Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Hageja esitatud väited ja nõue G E OÜ ja kostja sõlmisid 11.12.2018 tähtajalise liikmelepingu nr xxx perioodiks 11.12.201831.12.2019 paketimaksumusega 15 eurot kuus. Leping lõppes tähaja saabumisega 31.12.2019. Kostja rikkus lepingut, jättes alates 01.01.2019 teenuse eest tasumata, tasumata on kõik arved kuni 2019.a. jaanuarist kuni detsembrini (k.a), kokku 12 kuu eest. G E OÜ loovutas 30.10.2020 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt alates 01.01.2020 kuni hagi esitamiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 180 eurot, viivise 37,01 eurot, sissenõudmiskulu hüvitise 20 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 28.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa. Kostja seisukohad Kostja hagile ei vastanud. Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, v.a. põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud nõude mh kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmiseks. Hageja selgitas 08.03.2023 vastuseks kohtu päringule, et lepingus kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise tasu kohta ei olnud ning hageja kujundas vastavad nõuded juhindudes VÕS (võlaõigusseadus) § 1132. Hageja on 11.11.2020 ja 07.12.2020 edastanud kostjale meeldetuletuskirjad, millega seoses nõuab vastavalt 15 euro ja 5 euro väljamõistmist. Kohus leiab, et VÕS § 1132 piirab sissenõudmiskulu hüvitamise nõude ulatust tarbijast võlgnikult, tegemist ei ole iseseisva nõude alusega (nö seadusest tuleneva hinnakirjaga kirjade saatmise eest). Olukorras, kus lepingus kokkulepe sissenõudmiskulu hüvitamise kohta puudub, saab sissenõudmiskulu hüvitamist nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Hageja ei ole välja toonud, millised konkreetsed kulud tal seoses kummagi meeldetuletuse saatmisega tekkisid, mistõttu hageja faktiväited ei ole kahju hüvitamise nõuete eelduste sisustamiseks piisavad. Tulenevalt TsMS § 407 lg 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab sissenõudmiskulu hüvitamise nõude rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 251,41 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 231,41 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 7,96% ning kostja kanda 92,04% menetluskuludest. Hagis märgitu kohaselt oli hageja menetluskuluks hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 240 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud kulu lepingulisele esindajale ei ületa 100 eurot (1h x 100 eur/h). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja vastavalt menetluskulude jaotusele 184,08 eurot (200 x 92,04%). Otsuse kättetoimetamine avalikult Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht xxx. Nimetatud aadressile edastatud dokumendid on kohtule tagastatud märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Politsei- ja Piirivalveamet on 30.11.2022 vastuses kohtule teatanud, et seisuga 04.11.2022 on kostja oma elukoha aadressiks nimetanud xxx, kuid politseil puuduvad andmed selle kohta, kas isik tõesti nimetatud aadressil elab. Kohus on püüdnud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada aadressil xxx, kuid ka sellele aadressile saadetud dokumendid on kohtule tagastatud märkega „hoiutähtja möödumisel“. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressil xxx, kuid dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole. Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega). Kohus määrab, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kohtule ei ole teada kostja elukoht ega kontaktandmed ja tagaseljaotsust ei ole muul viisil võimalik kostjale kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.