Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse 2 974,67 eurot, intressi 244,62 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2 047,10 eurot ning viivise alates 30.11.2022 kuni käesoleva kohtuotsuse tegemiseni 733,61 eurot osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse summalt (2 974,67 eurolt) viivisemääraga 0,4% päevas alates 30.11.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning sealt edasi kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni 733,61 eurot ületavas osas.

kostja vastutus hageja ees praeguses vaidluses on piiratud käenduslepingu p 1.3 järgi 6000 euroga, mis hõlmab kostja kui käendaja vastutust põhivõlgniku poolt täitmata jäetud kohustuste eest. Viidatud summa piirab kostja vastutust põhivõlgniku poolt tagastamata jäänud laenusumma ja täitmata kõrvalkohustuste (tasumata intress ja viivis) eest. Seetõttu leiab kohus, et kostjalt edasiulatuvalt välja mõistatavat viivist tuleb piirata 733,61 euroga (käendaja vastutuse maksimumsumma 6 000 eurot – põhivõlgnevus 2974,67 eurot – intress 244,62 eurot – 29.11.2022 seisuga arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 2 047,10 eurot). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse summalt (2974,67 eurolt) viivisemääraga 0,4% päevas alates 30.11.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning sealt edasi kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni 733,61 eurot ületavas osas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

väljamõistmist koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 778 eurot (riigilõiv 770 eurot + õigusabikulud 1008 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.