Võlaõigus

2 Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank - a/a EE062200221059223099 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Coop Pank - a/a EE604204278601694436 (BIC/SWIFT: EKRDEE22) Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik AS I ja kostja sõlmisid 16.07.2024 järelmaksulepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 2579,98 eurot. Lepingu järgi on krediidi kulukuse määr 31,05% aastas. Kostja krediidivõimelisust hinnati laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte põhjal. Maksehäireid polnud. AS I ja kostja sõlmisid 20.07.2024 makseviisi lepingu “jaga osadeks” nr. XXX, mille alusel sai kostja kasutada kauba maksumusega 1849 eurot ning pidi kauba eest tasuma 3 osamaksega. Tegemist on makseviisiga Slice. Slice on internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldab kliendil jagada ostukorvi kolmeks kuiseks osamakseks ilma ühegi lisatasuta. Lepingul ei ole seetõttu ka krediidi kulukuse määra. Kostja ei täitnud mõlemast lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.11.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu alusel oli tasumata 12.08.2024, 12.09.2024 ja 12.10.2024 osamaksed. 26.11.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Hageja omandas nõude kostja vastu loovutamise teel. Kostja sai lepingu XXX alusel krediiti summas 2579,98 eurot. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset, seega tagastamata krediit hagiavalduse esitamise seisuga on 2579,98 eurot. Kostja sai lepingu XXX alusel krediiti summas 1849 eurot. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset, seega tagastamata krediit hagiavalduse esitamise seisuga on 1849 eurot. Lepingus XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus ülesütlemise seisuga summas 238,15 eurot. Lepingus XXX on kokku lepitud lepingutasu 19,90 eurot, mida kostja ei ole tasunud. Hageja nõuab lepingutasu 19,90 eurot. Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2579,98 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 27.11.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 2.05.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 15,90% aastas. Hageja nõuab viivist summas 176,34 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 2579,98 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 3.05.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 15,9% aastas. Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1849 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 27.11.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 2.05.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24% aastas. Hageja nõuab viivist summas

3 190,76 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1849 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 3.05.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 24% aastas. 07.05.2025 kirjas selgitas kohus, et kohtu esialgsel hinnangul ei ole kogutud kostja kohta teavet, mille põhjal saaks kostja maksevõimes veenduda. XXX puhul palus kohus selgitada, mis tähtsus on lepingu ülesütlemisel, kui ülesütlemise ajaks oli 3 igakuise osamakse tasumise tähtaeg möödunud (esimese osamakse tähtaeg seega 20.08.2024 ning viimase osamakse tähtaeg 20.11.2024, leping öeldi üles 26.11.2024). 16.05.2025 esitas hageja ümberarvestuse lepingu XXX osas. Hageja leiab, et kostjal tuleb tagastada põhivõlg 2579,98 eurot, intress 36,02 eurot (12.08.2024, 12.09.2024, 12.10.2024 ning 12.11.2024 osamaksete eest), sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivis lepingus kokku lepitud määras 15,9% aastas so 0,04% päevas, mis hagiavalduses seisuga 176,34 eurot ning tuleviku viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni tasumiseni. Sisuliselt lepingu XXX osas ei oma ülesütlemine tähtsust kuna lepingu lõpptähtaeg on saabunud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud 23.04.2025 Ametlikes Teadaannetes, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Lepingust XXX AS I ja kostja sõlmisid 20.07.2024 makseviisi lepingu “jaga osadeks” nr. XXX, mille alusel sai kostja kasutada kauba maksumusega 1849 eurot ning pidi kauba eest tasuma 3 osamaksega. Tegemist on makseviisiga Slice, mis võimaldab kliendil jagada ostukorvi kolmeks kuiseks osamakseks ilma ühegi lisatasuta. Lepingul ei ole seetõttu ka krediidi kulukuse määra. Lepingu esimese osamakse tähtaeg oli 20.08.2024 ning viimase osamakse tähtaeg 20.11.2024. Kostja sai lepingu XXX alusel krediiti summas 1849 eurot. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset, seega tagastamata krediit hagiavalduse esitamise seisuga on 1849 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1849 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 27.11.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 2.05.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24% aastas. Hageja nõuab viivist summas 190,76 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1849 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 3.05.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 24% aastas. Kohus rahuldab hageja lepingust XXX tuleneva nõude. Lepingust XXX Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh

4 intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet taotluses toodud andmete ja maksehäireregistri päringu põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Kostja tegelikke kulusid ei ole kindlaks tehtud, sh finantsilisi. Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja avalike registripäringute põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 2579,98 eurot ja alates 27.11.2024 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 24.11.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised 278,34 eurot (viivisekalkulaatori järgi). Kostjalt tuleb välja mõista alates 25.11.2025 edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Menetluskuludest Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (91% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 91% ulatuses ja hageja kanda 9% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 595 eurot ja TsMS § 4842 sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 169 eurot tund ilma käibemaksuta, kokku summas 507 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse korduvalt. Samuti ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töötunnihinda. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise mahukusega, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot ilma käibemaksuta. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 160 eurot (ilma km). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 595+20+160 eurot, so 775 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 91% ehk summa 705,25 eurot. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli

5 kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.