6.Välja mõista kostjalt M. J. hageja M. M. kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
7.Välja mõista kostjalt M. J. hageja M. M. kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (100 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras
8.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M. M. esitas 2. märtsil 2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. J. vastu 357,78 euro võlgnevuse nõudes. 8. märtsil 2022. a tegi kohus makseettepaneku. Makseettepanekule esitas võlgnik 22. märtsil 2022. a vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega anti Pärnu Maakohtu 1. aprilli 2022. a määrusega maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagimenetlusse.
2.18. aprillil 2022. a Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28. novembril 2021. a üürilepingu, mille kohaselt oli kostja kohustus tasuma kommunaalkulud ja kõrvalkulud. Hageja palus kostjalt välja mõista üürilepingust tulenev võlgnevus summas 350 eurot. Viru Maakohtu 18. aprilli 2022. a määrusega võeti hagi menetlusse.
3.Kostja esitas 2. mail 2022. a kohtule vastuse hagiavaldusele, milles tunnistas hagi osaliselt 26,41 euro ulatuses ning palus tasaarveldada hageja nõue kostja nõudega kattuvas osas. Hageja vähendas 17. augustil 2022. a esitatud nõuet summani 286,41 euroni. Hageja nõustus, et kostjal on tema vastu nõue kokku summas 260 eurot (tagatisraha 250 eurot + taksoraha 10 eurot) ning on nõus, et vastastikused nõuded saab tasaarveldada. Kostja on märkinud, et tasaarvelduse tulemusel on kostjal hageja ees kohustus summas 26,41 eurot.
KOHTUISTUNG
4.21. märtsil 2023. a toimunud kohtuistungil hageja esindaja loobus hagist. Hageja esindaja teatas, et nõue on tänaseks tasutud. Kostja esindaja on loobumisega nõus, kuid palub kostja menetluskulud hagejalt välja mõista.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lõike 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse.
6.Hageja loobus hagist 21. märtsil 2023. a toimunud kohtuistungil. Kostja ei ole asjas menetluse lõpetamisele vastu vaielnud. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse tsiviilasjas TsMS § 429 lõike 1 alusel.
7.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
8.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lõike 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist, kuna kostja
rahuldas nõude pärast hagist teadasaamist. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta kostja kanda.
MENETLUSKULUDE RAHALINE KINDLAKSMÄÄRAMINE
9.TsMS § 174 lõike 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
10.Vastavalt TsMS §-le 138 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtule 21. märtsil 2023. a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kohtukuluks riigilõiv summas 100 eurot. TsMS § 144 punkti 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. Käesolevas tsiviilasjas on hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 240 eurot. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses hagimaterjalidega tutvumisega ja seisukoha koostamisega, kompromissläbirääkimiste pidamisega, istungiks ettevalmistamisega ja osalemisega ning menetluskulude nimekirja koostamisega. Hageja palub määrata hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 340 eurot ning mõista see välja kostjalt ning määrata kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses.
11.TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu 18. mai 2010. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10 punkti 19 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
12.Hageja esindaja on 21. märtsil 2023. a esitatud menetluskulude nimekirjas kirjeldanud, millest tema õiguskulud koosnevad, kuid ei ole lisanud menetluskulude kandmist kinnitavaid dokumente. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ilma õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, punkt 13, Riigikohtu 9. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, punkt 13). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 240 eurot.
13.Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud käesolevas tsiviilasjas riigilõiv summas 100 eurot.
14.Kohus mõistab kostjalt M. J. välja hageja M. M. kasuks hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud: hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
15.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
16.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 07.06.2023 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 27. märtsi 2023. a määrus. 27.03.2023 kohtumäärus 2-22-107079 jõustus osaliselt 27. juunil 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.