Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Europark Estonia OÜ hagi E. R. vastu võla nõudes. Hageja esitas 13.01.2023 kohtule taotluse hagist loobumiseks. Hageja märkis, et E. R. tasus 05.11.2020 hagejale 31,50 eurot. Hageja märkis, et nimetatud summa vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (30 eurot) ja see tähendab, et käesolevalt on hageja põhinõue täidetud. Hageja märkis, et kuivõrd hagimenetluse aluseks on kestev hageja eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitse, mis peab olema hagimenetluse ajal kestev, kuid antud juhul on hagiavalduse aluseks olev võlgnevus likvideeritud, puudub käesolevalt alus menetluse jätkamiseks. Hageja märkis, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäära suur ja kuluv aeg ei ole seoses sellega, mis toiminguid kostja esindaja tegi. Hageja märkis, et esiteks oli kostjal võimalik seda informatsiooni avaldada juba olulisel varem, nt maksekäsu kiirmenetluse vastuväitena või kohtueelselt kui kostjale kiri saadeti (kostja vastuväide maksekäsus: esitan vastuväite kogu nõudele). Teiseks pidi kostja esitama üksnes ühe tõendi, milleks oli maksekorraldus, mitte koostama 3 lehekülge hagivastust. Hageja märkis, et asjaolu, et kostja oli valmis panustama sisult tavapärasesse ning mittekeerukasse vaidlusesse ebaproportsionaalselt palju lepingulise esindaja ressurssi, ei muuda vaidlust eriliselt keerukaks ega õigusta kostja lepingulise esindaja kulude ebaproportsionaalses ulatuses hüvitamist. Hageja nõustus, et TsMS § 168 lg 4 järgi kehtestab menetluskulude jaotuse hagist loobumise korral. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et lisaks TsMS § 168 lg-s 4 sätestatule tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, mille kohaselt üldjuhul kannab menetluskulud kaotaja. Hageja märkis aga, et kohtupraktikale tuginedes on menetluskulude jaotusest kõrvale kaldutud muu hulgas olukorras, kus mõlema poole hea tahte üles näitamisel ei oleks pooled vaidlusaluses olukorras. Hageja märkis, et käesolevaga loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-22-138692 menetluse lõpetamist, ent kuigi hageja loobub hagist, tuleks kostja menetluskulud jätta kostja kanda, kuna kostja oleks saanud menetluskulude tekkimist vältida. Hageja palus võtta vastu taotlus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-138692 menetlus; jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda; juhul, kui kohus jätab menetluskulud hageja kanda, siis anda õiguslik hinnang kostja menetluskulude suuruse osas. Hageja taotles poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu (50 euro) tagastamist EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr xxxx (Xxxx), selgitusega ”Riigilõivu tagastamine nõudes E. R. vastu (2-22138692)”. Kostja palus oma 20.01.2023 menetlusdokumendis jätta menetluskulud täies ulatuses hageja Europark Estonia OÜ kanda ning kohustada hagejat Europark Estonia OÜ tasuma kostja E. R. menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni nende täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Kostja märkis, et tal puuduvad vastuväited menetluse lõpetamiseks hagist loobumisega, kuna hagi on esitatud alusetult. Küll aga ei nõustu kostja hageja käsitlusega menetluskulude jaotamise osas ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja märkis, et hageja esitas kostja vastu hagi põhjendamatult. Hageja esitas kostja vastu hagi andmeid piisavalt kontrollimata.

Kostja märkis, et see on fakt, millest ei saa mööda vaadata. Kostja märkis, et ta ei pea kandma vastutust hageja ebapiisava taustakontrolli ja/või raamatupidamisliku puuduse eest. Eriti olukorras, kus kostja on tasunud talle tasumiseks esitatud leppetrahvi täpselt hageja poolt osundatud rekvisiitide alusel ning makse tähelepanuta jätmine või konteerimine ebaõige leppetrahvi nõude katteks peaks olema 100% välditav. Kostja märkis, et hageja on majandusja kutsetegevuses tegutsev isik ja seega kehtib talle kõrgem hoolsusstandard ning taolist eksimust ei saa vabandada. Kostja märkis, et üksnes hageja hooletusest kantuna on ta pöördunud kohtusse millega on kostjale kaasnenud õigusabikulud. Kostja märkis, et ta ei pea hageja hooletust oma raamatupidamise korraldamisel (nõue oli varem tasutud hageja kontole) kinni maksma tekkinud õigusabikulude näol. Kostja märkis, et see riivaks oluliselt kostja õigustunnet. Kostja märkis, et õigusabi kasutamine kohtumenetluses on kostja õigus. Asjaolu, et kostja eelistas kasutada lepingulise esindaja kaasabi on kostja valik ja õigus. Muuhulgas põhjendatult, kuna kostjal endal õigusalased teadmised puuduvad. Hageja pretensioonid kostja õigusabi kasutamise osas on ainetud ja ennekõike retoorilist laadi. Kostja märkis, et hageja kasutas kohtumenetluses õigusabi, millega kaasnev kulu on põhjendamatu. Hageja jaoks on tegemist standardse vaidlusega, mistõttu hagis esitatud õigusabikulude suurus on äärmiselt küsitav. Muuhulgas on küsitav, kas hageja erinevalt kostjast üleüldse on õigusabikulusid kandnud. Seda põhjusel, et Äriregister viitab üheselt ja selgelt hageja ning hageja lepingulise esindajaga seotud isikute samasusele. Seega on hageja õigusabikulud üksnes mugav moodus nõude suurendamiseks. Kostja märkis, et menetluskulud jätmine kostja kanda või poolte endi kanda on kostja suhtes ebaõiglane. Menetluskulude välja mõistmata jätmine kostjalt ei tekita hagejale kahju. Menetluskulude jätmine poolte endi kanda ei tekita hagejale kahju. Küll aga kostjale, kuna kostja menetluskulud on reaalsed ning kahju tekiks nii menetluskulude hagejalt välja mõistmata jätmisel kui menetluskulude jätmisel poolte endi kanda. Kõrvalekallet TsMS § 168 lg 4 sätestatust TsMS § 162 lg 4 alusel ei saa pidada mitte kuidagi põhjendatuks, kuna tasutud nõue koos kaasnevate menetluskuludega oleks kostjat ebamõistlikult kahjustav. Muuhulgas looks see praktikat, kus alusetute hagide esitamist võidakse pidada lubatuks ning selle raames õigusabi kasutamist taunitavaks. Kostja märkis, et arusaamatu on hageja märkus mõlema poole hea tahte ülesnäitamise kontekstis. Puudub norm selle kohta, et kostja oleks pidanud laskuma hagejaga kohtueelsesse kirjavahetusse või põhjendama maksekäsu kiimenetluses esitatud vastuväidet enam kui selleks ettenähtud vorm eeldas. Kostja märkis, et seega ei viita mitte ükski asjaolu sellele, et kostja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kindlasti mitte ei saa hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks pidada aga kohtusse pöördumist alusetute nõuetega. Asja senisest käigust nähtuvalt on hageja õigeks võtnud, et tegelikult on kostja nõude tasunud varem ehk et kohtusse pöördumine tema vastu on osutunud täielikult asjatuks. Kostja märkis, et menetluskulude kandmine on hageja risk. Kohtusse pöördumisel pidi hageja arvestama, et tema kanda võivad jäävad menetluskulud osaliselt või tervikuna. Niisamuti tekkis hagejale ja tema esindajale kui õigusteadmistega isikule ettenähtavus, et kui kostja kasutab lepingulist esindajat ning hagi jäetakse rahuldamata või menetlus lõpetatakse hagi tagasivõtmisega, siis menetluskulud võivad kehtiva õiguse kohaselt jääda hageja kanda. Kostja märkis, et seda riski ei pea kostja hagejaga jagama alusetu hagi olukorras. Kostja märkis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik. Kostja lepinguline esindaja osutab teenust maksumusega 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades kohtupraktikat ning üldist elukallidust, on kostja lepingulise esindaja töötunni tasu mõistlik ning kooskõlas turuhinnaga. Kostja märkis, et nimetatud tunnitasu osas on kohtud (s.h ringkonna kohtud) arvukalt viimastel aastatel olnud nõus, et see vastab õigusteenuste turu

mõistlikule hinnale. Kostja märkis, et eeltoodust tulenevalt puuduvad kostja hinnangul käesoleval juhul absoluutselt igasugused vabandavad asjaolud, mis õigustaksid kõrvalekallet TsMS § 168 lg 4 sätestatud üldnormist ja seega tuleb menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda, kuna välistavaid faktilisi ega õiguslike põhjendusi selleks pole. Kostja tõi välja, et talle on õigusabi osutatud 2,95 tundi kogumaksumusega 442,50 eurot. Kostja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud üksnes käesoleva menetlusega. Kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud antud kohtumenetluses ning vastavad õigusteenuste mõistlikule turuhinnale. Kostja on füüsiline isik, mistõttu on kulud õigusabile esitatud koos käibemaksuga. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Hageja on leidnud, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda, kuna kostja võinuks juba kohtuväliselt või maksekäsu kiirmenetluse vastuväites välja tuua, et ta on võlgnevuse tähtaegselt tasunud. Kohus märgib, et objektiivselt oli täielikult hageja enda võimuses enne igasugust kohtu poole pöördumist teha selgeks, et leppetrahv oli tähtaegselt hageja arvelduskontole tasutud. Ekslik kohtusse pöördumine tulenes täielikult hageja enda mõjusfääris olenevast ning seetõttu ei ole menetluskulude jätmine hageja kanda äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik. Kuna puudub alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ning ka TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohtu päring kinnitas, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Seetõttu tuleb kostjale menetluskulud hüvitada koos menetluskuludelt arvestatava käibemaksuga. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja rakendatud tunnitasu suurus 125*1,2=150 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja põhjendatud, kuna see on kooskõlas käesoleva asja keerukuse ja mahuga. Tegemist on võrdlemisi tavalise õigusabi tunnihinnaga ning puudub alus väita, et tunnitasu oleks ülemäära kõrge. Põhjendamatu on hageja vastuväide, mille kohaselt oleks hageja pidanud hagivastuses piirduma sellega, et esitab vaid tõendi leppetrahvi tasumise kohta. Kohus märgib, et iga esitatud tõendi osas tuleb ka selgitada, mida tõendiga tõendada soovitakse. Ühtlasi ei saa hageja kostjale ette kirjutada mitu tõendit hageja esitada võib. Lisaks märgib kohus, et kostja on põhjendatult esitanud oma vastuväited ka hageja sissenõudmiskulude suurusele, kuna hageja nõudis hagis sissenõudmiskulusid suuremas ulatuses kui kohtuvälises nõudekirjas, mille alusel kostja hageja nõude kohtuväliselt rahuldas. Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja toimingud olid menetluses vajalikud ning toimingute ajaline maht vastab kostja esindaja menetluses tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulud summas 442,50 eurot. Seega tuleb välja mõista hagejalt Europark Estonia OÜ-lt kostja E. R. kasuks põhjendatud menetluskulud summas 442,50 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja palus kohustada hagejat Europark Estonia OÜ tasuma kostja E. R. menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni nende täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Seega tuleb välja mõista hagejalt Europark Estonia OÜ-lt kostja E. R. kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja tasus 12.10.2022 Rahandusministeeriumi arveldusarvele maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 65 eurot ning 22.11.2022 tasus hageja hagiavalduselt riigilõivu summas 35 eurot. Kohus märgib, et kuni 31.01.2023 kehtinud TsMS (täpsemalt TsMS § 150 lg 3) ei välistanud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvestamist TsMS § 150 lg 2 p-s 2 märgitud tagastatava lõivu hulka. Kuna hageja loobus hagist ja palus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastada oma 13.01.2023 avalduses (st enne seadusemuudatuse jõustumist), siis ei ole põhjendatud vähendada tagastamisele kuuluvat riigilõivu summat tagasiulatuvalt kehtiva TsMS § 150 lg 3 alusel. Seega on hageja riigilõivu tagastamise taotlus põhjendatud ning tuleb tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust 50 eurot ja kanda see EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr xxxx, selgitusega ”Riigilõivu tagastamine nõudes E. R. vastu (2-22138692)”. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.