset, ei anna alust järeldada, et kostja oleks hagi rahuldanud. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda ja on esitanud kostja menetluskulude nimekirja. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et loobumisavaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus lõpetamisele. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on esitanud kohtule maksekorraldused, mille kohaselt on kolmas isik tasunud hagejale kokku 90 eurot, so leppetrahvid. VÕS (võlaõigusseadus) § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt

või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Maksekorraldustel (dtl 128-130) märgitud viitenumbrid kattuvad leppetrahvinõuetel märgitud viitenumbritega (dtl 27, 35, 44). Kohus on seisukohal, et nimetatu alusel võib asuda seisukohale, et kolmas isik on tasunud kostja kohustuse hageja ees kostja nimel. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on kostja rahuldanud hagi pärast hagi esitamist, mistõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust kalduda kõrvale TsMS § 168 lg 5 sätestatud reeglist ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on esile toonud, et kostja on juba maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites teatanud, et tal puudub võlgnevus ja võlasuhe hagejaga ning ta ei olnud nimetatud sõidukite omanik või valdaja hagi esemeks olevate leppetrahvide tegemise ajal. Riigikohus on 26.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto vastutava kasutaja kontrolli all ja vastaspoolel on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt selle kohta lähemalt Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Seega tulnuks kostjal vastutusest vabanemiseks tõendada, et sõiduk ei kuulunud leppetrahvide väljastamise ajal talle. Kostja seda enne hagi esitamist teinud ei ole. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja väide, et kostjal tekkisid õigusabikulud tema enda tegevusetuse tõttu. Kostja oleks saanud mõistlikult vältida tema vastu hagi esitamist ja menetluskulude tekkimist, kui oleks edastanud leppetrahvide tegemise ajal sõiduki omaniku või kasutaja andmed maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites või hageja 12.01.2023 e-kirjale (dtl 88) vastates. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites üksnes märkinud, et tema ei olnud sõidukite omanik või valdaja leppetrahvide väljastamise ajal, sõiduki omaniku või kasutaja andmeid ta hagejale avaldanud ei ole. Kohus leiab, et kostjale on antud võimalus hagimenetlust enda kui väidetava vale kostja suhtes vältida, kuid kostja ei ole seda kasutanud. Kohtu hinnangul on hageja teinud kõik endast oleneva, et hagi saaks esitatud õige kostja vastu, saates sh kostjale 12.01.2023 e-kirja (dtl 88), milles selgitas, et kostjal tuleb tõendada asjaolu, et sõiduk ei kuulunud talle või et ta ei olnud sõiduki vastutav kasutaja. Seega ei nõustu kohus kostja etteheidetega, et hageja ei ole mistahes mõistlike jõupingutusi hagi aluseks olevate asjaolude, sh õige kostja andmete tuvastamiseks teinud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub kostjalt välja mõista pool riigilõivust summas 82,50 eurot ning tekkinud menetluskulud 240 eurot. TsMS § 138 lg 2 ning TsMS § 139 lg 2 lähtuvalt on täies ulatuses põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ja pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o kokku 82,50 eurot (65 + 17,50). Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 110 eurot alljärgnevas koosseisus: vastuväitega tutvumine, hagiavalduse ja lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ja riigilõivu tasumine – 2 h. Kohus leiab, et õigusabi osutamisele tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on olnud põhjendatud. Lisaks on põhjendatud TsMS § 172 lg 9 ja 4842 alusel menetluskulu 20 eurot, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Õigusabi on osutatud hinnaga, mis vastab asja keerukusele ja esindaja kvalifikatsioonile. Seega hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 322,50 eurot (82,50 + 220 + 20). TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 järgi hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot riigilõivu ja hagi esitamiselt täiendavalt 35 eurot riigilõivu. TsMS § 150 lg 2 p 2 ja TsMS § 150 lg 3 alusel tuleb hagejale tagastada riigilõiv summas 17,50 eurot. Vastavalt hageja soovile tagastatakse riigilõiv hageja arvele, märkides selgitusse „Tsiviilasi 2-22-139659, riigilõivu osaline tagastamine“, kasutades viitenumbrit 4421643. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2023 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 31.03.2023 kohtumäärus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.