Ühinguõigus

Kohtumääruse põhjendused Vastavalt äriregistri seaduse (edaspidi ÄRS) § 58 lg 1 p 2 võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise, kui selle juhatuse koosseis ei vasta seaduse nõuetele. ÄRS § 58 lg 2 kohaselt kohus võib sundlõpetamise otsustada, kui registripidaja määratud tähtaja jooksul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi kõrvaldatud. See tähtaeg ei või lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul olla lühem kui kuus kuud, punktis 3 nimetatud juhul lühem kui üks kuu ja punktis 4 nimetatud juhul lühem kui kolm kuud. Äriseadustiku (ÄS) § 201 kohaselt osaühing lõpetatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 39 sätestatud alustel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 7 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega sundlõpetamise kohta. ÄS § 203 lg 1 p 2 lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud. ÄS § 203 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Puudutatud isiku juhatuse liige A H valiti juhatusse 21.09.2017. Kehtiva põhikirja p 3.6 kohaselt valitakse osaühingu juhatus üheks aastaks ning juhatuse liikmete arv on 1. Registripidajale ei ole esitatud ühingu osaniku otsust juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks. Registripidaja on 22.02.2022 määrusega andnud puudutatud isikule tähtaja 6 kuud juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks. Puudutatud isik tähtaja jooksul oma juhatuse koosseisu vastavusse seaduse nõuetega ei viinud. Samuti ei ole puudutatud isik viinud oma juhatuse koosseisu vastavusse seaduse nõuetega pärast käesoleva tsiviilasja materjalide saamist. Kohus leiab, et puudutatud isiku juhatuse koosseis ei vasta seaduse nõuetele ja puudutatud isik kuulub sundlõpetamisele ÄRS § 58 lg 1 p 2 ja lg 2 ning ÄS § 203 lg 1 p 2 alusel. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isik ega tema osanik ei ole kohtule teatanud likvideerimismenetluse läbiviimise soovist. TsMS § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub, ei ole võimalik likvideerijat määrata. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist ei ole algatatud puudutatud isiku pankrotimenetlust ning puudutatud isik ei ole menetlusosaliseks üheski menetluses olevas kohtumenetluses. Kinnistusraamatust nähtuvalt kinnisvara puudub. Seetõttu tuleb äriühing sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist. Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 367 lg 2 sätestab, et kui aktsiaselts lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.