23. märts 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-121113
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi Osaühingu Aktiva Finants) hagiavaldus S. T. vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
743 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, aadress A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn) Lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner
Kostja
S. T. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista S. T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks 275,76 (kakssada seitsekümmend viis koma seitsekümmend kuus) eurot.
3.Välja mõista S. T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks viivis põhinõude 240,31 (kakssada nelikümmend koma kolmkümmend üks) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 25.08.2021.a (kahekümne viiendast augustist kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) kuni nõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 204,86 (kakssada neli koma kaheksakümmend kuus) eurot.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagiavaldus S. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu 419,72 (neljasaja üheksateistkümne koma seitsmekümne kahe) euro tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskuludest 39,70% (kolmkümmend üheksa koma seitsekümmend protsenti) S. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) kanda ja 60,30% (kuuskümmend koma kolmkümmend protsenti) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kanda.
6.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. 1 (7)
7.Määrata menetluskulude jaotuse järgseks Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) menetluskulude suuruseks 160,79 (ükssada kuuskümmend koma seitsekümmend üheksa) eurot.
8.Välja mõista S. T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks menetluskulud 160,79 (ükssada kuuskümmend koma seitsekümmend üheksa) eurot.
9.Välja mõista S. T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks viivis menetluskulude 160,79 (ükssada kuuskümmend koma seitsekümmend üheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 160,79 (ükssada kuuskümmend koma seitsekümmend üheksa.
10.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) avaldus menetluskulude 384,21 (kolmsada kaheksakümmend neli koma kakskümmend üks) eurot kindlaksmääramiseks.
11.Jätta kindlaks määramata S. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) menetluskulude suurus. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja otsuse kirjeldava osa. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
2.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus kasutab TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas 2 (7)
kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (vt ka RKTKo 3-2-1-23-16 p 16).
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja esitas hagis kostja vastu järgmised nõuded: põhinõue 606,08 eurot (tasumata arved kogusummas 856,08 eurot, mida hageja on vähendanud kostjalt maksekäsuga välja mõistetud võlgnevuse summa 250 eurot võrra), sissenõutavaks muutunud viivise nõue 89,40 eurot (hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist kogu põhivõla summalt 606,08 eurot viimase arve nr 10201905482103 maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 21.10.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.08.2021 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas), viivise nõue alates 25.08.2021 kuni põhinõude summas 606,08 eurot täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. Hageja põhjendab hagis esitatud nõudeid järgmiselt. Kostja on sõlminud Telia Eesti AS-iga teenuse osutamise lepingu ning kasutuslepingud, mille alusel osutas Telia Eesti AS kostjale teenuseid (koduinternet, tv põhipakett ning muud paketis sisalduvad teenused) aadressil xxx ning sama lepinguga rentis kostja Telia Eesti AS-ilt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lisatingimustega, hinnakirjaga ja lepingu tingimustega. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Telia Eesti AS osutab kliendile teenuseid, mille eest on klient kohustatud tasuma vastavalt hinnakirjale. Kostja kinnitas lepingu sõlmimisega, et on tutvunud Telia Eesti AS tingimustega, hinnakirjaga ning kohustub neid täitma. Ajavahemikul 28.02.2018 – 30.09.2019 esitas Telia Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Telia Eesti AS loovutas 09.12.2020 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitab hagiavalduse lisana kostjale edastatud teatise nõuete loovutamise kohta. Nimetatud tõendi (teatise nõude loovutamise kohta) on Telia Eesti AS kui senine võlausaldaja hagejale andnud. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja esitas kohtule 24.08.2021 hagis esitatud asjaolude tõendamiseks koos 24.08.2021 hagiga järgmised dokumendid (dtl-d 70-105): teatis nõude loovutamise kohta, viivisearvestus, kostja ja Telia Eesti AS-i vahel 12.12.2017 sõlmitud seadmete kasutusleping nr xxxxxxx (ruuter Inteno DG200A, kahjuhüvitis seadmelepingu rikkumise 2. aastal 81 eurot), seadmete kasutusleping nr xxxxxx (optilise võrgu terminal Huawei GPON ONT HG8010H Telia, kahjuhüvitis seadmelepingu rikkumisel 62,10 eurot), seadmete kasutusleping nr xxxxx (digiboks Arris VIP1113, 3 (7)
kahjuhüvitis seadmelepingu rikkumise 2. aastal 74,25 eurot), põhinõude 606,08 eurot aluseks olevad arved nr 03201801450055, 04201802008934, 05201802570987, 06201803134350, 07201803699299, 08201804267645, 09201804839182, 10201805413604, 11201805992244, 12201806573137, 01201900310936, 02201900908063, 03201901497012, 04201902062545, 05201902629831, 06201903197612, 07201903767840, 08201904339302, 09201904914130, 10201905482103. Viidatud seadmete kasutuslepingute kohaselt on leping sõlmitud Telia ja kliendi vahel lepingus nimetatud seadmete kasutamiseks kliendi poolt kooskõlas lepingus ja seadmes suhtes rakenduvates kasutustingimustes tooduga. Viidatud arvetest nähtuvalt moodustab põhinõudest 606,08 eurot seadmete üür 85,06 eurot ja lepingujärgne kahjuhüvitis seadmelepingute rikkumise eest 155,25 eurot ning muus osas koosneb põhinõue tasust teenuste eest. Kostja peamised vastuväited hagile seisnevad selles, et ta on kirjutanud Telia Eesti AS-ile vähemalt kolm e-kirja, milles on palunud lõpetada teenuste osutamine ja lõpetada võimalusel leping. Ühtlasi kostja vaidleb hageja hagiavaldusele vastu Telia Eesti AS-i teenuste osas (dtl-d 122-123).
4.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt RKTKo 2-16-12587 p 10; RKTKo 3-2-1-57-11 p 40). Kohtu hinnangul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Kostja on väitnud, et ta on kirjutanud Telia Eesti AS-ile vähemalt kolm e-kirja, milles on palunud lõpetada teenuste osutamine ja lõpetada võimalusel leping. Hageja vaidleb kostjale vastu (hageja jääb esitatud nõuete juurde). Kostja ei ole esitanud oma faktiväite tõendamiseks tõendeid. Kohus tegi 05.01.2023 kirjas kostjale ettepaneku vastavate tõendite esitamiseks avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul hiljemalt 03.02.2023. Kostja ei ole vastavaid tõendeid ega täiendavaid põhistusi kohtule esitanud. Kohus ei loe tõendatuks, et kostja on kirjutanud Telia Eesti AS-ile vähemalt kolm e-kirja, milles on palunud lõpetada teenuste osutamine ja lõpetada võimalusel leping. Seega kostja ei ole üles öelnud Telia Eesti AS-iga sõlmitud lepinguid.
5.Kohus leidis eelnevalt, et hageja põhinõudest 606,08 eurot moodustab seadmete üür 85,06 eurot ja lepingujärgne kahjuhüvitis seadmelepingute rikkumise eest 155,25 eurot ning muus osas koosneb põhinõue tasust teenuste eest. Hagejal on õigus nõuda kostjalt seadmete eest üüri 85,06 eurot ja lepingujärgset kahjuhüvitist seadmelepingute rikkumise eest 155,25 eurot seaduse alusel (VÕS §§id 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 115 lg 1, 271) ning 12.12.2017 kasutuslepingute nr xxxxxxx, xxxxxx ja xxxxx alusel. Kostja ei ole tõendanud hageja viidatud nõuete puudumist või kostja õigust keelduda hageja viidatud nõuete täitmisest. Kostja vastuväited ei välista hageja nõuet seadmete üüri 85,06 eurot ja lepingujärgse kahjuhüvitise seadmelepingute rikkumise eest 155,25 eurot osas, kokku 240,31 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse kostja vastu põhinõudes 240,31 eurot (seadmete eest üürinõue 85,06 eurot ja lepingujärgne kahjuhüvitis seadmelepingute rikkumise eest 155,25 eurot).
6.Hageja on väitnud, et kostja on sõlminud Telia Eesti AS-iga teenuse osutamise lepingu ning kasutuslepingud, mille alusel osutas Telia Eesti AS kostjale teenuseid (koduinternet, tv põhipakett ning muud paketis sisalduvad teenused) aadressil xxx. Kostja vaidleb hagejale vastu teenuste osas. Kohtu hinnangul vajab poolte vaidluse tõttu hageja poolt eraldi tõendamist asjaolu, et Telia Eesti ASi poolt osutati kostjale teenuseid (koduinternet, tv põhipakett ning muud paketis sisalduvad teenused) xxx aadressil xxx). Hagiavalduse lisadeks olevatest arvetest nähtub, et lisaks seadmete üürile on kostja kohustatud tasuma teenuste eest 365,77 eurot (põhinõue 606,08 eurot - seadmete eest üürinõue 85,06 eurot lepingujärgne kahjuhüvitis seadmelepingute rikkumise eest 155,25 eurot). Hagist ega selle lisadest ei nähtu Telia Eesti AS-i ja kostja vahelist lepingut, mille alusel kostjale on teenuseid osutatud (näiteks TV teenuseid) ning mille alusel on kostja kohustatud tasu maksma. Kohus tegi 05.01.2023 kirjas kostjale ettepaneku vastavate tõendite esitamiseks (tõendid Telia Eesti AS-i ja kostja vaheliste lepingute kohta, mille alusel on kostjale teenuseid osutatud) avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul hiljemalt 03.02.2023. Ühtlasi hageja oli kohustatud avalduste ja dokumentide 4 (7)
esitamise tähtaja jooksul hiljemalt 03.02.2023 esitama kohtule tüüptingimused (üldtingimused, kasutustingimused), mida kohaldatakse Telia Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingutele. Hageja nimetatud kohustust ei täinud. Kostja ei ole vastavaid tõendeid ega täiendavaid põhistusi kohtule esitanud. Kohus ei loe tõendatuks, et Telia Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud leping, mille alusel kostjale on teenuseid osutatud ning mille alusel on kostja kohustatud teenuste eest tasu maksma. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse kostja vastu põhinõudes 365,77 eurot (tasu teenuste eest).
7.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 89,40 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid kogu põhivõla summalt 606,08 eurot viimase arve nr 10201905482103 maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 21.10.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.08.2021 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Kohus eelnevalt rahuldas hagiavalduse kostja vastu põhinõudes 240,31 eurot. Kohtu hinnangul saab hageja nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 35,45 eurot (võlasumma 240,31 eurot, periood 21.10.2019 - 24.08.2021, seadusjärgne viivisemäär 0,021918% päevas, perioodis viivitatud päevi kokku 674). Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 35,45 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise 53,95 (89,40-35,45=53,95) eurot osas.
8.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks mitte muutunud viivist arvestatuna põhinõudelt 606,08 hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast alates 25.08.2021 kuni põhinõude summas 606,08 eurot täitmiseni seadusjärgses viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Kohus eelnevalt mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 240,31 eurot. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt jooksva viivise nõude aluseks olevat nõuet. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise nõude 240,31 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 25.08.2021 kuni nõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 204,86 eurot (nõue 240,31 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 35,45 eurot = 204,86 eurot).
9.Kohus rahuldas hageja hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks 275,76 eurot (põhinõue 240,31 eurot + sissenõutavaks muutunud viivised summas 35,45 eurot), millele lisandub jooksva viivise nõue. Kohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu 419,72 euro (põhinõue 365,77 eurot (tasu teenuste eest) + sissenõutavaks muutunud viivis 53,95 eurot) tasumise nõudes.
10.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
11.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagiavalduse ja maakohus lahendas hagiavalduse hagihinnaga 743 eurot. Kohus on kohtuasjas rahuldanud hagiavalduse osaliselt nõuetes, millelt arvestatud hagihind on 294,98 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 39,70% ulatuses (294,98 743-st on 39,70%). Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt 5 (7)
hagi rahuldamise ulatusega ning jätab menetluskuludest 39,70% kostja kanda ning 60,30% hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 ls 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kohtule ei ole teada, kas kostjal tekkis kohustus hüvitada võimalikud menetluskulude jaotuse järgsed menetluskulud ning kas kostja on need menetluskulud hüvitanud. Kohtul ei ole võimalik hinnata kostja võimalikule õigusabile kulunud aja, õigusabi tunnitasu ning toimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kostjat ei esindanud kohtus lepinguline esindaja (jurist, advokaat), kelle toimingute tegemisel võivad kaasnevad põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Võimalikke nõustaja kulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 2). Kohtu hinnangul puuduvad kostjal põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Kohus jätab kindlaks määramata kostja menetluskulude rahalise suuruse.
13.Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 420 eurost (3,5 tundi õigusabi osutamist tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta) ja hagilt tasutud riigilõivust 125 eurost. Kokku hageja menetluskulud 545 eurot ilma käibemaksuta. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab TsMS §s 218 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. Seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud nende olemasolu korral hüvitamisele vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja toimingud (sh hagiavalduse ja menetlusdokumentide koostamine) on olnud vajalikud hageja õiguste teostamiseks kohtus. Õigusabi osutamise ajakulu 3,5 tundi on kooskõlas kohtuvaidluse vähese õigusliku keerukuse ja mahuga. Kohus leiab, et kohtuvaidluse keerukusastet ja mahtu arvestades ei ole väiksema mahuga õigusabi osutamise korral tagatud vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamine menetlusosalisele. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), on menetluskulude jaotuse eelselt hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud 280 euro ulatuses (3,5*80=280), millele lisandub seadusest tulenev vältimatu põhjendatud menetluskulu hagiavalduselt tasutud riigilõiv 125 eurot (TsMS § 139). Kokku hageja põhjendatud menetluskulude jaotuse eelsed menetluskulud 405 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulude jaotuse eelsed menetluskulud 405 eurot jäävad menetluskulude jaotuse järgi kostja kanda 39,70% ulatuses, st 160,79 euro ulatuses (39,70% 405-st on 160,79). Kohus määrab kindlaks menetluskulude jaotuse järgsed hageja põhjendatud menetluskulud 160,79 eurot, mille mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
14.Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
15.Hageja taotles menetluskulude 545 eurot kindlaksmääramist ja kostjalt väljamõistmist. Kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse järgsed hageja põhjendatud menetluskulud 160,79 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse menetluskulude 384,21 eurot (545-160,79=384,21) kindlaksmääramiseks. 6 (7)
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.