2-20-9843/95 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Hageja nõuab kostjalt üüri 3600 eurot, kõrvalkulude 31,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1080 eurot, kahjuhüvitise 3545,79 eurot ja sissenõudmiskulude 296 eurot tasumist. Lisaks nõuab hageja kostjalt rahuldatud põhinõuete summadelt alates 02.07.2020 viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kehtivas määras. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaolude ja väidetega. Pooled sõlmisid 30.11.2018 tähtajatu üürilepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse eluruumi asukohaga xxx koos selles oleva sisustusega. Kostja sai eluruumi valduse 30.11.2018. Eluruum ja selles asuv sisustus olid valduse ülemineku hetkel väga heas seisukorras. Pooled leppisid 30.11.2018 üürilepingus kokku, et kostja kohustus hagejale tasuma iga kuu 10. päevaks üüri 450 eurot ja kandma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Pooled leppisid kokku, et üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustus tekkis alates 01.12.2018. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub kommunaalkulud vastavalt esitatud arvele otse korteriühistule. Pooled leppisid kokku viivisemääras 0,1% päevas. Kostja tasus üürilepingust tulenevate nõuete katteks tagatisraha 450 eurot. Kostja asus täitma kohustusi valikuliselt ja osaliselt. Kostja jäi üüri ja kommunaalmaksete tasumisega viivitusse. Kostja põhjendas üüri maksmata jätmist erinevate vabandustega ja lubas hagejale järjepidevalt, et likvideerib võla. Kostja asus ühel hetkel võlgnevuse olemasolu eitama. Kostja pidi ajavahemiku 01.12.2018 kuni 10.01.2020 (14 kuud) tasuma üüri kokku 6300 eurot. Kostja on tasunud üüri 2550 eurot. Hageja tasunud üüri ajavahemiku 01.12.2018 kuni 10.04.2019 (5 kuud) tervikuna ning ajavahemiku 11.04.2019 kuni 10.05.2019 eest 300 eurot. Kostja on jätnud tasumata üüri 150 eurot ajavahemiku 11.04.2019 kuni 10.05.2019 (1 kuu) eest ja üüri 3450 eurot 11.05.2019 kuni 10.01.2020 (8 kuud). Kostja on jätnud tasumata kommunaalkulud 489,08 eurot. Kostja on tasunud remondifondi makseid. Hageja tasaarvestab kommunaalkulude 489,08 eurot tasumise nõude kostja tasutud remondifondi maksete 457,80 eurot tasumise nõudega, mille järgselt on kostja kõrvalkulude võlgnevuse suuruseks 31,28 eurot. Kostjal on kohustus tasuda hagejale tasumata üürilt ja kõrvalkuludelt arvestatud viivise 1080 eurot tasumist ajavahemiku 11.05.2019 kuni 01.07.2020 eest. Pooled lõpetasid üürilepingu kokkuleppel. Hageja sai eluruumi valduse tagasi 20.01.2020. Kostja ei andnud valdus üle isiklikult, vaid jättis võtme postkasti. Eluruum ja selle sisustus olid hageja valdusse võtmise seisuga rikutud ning tugevasti määrdunud ja kahjustatud. Eluruumi kahjustused elutoas olid järgmised: rulookardinad on soditud ja lõhutud (ei saa osaliselt neid funktsionaalselt kasutada, st kinni ja lahti teha), tapeet on määrdunud ja osaliselt katki, seinas on väiksem auk; diivan haiseb uriini ja puhastusaine järgi ning diivanis on augud ja vedrud on lahti ning vedrude kinnitused katki ning diivan on soditud, üks seljatoe padi on puudu, teised neli patja määrdunud ja rikutud, diivanilaua servad on kriibitud, lagi ja ka põrand on määrdunud. Eluruumi kahjustused esikus olid järgmised: kummuti ühest jalast on tükke eemaldatud, tapeet oli kahjustatud-rebitud soditud ja 2 (12)

3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja põhjendab vastuväiteid hagile järgmiselt. Kostja ei nõustu üüri tasumise nõudega. Üürilepingu ja selle sõlmimisele eelnevate läbirääkimiste järgi tasuti üüri sularahas kokkulepitud kuupäevadel. Hageja ei elanud Tallinnas, mistõttu lepiti üüri tasumise ajas ja kohas eraldi kokku. Üür anti sularahas üle järgmiselt: mitmel kuul xxx maja ees, xxx parkla värava ees 16. või 17. oktoobril tunnistaja T O juuresolekul, erinevatel kuudel kahel korral hageja töökoha ees xxx tunnistaja T O juuresolekul, mitmel korral hageja kontori juures xxx ees (sh kahel korral tunnistaja T O juuresolekul). Kohtumisi kinnitavad GPS-i järgsed asukohaandmed. Hageja ei ole üüritulu mittesaamist tõendanud. Kostja on kahel korral tasunud üüri pangaülekandega, kui pooltel ei olnud võimalik kohtuda. Hageja on palunud kostjal märkida ülekande selgituseks „võlg“, kuigi võlga ei olnud sellel hetkel. Korter anti kostjale üle 20.01.2020, kui korteri üleandmisakt anti üle 13.02.2020. Üleandmisakt hilines 24 päeva. Üleandmisaktil on vaid ühepoolne allkiri. Kostja ei nõustunud hageja hilinenud aktis väljatooduga. Üürilepingu sõlmimisel ei koostatud vara üleandmise akti ja määratud korteri seisukorda. Kostja on kinnitanud, et korter vastab lepingu lõppedes samale seisukorrale, milles see oli lepingu sõlmimise, välja arvatud väikese magamistoa tapeet, millel on laste joonistused. Kostja ei ole korterist ära viinud hagejale kuuluvaid asju. Korterisse jäeti köögimööbliga kokku sobiv uus raamaturiiul elutuppa ja vannituppa uus riiul koos valgustusega. Lepingu kohaselt tegeles vajalike elektritöödega korteris hageja. Kostja ei tegelenud korteris elektritöödega. Probleemide korral kutsuti välja hagejapoolne elektrik. Töömees on puurinud suure magamistoa seina kaks väikest auku, paigaldanud betoonitüüblid ja kaks väikest silmale nähtamatut kruvi. Lepingu sõlmimisel lepiti kokku, et laste ohutuse ja heaolu huvides võib kostja vajadusel riiuleid või suuremaid kappe seina külge kinnitada. Seda kinnitab ka hageja esitatud läbirääkimiste väljavõte. Töömees paigaldas vannituppa uue riiuli, mis muutis vannitoa otstarbekamaks. Kostja jättis riiuli sinna, sest see on paigaldatud elamise parendamise eesmärgiga ning kuulub edaspidi justkui korteri juurde. Üürileping öeldi üles ebaseaduslikult. Kostjal oli seadusest tulenev õigus peale lepingu lõppemist sees elada kolm kuud. Hageja lõpetas lepingu ühekuulise etteteatamise tähtajaga, mis tekitas kostjale varalist -ja emotsionaalset kahju. Hageja kahju tekitamist ei tunnista. Kostja kahju kompenseerimist ei nõua. Kostja on tasunud remondifondi makseid 457,80 eurot. Kostjal puudus kohustus remondifondi makseid tasuda ja tal on õigus nõuda hagejalt maksete tagastamist. Kostja ei nõua hagejalt intressi tasumist. Kostja nõustub hageja kommunaalkulude 489,08 eurot tasumise nõude tasaarvestamisega kostja tehtud remondifondi maksete 457,80 eurot tagastamise nõudega. Kostja nõustub tasuma kommunaalkulude tasaarvestuse katteks 31,28 eurot. Kostja saatis hagejale vastavasisulise kirja 13.02.2020 kell 14:41. Kostjal oli soov tasuda 2019.a detsembri üür kahes osas. Kostja tasus esimese osa 300 eurot 16.12.2020. Ülejäänud summa pidi laekuma ülekandega lähipäevil. Kostjal juhtus õnnetus telefoni ja kaotatud 3 (12)

pangakaardiga ning makse hilines. Hagejalt ei tulnud enam vastutulelikust. Hageja nõudis ühepoolset lepingu muudatust ja tagatisraha suurendamist mitmekordselt. Kostja ei olnud antud ettepanekuga nõus ning üürileandja lõpetas üürilepingu ühekuulise etteteatamise tähtajaga ühepoolselt. Pooled suhtlesid üürilepingu kestel sõbralikult ja naljatades, neil ei olnud probleeme. Kostja ei osanud ette näha hageja suhtumise muutumist kostjasse. Hageja tekitas kostjale üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemisega emotsionaalset ja finantsilist kahjumit. Seda arvestades esitas kostja hagejale palve tasumata 2019.a detsembri üür 150 eurot ja 01.01.2020 kuni 20.01.2020 eest tasumisele kuuluv üür tasaarvestada tagatisraha arvel. Kostja ei nõudnud lepingu varem lõpetamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja esitas hagejale enne väljakolimist fotod korterist ja korteri üleandmisel tehtud video. Kostja võtab omaks väikese magamistoa laste tekitatud tapeedi kahjustuse. Kostjal oli üürilepingu kestel raskeid hetki, kus kommunaalmaksete tasumine viibis. Kommunaalarvetest nähtuvalt sai kõik hüvitatud ja jooksev võlg korraga tasutud. Kostja on nelja lapsega üksikvanem, kelle üks laps on puudega. Poolte konfliktid tekkisid siis, kui hagejale võis saada selgeks, et kostjaga viibib koos tema uus elukaaslane. Kokkuleppe kohaselt andis hageja kostjale korteri üürile vananenud ja kehvas tehnilises seisus pesumasinaga, mille asenduskohustus kokkuleppe järgi lasus hagejal selle kasutuskõlblikuks muutumisel. Pesumasin muutus kasutuskõlbmatuks. Hageja keeldus mitme palve peale uut pesumasinat ostmast. Kostja ostis pesumasina omal kulul. Kostja pakkus korduvalt lepingu lõppemise eelselt uue pesumasina korterisse jätmist. Hageja keeldus pesumasinast. Kostja oli nõus jätma pesumasina korterisse hageja soovil kasvõi pandiõiguse sooviga, kuigi pesumasina asenduskohustus lasus siiski üürileandjal endal. Hageja teatas 5. jaanuaril, et tema ei vaja pesumasinat ja soovib tagasi enda vana utiliseeritud masinat. Hagejale sai üürilepingu lõppedes toodud lepingut sõlmides omatud samaväärses seisus pesumasin. Kostja edastas 04. jaanuaril hagejale fotod korteri seisukorrast. Kostja tegi 19. jaanuaril korterist fotod enne võtmete üleandmist ja korteri koristamist. Kui kostja sai korteri valduse, oli korter koristamata. Kostja andis hagejale korteri üle koristatult, sh teostati pehmele mööblile tekstiilipesuriga puhastus. Kostja ei saanud anda korterit üle isiklikult. Kostja teatas varasemalt, et viibib Tallinnast eemal töökohustusi täitmas ning ei ole suuteline füüsiliselt kohal olema enne kella 18.00. Hageja ei soovinud arvestada kostja võimalustega ning nõudis võtmete ja korteri üleandmist talle sobival ajal. Korteri võtmed anti üle jättes need postkasti. Tegevus on videosalvestatud. Hagejalt sai tihti palutud jääda rahulikuks ja viisakaks. Hageja seda ei soovinud, oli ründav ja solvav. Hageja ei teatanud, et korteri üleandmisele lisandub kolmas isik, kes on hageja isiklik tuttav. Kostja ei nõustu hageja esitatud väidetega korteri seisukorra kirjelduse osas korteri üleandmise hetkel. Kostja ei eira hagejat. Kostja vastab kirjadele viisakalt. Kostja on keeldunud vastamast solvangutele. Viimane kontakt hageja esindajaga oli jaanuari lõpus või veebruaris telefoni teel. Esitatud sai küsimus, mille põhjal väidetav juba tasutud üüri väljanõudmine aset leiab ja milliste tõendite alusel ei ole juba tasutud üür tasutud. Hageja esindaja sõnul on tõendiks vaid hageja sõnad. Hageja püüdis korterisse siseneda ilma mõistliku etteteatamiseta, ähvardades. Hageja ei olnud nõus kokkulepetega pakutud kuupäevadega tulla korteriga tutvuma. Paluti korterisse mitte siseneda, kui lapsed on üksi kodus. Lapsed kartsid. Hageja ei olnud koostööaldis pakutud kuupäevadega korteriga tutvumiseks. Lastele oli kolimine raske ja nende heaolu kaitseks saigi pakutud aegu üürileandjal korteriga tutvumiseks, mil lapsi korteris ei ole. Hageja keeldus. Lubas ukse maha murda, terroriseeris. Lapsed olid hirmul ja see mõjus nende psüühikale halvasti. Kostja kolis välja ja andis loa leping lõpetada ennetähtaegselt pere ja laste kaitseks. Hagejale sai tasutud lepingu sõlmimise päeval tagatisraha 450 eurot. Mitmel korral sai küsitud tagatisraha hoiustamise ja selle intressi osas. Hageja keeldus vastust andmast. Palutud sai üürileandjalt korteri seisukorra akti. Hageja vastus oli: „Oled sa allkirjastanud mõne akti, et seda nõuad?“ Korteri seisukorra akti ei eksisteeri. Hageja nõudis 10.01.2020, et kohtumine toimub ja üür tasutakse sularahas. Sularahas tasumisest keelduti arvestades tekkinud konflikte. 11.03.2020 esitatud võlanõudele ja hagihoiatusele sai vastatud ning nendega mitte nõustutud. Kostja on üüri tasunud ja peab hageja nõuet juba tasutud üüri väljapressimiseks. Vestlus toimus hageja esindajaga telefoni teel (I kd, tl-d 97-100). II.

ei vaidle lepingu sõlmimise asjaolu üle. Seetõttu ei vaja asjaolu tõendamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus leiab, et üürilepingu tingimuste sõnastus on tõendatud 30.11.2018 üürilepingu dokumendiga (I kd, tl-d 12-18). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et lepingu sõlmimise ajal oli kostja nimeks xxx ja kostja uus nimi on A K. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja andis kostjale eluruumi valduse 30.11.2018. Pooled ei vaidle valduse üleandmise ja selle toimumise aja üle. Seetõttu ei vaja asjaolu tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooled leppisid kokku üüritasu suuruses 450 eurot kuus. 30.11.2018 üürilepingu punkt 3.1 on sõnastatud järgmiselt: „3.1. Üürnik kohustub tasuma Üürileandjale Eluruumi ja Sisustuse kasutamise eest üüri summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot kuus (edaspidi nimetatud Üür)“ (I kd, tl 12, p 3.1). Kohus leiab, et üürilepingu dokumendiga on tõendatud poolte kokkulepe, mille kohaselt on üüritasu suuruseks 450 eurot kuus. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled on kokku leppinud üüri tasumise kohustuse täitmise viisis, milleks on üüri tasumine sularahas. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Lepingutingimuse sõnastus on tõendatud 30.11.2018 üürilepingu dokumendiga. 30.11.2018 üürilepingu punkt 3.7 on sõnastatud järgmiselt: „3.7. Üürnik tasub Üüri sularahas Üürileandjale kui ei lepita kokku teisiti“ (I kd, tl 13, p 3.7). Kohus on seisukohal, et lepingutingimuse kohaselt ei ole pooled välistanud üüri tasumist muul viisil, kui pooled teistsuguses üüri tasumise viisis kokku lepivad. Pooled on välja toonud, et kostja on tasunud üüri ka ülekandega hageja osundatud pangakontole. Pooled ei ole lugenud ülekandega üüri tasumist mittekohaseks täitmiseks.

Kostja väidab, et ta on 2019.a mais, juunis, juulis ja augustis tasunud hagejale sularahas 450 eurot igas kuus. Kostja vande all antud seletustest ei nähtu teave üüri tasumise kohta 2019.a mais, juunis, juulis ja augustis (II kd, tl-d 154-157). Suhtlusrakenduse väljavõtetest ei nähtu teave üüri tasumise kohta 2019.a mais, juunis, juulis ja augustis (II kd, tl-d 4-23). Kohus on seisukohal, et T O 27.08.2020 kirjas sisalduv kinnitus hageja ja kostja kohtumiste kohta on üldsõnaline („[---] olnud kohtumised jne ka neil kuudel, millel väidetavalt hageja ei ole üürimakseid saanud [---]“ I kd, tl 123)). Dokumentaalne tõend saab asjaolusid usutavalt tõendada eelkõige siis, kui dokument sisaldab asjaolude kirjeldust, mille detailsusastet arvestades saab asjaolude esinemist pidada usutavaks. T O kiri ei sisalda asjaolude kirjeldust, mille esinemist oleks võimalik kontrollida, samuti ei ole asjaolude kirjeldus piisavalt üksikasjalik, et asjaolude esinemist pidada usaldusväärseks. Seega ei sisalda T O 27.08.2020 allkirjastatud kiri teavet üüri tasumise kohta 2019.a mais, samuti 2019.a veebruaris, juunis, juulis, augustis ning 2020.a jaanuaris ega tõenda kostja vastuväiteid (I kd, tl-d 123-124). Kostja väidab, et ta on 2019.a septembris ja oktoobris tasunud hagejale sularahas 450 eurot kummaski kuus. Kostja ei ole vande all kirjeldanud 2019.a septembri ja oktoobri üüri tasumist ning kostja antud seletustest ei nähtu teave üüri tasumise kohta 2019.a septembris ja oktoobris (II kd, tl-d 154-157). Kostja on esitanud suhtlusrakenduse väljavõtted, millest nähtub hageja ja kostja suhtlus 2019.a septembris ja oktoobris ning kohtumiste kokku leppimine üüri tasumiseks (II kd, tl-d 4-6). Hageja on vaidlustanud tõendi usaldusväärsuse. Kohus leiab, et hageja ei ole eitanud pooltevahelise suhtluse toimumist suhtlemisrakenduse vahendusel. Kohtu hinnangul oli hagejal võimalik tõendites sisalduv teave ümber lükata omalt poolt suhtlusrakenduse väljavõtte esitamisega, kui hageja pidas kostja esitatud väljavõtet ebausaldusväärseks. Hageja seda teinud ei ole. Kohus arvestab tõendi hindamisel muuhulgas seda, et hageja ei ole esitanud enne 2019.a detsembrit kostjale etteheiteid üüri tasumise kohustuse täitmisel. Kohus loeb eeltoodut arvestades tõendatuks kostja väite, mille kohaselt on ta tasunud 2019.a septembris ja oktoobris tasunud hagejale sularahas 450 eurot kummaski kuus. Kostja väidab, et ta on hagejale tasunud 2019.a detsembris sularahas 300 eurot. T O pangakonto väljavõtte kohaselt on tema kontolt 16.12.2019 välja võetud 300 eurot (I kd, tl 121). Kostja on andnud vande all seletuse, mille kohaselt tasus kostja 2019.a detsembris hagejale 300 eurot T O pangakontolt võetud raha arvel (II kd, tl-d 155, 157). Google Maps’i väljavõttest nähtuvalt on kostja viibinud 16.12.2019 Tallinnas aadressil xxx (I kd, tl 104). Kohtu hinnangul on 300 euro hagejale tasumine tõendatud T O pangakonto väljavõtte, kostja vande all antud seletusega ja Google Maps’i väljavõttega kostja viibimiskoha kohta. Kostja väide on kooskõlas hagi aluses välja toodud asjaoludega, mille kohaselt on kostja maksnud hagejale 16.12.2019 300 eurot. Kostja poolt 2019.a detsembris 300 euro tasumine ei tõenda kostja poolt üüri tasumist suuremas ulatuses, kui hageja on hagi aluses välja toonud. Kostja ei ole väitnud, et ta on tasunud 2019.a detsembris hagejale täiendavalt 150 eurot ja 2020.a jaanuaris 300 eurot. Poolte vahel puudub asjaolu üle vaidlus ning seetõttu ei vaja asjaolu tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et kostja on üürilepingu alusel tasunud hagejale üüri järgmiselt: 2018.a detsembris 450 eurot, 2019.a jaanuaris 450 eurot, 2019. märtsis 450 eurot, 2019. aprillis 450 eurot, 2019.a septembris 450 eurot, 2019.a oktoobris 450 eurot, 2019.a novembris 450 eurot ja 2019.a detsembris 300 eurot. Kostja on seega tasunud üüri kokku 3450 eurot. Seega on ajavahemiku 2019.a detsember kuni 2020.a jaanuar eest tasumisele kuulunud üüri 6150 eurot tasumise kohustus täidetud 3450 euro ulatuses. Hageja tahe on olnud lugeda kostja tasutud raha arvel täidetuks üüri tasumise kohustused vastavalt nende sissenõutavaks muutumise järjekorrale (VÕS § 88 lg 6 p 1). Seega on tasumata 2019.a juuli üür 150 eurot, 2019.a augusti üür 450 eurot, 2019.a septembri üür 450 eurot, 2019.a oktoobri üür 450 eurot, 2019.a novembri üür 450 eurot, 2019.a detsembri üür 450 eurot ja 2020.a jaanuari üür 300 eurot, kokku 2700 eurot.

8.Hageja nõuab kostjalt üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivise 1080 eurot tasumist (I kd, tl-d 1, 3-4, p 1.9). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 30.11.2018 üürilepingu punkt 8.1 sisaldab järgmises sõnastuses poolte kokkulepet: „8.1. Kui Üürnik viivitab Lepingujärgsete maksete tasumisega, on Üürileandjal õigus nõuda Üürnikult viivist 0,1 % õigeaegselt tasumata summadest iga viivitatud päeva eest“ (I kd, tl 17, p 8.1). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 30.11.2018 üürilepingu punkti 8.1 alusel üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on üüri tasumise kohustust täitnud täiendavalt 900 euro ulatuses 2019.a septembris ja oktoobris ning tasumata on 2019.a juuli üür 150 eurot, 2019.a augusti üür 450 eurot, 2019.a septembri üür 450 eurot, 2019.a oktoobri üür 450 eurot, 2019.a novembri üür 450 eurot, 2019.a detsembri üür 450 eurot ja 2020.a jaanuari üür 300 eurot. Kohus võtab eeltoodut arvesse hageja viivisenõude põhjendatuse hindamisel. Hageja nõuab kostjalt 2019.a mai üüri 150 eurot tasumisega ajavahemikus 11.05.2019 kuni 01.07.2020 viivitamise eest viivist 62,55 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda viivise tasumist kuni 2019.a septembrini, kui kostja tasus hagejale 450 eurot. Pooled ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub üüri tasumine muul ajal kui üürilepingus kokkulepitud tähtpäeval. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt üüri 150 eurot tasumisega viivitamise eest viivist ajavahemikus 11.05.2019 kuni 10.09.2019 (123 päeva), millele vastab viivis 18,45 eurot. Hageja nõuab kostjalt 2019.a juuni üüri 450 eurot tasumisega ajavahemikus 11.06.2019 kuni 01.07.2020 viivitamise eest viivist 173,70 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda viivise tasumist kuni 2019.a oktoobrini, kui kostja tasus hagejale 450 eurot. Kostja on avaldanud, et ta tasus üüri 16. või 17. oktoobril. Hageja ei ole tõendanud teistsugust tasumise aega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt üüri 450 eurot tasumisega viivitamise eest viivist ajavahemikus 11.06.2019 kuni 16.10.2019 (128 päeva), millele vastab viivis 57,60 eurot. 7 (12)

9.VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Pooled ei koostanud eluruumi kostjale üleandmisel üleandmisakti. Seetõttu on hagejal koormis tõendada eluruumi seisund kostjale üleandmisel. Seejärel on hagejal koormis tõendada eluruumi kahjustused, sh selles olnud asjade kahjustumine, hävimine või kaotsiminek. Hageja on soovinud tõendada eluruumi seisundit vestlusrakenduse väljavõttega, mis sisaldab fotosid eluruumi kohta. Vestlusrakenduse väljavõttest nähtuvalt on hageja saatnud 28.11.2018 kostjale eluruumist fotod (I kd, tl-d 23-31, 71-78). Kohus leiab, et enne eluruumi kostjale üleandmist tehtud fotodega on võimalik eluruumi seisundit tõendada, kui fotod on tehtud üürilepingu sõlmimisele lähedase aja seisuga ning fotodelt nähtuvad eluruumi osad ja eluruumis asunud asjad, mille hilisemat kahjustumist, hävimist või kaotsiminekut hageja väidab. Kohus on seisukohal, et 20.01.2020 kuupäeva kandev eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt ja selle juurde kuuluvad fotod sisaldavad teavet eluruumi seisundi kohta selle hagejale tagastamisel (I kd, tld 38-61). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud tõendi ebausaldusväärsust, sh taotlenud akti koostamisel osalenud xxx ülekuulamist dokumendi koostamise asjaolude kohta. Kohtu hinnangul puudub aktis märgitud ja fotodel nähtuval teabel vastuolu, mistõttu on usutav fotode tegemine eluruumi ülevaatamisega lähedasel ajal. Kostja esitatud fotod eluruumi seisundi kohta 2020.a jaanuaris ei ole tehtud eluruumi osade ja eluruumis asunud asjade kohta, mille kahjustumist või kaotsiminekut hageja väidab. Seetõttu ei tõenda kostja esitatud fotod (I kd, tl-d 125-167) eluruumis hageja kahjunõude aluseks olevate asjaolude puudumist. 8 (12)

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et elutoa rulookardinad on soditud ja lõhutud, tapeet on määrdunud ja osaliselt katki, seinas on väiksem auk (I kd, tl 4). Kohus leiab, et vestlusrakenduses saadetud fotodelt ei nähtu rulookardinate seisund (I kd, tl-d 23-31, 75-76). Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtub teave rulookardinate seisund kohta eluruumide kostjale üleandmise ajal. Seetõttu ei saa hinnata, kas rulookardinate seisund on muutunud võrreldes üüritud asja kostjale üleandmise ajaga. Hageja ei ole tõendanud elutoa rulookardinate kahjustumist ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtuvalt on elutoa seinad ilma plekkideta ning uksel puuduvad kahjustused (I kd, tl-d 23-31, 75-76). Pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodelt nähtuvad elutoa värvitud seinte plekid ja ukse kahjustused (I kd, tl-d 40, 44). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud eluruumi seinte ja ukse kahjustumise ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et elutoa diivan haiseb uriini ja puhastusaine järgi ning diivanis on augud ja vedrud on lahti, diivan on soditud, üks seljatoe padi on puudu, teised neli patja määrdunud ja rikutud (I kd, tl 4). Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtuvalt ei ole elutoa diivanis auke ning neli patja ei ole määrdunud (I kd, tl-d 23-31, 75-76). Vestlusrakenduses saadetud fotodelt ei nähtu viiendat seljatoe patja ja vedrude seisukord. Fotodelt nähtuvalt vastab diivan vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 2). Pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodelt nähtuvad diivani augud ja diivani määrdumine (I kd, tl-d 46-48). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud diivani kahjustumise ajal, millal see oli kostja valduses. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et esiku tapeet oli rebitud, soditud ja määrdunud (I kd, tl 4). Kohus leiab, et vestlusrakenduses saadetud fotodelt ei nähtu esiku tapeedi seisund (I kd, tl-d 23-31, 71-78). Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtub teave esiku tapeedi seisundi kohta eluruumide kostjale üleandmise ajal. Seetõttu ei saa hinnata, kas esiku tapeedi seisund on muutunud võrreldes üüritud asja kostjale üleandmise ajaga. Hageja ei ole tõendanud esiku tapeedi kahjustumist ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et suure magamistoa uks on katki, üks rulookardin on puudu, kaks rulookardinat on lõhutud ja soditud, tapeet on kriibitud ja osaliselt rebitud ning seinas on auk (I kd, tl 4). Kohus leiab, et vestlusrakenduses saadetud fotodelt ei nähtu magamistoa ukse seisund (I kd, tl-d 23-31, 71-74). Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtub teave magamistoa ukse seisundi kohta eluruumide kostjale üleandmise ajal. Seetõttu ei saa hinnata, kas magamistoa ukse seisund on muutunud võrreldes üüritud asja kostjale üleandmise ajaga. Hageja ei ole tõendanud magamistoa ukse kahjustumist ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtub suure magamistoa aken, millele on paigaldatud kaks rulookardinat (I kd, tl-d 23-31, 71-74). Pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodelt nähtub, et suure magamistoa aknale on paigaldatud üks rulookardin (I kd, tl 54). Kohus leiab, et vestlusrakenduses saadetud fotodelt ei nähtu aknale paigaldatud rulookardinate seisund. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtub teave magamistoa aknale paigaldatud rulookardinate seisundi kohta eluruumide kostjale üleandmise ajal. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud ühe rulookardina kaotsimineku ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid rulookardinate seisundi kohta, ei saa kohus hinnata, kas magamistoa aknale paigaldatud järele jäänud rulookardina seisund on muutunud võrreldes üüritud asja kostjale üleandmise ajaga. Hageja ei ole tõendanud järele jäänud magamistoa rulookardina kahjustumist ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtuvad suure magamistoa tapeetkattega seinad (I kd, tl-d 23-31, 72-73). Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtub, et tapeedil puuduvad kahjustused. Pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodelt nähtub, et suure magamistoa tapeet ukse kõrval on rebitud, kriibitud ning seinal on tapeeti läbiv auk (I kd, tl-d 51-52). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud suure magamistoa tapeedi kahjustumise ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et väikse magamistoa kolme kupliga lambi kaks kuplit on katki, lambi kolme soklisse on pirnid sisse murtud, tapeet on plekiline, soditud ja rebitud, rulookardin 9 (12)

on lõhutud (I kd, tl 4). Kohus leiab, et vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtub kolme kupliga lamp, mis on terve (I kd, tl-d 23-31, 77). Eluruumi valduse üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatu kohaselt on kolme kupliga lambi kaks kuplit on katki, lambi kolme soklisse on pirnid sisse murtud (I kd, tl 39). Kohus leiab, et hageja on vestlusrakenduses saadetud fotode ja eluruumi valduse üleandmise-vastuvõtmise aktiga tõendanud lambi kahjustumise ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtub väikse magamistoa tapeet, millel puuduvad kahjustused (I kd, tl-d 23-31, 77-78). Pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodelt nähtuvad väikse magamistoa tapeedi kahjustused (I kd, tl-d 55-58). Kostja on väikse magamistoa tapeedi kahjustusi möönnud. Kohus leiab, et hageja on vestlusrakenduses saadetud fotode ja pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodega on tõendanud väikse magamistoa tapeedi kahjustumine ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtub väikse magamistoa tapeet, millel puuduvad kahjustused (I kd, tl-d 23-31, 77-78). Pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodelt nähtuvad väikse magamistoa tapeedi kahjustused (I kd, tl-d 55-58). Kostja on väikse magamistoa tapeedi kahjustusi möönnud. Kohus leiab, et hageja on vestlusrakenduses saadetud fotode ja pärast eluruumi hagejale tagastamist tehtud fotodega on tõendanud väikse magamistoa tapeedi kahjustumine ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Kohus leiab, et vestlusrakenduses saadetud fotodelt ei nähtu väikse magamistoa rulookardinate seisund (I kd, tl-d 23-31, 77). Fotolt (I kd, tl 77) on näha, et akna ette on paigaldatud rulookardinad, kuid kardinate seisundit ei ole foto põhjal võimalik hinnata, sest foto on tehtud selliselt kauguselt ning sellise nurga alt, mis ei võimalda rulookardina seisundi foto põhjal hindamist. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtub teave väikse magamistoa rulookardina seisundi kohta eluruumide kostjale üleandmise ajal. Seetõttu ei saa hinnata, kas väikse magamistoa rulookardina seisund on muutunud võrreldes üüritud asja kostjale üleandmise ajaga. Hageja ei ole tõendanud väikse magamistoa rulookardina kahjustumist ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et vannitoa ja WC seina on puuritud augud ja paigaldatud riiul, uks on soditud, gaasiboileri nupp on kadunud, üks rätiku riputamise nagi on murtud, üks nagi on eemaldatud, WC uks on rikutud värvilaadse ainega (I kd, tl 4). Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtub vannituba ja WC (I kd, tl 26). Fotodelt ei nähtu gaasiboiler ja rätikute riputamise nagid. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtub teave gaasiboileri ja rätikute riputamise nagide seisundi kohta eluruumide kostjale üleandmise ajal. Seetõttu ei saa hinnata, kas gaasiboileri ja rätikute riputamise nagide seisund on muutunud võrreldes üüritud asja kostjale üleandmise ajaga. Hageja ei ole tõendanud WC ja vannitoa gaasiboileri nupu kadumist ja nagide eemaldamist ning murdumist ajal, millal eluruum oli kostja valduses. WC ja vannitoa uks on vestlusrakenduses saadetud fotolt nähtuvalt ilma värvikahjustusteta (I kd, tl 26). Eluruumi valduse üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatu kohaselt on vannitoa uks soditud (I kd, tl 39). Kohus leiab, et hageja on vestlusrakenduses saadetud fotode ja eluruumi valduse üleandmise-vastuvõtmise aktiga tõendanud vannitoa ukse kahjustumise ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Kostja on kinnitanud vannituppa riiuli paigaldamist, mistõttu asjaolu eraldi tõendamist ei vaja (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et integreeritud köögimööbli ja külmiku ukse omavaheline sidusmehhanism on kadunud, köögimööbli tagasein on lõhutud rätikute riputamise kohalt, rätiku riputamise siinidel olev nagi on katki, külmiku sügavkülma osa on seestpoolt lõhutud, neli tooli on määrdunud ja eri värvi, kolmel toolil on eemaldatud kinnituskruvid. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kadunud on keedupott, klaasist ahjuvorm, kausid, plastikust prügikast, võileivagrill (I kd, tl 4). Vestlusrakenduses saadetud fotodelt nähtub köök (I kd, tl 29). Fotodelt ei nähtu asjad, mille kahjustumist ja kaotsiminekut hageja väidab. Hageja ei ole tõendanud köögimööbli kahjustumist ja asjade kaotsiminekut ajal, millal eluruum oli kostja valduses.

tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus tuvastas eelnevalt, et kahjustatud olid elutoa, magamistoa, väikse magamistoa ja WC ning vannitoa seinad olid kahjustada saanud ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Kohus on seisukohal, et üürilepingu kestust arvestades ei ole kahjustused tekkinud hariliku kulumise tulemusena. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kahjustuste kõrvaldamise kulude hüvitamist. Hageja on soovinud tulevikus tekkivaid kulusid tõendada 26.03.2020 hinnapakkumisega summas 2072 eurot, mille on teinud Keit Kaljukivi (I kd, tl-d 62-63). Hinnapakkumisest nähtuvalt on see tehtud elutoa, magamistoa, väikse magamistoa ja WC ning vannitoa seinte remonttööde tegemiseks. Kostja ei ole tõendanud kulutuste ebamõistlikkust. Kohus on seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma hagejale eluruumi seinte kahjustuste eest hüvitist 2072 eurot. Kohus tuvastas, et kahjustatud oli elutoas asuv diivan. Hageja on diivani asendanud ning nõuab selleks tehtud kulutuse 1114,29 eurot hüvitamist. xxx OÜ 29.06.2020 arve nr 860842 järgi on hageja tasunud nurgadiivani eest 1114,29 eurot (I kd, tl 66). Kohus leiab, et kahjustatud asja asendamiseks tehtud kulutus on mõistlik ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma diivani kahjustuste eest hüvitist 1114,29 eurot. Kohus tuvastas, et suures magamistoas oli kaotsi läinud üks rulookardin. Hageja on esitanud xxx OÜ 01.07.2020 hinnapakkumise / tellimuse kinnituse nr 206175, mille kohaselt on ühe kassettruloo suurusega 76*116 maksumus 62,61 eurot ilma käibemaksuta (I kd, tl 64). Kohus on seisukohal, et suures magamistoas kaotsiläinud ruloo asendamise kulu on seega 75,13 eurot (62,61 eurot, millele lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma kaotsi läinud suure magamistoa rulookardina eest hüvitist 75,13 eurot. Kohus tuvastas elutoa ukse kahjustuse. Hageja on esitanud xxx AS-i 26.06.2020 pakkumise P0394601, mille kohaselt on ukselehe Cremona 8x21 PAR maksumus 65 eurot (I kd, tl 67). Kohus on seisukohal, et kostja on kohustatud maksma elutoa ukse kahjustamise eest hüvitist 65 eurot. Kokku on eluruumi kahjustamisest tuleneva kahju suurus 3326,42 eurot. Hageja on kahjuhüvitise tasumise nõude lugenud rahuldatuks kostja makstud tagatisraha 450 eurot arvel. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitise 2876,42 eurot tasumist.